Alustati pahempoolseid ümberkorraldusi. Suhted USA-ga halvenesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut, oleks majandusele surmahoobi andnud, aga NSVL ostis selle ise ära. C natsionaliseeris ameeriklaste ettevõted, siis ka kuubalaste ja kuulutas, et toimub sotsialistlik revolutsioon. USA verivaevlase rollis, oli häiritud NL sateliitriigi tekest lähinaabrusesse. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas majandusblokaadi. 1961 üritasid C vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust, ebaõnnestus. Tiivustatud Hruštšov tegi ohtliku avantüüri, paigaldas Kuubale maa-tüüpi rakettid, mis tuumalöögiga hävitaks ära suure osa USA-st. H kinnitas algul et pole ründerelvadega. Aerofotodega tehti kindlaks, Kennedy teavitas maailmale 22.10.1962, kuulutas välja kontrolljoone merel(laevad ei saand üle sõita) ja nõudis rakettibaaside eemaldamist. Maailm seisis tuumasõja lävel
Sotsialistliku Föderatiivse Vabariigi järeltulijat. 1941-44 Teise maailmasõja ajal okupeerivad Jugoslaavia Saksamaa ja Itaalia väed; aktiivsed on kommunistlikud partisanid, keda juhib Josip Broz Tito. 1945 Jugoslaavia Sotsialistliku Föderatiivse Rahvavabariigi väljakuulutamine (koosneb 6 vabariigist). Toimub sovetiseerimine. 1948 NSV Liidu Jugoslaavia tüli, mis viib suhete katkestamiseni Moskvaga. 1949 Jugoslaavia liider marssal Josip Broz Tito on majandusblokaadi tõttu sunnitud sõlmima kaubanduslepinguid lääneriikidega; rahalist ja sõjalist abi saadakse ka USA-st. Territoorium Sarnaselt eelnenud Jugoslaavia Kuningriigiga oli Jugoslaavia SFV-l piirid Itaalia ja Austriaga loodes, Ungariga kirdes, Rumeenia ja Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes. Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga.
süsteem taganema sundida ning lõpuks hävitada. 3.uba kriis: 1959 toimus Kuubas riigipööre, mille tulemusena sai võimule F.Castro, kes kehtestas kommunistliku diktaktuuri. Peamiselt toodet suhkrut ja tubakat. Kartes USA sekkumist sündmuste käiku, lubas Castro NSVLil paigutada kuubale raketid, millega oleks vajadusel saadus pommitada USA tähtsaid rajoone. 1962 toodi raketid Kuubale ja selle peale kuulutas USA välja riigi suhtes majandusblokaadi. Suhted USA ja NSVL vahel teravnesid. NSVL lubas kogu Kuuba suhkru ära osta, et toetada sealset reziimi. Konflikti ajal räägiti taas tuumasõja võimalikkusest. Rahva surve 1962 kohtusid 2e suurriigi liidrid. Kennedy & Hrustsov leppisid edaspidise suhtes kokku. 1) NSVL viib oma raketid Kuubalt ära, kui USA ei sekku Kuuba kommunismi rajamisse. 2) seati sisse telefoni otseside Washingtoni ja Moskva vahel. 3) Sõlmiti I tuumarelva katsestusi piirav leping 1963. 4
revolutsioon. Washington katkestas sõjalise karantiini. tagasi Nõukogude Liitu, kui Havannaga diplomaatilised suhted ja Maailm seisis tuumasõja lävel. ÜRO andis garantii USA kuulutas välja majandusblokaadi. avalikule lubadusele Kuubat mitte kunagi rünnata.
küll pommitati, kuid toimunud, kommunistliku kujunenud demokraatlike Washington katkestas maavägedega sisse ei partei asustusi ei rünnatud. vabaduste ja Havannaga diplomaatilised tungitud. Dubceki reformikava turumajanduse saareks suhted ja kuulutas välja Sõda muutus järjest sisendas lootusi ja 1968. a keset Ida-Saksamaad. majandusblokaadi. verisemaks ja sündmusi hakati kutsuma 13.augustil rajasid Hrustsov paigaldas ulatuslikumaks, sest Praha kevadeks. Nõukogude sõjaväelased Kuubale rakette, kuid dzunglisse kaduvaid Moskva otsustas tsehhide- ühe ööga Berliini müüri, ameeriklased said vietkonge oli võimatu slovakkide eksperimendid mis Lääne-Berliini tihedalt aerofotodelt teada
13.aug 1961 rajati Berliini müür *see sulges LääneBerliini *külma sõja sümbol Kuuba kriis: 1959a tuli võimule F. Castro, kes kehtestas oma diktatuuri 1. suurmaavaldus likvideeriti 2. pahempoolsed ümberkorraldused 3. suhted USAga halvenesid kuulutati välja sotsialistlik revolutsioon *vaenlaseks USA *USA kuulutas välja majandusblokaadi 1961a üritati võidelda Castro reziimi vastu, kuid ebaõnnestunult 22.okt 1962 teavitas pr Kennedy maailma Kuubale paigutatud rakettidest *kontrolljoone välja kuulutamine merel *nõudmised raketibaasi likvideerimiseks NSVL tunnustas kontrolljoont raketibaasid likvideeriti Castro reziimi püsimajäämine Vietnami sõda: 1954a jagunes Vietnam 2ks: PVietnam (NSVL ja Hiina toetusel) ja LVietnam (USA)
1795-uue põhiseaduse vastuvõtmine Rahvuskonventi poolt 9.nov 1799- napoleoni väed hõivasid seadusandliku korpuse hoone 1802- napoleon valiti eluaegseks konsuliks 1804- napoleon kuulutas end prantsuse imperaatoriks, võeti vastu napoleoni tsiviilkoodeks, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees. 1805-purustas napoleon austria-vene ühendväed Austerlitzi lahingus, napoleoni häving trafalgari merelahingus Inglise-hispaania ühendlaevastiku vastu 1806- napoleon kuulutas välja majandusblokaadi, prantslased põrmustasid Preisimaa 1807- algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807 napoleoni võiduga, sõlmiti Tilsti rahu 1810- napoleon abiellus Austria keisri tütre Maria-Luisega, 1810 aastaks sõltus enamik euroopa riike Prantsusmaast 24.juuni 1812- napoleoni väed alustasid sõjakäiku venemaale 7.sept. 1812- Moskva lähedal asuvas külas toimunud lahingus, saavutas prantsusmaa võidu, kuid ei suudetud vene armeed täielikult purustada okt
See osutus edukaks ja 1959 tuli Castro võimule. Arvati, et jõukast perest pärit Castro taastab demokraatia, aga ta hoopis kehtestas enda diktatuuri. Suurmaavaldus likvideeriti, alustati pahempoolseid ümberkorraldusi, suhted USA-ga halvenesid. Endine Kuuba suhkru ostja USA vahetus nüüd NSV Liidu vastu. Kuulutas Kuubas sotsialistliku revolutsiooni, mille verivaenlane oli USA. Washington katkestas Kuuba pealinnaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi. 1961 üritasid USA poolt varustatud Castro vaenlased viimase reziimiga võitlust alustada, kuid edutult. Hrustsov ärritus ja asus Kuubale paigaldama võimsaid maa-maa-tüüpi rakette, kinnitades, et tegemist pole ründerelvadega. Ameeriklased tuvastasid need aerofotodelt ja teavitasid sellest kogu maailma, kuulutades välja kontrolljoone merel, millest üle ta ühtegi laeva ei lase, ning nõudsid ka raketibaaside likvideerimist. Järgnes
11. Tooge välja ümberkorraldused, mis Napoleon viis ellu keisrina. ´´Tsiviilkoodeks´´, mis sätestas inimeste võrdsuse seaduse ees, eraomanduse puutumatuse ning kiriku lahutamise riigist. Napoleon sõlmis Rooma paavstiga eraldi kokkuleppe ehk konkordaadi. Katoliku usk kuulutati enamiku prantslaste usuks. 1806.aasta suve moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reni Liit, eestkostjaks sai Napoleon. 1806 aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi. Prantsusmaa liitlastel ja sõltlasriikidel keelati igasugune kauplemine Inglismaaga. 12. Kas Prantsuse revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu või pigem kahju? Revolutsioon tõi Prantsuse rahvale pigem kasu. Prantsusmaal kadus feodaalkord, mis õõnestas feodaalkorda terves Euroopas ja samas kiirendas majanduse arengut. Kuulutati välja inimeste võrdsus vabadused ja õigused, millest võtsid eeskuju ka teised Euroopa riigid. Siiani
Reini Liit, mille protektoriks sai Napoleon. Liit oli kohustatud osalema impeeriumi vallutussõdades ning pidi olema vastukaaluks Austriale ja Preisimaale. Prantsusmaa peavastaseks kujunes Inglismaa, kellega liitusid teised, kuid Napoleonist sõjaliselt jagu ei saadud. 1805. aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed ja 1806. aasta oktoobris põrmustati Preisimaa. 1806. aasta lõpul kuulutas Napoleon välja majandusblokaadi, millega ta lootis Inglismaa põlvili suruda. Blokaad oli tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele, kuid ta suutis sellest üle olla, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatega. Majandussõda mõjutas rängalt ka Prantsusmaa enda majanduselu - aastatel 1805-1812 tõusid hinnad kuni 300%. Preisimaa purustamise järel hakkas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, kust Napoleon väljus hiilgava võitjana. Venemaa palus rahu. Sama aasta suvel kohtusid kahe riigi
12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutasid Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6%. Leedu vabariik kuulutati välja 16. veebruaril 1918 ning siiani tähistatakse seda vabaduspühana. 11. märts 1990 kokkutulnud Nõukogu kuulutas Leedu Nõukogude Liidust sõltumatuks. Nõukogude Liidu seadused kuulutati Leedu territooriumil kehtetuks.16 aprill 1990 kehtestas Nõukogude Liidu valitsus Leedu suhtes majandusblokaadi. 13 jaanuaril 1991 tegid Leedu kommunistid Nõukogude Liidu vägede toetusel ebaõnnestunud riigipöörde katse. 6 septembril 1991 tunnustas Nõukogude Liit Leedu iseseisvust. 2004. aastal liitus Leedu NATO liiduga ning riik võeti vastu ka Euroopa Liitu(vaata joonist 1). Joonis 1 TEEMA 4 6 Inimgeograafia Nagu eelnevalt juba mainitud on Leedu rahvaarv 3,6 miljonit. Rahva iibeks on 0,4%
12. juulil 1920 sõlmitud rahulepinguga Leedu Vabariigi iseseisvust ja loovutasid Vilniuse ala Leedule, kuigi selle 139 tuhandest elanikust oli leedulasi vaid 1,6%. Leedu vabariik kuulutati välja 16. veebruaril 1918 ning siiani tähistatakse seda vabaduspühana. 11. märts 1990 kokkutulnud Nõukogu kuulutas Leedu Nõukogude Liidust sõltumatuks. Nõukogude Liidu seadused kuulutati Leedu territooriumil kehtetuks.16 aprill 1990 kehtestas Nõukogude Liidu valitsus Leedu suhtes majandusblokaadi. 13 jaanuaril 1991 tegid Leedu kommunistid Nõukogude Liidu vägede toetusel ebaõnnestunud riigipöörde katse. 6 septembril 1991 tunnustas Nõukogude Liit Leedu iseseisvust. 2004. aastal liitus Leedu NATO liiduga ning riik võeti vastu ka Euroopa Liitu(vaata joonist 1). Joonis 1 TEEMA 4 6 Inimgeograafia Nagu eelnevalt juba mainitud on Leedu rahvaarv 3,6 miljonit. Rahva iibeks on 0,4%
Euroopa riikide valitsejad ei tunnustanud Napoleoni võimu. Nad jätkasid juba revolutsiooni ajal alanud Prantsusmaa- vastast sõjategevust, et taastada seaduslik monarhia ja kord. 1805.aasta detsembris purustas Napoleon Austria-Vene ühendväed Austerlitzi lahingus. 1806. aasta oktoobris põrmustasid prantslased Preisimaa. Pärast Trafalgari lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega. 1806. aasta lõpul kuulutas ta välja majandusblokaadi. Saareriigi kaubalaevadele suleti kõik sadamad Põhja- ja Läänemerel, Atlandi ookeanil ning Vahemerel. Inglismaa jäi kontinentaalblokaadi. Blokaad oli tõesti tugevaks hoobiks Inglismaa majandusele. Preisimaa purustamise järel algas sõjategevus Venemaa ja Prantsusmaa vahel, mis lõppes 1807. aastal Napoleoni hiilgava võiduga. Prantsuse Vene suhted Venemaaga: tilistide ala peeti alandavaks, kontinentaal plokaad oli majanduslikult
Sotsialismi kokkuvarisemine Ida-ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990. aasta veebruaris-märtsis toimunud Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimistel saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 11. märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alalhoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusvastaseks ning õigustühiseks. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, peaaegu sama jäik oli suhtumine Lätisse ja Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvus-püüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi.
ning valitsuse vahel ei tekkinud. 1990 30.märts- Ülemnõukogu kuulutas välja üleminekuperioodi, mis pidi lõppema omariikluse taastamisega. Sama aasta mai alguses lõpetati Ülemnõukogu otsusega Eesti NSV hümni, lipu ja vapi kasutamine ja võeti tarvitusele Eesti Vabariigi nimetus. Otsustati, et Eestis on jõus vaid tema seadused. 2. Pingete kasv Balti liiduvabariikides 1990-1991: NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Mõiste: separatism- eraldumispüüe. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: - kasvasid hinnad ja inflatsioon - peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad - kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata - kehtima hakkasid igasugused ostutalongid defitsiitsetele kaupadele jne.
seisukohalt ei olnud see veel siiski see riik, mida Lääs tunnustas ja mille taastamist nõudis Eesti Kongress. 1990. aasta augustis mõistis Gorbatsov, et eestlastega tuleb alustada läbirääkimisi ning nende läbi sundida Eestit liidulepingut sõlmima. Kuid Eesti nõudis täielikku iseseisvust. Sama lugu oli ka teiste Balti riikidega. Leedu oli ennast 1990. aasta kevadel juba iseseisvaks kuulutanud, kuigi välisriigid seda alguses ei tunnistanud ja Moskva oli kehtestanud Leedu vastu majandusblokaadi. Leedulased ei teinud sellest välja ja sama visalt jätkasid oma nõudmiste esitamist ka eestlased ja lätlased. Moskvas võeti vastu otsus, et Balti riikides tuleb kord majja lüüa jõuga. 1991. Aasta jaanuaris lasti Vilniuses käiku tankid. Tulemuseks oli 15 tapetut, sadu haavatuid ja leedulaste üksmeelne, vihane vastupanu. Mõni päev hiljem valati verd ka Riias. Nüüd ootati Tallinna korda, kuid Eestis verevalamiseni ei läinud. 1991
Kõige järjekindlamalt rakendati doktriini Indo-Hiinas, kuid Vietnamis kujunenud lokaalne sõda osutus Washingtonile üle jõu käivaks. Kuuba kriis (1962) Pärast F.Castro võimuletulekut suhted USAga halvenesid. Enam ei ostetud suhkrut, kuid NSVL teatas, et ostab ise suhkru ära. Casto natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted ja kuulutas välja sotsialistliku revolutsiooni. USA oli sellest väga häiritud ja katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ning kuulutas välja majandusblokaadi. USA üritas alustada Castroga võitlust, kuid see ebaõnnestus. Sellest tiivustatud Hrustsov läks välja ohtlikule avantuüürile, asudes Kuubale paigaldama rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst. Kuid rakettide paigaldamine sai ameeriklastele aerofotodelt teatavaks ja Kennedy teavitas kogu maailma sellest. Ta kuulutas ühtlasi välja kontrolljoone merel ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Järgnes pingeline nädal, milles kestel maailm seisis tuumasõja lävel
endale saada. KUUBA (KARIIBI) KRIIS Aeg:1959-1961 Osalejad: Fidel Castro (NSVL) vs USA Põhjused: 1959 tulles Fidel Castro võimule kehtestast Kuubal diktatuuri, mis rikkus suhted USAga Käik: *USA ei ostnud Kuubalt suhkrut *Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted *kuulutas Kuubas sotisalistliku revolustiooni *USA oli häritud NSVL satelliitriigi tekkest oma külje all *Washington katkestas suhted Havannaga ja kuulutas välja majandusblokaadi *1961 Castro vastaste võitlus Castro reziimiga ebaõnnestus *NSVL paigaldas Kuubale maa tüüpi raketid *USA kuulutas välja kontrolljoone merel * Kennedy nõudis raketibaaside likvideerimist *Moskva andis järele *NSVL tunnustas kontrolljoont ja raketibaasid likvideeriti *USA ei tee katset Kuubat rünnata Tulemus: *Castro reziim jäi püsima *sõda ärahoitud tänu USA valitsuse ja Kennedy kindlameelsusele VIETNAMI SÕDA Aeg: 1957- 1975
kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid). · Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda (NB! Aga selleks ajaks olid ka iseseisvusliikumise mõõduka tiiva esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele) · NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. 3.märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses:
Lõpuks nõustus Moskva Saksamaa jäämisega NATOsse,Nõukogude väed tuli Saksamaalt välja viia 1994 a aug lõpuks. · 1990.a sept kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3 okt 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. §47. NSVL LAGUNEMINE I Gorbatsov püüab NSVL koos hoida · 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. · Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. · 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd oli seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud
1990 juunis võitis valimised ,,uuenenud" sotsialistik partei. Rumeenias puhkes mäss Ceausescu reziimi vastu, tapeti. 1989 lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon 1991 apr saadeti laiali VLO sõjalised nõukogus ja komiteed. Tegevuse lõpetas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSVL koos hoida: 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13
asjaolusid ja sündmusi mis ei võimalda elektriettevõtjal täita turuosaliste eest lepinguga võetud kohustusi ja mille tekkimine ei sõltu elektrisüsteemi tehnilises talitluses ,neid asjaolusid või sündmusi kas ei võinud ette näha ,kuid neid sai ette näha ei saanud vältida ega ületada. Määramatuks jõuks loetakse eeskätt loodusõnnetusi elektriliinide projekteerimisnorme ületavat äikest ,tuult ,tulekahjusid, majandusblokaadi, elektrisüsteemidega ühendatud riikide vahel ,streiki, diversiooni akte ja eriolukorra väljakuulutamist. Summaarsete katkestuste hulka ei arvestata ka plaaniliste hooldustega ja remontidega seotud katkestusi millest on tarbija eelnevalt teade kanalite(ajalehe, võrguettevõtja veebilehe jms) kaudu. Pinge kvaliteedi tagamisel lähtub võrguettevõtja Eestis kehtivast Euroopa standardist (elektrivõrkude pinge tunnussuurused.) see
· Põhjused: 1959.a. tulid Kuubal võimule F.Castro juhitud ülestõusnud, Castri ise oli diktaator. Uus valitsus alustas reformidega, viidi läbi maareform, millega likvideeriti suurmaavaldused. Suhted USAga teravnesid, USA ei ostnud enam Kuuba suhkrut (Kuuba sai kogu tulu suhkrust). Suhkru ostab aga NSVL ning seejärel, toetatuna NSV Liidust, riigistati USA ettevõtted Kuubal. Katkesid USA ja Kuuba diplomaatilised suhted, USA kuulutas välja majandusblokaadi. Samas tihenesid Kuuba ja NSVL suhted, Castro nimetas Kuubal toimuva sotsialistlikuks revolutsiooniks. · Väljendused: Tuumasõja ähvardus, relvajõud lahinguvalmis · Osalejad: Kuuba(Kuuba diktaator Fidel Castro)+NSVL(Hrustsov), USA(Ameerika president J. F. Kennedy) · Sündmused: 1961.a. üritasid Kuuba pagulased Castro valitsust relva jõul ebaõnnestunult kõrvaldada. NSVL asus Kuubat relvadega toetama. 1962.a. sügisel sai USA teada, et
diktatuurile kohane, on riigi majandus valitsusega tihedalt seotud ja reguleeritud. Kuuba majanduse põhilised sissetulekuallikad on suhkur, tubakas, kohv, kala ja turism. Tänu viimase populaarsuse kasvule maailmas on Kuuba majandus suutnud end pisut korrastada ja uusi reforme ellu viia. Suuremas jaos eksporditakse suhkrut ja tubakat Hollandisse ning Kanadasse, kuigi kõige lähedasem ja tulusam oleks eksportida USAsse. Ameerika võitleb endiselt Kuubal vohava sotsialismiga ja on kehtestanud majandusblokaadi Kuuba suhtes. Oma jälje majandusse on jätnud kunagine NSVL. Peale selle lagunemist kadusid ka toetused, mida NSVL Kuubale maksis. See oli majandusele tõeline katastroof, millega kaasnes dollari kasutuselevõtt Kuubal. Nii nagu oli meil Eestis paarkümmend aastat tagasi, on praegu Kuubal, järjekorrad, defitsiit, peale rummi ja sigarite on puudus enam-vähem kõigest. Niisiis, Kuuba arengutaseme näitajad: SKT- 33, 92 miljardit dollarit, umbes 3000 $ inimese kohta aastas (2004a)
Hrustsov sunniti parteiladviku poolt 1964. aastal valitsusohjad käest andma. Siis tuli Breznev. Liiduvabariikide õigusi kärbiti jällegi. Kuuba kriis. Castro tuli 1959. võimule. Esmalt arvati, et ta tuleb demokraatiat tooma, kuid kehtestas hoopis diktatuuri. Likvideeriti suurmaavaldus, pahempoolsed ümberkorraldused. USAga suhted halvenesid. USA ei ostnud enab Kuuba suhtkrut, kuid NSVL ostis selle ise ära. Sotsialistlik revolutsioon. Washington kuulutas välja majandusblokaadi. USA toetusel üritati Castrot kukutada, kuid ebaõnnestuti. Hrustsov paigaldas Kuubale maa-maa-tüüpi rakette. Kennedy teavitas 1962. aastal sellest kogu maailma, kehtestas merel mingi piiri, kust ta kellelgi üle sõita ei lase ja nõudis raketibaaside likvideerimist. Nädal aega pinget. NSVLi ähvardati sõjaga. Castro reziimil lasti jääda püsima. Vietnami sõda. 1954. jagunes Vietnam kaheks: NSVLi ja Hiina toetused P-Vietnam ja USA toetusel L-Vietnam. 1957
1991. aasta aprillis saadeti laiali VLO sõjalised nõukogud ja komiteed, mõni kuu hiljem lõpetas ka tegevuse poliitilise organina. Sama saatus tabas Majandusabi Nõukogu, mis läks ametlikult laiali 1991. NSV Liidu lagunemine 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Läti ja Eesti valisid alahoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks ning õigustühisteks. Alustati majandusblokaadi Leedu vastu, jäigalt suhtuti ka Eestisse ja Lätti. Baltimaad iseseisvuspüüded aga õõnestasid Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust toetama. Kui olukord stabiliseerus, alustasid Kazimiera Prunskiene valitsus Leedus, Ivars Godmanise valitsus Lätis ja Edgar Savisaare valitsus Eestis poliitilise ja majandusreforme, et muuta riigid iseseisvamaks. Baltimaad eeskuju julgustas iseseisvusliikumisi kogu NSV Liidus. Suurt meelehärmi tekitas 1990
tänavatele toodi tankid. Meeleavaldajad aeti jõuga laiali, hukkus ligi 1000 inimest. Kuuba Kriis: Kuubal haarab võimu enda kätte F.Castro, kes maa demokratiseerimise asemel kuulutab välja oma diktaruuri. USA on tegevusest häiritud, suhted halvenevad ja USA ei osta enam Kuuba käest suhkrut, mis võib riigile surmava hoovi anda kuid NSV Liit lubab suhkru ise ära osta USA lähedusse tekib N. Liidu satelliit riik. USA kuulutab Kuubale välja majandusblokaadi. Hrustsov toob Kuubale maa-maa tüüpi tuumalõhkepeadega raketid, mis võimuks hävitada suurema osa USA-st. USA saav areofotodelt rakettide olemasolust teada ning J.F.Kennedy kehtestab merele kontrolljoone (22.oktoober 1962), millest ei lasta ühelgi laeval edasi sõita ja nõuab raketibaaside likvideerimist. USA annab NSV Liidule mõista, et kui baase ei likvideerita, siis USA tõesti ründab... Hrustsov tunnustas kontrolljoont ja likvideeris baasid ja vastutasuks lubas USA, et ei proovi
kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuna (sellega kaasnes ka inimohvreid). · Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda (NB! Aga selleks ajaks olid ka iseseisvusliikumise mõõduka tiiva esindajad sellest mõttest loobunud ning võtnud suuna iseseisvuse taastamisele) · NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku (separatism- eraldumispüüe) tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. · Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis: kasvas inflatsioon; hinnad kasvasid; peaaegu kõigest oli pidev puudus (defitsiit); poodides olid ülipikad sabad; kroonilise rahapuuduse tõttu olid pensionid, stipendiumid ja palgad sageli pikka aega välja maksmata; kehtima hakkasid igasugused ostutalongid jne. · 1991.a. märts- Balti liiduvabariikides toimub referendum iseseisvuse küsimuses:
NSV Liidu väed. Küll proovisid paljud lääneriigid ning Hiinagi aidata, kuid kasutlt, kuna Nõukogude Liit surus selle alla. Algas Afganistani sõda, mis kestis kuni 1989. Aastani, mis lõpuks nõustus Nõukogude Liit oma väed välja viima, kuna ka nende maad valitses majanduskriis ja viletsus sõjavarustuse kogumise pärast. Kriis toimus ka Kuubal, kus Fidel Castro võimuletulekuga hakkas NSVL võimutsema. Endine USA-meelne juht oli kukutatud. USA lõi Kuuba suhtes majandusblokaadi ning sellejärgselt hakkas Kuuba aina enam Nõukogude Liiduga paremini läbi saama. Kriis tekkis aga siis, kui Kuubalt avastasid USA õhujõud pommid, mis oleks jõudnud kuni kesk-Ameerikani välja. Inimkond seisis kui kolmanda maailmasõja äärel, kuid NSVL pinnis ikkagi USAlt välja lubaduse, et nad ei ründa sealolevat komunistlikku reziimi. Vietnam oli samuti üks kriisikoldeist. Pärast Jaapani lahkumist kehtestati korraks Veitnamis
kuulutas(1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO, 1959. USA-sse kõrge NSVL valitsus-delegatsioon. Dialoogi algus. Asepresident Nixon 1959a Moskvas Hrustsov USA-s.Dialoog katkes seoses USA luurelennuki U-2 allatulistamisega NL kohal ja Kuuba pärast. D.E. ei tunnustanud Kuubal Castro võimuletulekut 1959.a. ja kehtestas majandusblokaadi. 1960-1970-ndad suurte muutuste aeg. Suurte sotsiaalsete vapustuste , kodanikuõiguste eest võitlemise, Vietnami sõja ja pingelõdvenduse aeg. J:F KENNEDY(1961-1963). Ärge küsige, mida teie maa saab teha teie heaks. Küsige, mida saate teie teha oma maa heaks" 43-a. võitis, tollal noorim.SISEPOLIITIKA: Uute rajajoonte(horisontide) poliitika, mida pärast tema tapmist Dallases 22.nov 1963 viis ellu järglane Johnson
1990 juunis võitis valimised ,,uuenenud" sotsialistik partei. Rumeenias puhkes mäss Ceausescu reziimi vastu, tapeti. 1989 lakkas eksisteerimast Varssavi Lepingu Organisatsioon 1991 apr saadeti laiali VLO sõjalised nõukogus ja komiteed. Tegevuse lõpetas Vastastikuse Majandusabi Nõukogu NSVL LAGUNEMINE Gorbatsov püüab NSVL koos hoida: 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks. Läti ja Eesti kuulutasid välja üleminekuperioodi. Leedu vastu alustati majandusblokaadi, ka Eesti ja Läti olukord oli jäik. Lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Eesti, Läti ja Leedu valitsused alustasid poliitilisi ja majandusreforme, et muuta täielikult Moskvale allunud liiduvabariigid iseseisvamaks. 1990 hakkasid Nõukogude liiduvabariigid end üksteise järel suveräänseks kuulutama. NSVL juhtkonnd seisukohal, et impeeriumit hoiab koos vaid sõjaline jõud. 1989 tehti seda Gruusias, 1990 Aserbatzaanis, 1991 oli Baltimaade kord. Operatsioon kavandati 1991 a jaan. 13
Ühendriigid ei ostnud enam Kuuba suhkrut, see võinuks saare majandusele surmahoobi anda, kui NSV Liit poleks teatanud, et ostab suhkru ise ära. Castro natsionaliseeris ameeriklaste ettevõtted, seejärel ka kuubalaste endi omad ja kuulutas, et Kuubas toimub sotsialistlik revolutsioon. Revolutsiooni verivaenlase rolli asetati USA, kes tõepoolest oli väga häiritud Nõukogude satelliitriigi tekkest oma lähinaabruses. Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi. 1961. aastal üritasid Castro vastased, keda oli välja õpetanud ja varustanud USA, alustada võitlust Castro režiimiga, kuid katse ebaõnnestus. Ameerika oli häbistatud. Sellest tiivustatud Hruštšov läks välja ohtlikule avantüürile, asudes Kuubale paigaldama maa-maa-tüüpi rakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USA-st, kusjuures ise kinnitas valelikult, et tegemist pole ründerelvadega. Kuid rakettide
Ei rakendanud seda aga Indo-Hiinas 1954, Taiwani kaitsmisel ega Suessi 1956.a kriisi ajal. Suessi kriisi järel kasvas USA roll Lähis Idas mis andis USA-le võimaluse sekkuda jõhkralt Ladina Ameerika riikide siseasjadesse toetades kõiki diktaatoreid, kes vaid end antikommunistiks kuulutas (1954 Guatemalas). USA algatusel loodi sõjalised blokid Lähis- ja Kesk-Idas- 1955.a CENTO ja 1955.a Kagu-Aasias SEATO. Eisenhower. ei tunnustanud Kuubal Castro võimuletulekut 1959.a. ja kehtestas majandusblokaadi. Eisenhoweri doktriin ehk tagasitõrjumisdoktriin (roll back) Dwight Eisenhower, leidis, et pidurdamisdoktriin on liiga passiivne ja deklareeris, et Ühendriikide südametunnistus ei rahune seni, kuni Ida-Euroopa rahvad - ka eestlased, lätlased ja leedulased - "kes meie verd ja kel meie elulaad, ei pöördu tagasi vabade rahvaste perre". Kui pidurdamisdoktriin nägi ette kommunismist ohustatud maadele majandusliku ja sõjalise
24. veebruar kuulutati konstitutsiooniga iseseisvuspäevaks. Selle tähtpäeva eelõhtul langetati Toompeal ENSV lipp ja hommikul heisati trikoloor. 1990-ndaks olid eestimeelsed jõud juba hästi organiseeritud oli valitud rahva esindusorgan Eesti Kongress . Suhted keskvõimuga olid aga halvenenud. Kui 30. märtsil samal aastal kuulutati välja üleminekuperiood iseseisvusele ja taastati Eesti Vabariigi nimetus, ähvardas Moskva Eestit majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. 1991a. jaanuaris rakendati Baltikumi vastu sõjalist jõudu, Vilniuses olid suured inimohvrid. Sama aasta augustis tehti viimane meeleheitlik katse impeeriumi säilitada, kuulutati kogu NSVL territooriumil välja erakorraline seisukord, Gorbatsov pandi Krimmi koduaresti, ning võim anti RESKile. See riigipöördekatse Moskvas on ajalukku läinud augustiputsina. Sama päeva hilisõhtul 20 august 1991 võeti vastu "otsus Eesti riiklikust iseseisvusest
peamisteks suundadeks Aafrika ja Lähis-Ida. Kolooniad, kus elas rohkem valgeid väljarändajaid, said dominiooni staatuse (nt Austraalia, Kanada; neil oli laialdane omavalitsus oma parlamendi, valitsuse ja seadusandlusega), ülejäänud aladel tugineti kohalike põliselanikest valitsejate toetusele. Kontinentaalblokaad Napoleon otsustas Inglismaa põlvili suruda majaduslike abinõudega. 1806. aasta lõpus kuulutas ta välja majandusblokaadi. Keelati kauplemine Inglismaaga. Inglismaa suutis, aga sellest üle saada, suurendades kaubavahetust ülemerekolooniatagea. Admiral Nelson Horatio Nelson Kuulsaks sai Nelson Napoleoni sõdades. Tema kõrgeim auaste oli viitseadmiral (Vice Admiral of the White). Võidukas Trafalgari lahingus sai ta surmavalt haavata, tema viimased sõnad olid: " Jumal tänatud, et ma olen oma kohuse täitnud
1804. aastal võeti vastu Tsiviilkoodeks. 1806. aasta suvel moodustati Prantsuse võimu all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit, mis pidi osalema impeeriumi vallutussõdades. Prantsusmaa suurim vastane oli Euroopa enim arenenud riik Inglismaa. Napoleoni tabas ebaõnn Trafalgari merelahingus ning tema plaan vallutada Inglismaa luhtus, aga pärast seda lahingut otsustas Napoleon Inglismaa põlvili suruda majanduslike abinõudega ja kuulutas välja majandusblokaadi. Saksamaal tehti suuri muutuseid võimsuses ja ühiskonnas ja 1807 aastal sõlmis Napoleon Venemaaga Tilsiti misjärel oli Prantsusmaa oma võimuse tipul. 17. Euroopa Napoleoni sõdade ajal 1799. aastal peale riigipööret jäi Prantsusmaa vabariigiks, võim koondus konsuli Napoleon Bonaparte'i kätte.1804. aastal võeti vastu Napoleoni ''Tsiviilkoodeks'', mis tegi kõik inimesed võrdseks. 1806. aastal moodustati Prantsuse kontrolli all olevast 16 Saksa riigist Reini Liit. 1806.
Sotsialismi kokkuvarisemine Ida- ja Kesk-Euroopas andis märku, et sama saatus võib tabada ka Nõukogude Liitu. 1990. aasta veebruaris- märtsis toimunud Balti liiduvabariikide ülemnõukogude valimistel saavutasid ülekaaluka võidu iseseisvusmeelsed jõud. 11. märtsil 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks, Lätis ja Eesti valisid alalhoidlikuma taktika ja kuulutasid välja üleminekuperioodi. Moskva kuulutas need otsused seadusevastasteks ning õigustühisteks. Leedu vast alustati majandusblokaadi, peaaegu sama jälk oli suhtumine Lätisse ja Eestisse. Baltimaade seisukord oli seda keerulisem, et lääneriikide toetus jäi tagasihoidlikuks. Läänes leidsid mitmed poliitikud, et Baltimaade iseseisvuspüüded õõnestavad Gorbatsovi positsiooni. Avalik arvamus Läänes asus Balti rahvaste vabadusvõitlust aga toetama. Mais 1990 üritasid impeeriumimeelsed interrinded Lätis ja Eestis ülemnõukogusid laiali ajada, kuid nad löödi tagasi. Kui olukord stabiliseerus, alustasid
Kariibi tahtis likvideerida. seda ei kukutanud kriis Washington katkestas NSV liit tunnistas USA 1962 Havannaga kontrolljoont diplomaatilised suhted NSV Liit tõi ära tuumaraketid ja kuulutas välja Kuubalt, USA Türgist. majandusblokaadi. Praha Tsehhoslovakkia Tsehhoslovakkia soov *Ülestõus suruti veriselt maha kevad ja VLO (välja ehitada üles nn *ümberkorraldused tühistati 1968 arvatud inimnäoline sotsialism *Partei ja riigiaparaadis viidi läbi Rumeenia) nt lubati puhastus, väikeettevõtted, kaotati *toimusid massilised arreteerimised
1990-1991 aastavahetusel muutus olukord Baltikumis pinevaks. Kõigis kolmes Balti liiduvabariigis tegutsesid streigikomiteed, kes 1991. aasta algul aktiviseerusid. Lätis ja Leedus korraldati mitmeid sõjalisi jõuoperatsioone, millega loodeti eraldumisele kalduvaid liiduvabariike oma eesmärkidest loobuma. Moskva eesmärgiks sai Baltikumile peale suruda liidulepingud, millega loodeti need taas NSV Liiduga siduda. NSV Liidu keskvalitsus ähvardas Eestit separatistliku tegevuse eest majandusblokaadi ja eriolukorra kehtestamisega. Olukorda hakkas omakorda pingestama majanduslangus kogu NSV Liidus, kaasa arvatud ka Eestis. Jaanuarikriis etendas olulist rolli Vene NFSV toetus Balti riikidele. 12.jaanuaril 1991 aastal kirjutati Moskvas alla Eesti ja Vene NSFV riikidevaheliste suhete aluse lepingule, millega mõlemad pooled tunnistasid teineteise võõrandamatut õigust riiklikule iseseisvusele. *Iseseisvusreferendum Ülemnõukogus langetati otsus: referendum korraldatakse 3. märtsil 1991
Ungarile vallutasid Galiitsia. Saksamaa peatas pealetungi Verdunile. · 27 august.1916 astus Antandi poolel sõtta Rumeenia, sai aga Keskriikidelt lüüa. · 23 veebruar .1916 interneerisid portugallased oma sadamates inglise survel saksa laevad ja 9 märts.1916 kuulutas Saksamaa Portugalile sõja · Venemaa oli aasta algul edukast Türgi rindel, kus vallutati Erzurum ja Trapezund. · Sõjaline edu kaldus Antandi poole, Keskriigid kannatasid majandusblokaadi tõttu. Austria-Ungaris tõstsid pead slaavlased, riik hakkas lagunema. · 12 detsember.1916 tegi Saksamaa esimese ettepaneku sõlmida rahu, millest liitlased aga loobusid. 1917 · 1 veebruar. 1917 kuulutas Saksamaa välja valimatu allveelaevasõja. · 8 - 12 Märts 1917 puhkes Venemaal Veebruarirevolutsioon. · 6 aprill 1917 liitus Antandi poolel sõjaga USA ja veel 11 Ladina-Ameerika riiki kuulutasid seejärel Keskriikidele sõja
o Arvati, et Castro taastab demokraatia, kuid kehtestas hoopis oma diktatuuri o Alustati pahepoolseid ümberkorraldusi, suhted USAga halvenesid: ei ostetud enam Kuuba suhkrut o NSVL ostis suhkru ise, päästis Kuuba majanduse o Castro natsionaliseeris USA ettevõtted, seejärel kuubalaste omad ja kuulutas, et Kuubal toimub sotsialistlik revolutsioon o Washington katkestas Havannaga diplomaatilised suhted ja kuulutas välja majandusblokaadi o 1961 – Castro vastased üritasid alustada võitlust Castro režiimi vastu: USA toimetas pagulased Kuubale, jätsid nad Castro ülekaalukate jõududega võitlema (nn Sigade lahe dessant, ebaõnnestus) o Hruštšov hakkas Kuubale paigaldama keskmaarakette, mis võinuks tuumalöögiga hävitada suurema osa USAst o 1962 – Kennedy sai teada rakettidest, kuulutas välja kontrolljoone merel, nõudis Nli raketibaaside likvideerimist
valestardi ilmingud: ebakompetentsus, nepotism, kleptokraatia jne. Ida-Nigeeria tootis 1966. aastaks enamuse riigi tuludest, kuigi see hõlmas ainult umbes 8% pindalast ning 20% elanikkonnast. Sealt tuli kuni 2/3 naftast ning 9/10 palmiõlist jne. Seega laekus umbes 50% riigi sissetulekust sealt Biafra aladelt. See tähendas, et mingil hetkel otsustati riigi keskkassasse tulusid enam mitte maksta. Sellele reageeriti tugevalt ja föderaalvalitsus rakendas majandusblokaadi, sadamate ja lennujaamade sulgemist jms. Ida-Nigeeria eraldumispüüded pakkusid huvi ka nt Prantsusmaale, kes nägi võimalust enda positsiooni seal naftarikkas piirkonnas kindlustada. Biafra Vabariik sündiski 1967. a mais ning see tõi kaasa ka kodusõja. Seda on peetud üheks Aafrika kõige verisemaks etniliseks konfliktiks. Uuem statistika pakub, et selles hukkus umbes 1-2 miljonit inimest. Varasemad allikad räägivad ka 3,5 miljonist. Biafra ise lootis
riikidelt saadakse heakskiit ja et toimuks multilateraalsed kõnelused, kus ühel pool Venemaal ja teisel pool kõik Balti riigid. Välisminister teatas Poska, et Eesti on läbirääkimistest huvitatud ja et mõlema poole delegatsioonid kohtuva sept keskel Pihkvast. Antandi osas jättis olukord soovida - Antandi riigid andsid mõista, et neile selline rahuläbirääkimiste algamine ei meeldiks. Juhul kui Eesti alustab läbirääkimisi, võib Antand kehtestada majandusblokaadi. Mis puutub Balti riikidesse, siis koostöö alustamiseks kutsuti Tallinnasse kokku Balti riikide konverents - kohal Soome, Läti, Leedu pea- ja välisminsitrid. Ka teised said radiogrammi, aga Eesti ainsana on otseselt ja tõsiselt huvitatud rahulepingu sõlmimisest - Eesti oli justkui kõik saavutanud. Tallinna I konverentsi tulemus jäi ka üsna ebamääraseks - võivad oma delegatsiooni Pihkvasse saata, tehku omalt poolt enamlastele ettepanek, et läbirääkimised toimuks ühise laua taga
annaabi.ee 
