Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majanduse konspekt keskoolile". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
konkurents, monopol, frantsiis, sissepääs, harusse, tootmismaht, homogeene, kartell, turundus, produkt, asenduskaubad, diferentseeritud, turustruktuuri, tarve, ressursid, eeliseid, ettevõtluses, ambitsioonikus, motiveeritus, julgus, töövõime, katsele, äriideed, riskid, turg, tööjõud, oligopol, ostjaid, kuluga, efektiivsust, maitses, reageerimaLahendab probleemi/saavutab eesmärgi. (Ta teeb kõike ise, keegi ei tee talle neid ette ära.) 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti) Uudsus ja värsked ideed. Elujõulisus. Noored on loovamad, kui vanemad inimesed. Noored on ettevõtlikumad. Nende teadmised koolipingist on veel värskelt meeles. Nad julgevad riskida rohkem, kui vanemad inimesed. 3. Mis on frantsiis? Frantsiisi all mõeldakse kaubamärke, nimesid, sümboleid. Annab õiguse midagi teha , toota või teenida. Maailmas on palju samaseid ettevõtteid, mis kõik ei kuulu otseselt ühele inimesele, aga üks inimene omab nime, mida kasutatakse nende ettevõtete juures. 4. Ettevõtte riskid (12 punkti) Turu risk järsud turusituatsiooni muutused, tarbija eelistuste muutumine või ostujõu langus.
Lahendab probleemi/saavutab eesmärgi. (Ta teeb kõike ise, keegi ei tee talle neid ette ära.) 2. Nimetage noorte eeliseid ettevõtluses (6punkti) Uudsus ja värsked ideed. Elujõulisus. Noored on loovamad, kui vanemad inimesed. Noored on ettevõtlikumad. Nende teadmised koolipingist on veel värskelt meeles. Nad julgevad riskida rohkem, kui vanemad inimesed. 3. Mis on frantsiis? Frantsiisi all mõeldakse kaubamärke, nimesid, sümboleid. Annab õiguse midagi teha , toota või teenida. Maailmas on palju samaseid ettevõtteid, mis kõik ei kuulu otseselt ühele inimesele, aga üks inimene omab nime, mida kasutatakse nende ettevõtete juures. 4. Ettevõtte riskid (12 punkti) Turu risk järsud turusituatsiooni muutused, tarbija eelistuste muutumine või ostujõu langus.
TTÜ EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Sadamamajandamine ja meretranspordi juhtimine Mikro- ja makroökonoomika Konkurents ettevõtluses Referaat Õppejõud: Maret Güldenkoh Üliõpilane: Anna Koltsova Tallinn 2015 1 Sisukord Konkurentsi mõiste ja olemus.................................................................................3 Konkurendid............................................................................................................ 3
Tallinn 2015 KONKURENTS Konkurents on võitlus klientide pärast, mida peavad kõik samu vajadusi rahuldavad ettevõtted. Konkurents ettevõtete vahel muutub üha teravamaks ja seda põhjustavad eelkõige ettevõtete arvu suurenemine, tootehindade üleüldine alanemine ning tarbijate ja ettevõtjate targemaks muutumine. Konkurents majanduses on müüjate (tootjate) võitlus ostjate pärast. Konkurents on majandustegevuses osalejate püüdlemine sama eesmärgi poole olukorras, kus ühe edu tähendab teise ebaedu. Ettevõtte konkureerimise viisid sõltuvad turu struktuurist ehk turu ülesehitusest. Selleks, et välja töötada konkureerimise strateegia, on vaja turu kohta informatsiooni, mis sisaldab nõudlust, hinda, konkurente. Konkurentsi kasulikkus: 1. Madalamad hinnad- ettevõtjad võistlevad turul tarbijate pärast ning seetõttu peavad hoidma hinnad madalamad 2
Ühele töölisele tuleb päevas kulutada samuti 25 krooni. Tööliste hulga suurenemine toob endaga kaasa muutuvkulude suurenemise. Kogukulu on kogu püsikulu ja kogu muutuvkulu summa. Seega tooks kolme töölise palkamine endaga kaasa kogu muutuvkulu 75 krooni ning kogu püsikulu 25 krooni. Kogukulu oleks sellisel juhul 100 krooni. Piirkulu on kogukulu suurenemine toodangu mahu suurenemisel ühe ühiku võrra. Piirkulu arvutamiseks jagatakse muutus kogukuludes muutusega tootmismahus. Kui tootmismaht väheneb 10 kampsunilt 4 kampsunile, väheneb kogukulu 75 kroonilt 50 kroonile. Muutus tootmismahus on 6 kampsunit ning muutus kogukulus on 25 krooni. Neist kuuest kampsunist ühe piirkuluks on seega 4.17 krooni (25/6). Keskmine kulu on kulu ühe toodangu ühiku kohta. Keskmine kogukulu (ATC) jaguneb omakorda keskmiseks püsikuluks (AFC) ja keskmiseks muutuvkuluks (AVC).
tegutseb mingite väga rangelt formuleeritud reeglite piires ratsionaalne majanduslik käitumine - tähendab, et majandussubjektid maksimeerivad kasulikkust mingite kehtestatud piirangute raamides majandussubjekt- Majandussuhetes aktiivselt osaleva füüsilise või juriidilise isiku üldnimetus majanduse kolm põhiküsimust: mida toota?kellele toota?kuidas toota? Erinevad majandussüsteemid: 1)Käsumajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile poliitilisele ideele 2)nähtamatu käsi- Konkurents, mis hüviste suhtelistes hindades peituva informatsiooni alusel paigutab tootlikud ressursid ühiskonnas efektiivselt 3)robinson crusoe- Tootja ja tarbija ning tootmis-ja tarbimisotsus langevad kokku 4)tavamajandus- majanduslik ratsionaalsus on allutatud mingile uskumusele, veendumusele või tavale võimaliku tootmise piir (VTP) (ka: tootmisvõimaluste rada) - kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides
töötajate puudumine, konfliktid töösuhetes, töötajate ebakompetentusus, ebaausus, ebalojaalsus, laiskus, lohakus, distsiplineerimatus. Poliitiline risk- muutumine seadusandluses Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm
Koostaja: Oskar Liiber Klass: 12b Juhendaja: Liisa Vals Kärdla 2014 Sisukord Turustruktuur........................................................................................................................................1 Täiskonkurents.................................................................................................................................1 Mittetäielik konkurents....................................................................................................................3 Konkurentsipoliitika.............................................................................................................................6 Kokkuvõte............................................................................................................................................8 Kasutatud kirjandus.................................................................
(pole varusid) 3) ettevõte kui ühtne üksus (lahkarvamused ja otsustusprotsess jäävad vaatluse alt välja) 4) ei ole oluline ei ettevõtluse vorm ega omandivorm (ettevõtja=omanik=tegevjuht) 5) ettevõte käitub ratsionaalselt – lõppeesmärgiks maksimaalse kasumi teenimine (mitte heategevus või turupositsioon vms); börsiettevõtte puhul aktsia väärtuse tõstmine. 6) turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias. Majapidamised nõuavad tooteid ja teenuseid, ettevõtete ülesandeks on neid pakkuda. Tootmine on ressursside muutmine hüvisteks. sisend→väljund Tootmiseks vajatakse tootmistegureid, firmateooria lihtsustatud mudelis jagame need kaheks – kapital (K - capital) ja tööjõud (L - labor).
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
Turustruktuur on majandusharu jaotumine ettevõtete vahel. Turustruktuuri iseloomustamiseks kasutatakse 4 tunnust: 1) müüjate arv turul 2) müüjate pakutava hüvise omapära 3) uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4) müüjate võime mõjutada hinda Konkurents on ühe või mitme majandussubjekti püüdlemine eesmärgi poole, kusjuures kellegi edu piirab teiste eduvõimalusi. Turustruktuur ehk konkurentsivorm: · täielik (täiuslik) konkurents · monopolistlik konkurents · oligopol · monopol 1.Täielik konkurents Kui mingi hüviste ostjate ja müüjate arv on piisavalt suur, ei oma üksik ettevõte mingit mõju turuhinnale ehk kõik on hinnavõtjad. Hinnavõtja on turul osaleja, kes lepib juba väljakujunenud hinnaga ja ei kehtesta oma tootele madalamat ega kõrgemat hinda. Selline olukord tekib, kui üksik tootja toodab väga väikese osa turu kogutoodangust. Täieliku konkurentsi ideaalsel kujul on raske leida
ÙYXYX XYXYYXX XòYX XX YXYXXX YYYY Pakkumise hinnaelastsus kajastab müüjate reaktsiooni hinna muutusele. · Hetkeperiood situatsioon, kus tootjad pole hinnamuutusega kohaneda jõudnud. · Lühiperiood ajavahemik, mille jooksul firmad saavad tootmismahtu suurendada/vähendada, kasutades olemasolevaid tootmistegureid. · Pikk periood olemasolevad formad on jõudnud kohaneda ja uued harusse siseneda ja mõned lahkuda. Maksukoorem elastsuse järgi kannab hinnast peaaegu sõltumata maksukoormat see, kelle tegevus on vahetusprotsessis vähem elastne. Majapidmaisteooria Majapidamine- on majandusüksus, millel on ühine eelarve ja ühine sissetulek ning ühine otsus hüviste tarbimiseks. Eesmärgiks on uurida majapidmasite käitumise seaduspärasusi. Kasulikkus- kasu või rahulolu, mida inimene saab kaupade ja teenuste tarbimisest. Sõltub tarbimise tasest
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
tasakaaluhinna (pikaajaliselt) üles. Tõene 3. Hüvise hinda tasub alandada elastse nõudluse puhul. Tõene 4. Hüvise pakkumise hinnaelastsus sõltub sellest, millise konkurentsivormiga on tegemist. Väär 5. Hinnaelastsus leitakse: %-muutus hinnas / %-muutus hüvise koguses. Väär 6. Tootmistegur maa pakkumine on ülielastne. Väär 7. Nõudmise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja nõutava koguse vahel. Tõene 8. Pikaajaline hinnatõus toob ressursse harusse juurde ja pakkumiskõver nihkub paremale. Tõene 9. Müüja kogutulu on suurim punktis, kus elastsus = 1. Tõene 10. Hüvise nõudluskõver on ülielastne (ε=lõpmatu) kahel juhul: täiuslikus konkurentsis ja luksuskaupade puhul hinna madalamas sektoris. Tõene 11. Tulu kasvades nihkub nõudmiskõver 0-punktile lähemale. Väär 12. Pakkumise üldise seaduse kohaselt eksisteerib negatiivne sõltuvus hüvise hinna ja pakutava koguse vahel. Väär 13
2003 20,75 115 6300 Kas keskmise nominaalpalga kasv 2002.aastal võrreldes 2001.aastaga on: C A-90% B-9,1% C-10% Kas keskmine nominaalpalk 2003.aastal on: C A-7606 kr B-6320,75 kr C-7245 kr D-7590 kr Kas tarbijahinnaindeksi väärtus 2002.aastal on C A- 105 B-95 C- 110 Kas keskmine reaalpalga kasv 2003.aastal võrreldes 2001.aastaga on B A- 0,2 % B- 5 % C- 15% Turumajandus Hindade kujunemise turul määrab müüjatevahelisne konkurents. Turgude uurimisel pääratakse suurt tähelepanu majandusharu turustruktuurile ehk majandusharu jaotumisele ettevõtete vahel. 4 olulist tunnust 1. Müüjate arv turul 2. Müüjate pakutava hüvise omapära 3. Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks 4. Müüjate võime mõjutada hinda · Hindade kujunemise turul määrab müüjatevaheline konkurents. · Turgude uurimisel pööratakse suurt tähelepanu turustruktuurile ehk majandusharu
tooraine) kasutamata, järelikult pole efektiivsed. · Seisundid väljaspool TVK-d pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja tööjõudluse juures nelja töötajaga võimalik saada. Tootmisvõimaluste kõveral pole võimalik suurendada ühe kauba tootmist ilma teise kauba tootmise vähendamiseta. Ühiskonnas saab rääkida kolme liiki tootmismahtudest: 1. ühiskonna maksimaalne tootmismaht so. ideaalvariant, kus on ärakasutatud kõikvõimalikud ressursid. Kuid see pole saavutatav üheski ühiskonnas, sest: · alati eksisteerib tööpuudus (loomulik tööpuudus), · alati puudub täielik info majanduses toimuva kohta; 2. potentsiaalne tootmismaht so. prognoositav, arvestatav tootmismaht, mis kujuneb ühiskonna ressursikadusid arvestades. Siin on ka umbes 6%-line tööpuudus; 3
paremaid tooteid. 3. Oskuste ja võimete kogum, kus oluline koht on analüüsivõimel, paindlikkusel, enesetunnetusel, sihikindlusel, suhtlemisel ja eesmärkide. *Ettevõtlikkus on ettevõtja isikuomadus. Ettevõtlikkus avaldub meie tegevuses, mis erineb harjumuspärasest ja mis peaks andma meile senisest parema tulemuse. Kuna uus ei pruugi erinevatel põhjustel alati olla parem vanast, riskib ettevõtlik inimene rikkuda ebaõnnestumisega oma senist heaolu, positsiooni ja suhteid. 25. Frantsiis Frantsiis on müügivoli. Lepinguline õigus müüa teatud tooteid, osutada teenuseid ja kasutada kaubamärke või ärinimesid või täita teatud kindlaid funktsioone, tavaliselt kindlaksmääratud geograafilises piirkonnas. Eristatakse tootefrantsiisi, tootmisfrantsiisi, kaubanime frantsiisi, konversioonfrantsiisi ja äriühingu-tüüp frantsiisi. Frantsiisiandja on füüsiline või juriidiline isik, kellelt frantsiis saadakse.
See on kogukasulikkuse muutus, kui tarbimine muutub ühe ühiku võrra. Näiteks: Anu, pitsa tarbimise piirkasulikkus. Kui Anu suurendab pitsa tarbimist neljalt pitsalt viiele, kaasneb sellega kogukasulikkuse kasv 150 ühikult 175 ühikule. Seega on viienda pitsa tarbimise piirkasulikkus 25 ühikut. Mida rohkem pitsasid sööb, seda väiksem on iga järgneva piirkasulikkus (kahaneb). 7. Täiuslik konkurents - Täiusliku konkurentsi põhitunnuseks on, et toodangu pakkujatel puudub vähimgi kontroll turuhindade üle. Ehk teisiti öeldes, täiuslikult konkureerivad ettevõted käituvad turul lähtudes sellest, et nende tegevus ei mõjuta turuhindu. Täiliku konkurentsiga turul on palju müüjaid ja kaup mida pakutakse on ühetaoline. 8. Monopol - Monopol on turuvorm, kus on üks müüja, teenus või ressurss, millel
Eestis soovitatakse miinimumhinda kasutada põllumajanduses, tagamaks põllumeestele sissetulekute osas suuremat kindlustunnet. KASUM = TULUD KULUD Konkurentsi iseloomustamiseks vaadeldaks nelja olulist tunnust: o Müüjate arv turul o Müüjata poolt pakutava kauba omapära o Uute müüjate võimalused turule sisenemiseks o Müüjate võime mõjutada hinda Neli erinevat turutüüpi: 1. täielik konkurents 2. monopol 3. monopolistlik konkurents 4. oligopol Täielik konkurents: 1. firmade arv on suur, kuid nende tootmismaht väike ning ükski firma ei saa turuhinda mõjutada lähtuvalt oma suurusest 2. Firmad toodavad ühesugust toodangut, mistõttu on tarbijal ükskõik, missuguselt müüjalt ta kaupa ostab. Kui mõni müüja üritab kaupa müüa kõrgema hinnaga, siis seda ei osteta 3. turul puuduvad sisenemisbarjäärid ehk miski ei takista firmasid turule tulemast või sealt lahkumast 4
- ootustest - pankade intressimääradest - maksuseadustest Eelarve Tulude ja kulude plaan. Eelarve koostamise kolm sammu: - finantseesmärkide püstitamine - tulude hindamine - kulude planeerimine Reklaamist saadav - info hindade ja uute toodete kohta kasu - suureneb müüjate vaheline konkurents - alandab hindu tarbijate jaoks - maksab kinni enamike ajakirjade ja ajalehtede kulud ning kõik eraraadiote eratelevisioonide kulud. Reklaamiga kaasnevad - reklaami tootmine on kulukas ning see tõstab ohud mõnede toodete hinda - reklaam võib panna inimesi tegema asjatuid oste
teisest e. Alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Tootmisvõimaluste kõver kõver, mille abil saab graafiliselt kajastada ühiskonna tootmisalaseid valikuid. Kujutab endast erinevate hüviste tootmiskombinatsioonide graafilist kujutist eeldusel, et kõik ressurssid on täielikult ja efektiivselt ära kasutatud. Kasvava alternatiivkulu seadus: mida suurem on antud hüviste tootmismaht, seda suuremast ja suuremast teise, alternatiivse hüvise kogusest tuleb loobuda, et antud hüvise kogust suurendada. Tootmisvõimaluste kõvera nihkumine nihkumise põhjused: 1) muutused ressursside kättesaadavuses; 2) kapitalivaru kasv; 3) tehnoloogia muutused Ühiskonna põhiprobleemid: mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Nõudlus ja pakkumine Turu olemus turg on institutsioon, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning vastastikku hüviseid vahetavad (näit
Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
luues uusi töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega aktsia – omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes aktsiafond – investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse aktsiisimaks – erinevatele luksus- ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa aktsionär – aktsia omanik alajahtunud majandus – situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine alapakkumine – vt. ülenõudmine algsed teguritulud – tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) – saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest ametiühingud – on töötajate esindusorganisatsioonid, mis kaitsevad töötajate huvisid
töökohti või tegeledes ümberõppe organiseerimisega · aktsia omandiõigust tõendav väärtpaber, mis annab selle valdajale nõudeõiguse ettevõtte kasumi ja varade suhtes · aktsiafond investeerimisfond, mis investeerib osakuomanike raha peamiselt aktsiatesse · aktsiisimaks erinevatele luksus ja tervist kahjustavatele kaupadele kehtestatud hinnalisa · aktsionär aktsia omanik · alajahtunud majandus situatsioon, kus tegelik tootmismaht on väiksem kui potentsiaalne ja kus tegelik tööpuudus on loomulikust suurem ning majanduses eksisteerib ressursside raiskamine · alapakkumine vt. ülenõudmine · algsed teguritulud tootlike tegurite poolt loodud tulu: palk, intress ja dividend, rent, kasum · alternatiivkulu (ka: loobumiskulu) saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest
indiviide oma isikliku kasu tagaajamisel nii, et tulemusena maksimeeritakse ühiskonna kasulikkus. Oma majandusteooriat luues võttis Smith üle palju füsiokraatide seisukohti, heites kõrvale käsitluse põllumajandusest kui ainsast tootlikust harust. Adam Smithi peamiseks panuseks majandusteaduse arengusse võib pidada uurimust täieliku konkurentsiga turust, kus hind hakkab pikaajaliselt võrduma tootmiskuludega. Tema käsitluse kohaselt vajab konkurents suurt hulka müüjaid, ehk ressursiomanikke, kes on teadlikud palkadest, rentidest ja kasumitest, ning tootmistegurite vaba liikumist tööstusharude vahel. Selliste tingimuste kohaselt viivad ressursiomanike isiklikud huvid lõpuks loomuliku hinna kujunemiseni. Klassikalise koolkonna teiseks silmapaistvaks teoreetikuks on David Ricardo (1772-1823), kes arendas edasi Smithi seisukohti ja süstematiseeris klassikalise majandusteaduse peamised seisukohad. Klassikalise koolkonna
kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi. · Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus. · Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver. · Lahenda! · Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne o Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind. Positivistlik o Kõrged intressimäärad vähendavad investeeringuid.Positivistlik o Maksude tase Eestis on liiga kõrge. Normatiivne o Valitsus peaks vanurite küttekulusi subsideerima. Normatiivne
(hind) 4) hinna kaudu avalikustab ostja, et ta hindab ostetud kaupa kõrgemalt kui muid, mida ta sama raha eest võinuks osta, müüja aga, et ta hindab teisi kaupu kõrgemalt (ostu ja müügi alternatiivkulud) 5) hinna tasumisega kompenseerib ostja müüjale hüvise valmistamiseks tehtud jõupingutused, hüvisega kompenseerib müüja ostjale teistest hüvistest loobumise (ostja ja müüja kompensatsioon) Turutüüp TÄISKONKURENTS TURUL VALITSEB TÄIELIK KONKURENTS (tegemist on täiusliku turuga) kui: · Kõik pakkujad pakuvad sama hüvist · Nii ostjate kui ka müüjate jaoks ei eksisteeri ajalisi ega ruumilisi piiranguid · Nii ostjad kui ka müüjad teevad oma otsused ainuüksi kvaliteedist ja hinnast lähtudes (isiklike eelistuste puudumine) · Ostjatel ja müüjatel on täpne info hüviste hindade ja kvaliteedi kohta. · Müüjaid ja ostjaid on palju. Keegi neist ei saa üksi hindu mõjutada
Turunduse alused I INNOVE õpiku konspekt 1. TURUNDUSE OLEMUS 1.1. Turundusega seotud põhimõisted Turundus (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab turu-uuringuid, toote kujundamist, turustuskanalite valikut, hinnapoliitikat, müügi toetamist ja müüki ennast. Eesmärgiks on seejuures tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab ammu enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Sageli arvatakse ekslikult, et turundus hõlmab vaid toodete reklaami ja müüki. Tegelikkuses on müümine ja reklaam turundusest vaid nagu jäämäe tipp, turundus tervikuna on märksa keerukam elementide kombinatsioon. Turundus on ettevõtte juhtimise väga oluline alustala nii strateegilisel kui taktikalisel tasandil
tasakaaluhinnani. Turul võib tekkida lühiajaliselt ka turu ülejääk ehk liigpakkumine. Turu ülejääk on suurus, mille võrra pakutav kogus antud hinna korral ületab nõutava koguse. Graafiliselt väljendatuna jääb liigpakkumine nõudlus- ja pakkumiskõvera lõikepunktist kõrgemale. Turu ülejäägi tingimustes hakkavad need tootjad, kes ei saa hinnaga 10 eurot oma kaubast lahti, pakkuma kaupa madalama hinnaga. See omakorda sunnib ka teisi pakkujaid hinda alandama. Kui konkurents surub hinna alla, vähendavad tootjad pakkumist.Tarbijad hakkavad madalama hinna juures rohkem kaupu ostma. Ülejääk väheneb, kuni hind jõuab punkti E, kus nõudlus ja pakkumine lõikuvad. Turu tasakaal püsib nii kaua kuni turul toimivad jõud hakkavad muutma kas nõudlust või pakkumist. Graafiliselt väljendatuna tähendab see kas nõudluskõvera või pakkumiskõvera nihkumist,mis viib uuele tasakaalupunktile, millel vastavad uus tasakaaluhind ja tasakaalukogus.
vaadeldakse etteantutena ja muutumatutena (ceteris paribus). 1.2. Struktuuriökonoomikat iseloomustab tegeleb turule orienteeritud ettevõtete tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustamine). Püütakse selgitada, millistes situatsioonides peaks riik majandusse sekkuma (soodustama konkurentsi, maksud, jne) Institutsiooniökonoomikat iseloomustab teooria loomisel püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid, nagu konkurents (turg), normid, heategevus ja bürokraatia. (turumajandus arvestab vaid konkurentsi ja plaanimajandus bürokraatia kadu avalduvat avalikku võimu). 1.3. Majandusteoorias on vaja lihtsustavaid eeldusi, sest tegelikkus ei ole korraga haaratav, sest on liialt keeruline, arvestatakse vaid väikest kõige tähtsamat osa tegelikkusest (majandusmudel). Agregeerimine, sest üksikute majandussubjektide käitumist võimatu prognoosida. 1.4
2.Konkurentsiulatus 3.Mastaabiefekti tugevus, konkurentide arv ja nende suhteline suurus 4.Kapitalivajadus 5.Vertikaalse integratsiooni levik harus 6.Harru sisenemise ja väljumise barjäärid 7.Tehnoloogiliste muudatuste kiirus harus 8.Konkureerivate toodete ja teenuste diferentseeritus 9.Tegevusharu keskmine rentaablus 10.Tootmisvõimsuste üle- või puudujääk Tegevusharu mõjutavate konkurentsijõudude hindamine: Michael Porteri viis konkurentsijõudu: 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel 2. Teiste harude ettevõtete katse lüüa tarbijaid üle asenduskaupadega 3. Uute konkurentide potentsiaalne sisenemine 4. Sisendite hankijate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 5. Toote ostjate mõjukus ja positsioon läbirääkimistel 1. Konkurents tegevusharus konkureerivate ettevõtete vahel Konkurentide arv, suhteline suurus ja mitmekesisus Nõudluse muutumine Väljumisbarjäärid Ettevõtte rahulolu oma positsiooniga
konkurentsi turg, monopoli puhul on teoreetiliselt ainult üks müüja-pakkuja. *kauba omadused - kaubad võivad olla homogeensed, sarnaste omadustega või erinevate omadustega ehk diferentseeritud. *turule sisenemise ja lahkumise tingimused – mõningatele turgudele on suhteliselt kerge minna ja ka sealt lahkumine ei ole seotud väga suurte kuludega, teistel turgudel on aga vastupidi. *konkurentsi vormid – turgudel on erinev konkurents tulenevalt seal osalevate firmade arvust ja toodetavast kaubast. TURUD jaotatakse lähtudes konkurentsitüüpidest: 1)Täieliku konkurentsi turg 2)Mittetäieliku konkurentsi turg: *hüviste turg, sinna kuuluvad monopol, monopolistlik konkurents ja oligopol. *tootmistegurite turg, sinna kuuluvad monopolistlik konkurents, monopson ja oligopson. 2.Nõudlusseadus Nõudlusseadus – väljendab seost kauba hinna ja selle nõutava koguse vahel, mida
on lihtne turule siseneda ja sealt lahkuda või on see loomulike või kunstlike barjääridega takistatud), turul osalejate konkurentsi vormid (kas on tegemist üksnes hinnakonkurentsiga või lisandub ka hinnaväline konkurents). Konkurentsist lähtuvalt võib eristada järgmisi turutüüpe: 1) täieliku konkurentsi turg 2) mittetäieliku konkurentsi turg a) monopol b) monopolistlik konkurents c) oligopol d) monopson e) oligopson 1.10 Nõudlusseadus ja nõudlus. Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. Kauba hinna ja nõutava koguse vaheline seos on omandanud majandusseaduse staatuse. Nõudlusseaduse kohaselt on kauba hind ja nõutav kogus antud ajaperioodil pöördvõrdeliselt seotud. See
annaabi.ee 
