aktsiatesse. Mustadeks päevadeks kogutavat raha võib hoida ka nt hoiusel. Säästugurude nipid ja nõuanded, kuidas paremini hakkama saada, kui kõik läheb järjest kallimaks: · Väljas söömine on luksus. Kui keskmine lõunasöök maksab väljas 70 krooni, siis kulub igal tööpäeval lõunat süües kuu jooksul 2100 krooni. Kui seda kulutust ei anna kuidagi kõrvale lükata, siis mõtle läbi, mida sa sööd. Prae asemel söö suppi. Ja salatit ostes võiks mõelda, kas 100 grammi riivitud porgandeid tasub osta kilohinnaga. · Võta poodi minnes alati oma kott kaasa. Poes maksab kilekott keskmiselt kaks krooni. Paberkott neli krooni. Kolm korda nädalas poes käies kulutad nii aastas ainuüksi ebavajalike kottide peale 300600 krooni. · Kui näiteks auto kütusepaak on 50-liitrine, siis kulub selle täitmiseks üle 750 krooni. Kui igapäevased autosõidud ära jätta ja kasutada enam ühissõidukeid, siis jääb kütusearve
Referaat Säästmine ja ostuhullus. Majandus Koostaja: Raimond Ilves 10.12.08 Säästmine Säästmine on lühiajaline raha kogumine. Säästa on mõistlik nii ootamatute kui ka planeeritud väiksemate väljaminekute jaoks. Säästmine on oluliselt odavam kui väikelaenu võtmine. Kui oled suuteline väikelaenu tagasi maksma, siis oled sa suuteline ka koguma. Raha kogudes säästad laenuandjale makstava intressi. Sea endale eesmärgiks mitte võtta väikelaene! Tänapäeva ühiskonnas, kus laenamine ja krediitkaartide kasutamine on otsekui enesestmõistetav, on kindlustundel eriline tähendus. Palju turvalisem on elada, kui sul on paari kuu palk kõrvale pandud ning tead, et vajadusel saad sääste kasutada. Milleks säästa? Näiteks: · Igaks juhuks tagavaraks kui peaksid näiteks haigeks jääma või töökohta vahetama. · Mõneks kindlaks ostuks. · Reisiks kui plane
eriti huvitatud pole. Kui aga saata kasutajale välja teda eriti mittehuvitav mail iga päev, võib kindel olla, et sellest listist ennast eemaldatakse. Üheks kurikuulsaks viisiks ennast Internetis tutvustada, on seda teha hulgipostituse teel. Vastava tarkvara abil on võimalik näiteks poole tunni jooksul postitada oma sõnum anonüümselt 10000 uudistegruppi. Vastavatelt firmadelt on võimalik osta teenust, kes siis postitavad tellija reklaami mitmekümnele tuhandele inimesele. Põhiliselt reklaamivad ennast sellel teel kahtlase väärtusega ettevõtted, näiteks erinevad püramiidiskeemid ja muud sarnased. Internetist võib leida väga erinevaid vastukajasid hulgipostituse kohta. Alates äärmiselt positiivsetest ja lõpetades tõsise kriitikaga selle aadressil. Selle töö autori arvates võiks hulgipostitust kasutada küll, kuid seda tohiks teha ainult firma, kellel ei ole mitte midagi kaotada, see tähendab
ebalojaalsus, laiskus, lohakus, distsiplineerimatus. Poliitiline risk- muutumine seadusandluses Esmaspäev- 16. Sept. Konkurentsivormid. Konkurents- on kahe või enama inimese püüdlemine eesmärgi poole. Iseloomustamiseks vaadeldakse: · Müüjate arv turul · Kauba omapära · Uute tulijate võimalused turule sisenemiseks · Võime mõjutada hindu 1. Täielik konkurents. Müüjate arv turul suur, kaup on ühetaoline, uutele tulijatele takistusi ei tehta, hindu mõjutada ei saa. Selle puhul on välistatud suured kasumid ja kahjumid. Hind on sellisel juhul nii madal kui võimalik.(sest turg on stabiilne) 2. Monopol Ettevõtjaid üks, kaup ainulaadne,uutele tulijatele suured takistused, mõju hinnale suur. Turule minek: Juriidilised piirangud Valitsuse litsensid Patent-leiutise kaitsmise vorm Mastaabisääst-1 suur ettevõte saab pakkuda kaupa odavamalt kui 2. 3. Loomulik monopol
2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP * Ehituskorraldus sh. projekt 4,5 AP
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused" 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis-rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. Rahanduse uurimisobjektiks on rahavoogude jaotumine ajas ja majandussubjektide vahel. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu (määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust. · Juhtim
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik, kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2. Rahanduse mõiste. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · riigi rahandus; · ettevõtete rahandus; · tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus; · üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid. · vahetus-vahend; · arvestusühik; · rikkuse akumuleerimise funktsioon. 5. Raha omadused. · stabiilsus · kaasaskantavus · kulumiskindlus · ühtlus · jagatavus · äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiidi olemus
Rahanduse arvestus 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? 1) peab olema riik 2) kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. · Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad 1)riigi rahandus; 2)ettevõtete rahandus; 3)tulu mitte taotlevate organisatsioonide rahandus; 4)üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4. Raha põhifunktsioonid (1)vahetusvahend; (2)arvestusühik; (3)rikkuse akumuleerimise funktsioon ehk raha kui väärtuse säilitamise vahend 5. Raha omadused 1) stabiilsus 2) kaasaskantavus 3) kulumiskindlus 4) ühtlus 5) jagatavus 6) äratuntavus 6. Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart
1. Mis on majanduse põhiprobleem? Valitseb nappus. Maj. peab sellele andma vastuse kuidas nappivate ressursside tingimustes saab tarbija maksimeerida rahulolu ja ettevõtted kasumist 2. Mis on majanduse põhiküsimused? · mida toota - neid kaupu mida tarbija tahab ja mille eest ta on nõus maksma. Alati võib toota toidukaupu, esmatarbekaupu. Vananev rahvastik- ravimid, abivahendid, med. teenused · kuidas toota - otsustab tootja valib ressursid ja tehnoloogia. Kui tööjõud on odavam kui tehnika on mõttekas kasut. Odavat tööjõudu · kellel toota - kellele kogu sisemajanduse koguprodukt ära jagada kas välismaine tarbija või sisetarbija, eraisik või ettevõte, kellele toode on mõeldud · millal toota - hooajalisus jõulukuuse müük 3. Ressursside ja tootmisfaktorite mõiste Ressursid on töö- inimeste võimed, maa- maismaa, maavarad, flora, fauna, õhuruum, territoriaalveed. Kapital reaalkap
Me tahaksime selle eest osta süüa, maksta telefoniarve ja minna kinno. Piiratud ressursside tingimustes aga kõike ei saa, järelikult ühe kauba tarbimine tähendab teisest kaubast loobumist ja loobutud kauba kasulikkus peaks olema väiksem meie poolt valitud kauba kasulikkusest. Kasulikkus on aluseks tarbija valiku ja nõudmise seletamisel. 1.3 Tootmisvõimaluste kõver, selle kujunemine mingi näite põhjal, näita seisundid seespool ja väljaspool kõverat, põhjenda, graafik! Toodetakse leiba ja raamatuid, 4 töötajat S- maj langus; T- üle võimete ei ole võimalik toota piiratud ressursi tingimustes Tootmisvõimaluste kõver näitab ühe kauba tootmise taseme juures maksimaalset võimalikku teise kauba tootmise mahtu. Seisundid seespool TVKd on võimalikud, kuid siis jääb osa ressursse (tööjõud ja tooraine) kasutamata, järelikult pole need efektiivsed. Seisundid väljaspool TVKd pole saavutatavad, kuna sellist tootmismahtu pole meie tehnoloogia ja
osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. (635) Eeldatakse, et töövõtja ei pea täitma lepingust tulenevaid kohustusi isiklikult. Juhul kui töövõtulepingu esemeks on tehingu tegemine, kohaldatakse lepingule täiendavalt VÕS § des 620626, § 628 lg 2 ja 3, §s 629 ja §des 631634 sätestatut. 3 Tarbijatöövõtuleping on oma majandus või kutsetegevuses tegutseva töövõtja ja tarbijast tellija vaheline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Asja üleandmise kohustus Töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. Kui asi on valmistatud töövõtja materjalist, peab töövõtja tegema võimalikuks omandi ülemineku tellijale. Kui valmistada tuleb asendatav asi, kohaldatakse asja üleandmise kohustusele vastavalt müügi kohta sätestatut
LÄÄNE- VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Ettevõtluse ja majandusarvestuse õppetool Kaubandusökonoomika õppekava Hanna Kuldsaar NAISKLIENDI TARBIMISHARJUMUSTE MUUTUSED RÕIVA- JA ILUTOODETE KATEGOORIAS Lõputöö Juhendaja: Eva Vahtramäe MA Mõdriku 2012 SUMMARY Final paper is composed on Changes of consuming habits in category of clothes and beauty products among female customers. Paper is presented on 54 pages and it includes one extra. The paper has been appearenced with three charts and 16 graphs. Beauty has became the keyword of our society and, therefore, everybody tries to change their appearance close to perfection. Over the years the societal pressure on women has enourmosly increased. Research is necessary because the last ten years people have more and wider options. People increasingly give special attention t
ÜHISKOND 4.5-4.6 avalik haldus ehk valitsemine MAJANDUSPOLIITIKA HALDAMINE EHK ADMINISTREERIMINE = seaduste elluviimine. Majandus on ühiskonna alus, heh. Tootmiseks vaja ressursse, nt loodusvarad Suur bürokraatia, ametnikkond. Omavalitsused. (põlevkivi, turvas, puit, liiv), tööjõud ja selle kvaliteet, kapital ehk raha mis Järelevalve/kontroll: teenib tulu, vaja ka ettevõtlikkust. Töö on sihipärane tegevus palga saamise Avalikkus meedia, avalik arvamus, seisukohad nimel. Poliitiline kontrolli teostavad poliitikud parlamendis, seadusloomet; Kõrgem tasand on riik, mis loob eeldused. valitsust (aruannete kaudu); parlament kinnitab ametisse ka eesti Teine tasand on firmad, ettevõtted. panga direktori, õiguskantsl
SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASS E 5. september 2011 KT'd: 17.10 5.12 Eamets "Sissejuhatus majandusteooriasse" Teadus annab inimestele tõeseid teadmisi. Tõesed on kõik väited, millel pole mõistlikke põhjendatud vastuväiteid. Absoluutsed tõed Päike paistab. majanduses absoluutseid tõdesid pm ei ole. Suhtelised tõed peaaegu kõik tõed majanduses Hüpotees öeldakse, et miski on tõde kindlatel tingimustel Järgneb tõestamine Majandusteooriaks nimetatakse majandus-teaduse osa, mis tegeleb rahvamajanduse kui terviku toimimise üldiste seaduspärasuste uurimisega. Majandusteooria eesmärk on majandusnähtuste ja protsesside olemuse ja seaduspärasuste selgitamine ning arengu prognoosimine. Majanduses on kõik andmed veaga. Vea klass ei tohi olla liiga suur. Mudeli viga ei tohi olla suurem algandmete veaklassist. Sisendid -> [ must kast ] -> Väljundid ceteris paribus Vaadeldakse vaid ühe, käesoleval juhul kõige olulisema teguri m
Omakorda oleks see hea jällegi selle poe konkurentidele hea, sest kliendid on otsustanud valida muu kaupluse ning toovad tulu neile sisse. Loo huvilised on: 1)Klient, kes ostis rehvid 2)Müüja, kes need müüs 3)Pood, kus sündmus aset leidis 4)Teised poed 5)Teised kliendid Probleemi püstitus: Eetilise konfliktiga kerkib üles mitu probleemi või põhiprobleem koos alaprobleemiga. Alaprobleemiks on kliendi ja poe(müüja) edasised suhted, kuidas peaks klient edaspidi käituma selles poes suhtes ning kas ta soovib sealt veel kunagi midagi osta. Selle probleemi kõrvalprobleemiks on veel see, et kuidas peaks pood käituma müüjaga, kes jagas vale informatsiooni ning käitus ebaprofessionaalselt, kas töötaja vallandada või saata koolitusele.
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajä
Kordamisküsimused õppeaines "Rahanduse alused". 1. Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? · Peab olema riik · Kaubalis- rahalised suhted peavad olema valitsevad 2. Rahanduse mõiste. · Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks 3. Nimetage on rahanduse valdkonnad? Millega tegelevad? · Majandusteoreetiline rahandus huvi on siin suunatud raha- ja kapitaliturgudele, finantsvarade pakkumisele, nõudlusele ja hindadele ja finantsinstrumentidele, mille puhul on oluline nende seotud pikemate ajavahemike ning riskiga. Tähtsamate valdkondadena nähakse finantsturu efektiivsuse küsimusi, tulu(määra) ja riski kaksikprobleemi, optsioonide hindamist ja ettevõtte rahandust · Juhtimislik erarahandus iga otsus, mida inimesed või ettevõtted teevad, omab rahanduslikke tagajä
Tsiviilõiguse üldosa küsimused-vastused Kersti Liiva 1. Mis on õigus? Riigi poolt kehtestatud käitumisreeglite kogum. 2. Mis on seadus? seaduse vormis kas riigikogu poolt või rahvahääletusel vastu võetud õigusakt, millel on kõrgeim õigusjõud. 3. Kuidas õigus jaguneb? Õigus jaguneb era ja avalikuks õiguseks. Avalik õigus jaguneb omakorda näiteks karistusõiguseks;menetlusõiguseks;haldusõiguseks ja rahandusõiguseks. Era õigus jaguneb tsiviilõiguseks; ühinguõiguseks; majandusõiguseks. Tsiviilõigus omakorda veel võlaõiguseks; asjaõiguseks; perekonnaõiguseks ja pärimisõiguseks. 4. Millega tegeleb ühinguõigus? Reguleerib juriidiliste isikute asutamist, tegevust ja lõpetamist. 5. Millega tegeleb majandusõigus? Majandusõigus tegeleb pangandusõiguse ja kindlustusõigusega. 6.
mastaabiefekti saavutamiseks o tarbimine väheneb, o rahvastiku teenindamiseks vajalikke asutusi (näiteks koole või kauplusi) jääb üle o hakkab ka avalike sektori asutusi ja nende poolt pakutavaid teenuseid olema elanike vajadustest rohkem, o Kui sündimuse määr langeb, siis põhjustab see nooremate elanike osatähtsuse vähenemist rahvastiku struktuurist. o Toimuvad muutused tarbimise struktuuris o Kerkib esile inimkapitali amortiseerumise probleem (nooremad inimesed toovad majandusse uusi ideid, millest arenevad uued tehnoloogiad, keskealiste ja vanemate inimeste haridus tihti on vananenud) I seminar · Õige-vale. Tee vale õigeks! · Pole olemas ühtki inimlikku probleemi, mida ei saaks lahendada majandusanalüüsi õigesti kasutades. Vale o Majandusanalüüsi abil ei saa lahendada näiteks piiratud ressursi probleemi.
Konkurentsiseaduse täitmist kontrollib Konkurentsiamet, mille ülesandeks on igasuguse konkurentsi kahjustava tegevuse uurimine. ( alates 16.juuni 1993 ) 1) monopolipoliitika 2) ühinemiskontroll 3) turule sisenemistõkete kõrvaldamine ( turgu valitsev ettevõte-40% käibest) 4) konkurentsipiirangute kõrvaldamine (ahistamine ) 5) ebaausa konkurentsi kõrvaldamine ( hinnapiirangud, keelatud kokkulepped ) Tarbija satub ostes erinevatesse turusituatsioonidesse. Täielik konkurents- hind on madal ja kogus suur. Monopolistlik konkurents- toode eristatud ja hind kõrgem. Oligopol- vähe tootjaid ja hinnad kõrgemad. Monopol-müüb vähe ja küsib kõrget hinda. 14 4.Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses. Iga majandussüsteem peab leidma vastused kolmele küsimusele- mida toota, kuidas toota ja kellele toota
2 kokat, siis nt max 10 pitsat ja 0 kokat või 20 kokat ja 0 pitsat). Nõudluse muutus ei ole lineaarne, vaid veidi hüperbooli moodi. Kui toodet A on palju, siis oled nõus suhteliselt enam Ast loobuma, et saada kaupa B, mida sul on ,,suhteliselt vähem". Kui sul on Bd juba piisavalt, siis su soov A-st loobuda väheneb. Iga ÜKK väljendab teatavat rahulolu taset, koordinaatide alguspunktist kaugemal olevad ÜKK-d kajastavad suuremat rahulolu (kogused suuremad). Ükskõiksusväli graafik, millel on kujutatud erinevaid ükskõiksuskõveraid. U ükskõiksuskõver. (I on mõnel pool kasutatud, sisu sama).Võib olla ka ÜKK. ÜKK omadused: 1. Kulgevad suunaga vasakult ülalt alla paremale (kui kauba X kogus kasvab, siis kauba Y kogus väheneb). 2. Üldjuhul kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes. Asenduse piirmäär (marginal rate of substitution) MRS näitab, mitmest ühe hüvise ühikust tuleb loobuda, et juurde saada üks ühik teist hüvist.
1.Millised on rahanduse tekkimise eeltingimused? Peab olema riik; Kaubalised-rahalised suhted peavad olema valitsevad. 2.Rahanduse mõiste. Tuleneb ladinakeelsest sõnast financia, mis tähendas algselt rahalist makset. Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 3. Nimetage rahanduse valdkonnad Riigi rahandus, ettevõtete rahandus, tulumittetaotlevate organisatsioonide rahandus, üksikisikute ja perede ehk kodumajapidamiste rahandus. 4.Raha põhifunktsioonid. Vahetusvahend, Arvestusühik, Rikkuse akumuleerimise funktsioon 5.Raha omadused Stabiilsus, Kaasaskantavus, Kulumiskindlus, Ühtlus, Jagatavus, Äratuntavus 6.Raha likviidsuse püramiid Sularaha Krediitkaart Jooksevkonto Lühiajalised riigi võlakirjad Rikaajalised riigi võlakirjad 7.Raha ajalugu Eestis. 1918
Kui ostja ei tea turuhinda, võib ettevõte ju talle kallimalt müüa! 4. turul ei eksisteeri mingeid sisenemis- ega väljumisbarjääre, s.t. miski ei takista firmasid turule tulemast ega sealt lahkumast. Tegelikus elus on uue firma turuletulek üsna raskendatud. Nagu näha, on täiuslik konkurents majandusteaduslikus mõttes täiesti erinev konkurentsist igapäevases tähenduses. Isegi reklaami ei tehta, sest vastavalt eelpool toodud tingimustele on tarbijal juba olemas täielik informatsioon. On selge, et tegelikkuses pole ükski tootmisharu täielikult konkureeriv, kõige lähemal sellele on põllumajandusliku tootmise harud. 5.3 TÄIUSLIK MONOPOL Täiuslik monopol on täiusliku konkurentsi vastasäärmus. Monopol on ainuke toodangu pakkuja kogu tootmisharus, s.t firma ja tootmisharu langevad kokku. Ka monopol eksistentsiks on vajalikud järgmised tingimused: 1
EESTI MAAÜLIKOOL Sissejuhatus mikro- ja makroökonoomikasse Loengukonspekt (I osa) Raul Omel Mikroökonoomika loengukonspekt varustab üliõpilase teadmiste pagasiga mikroökonoomika probleemistiku mõistmiseks. Mikroökonoomika raames omandatavad teadmised ja loodavad pädevused on oluliseks baasiks individuaalsete tootmis- ja tarbimisotsuste tegemisel ning kitsama suunitlusega majandusliku sisuga ainete edukaks läbimiseks. Mikroökonoomika baasteadmised omandanud üliõpilane omab süsteemset arusaamist tarbijate ja tootjate käitumisest turul, hindade ja koguste kujunemisest turul ning piiratud ressursside optimaalsest kasutamisest. 1. SISSEJUHATUS MAJANDUSTEOORIASSE 2 2. TOOTMINE, SPETSIALISEERUMINE JA VAHETUS
Rahanduse kordamisküsimused I osa – raha ja rahasüsteemid 1. Rahanduse mõiste Rahandus on rahaliste fondide moodustamise, jaotamise ja kasutamise protsess ning selle käigus fondide vahel kujunevate suhete kompleks. Majandustegevuses rahaliste vahendite moodustamise ja kasutamisega ning rahaliste tehingute sooritamisega tekkinud suhted. 2. Raha põhifunktsioonid Raha on majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha põhifunktsioonid on: 1) Arvestusühik ehk väärtuse mõõt – erinevate hüviste väärtuse mõõt. 2) Maksevahend – kauba, tööjõu ja teenuste eest tasumisel. 3) Akumulatsioonivahend – väärtuse / rikkuse säilitamise vahend 3. Raha liigid Kaupraha ehk bartertehingud – kaup kauba vastu; teenus teenuse vastu jms Metallraha – alguses metallkangid, hiljem hõbedast ja kullast vermitud metallmündid. Mündi väärtus oli mündis kasutatud metalli väärtus. • Kullastandard – raha käibib kas kuldmüntidena või k
Pärnu Ülejõe Gümnaasium 12.a klass Marit Reier TÜDRUKUTE PROBLEEMID KIRJANDUSES JA REAALELUS Uurimistöö Juhendaja: Kertu Soodla Pärnu 2013 SISSEJUHATUS Uurimistöö autor valis "Tüdrukute probleemid kirjanduses ja reaalelus" oma uurimistöö teemaks, kuna noorsookirjanduses kajastatakse noorte elusid ja probleeme, mis paneks lugejad mõtlema. Läbi raamatute saab lugeja samastuda tegelaste eludega ning näha lahendusi või tagajärgi, mis tehtud otsustega kaasnevad. Kuna valdav enamus noorsookirjandusest kajastab tüdrukute probleeme, siis töö eesmärgiks oli uurida, milliseid probleeme käsitletakse, kuidas naistegelasi kujutatakse ning milliseid lahendusi noored oma probleemidele leiavad. Käesoleva töö eesmärgiks on selgitada välja, kas teostes kajastatavad probleemid on ka tänapäeva tegelikkusega seotud, kui realistlikul
MAJANDUSTEOORIA Eksam enne jõule v jaanuari alguses (Liivi tn, u 1h arvutis). Economics (N. Greogory Mankw) Kes on pildil ? Adam Smith-Nähtamatu käsi, 18. saj lõpp, Rahvaste rikkuste põhjus, šoti, industaliseerimine Inglismaal. Maj ei pea juhtima, ettevõtete, inimeste ja riigi huvi paneb turumaj tööle. Karl Max-revolutsiooni organiseerija Alfred Marshall- 1 ökonoomia õpiku autor 1870. Sealt tuleb palju termineid, mida me praegu kasutamine. Elas Londoni suurema ajast. John Meynard Kaynes-Inglise majandusteadlane, A. Marshall vastand. Maj isendaga hakkama enam ei saanud (liiga keeruliseks muutus). Milline on riigi sekkumine ? 80ndad majanduse peenhäälestamine. Suur tööpuudus-mida riik peaks tegema ? Suure vabaturumajanduse väiksem regulatsioon. Tekkisid vastuolud. Võtke laenu, tehke investeeringuid, siis hakkab maj käima. Friedrich Hayek- riigi liigne sekkumine, Kaynes ja Hayek enamvähem samal ajal tegutsenud Inglismaal. Heade aegade
Heaoluökonoomika on raamistik, mida kasutatakse hindamaks erinevate valitsuse aktsioonide soovitatavust selleks et saavutada ühiskonnas piiratud ressurssidega suurim hüvede hulk ning tagada sotsiaalne õiglus. Heaoluökonoomika on normatiivne majandusteaduse haru, mille raames uuritakse majandustegevust ja antakse soovitusi, kuidas majandustegevus peaks olema korraldatud Tootmisvõimaluste kõver on graafik, mis näitab toodangu hulka, mida on majanduses võimalik antud ressurssidega toota. Pareto-efektiivne ressursside jaotus Sellist ressursside jaotust, mille korral ei ole võimalik kellegi olukorda parandada ilma kellegi teise olukorda halvendamata, nimetatakse Pareto efektiivseks ressursside jaotuseks Konkurentsiturgudel tekib teatud tingimustel ressursside jaotus, mis vastab niisugusele olukorrale
Tartu Ülikool Loodus- ja Tehnoloogiateaduskond Ökoloogia ja Maateaduste instituut Geograafia osakond Uurimustöö aines inimgeograafia uurimismeetodid Ühiskondlik ja poliitiline aktiivsus Kati Zoobel, Linda Luig, Raul Saidla, Liisu Aulik , Kristjan Kanter Juhendajad: PhD Siiri Silm PhD Kadri Leetmaa Tartu 2011 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1 Uurimisküsimuse ................................................................................................................ 5 1.1 Sekundaarandmete analüüs.......................................................................................... 5 1.2
näiteks selline: ,,tulen homme U". Mu ema kasutas suhtlemiseks ka telefoni, kuid endal tal seda ei olnud. Ühiselamus oli ühiselt kasutatav telefon, samuti sai helistada telefoniputkadest. Tol ajal kasutati telefoni rohkem ka niisama lobisemiseks kui praegu. Mu emal olid peas need telefoninumbrid, millele ta kõige sagedamini helistas. Samuti kasutas ta telefoniraamatut, mida tänapäeval asendab interneti. Kui aga oli vaja kuhugi kaugemale helistada, näiteks vennale Moskvasse, siis tuli võtta kaugekõne. Helistamise järjekorras tuli vahel olla mitu päeva ehk oodata, millal operaator tagasi helistab. Kodust, sõpradelt ja tuttavatelt saadud teadmised moodustasid mu ema teabevälja fundamentaalse kihi. Suurima osa moodustasid sellest väärtused, veidi väiksema käitumisnormid ja veel väiksema teadmised. Kuigi minu ema õppis ülikoolis sellist eriala, mis ei puudutanud tollast riigivõimu üldse, siis
Tallinn 2014 SISUKORD 1.SISSEJUHATUS..........................................................................................................................3 2.RAHA LOOMINE.......................................................................................................................4 2.1.RAHA AJALUGU....................................................................................................................4 2.2.EESTI RAHA AJALUGU JA KROON....................................................................................4 2.3. RAHA KUI MAKSEVAHEND...............................................................................................5 3.FINANTSTURG...........................................................................................................................6 3.1.VÄÄRTPABERID JA NENDE LIIGID...................................................................................6 3.2.FINANTSTURG JA SELLE LIIGID.....................
TARTU ÜLIKOOL ERAÕIGUSE INSTITUUT ,,TARKVARAPIRAATLUS JA SELLE TAGAJÄRJED" Referaat Õppejõud: Tallinn 2012 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................2 1. SISSEJUHATUS........................................................................................3 1.1 REFERAADI EESMÄRK JA AINESTIK.........................................................3 2. MIS ON PIRAATLUS?.....................................................................................4 2.1 PIRAATLUSE LIIGID...............................................................................4 3. TARKVARAPIRAATLUS.............................................................................5 3.1 TARKVARAPIRAATLUSE LIIGID................................................................6 3.1.1 ARVUTIPROGRAMMIDE EBASEADUSLIK REPR
· Puhaseksport ekspordi ja impordi vahe · Inflatsioon hindade tõus, millega kaasneb raha ostujõu langus. · Kahaneva tootlikkuse seadus: kui püsivate tootmisressurssidele nt hoonetele lisada ühe enam muutuvaid tootmisressursse nagu nt tööjõud, hakkab mingil hetkel lisa ehk piirprodukt vähenema. · Püsikulud jäävad samaks, vaatamata ettevõtte tegevusele · Muutuvkulud muutuvad ettevõtte tootmismahu muutusega. Nt energia, vesi, elekter. · Mastaabisääst keskmise tootmiskulu alanemine suurema tootmise tagajärjel. · Kuidas tootlikkus kasvab: inimressursi kvaliteet, juhtimise kvaliteet, kliendi rahulolu, tähelepanu kvaliteedil,töötajate kaasamine, ühine visioon, põhivarade hulk, tehnoloogilised muutused. · Tootmise muutustega muutuvad ka kulud. · Püsikulud + Muutuvkulud ehk kogukulud X PEATÜKK: TÖÖJÕUD
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
