Tööga puutub inimene tavaliselt kokku juba õige varakult. Kes aitab koduaias vanemaid, kes teenib koolivaheajal elamis- või taskuraha. Töö tulemusena valmistatakse mingi ese või osutatakse teenus. Näiteks põllumees toodab vilja, liha, piima, õpetaja õpetab lapsi, näitleja annab vaatajale emotsionaalse naudingu. Kõigepealt peame küsima: miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele. 1. TÖÖTASU - Majanduslik sund töötasu näol on see, mis inimese tööle paneb. Kuidas ta töötegemisse suhtub, sõltub ka inimese elulaadist. Kas teen tööd selleks, et elada või elan selleks, et tööd teha. Tasu töö eest ei pea alati olema raha. Võib maksta ka naturaalvormis (loonuspalgana) lõunasöök (Nycomed Sefa, Tartu jalatsikombinaat). 2. SUND Maast madalast harjutatakse last tuba koristama, töötama koduaias. Algul rakendatakse sundi, millest hiljem kujuneb harjumus.
MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS Töö ja palk Miks inimesed teevad tööd? Peamine põhjus on inimeste vajadus elatusvahendite järele Majanduslik sund töötasu näol Asjaolu, et elamiseks vajali- Töökohustus vangi- laagris; töökohustus ke hüviste omandamiseks endises N Liidus vajaminev töötasu sunnib inimesi tööle Sund Harjumus Teatud moraalne rahulo- lu, mida inimene võib Mõni inimene ei oska töö tegemisest saada Ilma tööta olla Eneseteostus ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC 5. TÖÖTURG, PALK JA TÖÖPUUDUS
immigrant - isik, kes haldusüksusesse elama asudes registreeris oma saabumise teisest haldusüksusest/riigist. Eesti teisest haldusüksusest saabunud isikut nimetatakse uues elukohas sisserändajaks (sisserännanuks). loomulik iive - aasta jooksul sündinute ja surnute arvu vahe. Positiivne loomulik iive näitab sündide ülekaalu, negatiivne surmade ülekaalu. ränne (ka: migratsioon) - liikumine ühest haldusüksusest teise. Majanduslikult aktiivne rahvastik: tööjõud Heitunud isikud- inimesed, kes soovivad töötada ja on ka võimelised töötama, kuid on loobunud tööotsingutest ja ei usu enam tööleidmise v õimalustesse Sotsiaalne kaitse- peamiselt avaliku sektori rakendavate sotsiaalkindlustuslike ja hoolekandeliste meetmete kogum, mille ülesanne on elanikkonna toimetuleku tagamine mistahes sotsiaalse riski puhul Sotsiaalne risk- haigus, puue, püsiv töövõimetus, toitjakaotus, vanadus, vaesus, ka
3. ÜHISKONNA MAJANDAMINE Majandamissüsteemi põhitüübid Maj. 3 põhiküsimust on: mida toota Kuidas toota Kellele toota Olenevalt kuidas neile ühiskond vastab on tegemist 4 tüüpi majandussüsteemidega: Tavamajandus- kõik toimub nii nagu alati, tavapäraselt Käsumajandus- kogu majanduse toimimise aluseks on käsk(plaan) Turumajandus- kõik küsimused reguleerib turg-: ostujõu(raha) ja ostuhuvi olemasolu või puudumine. Segamajandus- esineb elemente mitmest maj. süsteemist. Majanduslik käitumine. MK on indiviidi, ettevõtte või riigi valik ehk otsus, kuidas kasutada enda käes olevaid ressursse. Ressursid on alati piiratud. Vajadused (nii riigil, ettevõttel kui üksikisikul) alati suuremad kui nende rahuldamise võimalused. Ressursid: loodusvarad, Inimesed kapital Kuidas maj. süst. Toimib? Maj.süst. on mehhanism, mis ühendab kõiki ressursse ning arusaamu ja teadmisi majandamise põhimõtetest. Riik otsustab kuidas kasutada loodusressursse, inimressurssi e. tööj
Kuna selle teema kohta leiduvaid raamatuid on väga vähe, leidsin ma kõige värskemat materjali ja informatsiooni ajalehtede artiklitest ning internetist. MÕISTED JA ANDMEALLIKAD Tööturg on abstraktne turg, kus saavad kokku töö otsija ja töö pakkuja. Tööturul on kaubaks tööotsija oskused teha teatud tööd ja töö, mida teha vaja on. Tööturg on tasakaalus, kui kõik tööotsijad leiavad meelepärase töö ja kõik tööpakkujad leiavad vajaliku töötaja. Sellist olukorda ei eksisteeri praktiliselt kunagi. Kui tööotsijad ei leia tööd, siis räägitakse tööpuudusest. Kui tööpakkujad ei leia töötajaid, siis räägitakse tööjõu puudusest. Töö- ja tööjõupuudus võivad esineda ka samal ajal osa tööotsijaid ei leia tööd ja osadele töödele ei leita töötajaid. Sellist olukorda nimetatakse struktuurseks tööpuuduseks. Olukorda tööturul hinnatakse kõige sagedamini rahvastiku hõiveseisundi järgi. Vaatluse alla
Ressursside efektiivse kasutamise all mõeldakse seda, et pole olemas ühtki
võimalust ressursside ümberpaigutamiseks ühe kauba tootmismahu suurendamiseks, ilma et teise kauba tootmismaht ei väheneks.
Efektiivsus tähendab maksimaalselt võimaliku toodangukoguse saamist olemasolevate ressurssidega.
Näide:
Turumajanduse lihtsustatud mudel: Majanduses on kaks majandussubjekti. Ettevõtjad ja pered
Pered > kulutus
tööd. Passivne rahvastik - hõlmab endas inimesi, kes ei otsi tööd ega soovi töötada. Töötaja Töötaja on isik, kes teeb tööd ja saab selle eest tasu. Siia kuuluvad: Palgatöötajad Ettevõtjad Vabakutselised- näiteks muusikud. Töötu Töötu on isik, kes soovib ja on võimeline tööd tegema, aga ei ole mingil põhjusel tööd leidnud. Palk Palk on tasu tehtud töö eest. Jaguneb: Ajapalk - tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest. Tükipalk - tasu tööga loodud toodangu eest. Segapalk- sisaldab palka tehtud aja eest ja ka tükitöö eest. Brutopalk on väljateenitud palk enne maksude maksmist. Keskmine brutopalk Statistikaameti andmetel IV kvartali (detsember 2009) seisuga on 12 662 krooni. Netopalk on palk, mis jääb inimelele peale maksude maha arvamist. Miinimumpalk on alamäär, millest vähem ei tohi maksta. Miinimumpalk Eestis 2009 aastal on 4350 krooni. Tööturg
taset; sätestatakse kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina absoluutse eelise teooria – väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) ajapalk – tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest aktiivne rahvastik – tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul aktiivne tööpoliitika – valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
kas rahvusliku või rahvusvahelise vaesuskriteeriumina · absoluutse eelise teooria väidab, et erinevad riigid võivad toota kaupu erineva efektiivsusega ning rahvusvahelise kaubanduse abil on võimalik jõuda kõrgemale heaolutasemele, kui riigid spetsialiseeruvad tootma seda kaupa, milles neil on absoluutne eelis (mida nad suudavad toota vähima ressursikuluga) · ajapalk tasu töö tegemiseks kulutatud aja eest · aktiivne rahvastik tööjõud e osa tööealisest rahvastikust, kes osaleb tööturul · aktiivne tööpoliitika valituse poliitika, mis püüab ennetada töötuse tekkimist, näiteks luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse
Mitte-perekeskne Austraalia, Kanada, Taani, Soome, Uus-Meremaa, Norra, Rootsi, Suurbritannia, USA Tööturule sisenemine Uusklassikaline teooria Uued tulijad ja vanad olijad konkureerivad omavahel. Märgatav vaid siis, kui tööturg tasakaalust väljas. Uued on halvemas seisus, sest neil puudub töökogemus Madalam sisenemispalk Töötus Otsimis- ja sobitusteooria Töövõtja ja tööandja ei oma piisavalt infot üksteise ja tulevase töösuhte omaduste kohta Enam töökohavahetusi töökarjääri alguses (job hopping, job shopping) Institutsionaalsed mudelid Haridussüsteemi ja tööturu seotus Kutse omandatakse ettevõttes Kutse omandatakse haridussüsteemis Praktika toimub ettevõtetes · Selektsioon · Üleminek seesolijaks Praktilised oskused omandatakse koolis
võimsus on väga erinevad. Erinevate riikide võrdlemiseks kasutatakse tihti näitajat SKP-d ühe elaniku kohta, mis saadakse jagades SKP antud riigi rahvaarvuga. Kui erinevate riikide SKP konverteeritakse ühisesse valuutasse ostujõu pariteedi abil, siis kajastavad riikidevahelised võrdlused üksnes SKP mahu erinevust ehk eri riikide elatustaset. Näiteks Eesti SKP ühe elaniku kohta ostujõu pariteedi alusel moodustab praegu umbes 2/3 Euroopa Liidu riikide keskmisest 8) SKP töötaja kohta (GDP per worker) arvutuskäik ja kasutuseesmär SKP töötaja kohta (ehk SKP jagatud töötajate arvuga majanduses ehk toodang töötaja kohta) võimaldab teha järeldusi töötajate produktiivsuse kohta. SKP töötaja kohta = 9) Potentsiaalse SKP mõiste ja SKP lõhe tüübid · Potentsiaalne (ehk täishõive või loomuliku taseme) SKP on hinnanguks kogutoodangu
majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Mittetulunduaorganisatsioon ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel. (MTÜS) 8. Aktsiisimaks - kaudne maks, mida rakendatakse tarbimise reguleerimiseks ja riigieelarve tulude saamiseks. Aktsiisimaksuga on Eestis maksustatud alkohol, tubakas, mootorikütus. 9. Alampalk - ehk miinimumpalk ehk minimaalpalk ehk palga alammäär on madalaim palk, mida tööandja õiguslikult võib töötajale tema töö eest maksta. Miinimumpalk on kehtestatud seadusega ja kehtib enamikule täistööajaga töötajatele kogu riigis. Miinimumpalk on brutokuupalk, millest ei ole maha arvatud tulumaks ega sotsiaalkindlustusmaksed. Mahaarvamised on riigiti erinevad. Miinumpalga jaoks lepitakse enamikus riikides kokku kuupalga määr. 10. Ametiühing on isikute ühendus, mille eesmärgiks on töötajate õiguste ja huvide esindamine
Palk, palgavormid ja riigimaksud Palgakorraldus ettevõtetes. Palga eesmärgiks on seostada iga töötaja palk ettevõtte eesmärkidega, st. töökoha väärtusega ja töötaja väärtusega. Kõik ettevõtted on kohustatud tuginema EV Palgaseadusele, Töölepinguseadusele, Puhkuseseadusele, mitmesugustele maksude seadustele (tulumaks, sotsiaalmaks, töötuskindlustus, kogumispension) ja teistele seadustele, mis reguleerivad palgatingimusi. Palgaseaduse alusel määratakse kindlaks töölepinguga töötavate isikute töötasustamine ja neile hüvitiste maksmine ning töötasuga seotud võimalikult makstavad hüvitised. Tööleping
Majanduse konspekt Tööturg. Aktiivne ja passiivne tööhõive poliitika; aktiivne ja passiivne elanikond Töötuskindlustus, töötukindlustusmakse, töötutoetus (erinevused, tingimused, summad). Kes on töötu? Riigieelarve. Kuidas tehakse riigieelarvet? Kui suur on Eesti riigieelarve. Kust tulevad riigieelarve tulud? Kuidas koostatakse eelarvet (eelarve defitsiit, tasakaal). Brutopalk, netopalk, tükipalk, ajapalk, avanss, miinimumpalk, keskmine palk, ametiühing, tööjõunõudlus, tööjõu pakkumine, töövõtja, tööandja, Sega-, turu-, käsumajandus. Majandussüsteemi toimimine (loodusressursid, inimressursid, kapital, ettevõtlikkus), Kaudsed ja otsesed maksud, riiklikud ja kohelikud maksud Progressiivne ja proportsionaalne maksusüsteem (plussid ja miinused.) Mõisted: Mikromajandus, makromajandus, välismajanduspoliitika, suletud ja avatud majandus, Varimajandus,
organiseerimine, eestvedamine, kontrollimine) PERSONALIJUHTIMISE KUJUNEMINE 19. sajandi lõpp / 20. sajandi algus: Esimesed individuaalseid erinevusi käsitlevad uurimused. Massiline värbamine. Esimesed värbamise, valiku ning koolitusega seotud rakendused. Vajadus töötajatega tegelemise järgi. Frederick Taylor (teadusliku juhtimise koolkond): Töö teaduslik uurimine, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks. Töö ja töötaja oskuste ning võimete sobivus. Raha kui esmane motiveerija. Töövahendite ja töötaja omaduste sobivus. Ta sõnastas põhimõtted, mis võib võtta juhtimise teadusliku mõistmise aluseks: ● Tööd tuleb teaduslikult uurida, et leida parim meetod ülesandega toimetulekuks; ● Töötaja oskused ja võimed peavad olema talle antud tööle vastavad, seega tuleb töötajaid hoolega valida;
KORDAMISKÜSIMUSED Teema 1 Majanduse üldteooria - on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Tootmisvõimaluste kõvera kujunemine, seisundid see- ja väljaspool TVK-d- ! Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. • Seisundid seespool TVK-d on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. • Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Tootmismahtude liigid - Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht – so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid se
perekonnale. Töö tegemine on sihipärane tegevus eelnevalt püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Tulu võib saada iseseisvalt töötades, teistest sõltumatult. Selline töötegemine ei vaja õigusliku reguleerimist (FIE). Valdavas enamikus on tööd tegev isik seotud teise poolega kellele tehakse tööd. Tööga seonduvad poolte vahelised suhted vajavad korrastamist, poolte õiguste ja kohustuste kindlaks määramist. Tööõiguse esemeks on töötaja ja tööandja vahelised vahekorrad, mis tekkivad töölepingu tulemusel. Töölepingu kohaselt kohustub töötaja tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga maksma töötajale tööeest tasu, ning peab kindlustama talle ettenähtud töö tingimused. Tööõiguse kujunemine: Tööõigus tekkis ajalooliselt töötaja kaitseõigusena, sest töötaja oli töösuhetes majanduslikult nõrgemaks pooleks. Töö õigus kujunes välja koos
1. SISSEJUHATUS TURUMAJANDUSE ÜLDTEOORIASSE 1.1. MAJANDUSE ÜLDTEOORIA MÕISTE Majandusteaduse teket on kõige mõistlikum otsida 17.-18.sajandi Lääne-Euroopast. Arenema hakkas nüüdisaegsele sarnane industriaalühiskond ja selle probleemid on praegugi majandusteaduse põhiküsimused. Ka mõtlemine muutus ilmalikuks st. jumaliku tahte asemel hakati ühiskonna arengut suunavate teguritena nägema selle sisemisi jõude ja seaduspärasusi. Kõigi aegade kuulsaimaks majandusteaduriks peetakse Adam Smithi, kelle loodud invisible hand (nähtamatu käsi) tagab individuaalsetest otsustest sõltumata majandusplaanide koordineerituse. Turumajanduse üldteooria kujunes iseseisvaks teaduseks 18. sajandi teisel poolel. Ta on läbinud mitmed etapid ja erinevaid seisukohti esindavad erinevad koolkonnad: * klassikaline esindajad A. Smith, J. B.Say, C. Menger, H. Gossen. Põhiformuleeringud: nähtamatu käsi (majandus tuleb ise endaga toime, ta on isereguleeruv süsteem), pakkumine
piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Ressursse, mida kasutatakse kaupade ja teenuste valmistamisel ehk tootmisel, nimetatakse tootmisteguriteks. Ressursid on alati piiratud (nappus) kunagi ei ole niipalju ressursse, et kõiki soove rahuldada, st. alati tuleb valida piiratud ressursside tingimustes; Tootlike ressursside ehk tootmistegurite hulka kuuluvad: maa, tööjõud, kapital ja ettevõtlikkus. Maa kui ressursiga seonduvat hinnatakse taastuvuse seisukohalt. Loodusvarad jaotatakse taastuvateks ja taastumatuteks loodusressurssideks. Taastuvaid loodusressursse saab korduvalt kasutada või nad taastuvad mingi aja jooksul. Näiteks mets, vesi, muld. Mittetaastuvad ressursid ei taastu. Näiteks maavarad. Töö kui ressursi hulka kuuluvad inimeste vaimsed ja füüsilised jõupingutused, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks
Personalijuhtimine peab kaasa aitama firma eesmärkide saavutamisele: firma kasum, organisatsiooni efektiivsus, ühiskonna teenindamine, sotsiaalne vastutus, tugev organisatsioonikultuur. Klientidest hoolimise tase töötajatest hoolimise tase Parim kui mõlemad kõrged. Personalijuhtimise valdkonnad: personali planeerimine, töö analüüs, personali värbamine, personali valik, personali hindamine, personali koolitus ja arendamine, töötasu ja palgapoliitika, töökohtade hindamine, organisatsiooni arendamine, töösuhted. 6. Personalijuhi võtmerollid Juhtkonna huve esindav äriinimene; muudatuste kujundaja vastavalt äri vajadustele; organisatsioonisisene konsultant ja partner allüksuste juhtidele; firma strateegia ja äri planeerija; talentide leidja ja juhtija; personalitöö eelarve koostaja ja kulude kontrollija; inimeste ja organsatsiooni ettevalmistaja muudatusteks.
*Kaubamärk on tähis, mis võimaldab eristada ühe ettevõtja kaupa või teenust teise ettevõtja samaliigilisest kaubast või teenusest. Kaubamärk on nimi, sümbol, kujundus või nende kombinatsioon. Kaubamärk saab õiguskaitse kaubamärkide registrisse kandmisega. Toode on see, mida firma valmistab ja müüb. Bränd on see, mida tarbija ostab. Kaubamärgi põhiülesanne on võimaldada kauba või teenuse pakkuja või päritolu tuvastamist üksnes kaubamärgist lähtudes. 36. Karjäär Karjäär (ingl. k. personnel career) on inimese tööpositsioonide vahetamine ehk ametikohtade jada. See on ka töötaja areng ühe ametikoha raames, mil tema kohustused ja vastutus ning osalus organisatsiooni juhtimisel muutuvad olulisel määral. *Karjääriks nimetatakse traditsiooniliselt tõusu ametiredelil, edu saavutamist elus. Tänapäeval vaadatakse karjääri kui elukestvat inimese haridus- ja tööalast arengut kõigi tema elu rollide omavahelises kooskõlas
osa töölisi - Mille tagajärjeks on tööpuuduse kasv Ettevõtte kasumid ja makstavad dividendid vähenevad - Mis toob kaasa aktsiate hinnalanguse ja müügibuumi börsil Languse tagajärjel alanevad ka tooraine hinnad Tsükli põhjas toimub ka konkurentsivõimetute ettevõtete pankrotistumine (majandulangus hea, need ettevõtted, mis ei ole konkurentsivõimelised, kaovad ära, vabaneb tööjõud, nö puhastus majanduses) Peale tsükli põhja läbimist algab tõusufaas, kus kõik eelkirjeldatud protsessid toimivad vastupidises suunas! Nõudlussokid- Erasektori tarbimis- ja investeerimisotsuste muutused, mis põhinevad tulevikuootuste muutumisel Pakkumissokid- tehnoloogia areng, kliimatingimuste muutumine, looduskatastroofid, uued ressursside leiukohad ja sellega kaasnevad tooraainehindade muutused
I. Tööõiguse olemus, rakendusala ja allikad 1. Tööõiguse olemus ja koht õigussüsteemis. Turvalise paindlikkuse (flexicurity) idee mõju töösuhete reguleerimisele TLS par 1 sätestab TL mõiste, mille kohaselt TL alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile ning tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TL pooled: töötaja võib olla ainult füüsiline isik, aga tööandja võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik. Töölepingu tunnused: tööd tehakse alluvussuhtes, töötegija sõltub tööd andvast isikust, tööd tehakse isiklikult, oluline on tööprotsess, tööd tehakse tasu eest TL vorm: -tööleping sõlmitakse kirjalikult -vorminõuet ei kohaldata, kui töölepingu kestus ei ületa kahte nädalat -vorminõude järgimata jätmine ei too kaasa töölepingu tühisust
kaubandusbilansi ülejäägi suurenemist. 18. Töötus on olukord, kus inimesed, kes oleksid nõus turul kujunenud tööjõu hinna korral oma tööjõudu pakkuma, ei suuda --- 19. Kogutulu väheneb kui nõudluse hinnaelastsuse koefitsient on 1,6 ja kauba hind tõuseb. 20. Nõudluse suurenedes sissetulek ja kogus suureneb, hind tõuseb. 21. Tootmistegureid on 3. 22. Muutuvkuluks on töötasu. 23. Võrdelist positiivset seost hinnataseme ja kogutoodangu vahel väljendatakse mõistega kogupakkumine. 24. Riigi majandusliku tegevuse tulemusi mõõdab SKP. 25. Kui valitsus kehtestab kaubale maksimumhinna, siis tekib kauba puudujääk. 26. Lühiperioodi Philipsi kõver näitab, et töötusemäär väheneb, kui tegelik inflatsioonimäär suureneb. 27. Kui on tegemist konstantsete kuludega tootmisalaga, siis sisendite hinnad ja teised tootmiskulud
Monopol ainuõigus: tootmist ja turustamist valitsev suurettevõte; turuolukord, kus mingi kauba/teenuse osas puudub konkurents ning üks pakkuja kontrollib hinda Moraal moraalinormide kogum Moraalinorm kõlbluspõhimõte, millest inimene oma käitumises juhindub Neljas võim massiteabe kujundlik nimetus demokraatlikus ühiskonnas, peegeldab informatsiooni suurt mõjujõudu poliitika teostamisel Netopalk töötasu, mis jääb alles brutopalgast, kui kõik seadusega ette nähtud maksud ja maksed on maha arvestatud; summa, mille inimene kätte saab Nominaalpalk rahas väljendatud palgasumma Nulltolerants täisleppimatus, sallimatus; tolerantsuse vastand Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused väljendatuna rahas Omavalitsus kohalik võim koos valitava esindusorgani (volikogu) ja täitevvõimuga (valitsus), kes korraldab kõiki
· Vajaduspõhine sunnitud ettevõtlikkus · Võimaluspõhine nn loov ettevõtlus arenenud ühiskonna iseloomulik Ettevõtluse alustamiseni viivad sündmused 1. Töökoha kaotus 2. Õppeasutuse lõpetamine 3. Konfliktid või lahkarvamused tööl 4. Elukoha vahetus 5. Isiklikus elus toimuvad muutused Ettevõtluse arengut mõjutavad kohalikud tegurid 1. Kapitali kättesaadavus 2. Tööjõu kättesaadavus 3. Poliitiline olukord Ettevõtlusega tegelemist soodustavad oskused ja isikuomadused · vaimne võimekus loovus, intelligentsus, analüüsivõime; · saavutusvajadus ning teotahe valmisolek midagi ära teha koos sooviga ka vastutada - ideed on vaja ellu viia; · sõltumatuse taotlus ettevõtja tahab olla "ise enda boss", ta on sageli küllaltki individualistlik tüüp; · suhtlemisoskus ettevõtja suhtleb sageli isiklikult nii hankijate, pangatöötajate, klientide kui ka muidugi oma töötajatega, hea suhtlemisoskus soodustab edu;
töö tegemiseks ja teised aga töökohti. Töölised, tööandjad, konkurents töö turule iseloomulikud jooned. Juhul kui tööotsijaid on rohkem kui saadaolevaid kohti, on tegemist tööpuudusega. Töölepingus on märgitud töö sisu, töö ja puhkeaja pikkus, palga suurus ja selle maksmise tingimused. Töölepingu saab lõpetada nii vabatahtlikult kui sunniviisiliselt ( vallandamine või koondamine ) Tööandja kohustused: kohustatud võimaldama puhkust; tagama , et töökoht oleks piisavalt soe ja valge ; pidama kinni tööohutusnõuetest ; hoolitsema töövahendite korrasoleku eest jne. Kui töötaja leiab et tema vallandamine on ebaseaduslik, võib ta kuu aja jooksul pöörduda töövaidluskomisjoni. Tööinspektsioon on riigiasutus, mille ülesandeks on töövaidluste kohtuväline lahendamine.
ei saa näha ega katsuda. Ressursid on põhielemendid, mida kasutatakse toodete ja teenuste tootmiseks. Tootmisressursid e. tootmistegurid on: Loodusvarad osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab. Näit.: maavarad, mets, õhk ja vesi. Kapital hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed on loonud, et toota teisi tooteid ja teenuseid. Siia kuulub näit. paakauto, mis veab bensiini, kui ka infot edastav arvuti. Inimressursid ehk tööjõud füüsilised ja vaimsed pingutused, mida inimesed kasutavad toodete ja teenuste loomiseks. Sageli lülitavad majandusteadlased tootmisressursside loetellu ka ettevõtlikkuse. Ettevõtlikkus on hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, riskijulgus ja arukas juhtimine Ettevõtja isik, kes võtab endale äririski, lootes saada kasumit. Nappus on suhteline mõiste. Nappus kujutab endast olemasolevate ressursside hulga ja inimeste soovide suhet
ühiskonna liikmetega töösuhetesse ta ei pruugi astuda (FIE). Teiste ühiskonna liikmetega tekivad seejuures ostu-, müügi- ja vahetussuhted (TLS ei laiene võlaõigusnormid). Suurem osa ühiskonna liikmetest müüb oma tööjõudu kas füüsilisele või juriidilisele isikule tekivad alluvussuhted. Tööandaja on see, kes korraldab ja reguleerib kogu töö tegemise protsessi. Töötaja peab nendele nõuetele alluma, ta saab oma töö eest tasu, kuid töö tulemus kuulub tööandjale. Töösuheteks (alluvussuhetes) võib olla: 1. pooled sõlmivad TL TLS 2. isik nimetatakse või valitakse ametisse teenistussuhted ATS (1996) Puudutab riigi- või KOV ametnikke. 3. teenistusleping (eraldi lepinguseadust pole) nt kaitseväes, mujal ka näitlejad, sportlased Tehakse ka üksikuid töid/osutatakse teenuseid tsiviilõiguslike lepingute alusel puuduvad alluvussuhted poolte
Majanduse alused Majanduse põhiprobleem - vajadused on lõputud, võimalused piiratud. Vajadused: · füüsiline - elukoht, toit, rõivad · psühholoogilised - kanda moodsaid rõivaid, vaadata uusi filme, osta kindlat marki auto. Vajadused ja nende rahuldamise ahel · Inimeste vajadused · ressursid, tööjõud, kapital · tootmine · tootmise tulemus: kaubad, teenused. Majandusteadus - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad. Kaubad - füüsilised tooted. Teenused - tooted, mida ei saa katsuda Selleks, et vaja tiita kaupu ja teenuseid on vaja ressursse · loodusressursid · kapital · inimressurss e. Tööjõud · ettevõtlikus - hoiak, mida iseloomustavad loov ja uuendulik mõtlemine, riskijulgus ja
Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed
--- Müüdid ja faktid eakate sotsiaalkindlustustest: Vanad inimesed on vaesed, riiklikud sotsiaalkindlustusprogrammid peavad tegelema eakate heaoluga NB! Kui sotsiaalpoliitika eesmärgiks on vaesuse leevendamine, siis tuleb investeerida noortesse perekondadesse! Üksikvanema perekonnad ja lasterikkad perekonnad. Üldreeglina vaesus suurem lasterikastes perekondades; rohkem ülalpeetavaid ühe töötaja kohta. ÜLDINE ARVAMUS: Avalikud sotsiaalkindlustusprogrammid on progressiivsed, sest jaotavad sissetulekud ümber vaeste kasuks On 4 peamist tegurit, mis elimineerivad programmide positiivse efekti Oma mõjujõu tõttu on enamik programmidega haaratuid keskmise või kõrgema sissetulekuga Jõukamate kodanike pikem eluiga võimaldab neil kauem programmidest osa saada Maksustatavate sissetulekute lagi nivelleerib vaeste ja rikaste panuse erinevusi (ei
Neoklassikud (liberaalid) väidavad: Tööturgu võib vaadelda pakkumise ja nõudluse turuna nagu iga teist turgu. Tööjõu liigne pakkumine põhjustab tööpuuduse. Tööpuudust saaks vältida palkade vähendamise kaudu. Liberaalne töölepinguseadus Tööjõu liigne nõudlus toob kaasa palkade tõusu ja inflatsiooni. Keynes: Ei ole nõus mõttega, et tööturg ise tasakaalustub ja väidab, et isegi siis kui palgad on paindlikud, tööturg ei tasakaalustu. Langeva tulu seaduse tõttu tulu iga töötaja kohta väheneb täiendava tööjõu palkamise korral ja firmad palkavad töölisi niikaua, kuni palgamäär võrdsustub viimasena palgatud töötaja tööviljakusega. Duaalsed tööturud koosnevad: Arenenud tehnoloogiaga oligopolistlikest tootmisharudest ehk tuumast Väiksematest viletsama tehnoloogiaga harudest ehk perifeeriast. Neoklassikalise pakkumise ja nõudluse mudel: Tööpuudust saab kaotada palga vähendamise kaudu. Kui palgad on seotud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
