TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Avatud ülikool KULUDE JUHTIMINE JA CONTROLLING MJJV.09.029 Koostanud professor Toomas Haldma Loengukonspekt ärijuhtimise magistriõppele finantsjuhtimise eriaines TARTU 2015 SISUKORD 1. ETTEVÕTTESISESE ARVESTUSE ROLL JA ARENGUD ............................3 1.1. Strateegiliste nõuete kasv juhtimisele ...............................................................3 1.2. Ettevõtte aruandluse arengusuunad ...................................................................4 1.3
hinna kujundusel jne.). Kululiikide arvestus peab selgitama, millised kulud, võttes arvesse nende kujunemise ja käitumise erinevaid aspekte, esinevad ettevõttes. Kuluarvestuse süsteemid peavad olema paindlikud ja kohandatavad. Kaasaegset infotöötlemise ja kommunikatsioonisüsteeme tuleb täielikult ära kasutada ja neid vajadusel kaasajastada, et nad vastaksid praegustele ja oodatavatele tingimustele (Haldma, Karu, 1999, lk 11-13). TOOTMISETTEVÕTTE EESMÄRKIDE PÜSTITAMINE JA KULUARVESTUSE SÜSTEEM Ettevõtte siseseid juhtimisarvestuse ja kuluarvestuse süsteeme ja praktikat mõjuvaid tegureid on mõttekas analüüsida sõltuvusteooria abil. Sõltuvusteooria peamise idee kohaselt sõltub ettevõttes rakendatava arvestussüsteemi tõhusus eelkõige selle võimest reageerida ja kohaneda nii ettevõtet ümbritsevas keskkonnas toimuvate kui ka
teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. Erinevus tuleb aga sisse selles, et terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja majandusteaduse valdkonna mõjul: (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:11) rahandus ja kindlustus; tööstuslik organisatsioon; tööjõud; riigirahandus. Järelikult on kõnealused kaks valdkonda üksteisega tihedalt seotud. Terviseökonoomikat peetakse aga praktilisemaks, kuna see haarab enda alla väga mitmed erinevad valitsemistasandid (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:12). Oluline on aga siinkohal mõista, et kuna majandusteooria tähendab valikute tegemist ning ressursside
teha valikuid ja võtta vastu otsuseid. Erinevus tuleb aga sisse selles, et terviseökonoomika põhieesmärgiks on käsutuses olevate nappide ressursside kasutamine kindlas suunas ehk siis rõhk on seatud tervise edendamisesse ja tervishoiuteenuse kättesaadavuse parandamisesse (Wonderling, Gruen, Black 2005:2). Terviseökonoomika on majandusteaduse rakendusvaldkond, mis on kujunenud nelja majandusteaduse valdkonna mõjul: (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:11) rahandus ja kindlustus; tööstuslik organisatsioon; tööjõud; riigirahandus. Järelikult on kõnealused kaks valdkonda üksteisega tihedalt seotud. Terviseökonoomikat peetakse aga praktilisemaks, kuna see haarab enda alla väga mitmed erinevad valitsemistasandid (Meiesaar, Metsa, Haldma 2010:12). Oluline on aga siinkohal mõista, et kuna majandusteooria tähendab valikute tegemist ning ressursside
Kolmandas osas leitakse toetudes töö teooria osale toote omahind, toote müügihind, ettevõtte müügikäibe brutorentaabluse ja müügikäibe puhasrentaabluse muutus tänavapostide tootmisel tasuvuspunktis. 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS Omahinna kujundamise kesksed momendid kujunevad kululiikide ja kulukandjate detailse määratluse ja analüüsi kaudu, mille aluseks saab olla detailne ja kompleksne kuluarvestussüsteem (Haldma & Karu, 1999, lk 109). Kaplan ja Cooper (2002, lk 18) toovad välja ettevõtte kuluarvestussüsteemid kolm peamist funktsiooni: varude hindamine ja realiseeritud toodangu mõõtmine kulusid finantsaruannete tarvis, tegevuse, toodete, teenuste ja klientide kulude mõõtmine, protsesside efektiivsuse kohta majandusliku tagasiside tagamine ettevõtte juhtidele ja teostajatele. Lõputöö järgnevas peatükis on kirjeldatud olulisemad kululiigid, mille mõju toote või
TEADUS- TEADUS- TEADUS- TEADUS- TEADUSKOND KULTUURI- TEHNO- TEADUSKOND KA- TEADUS- KOND KOND KOND KOND Dekaani kt dots TEADUSKOND LOOGIA- Dekaan prof INFORMAA- KOND Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Dekaan prof Hasso Kukemelk Dekaan prof TEADUSKOND Toomas Haldma TIKATEADUS- Dekaan prof Riho Jaan Ginter Joel Starkopf Valter Lang Mati Psuke Dekaan prof KOND Jaanus Harro Altnurme Peeter Burk Dekaan prof
Riskijuhtimine. Kuna risk on oluline kasumlikkuse mõjutaja, on ka loogiline, et finantsjuhi kohustus on jälgida riskide mõju. Enesetäiendamine põhitegevuse valdkonnas. Finantsjuhi roll on üha rohkem nihkumas lähemale ettevõtte põhitegevuse südamele ja seega on möödapääsmatu finantsjuhi arendamine ettevõtte valdkonnas. 2005 aastal tegid Ernst & Young ja Tartu Ülikooli professor Toomas Haldma oma uuringust järelduse, et finantsjuhi roll põhitegevuse otsustajana suureneb ja finantsjuht osaleb üha rohkem strateegilises juhtimises. 69% Tartu Ülikooli uuringus osalenud finantsjuhtidest tunnistas, et näevad kuluarvestussüsteemis arenguvõimalusi. Just neile, arengule orienteeritud ettevõtetele, sobib professor Haldma visioon kuluarvestuse rakendamisest ettevõttes. Selle kujutluse kohaselt ei oleks kuluarvestusel ettevõttes pelgalt statistiline roll, vaid seda tuleks
Sissejuhatus Ettevõtte vara jaguneb käibevaraks ja põhivaraks. Phivara on vara, mida kasutatakse majandustegevuses pikema ajavahemiku jooksul, tavaliselt rohkem kui üks aasta. Kik muu on käibevara. Käibevarana kajastatakse: raha ja raha ekvivalente, mille kasutus ei ole piiratud; vara, mida hoitakse müügiks ja mida tõenäoliselt suudetakse realiseerida lähema 12 kuu jooksul bilansipäevast. Käibevara näidatakse bilansis seitsme põhirühmana: 1. Raha ja pangakontod. 2. Aktsiad ja muud väärtpaberid. 3. Nõuded ostjate vastu. 4. Muud nõuded. 5. Viitlaekumised. 6. Ettemaksed. 7. Varud. Raha ja pangakontod Sellel bilansikirjel kajastatakse raha ja raha ekvivalente: kassa, välisvaluuta, arvelduskontod, välisvaluutakontod, nõudmiseni hoiused, investeeringud rahaturufondidesse ja muudesse ülilikviidsetesse väärtpaberitesse, mida saab normaalsetes tingimustes kiiresti konventeerida rahaks. Ettevõtted hoiavad raha selleks, et tagada normaalse ärit...
8 Kasutatud kirjandus L. Kulu, K. Kägu, A. Liivat, L.Luiker, Ü. Pihlak, P. Suitsu, M. Zernand, V.Zirnask, K. Tillemann, E.Vodja (2011). Majandusõpik gümnaasiumile. lk 136- 143 A. Arrak, R. Eamets, T. Karm, T. Mets, R, Omel, R. Rand, V. Trasberg, H. Vigla, A. Viiol, E.Võrklaev (2002). Majanduse ABC. Lk 152-165 R. Eamets, R. Ernits, H. Haabu, A. Heinlo, T. Haldma, V. Jaamu, T. Karm, J. Kiili, A. Kull, A. Kuusik, A. Laidre, A. Lõhmus, P. Mõistlik, A. Ohalu, K. Paatsi, T. Randma, U. Reikop, A. Reino, T. Saal, U. Sloog, P. Suitsu, J. Teder, K. Türk, E. Vodja. (2012). Ettevõtlikkusest ettevõtluseni. Lk 47 9
kuluarvestusele kus kulukandjaks on tegevus. Samas aga ettevõtted on erinevad, mis tähendab, et iga ettevõte peab valima arvestusmeetodi individuaalselt, nii et kasutatavad kalkulatsioonimeetodid kajastaksid piisavalt täpselt toimuvaid protsesse. Ettevõtte jaoks on peamine teada kui palju toodetav toode või teenus maksma läheb, sest ilma selleta ei saa teha ka õiget hinnapakkumist. 19 VIIDATUD KIRJANDUS 1. Haldma, T; Karu, S. Kuluarvestussüsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko, 1999 2. Rünkla, J. Ettevõtte kulud, varud ja juhtimisotsused. Tallinn: Külim, 1997 3. Karu, S. Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis. I osa. Tartu: Rafiko, 2008 4. Peets, P. Juhtimisarvestuse loengukonspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Rahanduse ja arvestuse instituut, 2001 5. Peets, P. Juhtimisarvestuse loengukonspekt. Tartu: Tartu Ülikooli Rahanduse ja arvestuse
• finantstegevuse tulud ja kulud; • ettevõtte tulumaksu kulu (dividendidelt). Kulude liigitamine raamatupidamise aastaaruande koostamiseks on oluline, kuid sama oluline on see ka juhtimisotsuste tegemise jaoks (Karu, 2008, lk 107). Juhtimisotsused, mis seostuvad ettevõtte tulemustega toodete, allüksuste ja struktuuri segmentide lõikes, eeldavad kulude jälgimist. Seepärast tuleb ettevõtte sisese arvestussüsteemi kujundamise algjärgus kontoplaani koostamisel antud aspekte arvestada (Haldma & Karu, 1999, lk 36). Kulude liigitamine on tegevus, mille käigus eristatakse erinevad kuludega seotud algdokumendid ja grupeeritakse need kulukogumitesse lähtuvalt kulude olemusest, funktsioonidest või kasutamisest majandusüksustes (CIMA, 2002, lk 27). Kulude arvestusele ettevõttes tuleb pöörata suurt tähelepanu, kuna nende õige kajastus omab olulist tähtsust finantsarvestuses. Tähtis on järgida arvestuspõhimõtteid ja
· Tegevuspõhine kuluarvestus · Tellimus- ja protsessiarvestus · Tootmise lisakulude arvestus ja jaotamine · Tegevuskulude arvestus · Tulevaste perioodide tulud ja kulud bilansis · Standardarvestus · Kogus-kulud-kasum analüüs ehk kasumiläve analüüs 2 Eesti keelne kirjandus · Juhtimisarvestus · Jaan Alver, Lauri Reinberg · Tallinn 2002: Deebet OÜ · Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes · Toomas Haldma, Sander karu Tartu : Rafiko, 1999 ([Tartu : Levileht]) · Kulude juhtimine ja arvestus tulemuslikkusele suunatud organisatsioonis I osa · Sander karu Tartu : Rafiko, 2008 · Kulu ja tulemus: kuidas integreeritud kulusüsteemiga suurendada kasumlikkust ja tulemust · Robert S. Kaplan, Robin Cooper (tõlkinud Gerli Eisberg ... jt.) Tartu: Fontese Kirjastus, 2002 (Tallinn : Ühiselu) 3 Võõrkeelne kirjandus
kui Z > 2,99, on ettevõtte pamkrotti sattumine vähetõenäoline; 1,81 < Z > 2,99, ettevõtte seis on ebakindel, mille puhul on pankrotistumise prognoose raske teha; Z < 1,81, on ettevõttel tõsine oht sattuda majanduslikesse raskustesse. Altman´i võrrandi kasutamisel Eesti ettevõtete makseriski ja pankrotiohu prognoosimisel tuleks aga suhtuda teatava ettevaatusega järgmistel põhjustel (Haldma 1993, lk 171): võrrandiga prognoositakse pankroti veel töötava ettevõtte puhul; võrrand on saadud USA ettevõtete andmete statistilisel analüüsil, praktika on näidanud, et võrrandi kuju on eri maades erinev, kuna ettevõtte majandustulemused on sõltuvad konkreetsest majanduskeskkonnast; võrrandi kasutamine eeldab stabiilset majanduskeskkonda, kus eri ettevõtete ja eri perioodide tulemusi oleks võimalik kõrvutada.
mõjutatakse väga paljusid inimesi ja väga pika aja jooksul. Sellistes situatsioonides on väga raske hinnata mõjusid inimeste käitumise kaudu, mis peaks omakorda kajastama inimeste eelistusi. Võimatu on selgitada nende inimeste eelistusi, kes on veel sündimata, kuid keda projektid mõjutavad. Paljud kulud ja kasud on ühiskasutatavad hüvised. 77 Kasutatud kirjandus 1. Alver, J.; Reinberg, L. Juhtimisarvestus. Tallinn, 1999. 2. Haldma, T.; Karu, S. Kuluarvestuse süsteemi loomine ettevõttes. Tartu: Rafiko & AT Audiko, 1999. 3. Kalle, E. Tootlikkuse juhtimine ettevõttes. Tallinn: Külim, 1997. 4. Lobjakas, L.; Parts, V. Raamatupidamine taludele ja äriühingutele. Tartu: EPMÜ MAI, 1996. 5. Raudsepp, V. Finantsjuhtimine otsustajale. Tallinn: Külim, 1997. 6. Raudsepp, V.; Raudsepp, P. Lühiajaline finantskavandamine. Tallinn: Külim, 1996. 7. Reisenbuk, H.-A. Loengud ärikorraldusest I vihik, Tallinn: TTÜ 1998. 8
annaabi.ee 
