Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nõudlus, tööpuudus, konkurents, töötaja, pitsa, reklaam, ettevõtlus, aktsia, tööhõive, alternatiiv, piirkulu, ressurssid, alternatiivkulu, tasemele, kindlustuse, aktsiaselts, ostmise, riigieelarve, pank, kapital, jäätist, kroonilt, kogukulud, veiseliha, pakkumiskõver, tasakaaluhinna, suuskade, turuhind, hiljuti, autoteeninduse, televisioonMajanduse alused 9.sept 2014 Raha ei ole ressurss!! Raha eest ostame kaupu, mitte ei valmista! Nõudlus ja pakkumine määrab turul optimaalse koguse. Millest sõltub, kas ettevõte saab kauba hinda suurendada? Nõudlusest, kauba omapärast!! (osadest asjadeste ei saa loobuda, osadest saab lihtsamalt) Mida väiksem on konkurents, seda lihtsamalt saab hinda muuta. Majanduses on mitmetel põhjustel vajalik teada, kui järsk on nõudluskõver. Kui kauba nõudlus on mitteeleastne, siis on ettevõtjal lihte hinda tõsta ja see ei mõjuta tarbimist. Elastsusega mõõdetakse seda, kuidas tarbijad reageerivad kauba hindadele. Mitteelastne nõudlus (piim) (ükskõik kui kallis, ostame ikka) Elastne nõudlus (jäätis) (laps tuleb nuttes koju, kui hind tõuseb 6lt 7ni, siis ei osta jäätist, tal on palju asenduskaupu, kui hind tõuseb, siis ostetaks emidagi muud. Kui hind langeb, siis
Rahvamajandusõpetus käsitleb rahvamajandust tervikuna ja ettevõttemajandusõpetus käsitleb ühte konkreetset majandussubjekti. Mikroökonoomika on teadus , mis käsitleb majanduse üksikelemente. NT. Üheainsa toote hinda või üksikisiku, äriettevõtte, majapidamiste otsustusi turusuhetes. Makroökonoomika on teadus , mis käsitleb rahvamajandust kui tervikut . Uurib majandust kui tervikut ;kogunäitajate abil. NT. Kogutoodang, rahvatulu, üldine hinnatase, tööhõive, inflatsioon jt. Majanduses kasutatakse mudeleid teoreetiliste seisukohtade selgitamiseks. Majandusteoreetilised mudelid kujutavad endast tegelikkuse lihtsustatud ja vähendatud variante. Eeldatakse, et mittearvestatavad tegurid jäävad muutumatuks. Ceteris paribus " muidu võrdsetel tingimustel " tähendab majanduslikes teooriates tavaliselt eeldust , et muutused toimuvad ainult teoorias arvessevõetud tegureis ja seega
protsentuaalne muutus ehk elastsuse väärtus on väiksem kui 1. Nõudlus on ühikuelastne, kui nõutava koguse protsentuaalne muutus on sama suur kui hinna protsentuaalne muutus ehk hinnaelastsuse väärtus võrdub 1 ga. Nõudluse hinnaelastsus on oluline kauba müüjate jaoks, sest kehtib seos nõudluse elastsuse ja kauba müügist saadava tulu vahel. R - tulu suurus; p - kaubaühiku hind; Q - müüdud kogus R = pQ Kui elastsus >1, on nõudlus elastne ehk hinnamuutuste suhtes tundlik ning hinna tõus vähendab kogutulu. Nõudluskõver on lame (väikse tõusuga) Kui elastsus = 1, jääb kogutulu hinna tõusu korral samaks. Kui elastsus < 1, on nõudlus mitteelastne ning hinna tõus suurendab kogutulu. Nõudluskõver on järsk (suure tõusuga) Nõudluse elastsust mõjutavad: · kauba või teenuse asenduskaupade olemasolu · hinnamuutusega kohanemise perioodi pikkus
vajaduste rahuldamiseks pidevalt valima erinevate alternatiivide vahel millegi kasuks otsustamine tähendab loobumist millestki muust. Teatud toote tootmiseks vajalike ressursside alternatiivkulu hõlmab teiste kaupade ja teenuste hulka, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega. Alternatiivkulu saab defineerida kui saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. I LOENG II OSA. Nõudlus ja Pakkumune Turg- tähistab mistahes institutsiooni,mille kaudu ostjad ehk tarbijad ja müüjad ehk tootjad või pakkujad vastastikku kaupu ja teenuseid vahetavad. Oma turg on igal kaubal, teenusel ja tootmisteguril. Igal turul on oma spetsiifiline struktuur,mis tähistab turu kõige olulisemaid tunnusjooni: Turul osalejate arv Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus Turule sisenemise võimalused
Ei ole olemas ühte, ainuõiget ja üldkehtivat majandusteooriat. Traditsiooniline (neoklassikaline) mikroökonoomika eeldab majandussubjektide täielikku iseseisvust ja sõltumatust, nende egoistlikku tegutsemist oma eesmärkide saavutamisel ja ratsionaalset käitumist. Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma.
aktsiad ja väärtpaberid finantskapitali (ei ole tootmistegur). · Analüüsi käigus tehtavat viga, kus tagajärge ei seostata õige põhjusega nimetatakse vale põhjuse veaks. · Mikro- ja makroökonoomika uurivad, kuidas jaotatakse piiratud ressursse alternatiivsete kasutusviiside vahel, et rahuldada piiramatuid vajadusi. · Tootmistegurid jagunevad järgmistesse kategooriatesse: Maa (loodusresurss), kapital, töö (inimressurs), ettevõtlus. · Kahe kauba kõiki kombinatsioone, mida ühiskond suudab kättesaadavate ressursidega toota, kajastab tootmisvõimalustekõver. · Lahenda! · Otsusta iga väite korral, kas see on positivistlik või normatiivne o Monopol peab tootmist täiustama rohkem, kui mis tahes teine firma. Normatiivne o Ühiskond peaks monopolide tegevust kontrollima. Normatiivne o Monopoli toodangu hind on kõrgem kui konkurentsifirma toodangu hind
.........14 2.4. AD-AS mudeli olemus...................................................................................15 2.5. SKP määramine AD-AS mudelis ...................................................................18 2.6. Keinsistliku ja klassikalise teooria põhierinevus.............................................19 3. TÖÖPUUDUS JA INFLATSIOON ...................................................................21 3.1 Tööpuudus......................................................................................................21 3.2. Inflatsioon .....................................................................................................23 3.3. Inflatsiooni ja tööpuuduse vaheline komproiss AD-AS mudelis .....................26 3.4. Phillipis kõver ...............................................................................................28 4
analüüsi. Normatiivne majandusteadus - hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida olemaolevad või perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Võidakse teha: 1. kompositsiooni viga ignoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku (osa) suhtes, ei tarvitse olla õige grupi (terviku) suhtes. 2. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism Turg - institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Hinnad edestavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele. Motiveerivad ostjaid ostma nii odavalt kui võimalik, ja tootjaid valmistama hüvist nii odavalt kui võimalik.
1. Mida ütleb nõudluse seadus. -Kui hüvise hind tõuseb siis nõutavad kogused vähenevad. 2. Mis on asenduskaup? Mille hinna tõus suurendab teise hüvise nõudlust. 3. Kaaskaup?- Kaup mida ostetakse koos teise kaubaga. Nt coka ja pitsa 4. Mida ütleb pakkumise seadus? Kui hüvise hind tõuseb siis pakutavad kogused suurenevad. 5. Mis on pakkumise hinna elastsus? Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent=(pakutava koguse protsentuaalne muut) / (hinna protsentuaalne muut) Pakkumise hinnaelastsus näitab müüjate reaktsiooni hinnamuutusele. 6. Kui pakkumise hinnaelastsuskoefitsient on suurem kui 1, siis on
valitsuse kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasutud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes. Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab oma kulutusi, kas suurendada või vähendada. Rahvusvaheline kaubandus: ehk mis määrab kindlaks selle, et millega ja missuguses mahus kaubeldakse
Kapital Kapital on hooned, tööriistad ja masinad, mida inimesed kasutavad teiste kaupade ja teenuste tootmiseks. Ettevõtlikkus Ettevõtlikkus on kujutlusvõime, uuenduslik mõtlemine ja juhtimisoskused, mida on vaja äri alustamiseks ja juhtimiseks. Loobumis- ehk · Loobumis- ehk alternatiivkulu on parim alternatiivkulu alternatiiv, millest loobutakse valiku tegemisel. · Loobumiskulu hind väljendub nendes kaupades, millest on tulnud loobuda, et saada soovitud kaup. Piirtulu ja piirkulu Piirtulu või kulu tähendab lihtsalt otsuse lisatulu Kompromiss või kulu. Otsus ühe või teise kasuks on kompromiss. Makroökonoomika Makroökonoomika on uurimus majandusest tervikuna
5. MAJAPIDAMISTEOORIA: TARBIMISEELARVE JA KASULIKKUS 31 6. ASENDUSEFEKT JA SISSETULEKUEFEKT 38 7. INFORMATSIOONI ASÜMMEETRIA 39 8. FIRMATEOORIA 40 9. KONKURENTS 56 10. MONOPOLISTLIK KONKURENTS JA OLIGOPOL 77 1. Sissejuhatus majandusteooriasse 1.1. Ressursside piiratus Majandusteadus püüab vastata mitmetele meie igapäevaelu puudutavatele küsimustele. Need küsimused on seotud kaupade ja teenuste tootmise ja tarbimise, palkade ja kapitalitulude, tööpuuduse
tootmise vähendamise arvel. Küsimus 12 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Tööpuudus Vali üks: toob kaasa võimaliku tootmise piiri nihkumise väljapoole võib eksisteerida võimaliku tootmise piiri igas punktis esineb punktis, mis asub seespool võimaliku tootmise piiri Jah, sest sel juhul ei ole ressursid (sh tööjõud) efektiivselt kasutatud. esineb punktis, mis asub väljaspool tootmisvõimaluste piiri Tagasiside Kuivõrd tööpuudus tähendab muuhulgas seda, et kogu tööjõud ei ole efektiivselt kasutatud, siis niisugusele olukorrale võimaliku tootmise piiri puhul vastavad punktid, mis asuvad sellest kõverast seespool (nullpunktile lähemal) - need punktid on ebaefektiivsed, kuna kõik ressursid ei ole maksimaalselt kasutatud. Küsimus 13 Valmis Hinne -0,3 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Mis alljärgnevatest on õige? Vali üks: Ükski pole õige.
kulutuste ja maksustamisega, rahvusvahelise kaubandusega ning heaolu jaotumisega ühiskonnas. Tootmine, tarbimine ja tehnoloogia areng: ehk kuidas inimesed otsustavad, et mida tarbida ja kuidas seda toota ning mil moel sõltuvad need valikud tehnoloogia uuenemisest. Palgad ja sissetulekud: ehk mis määrab kindlaks inimeste sissetuleku ja miks mõned inimesed saavad sarnase jõupingutuse eest kõrgemini tasustatud kui teised. Tööpuudus: ehk mis on tööpuudus ja miks on mõned ühiskonnagrupid töötuks jäämisega rohkem ohustatud kui teised. Inflatsioon: ehk miks hinnad tõusevad ja miks mõnedes riikides tõusevad hinnad kiiremini kui teistes. Valitsused: ehk miks valitsused teevad otsuseid raha kulutamise osas ning mis juhtub kui valitsus otsustab oma kulutusi, kas suurendada või vähendada. Rahvusvaheline kaubandus: ehk mis määrab kindlaks selle, et millega ja missuguses mahus kaubeldakse ning
Alternatiivkulu võib defineerida kui ühe kauba kogust, millest tuleb loobuda, et toota mingi teise kauba täiendav ühik. Ceteris paribus- eelduse peamine eesmärk on kindlaks teha muutujate X ja Y vastastikune seos, arvestamata seejuures muutuja Z mõju. Enamasti on kauba nõudlus elastsem, kui aeg hinnamuutustega kohanemiseks on pikem. Enamasti väljendavad lineaarsed nõudluskõverad elastsemat nõudlust kõrgemate hindade korral, kuna hind, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on kõrge, ja kauba kogus, mille protsentuaalset muutust arvestatakse, on väike. Ettevõtlikkuse all mõeldakse äriotsuste vastuvõtmist, uuenduste tegemist firmas, riski võtmist. Firma kaudseid kulusid kujutab endast näiteks firmale kuuluvate seadmete amortisatsioonieraldised.
Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Ta baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 4. Alternatiivkulud ja tootmisvõimaluste kõver. Alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. Tootmisvõimaluste kõver näitab erinevate hüviste tootmisvõimaluste kombinatsioone olemasolevate ressursside ja antud tehnoloogia korral. Ressursside piiratus määrab tootmisvõimaluste kõvera kuju – kõver langeb alati paremale alla. 5. Tulude ja kulude lihtne ringkäigu mudel.
e-mail: [email protected] Õppeaasta: 2007/2008 kevadsemester Maht: 2,5 AP 2-0-1 Õppeaine sisu: LOENGUTE TEMAATIKA JA AJAKAVA: 1. MIKRO- JA MAKROÖKONOOMIKA PÕHIMÕISTED (I nädal) 1.1. Piiratud ressursid ja tootmistegurid 1.2. Mikro- ja makroökonoomika sisu 1.3. Majandusmudelid ja majandusteoreetilise analüüsi vahendid 2. NÕUDLUS JA PAKKUMINE: TURUMEHHANISM (II nädal) 2.1. Turg. Nõudlus ja selle mõjurid 2.2. Pakkumine ja selle mõjurid 2.3. Turu tasakaal 3. ELASTSUS (III nädal) 3.1. Nõudluse hinna-, sissetuleku- ja ristelastsus 3.2. Pakkumise elastsus 4. TOOTMINE JA KULUD (IV nädal) 4.1.Püsi- ja muutuvressursid 4.2.Lühiperioodi kulud 5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal)
- Turul osalejate arv - Kauba omapära, homogeensus või diferentseeritus - Turule sisenemise võimalused - Turul osalejate konkuentsi vormid, võime mõjutada hinda Turu keskne tunnusjoon on hind! - Hinnad edastavad signaale ja informatsiooni ostjatele ja müüjatele motiveerides tarbijat ostma tooteid ja teenuseid nii odavalt kui võimalik - Tootjat müüma tooteid ja teenuseid nii kõrge hinnaga kui võimalik Nõudlus - Nõudlus kirjeldab seost toodete ja teenuste hulga ja antud hinna vahel, mida tarbijad soovivad ja suudavad osta - Nõudlusseaduse kohaselt ostavad tarbijad rohkem, kui toote või teenuse hind langeb, ja vähem kui hind tõuseb - Toodete ja teenuste hind ning nõutav kogus on pöördvõrdeliselt seotud - Madalama hinna korral ostavad tarbijad kaupu ja teenuseid rohkem kui kõrgema hinna puhul Nõudlust saab väljendada tabeli kujul
Turuga on tegemist igal pool ja alati, kus ja millal vaid inimesed teevad üksteisega vabatahtlikke vahetustehinguid. Turumajandus kasutab turge ehk vabatahtlikku vahetust, kui peamist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Tooted on materiaalsed hüvised, mida ettevõtted valmistavad ( arvutid, spordijalatsid, pitsa ja mootorsaag) Teenused on immateriaalsed hüvised, mida osutatakse ja turustatakse üheaegselt (torulukksepatööd, autoparandus, taksosõidud, juukselõikus MAJANDUSTEADUS - uurimus inimestest, kes toodavad ja vahetavad, et saada kaupu ja teenuseid, mida nad ise soovivad KAUBAD füüsilised tooted TEENUSED - tooted, mida ei saa katsuda Loodusressursid e. loodusvarad - osa looduskeskkonnast, mida inimene oma eluks ja majandustegevuseks kasutab (näit
muutused mõjutavad konkreetseid valikuid ja kuidas turg koordineerib erinevate otsustajate valikuid. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. Ta on seotud selliste nähtuste uurimisega nagu nappus, valik, alternatiivkulu, piirkulu jne Makroökonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne 5. Alternatiivkulu Igal valikul on loobumise hind e alternatiivkulu. Alternatiivkulu (opportunity cost) on kasu, mida inimene loodab saada paremuselt teisest e alternatiivsest tegevusest või hüvisest ja millest ta ilma jääb, kui ta antud valiku on teinud. Alternatiivkulu arvestamine nõuab aega ja informatsiooni. Nende vajakajäämisel tehakse valikuid, mis hiljem võivad osutuda valeks (ebaõnnestunuks)
a) monopolid ei ole tootmises efektiivsed b) ühte firmasse koondunud majanduslik võim võib viia selle kuritarvitamisele c) ainuomaniku firma on ettevõtete jaoks parim vorm d) monopolid ei tooda inimestele kasulikke tooteid ja teenuseid 26. Uue kaupluse omanik soovib teada, kas ta peaks suurendama kaupluse reklaamkulusid. Omanik peaks seda tegema, kui selgub, et a) reklaami piirkulu on madalam piirtulust b) reklaamil puudub piirkulu c) reklaamimise piirtulu ja piirkulu on võrdsed d) reklaam toob juurde uusi kliente 27. Kasumid a) tagavad ettevõtjale riskimotiivi b) kujutavad endast tasu firmade efektiivsuse eest c) soodustavad teatud kaupade ja teenuste tootmist d) kujutavad endast kõike eeltoodut 28. Arengumaa muutmine moodsa majandusega maaks nõuab tavaliselt a) rahvastiku kasvu b) infrastruktuurile tehtavate kulutuste edasilükkamist c) tootmise kasvu ja välisinvesteeringuid d) kulutuste vähendamist haridusele ja väljaõppele 29 Ühe toote turuhind on 5000 krooni
piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls).
Turu tasakaal Tasakaaluhind on hind, mille korral ostjate ja müüjate soovid langevad kokku. Tasakaalukogus on kogus, mille korral nõutav ja pakutav kogus on ühesuurused. Maksimumhind on seadusega kehtesatud hind, mis antud tasemest kõrgemal tõusta ei tohi. Miinimumhind on seadusega kehtestatud hind, mis antud tasemest allapoole langeda ei tohi. Nõudluse ja pakkumise muutumine NÕUDLUSE MUUTUMINE: kui nõudlus muutub ja pakkumine jääb samaks, toob see kaasa tasakaaluhinna ja tasakaalukoguse muutumise nõuduse muutumisega samas suunas. PAKKUMISE MUUTUMINE: kui pakkumine muutub ja nõudlus jääb samaks, toob see kaasa tasakaalukoguse muutumise pakkumise muutumisega samas suuna ja hinna muutumise vastassuunas. Elastsus NÕUDLUSE HINNAELASTSUS kirjeldab nõutava koguse muutumist vastuseks hüvise hinna muutusele.
vajalike aineliste eelduste pidev taastootmise süsteem. Majandustegevus toimub : - üksikindiviidi, - ettevõtte, - majandusharu, piirkonna, regiooni või - kogu riigi tasandil. Majanduse üldteooria on õpetus olemasolevate piiratud ressursside võimalikult efektiivsest kasutamisest inimeste kasvavate vajaduste rahuldamiseks. Majanduse põhiküsimused: Mida toota? Kuidas toota? Kellele toota? Kuidas tagada tööhõive? Kuidas tagada majandussüsteemi paindlikkus? Piiratud ressursid Kõige üldisemas mõistes tähistatakse sõnaga ressurss kõikmõeldavaid vahendeid ja tagavarasid, mida on võimalik kasutada. Tavaliselt on millegi tootmiseks mõeldud ressursid piiratud. See tähendab, et inimeste piiramatute vajaduste rahuldamiseks ja soovitud hüviste tootmiseks ei jätku selliseid ressursse, mida me saaksime kasutada tasuta. Ressursse, mida
perspektiivsed poliitika ja situatsioonid väärt on. Kompositsiooni viga ingnoreeritakse tõsiasja, et see, mis on õige üksiku suhtes, ei tarvitse olla õige grupi suhtes. Vale põhjuse viga arvatakse, et üks sündmus on teise põhjus, kui ta ajaliselt teisele sündmusele eelneb. Mikroökonoomika uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika uurib majandust tervikuna mõistetega koguhõive, SKP, inflatsioonimäär jne. · Nõudlus ja pakkumine: turumehhanism (15-25) Turg on institutsioon või mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ja tootmistegureid vastastikku vahetavad. Turu keskne tunnusjoon on hind. Nõudlusteabel kajastab hüvise koguseid, mida tarbijad hüvise erninevate hindade puhul soovivad ja suudavad teatud perioodil osta. Nõudluskõver on graafik! Nõudlusseadus tarbija ostab rohkem kui hnd langeb ning vähem kui hind tõuseb(ceteris paribus).
c) teadma, et punktis L ongi kasulikkus maksimaalne; d) ostma rohkem hüvist Y ja vähem hüvist X. 33. Punkti K jaoks kehtib järgmine tingimus: a) MUx = MUy; b) c) MRS = Py/Px. d) d) kõik tingimused on kehtivad 34. Tarbija hinnavaru tähendab, et a) teatud juhtudel ületab tarbija kasu tootja kasu; b) teatud juhtudel oleksid tarbijad nõus rohkem maksma, kui nad tegelikult maksavad; c) kogukasulikkus suureneb, kui sissetulekud suurenevad või hinnad alanevad; d) kui nõudlus on mitteelastne, siis on tarbijatel võimalik osta suuremat hüviste kogumit. 35. Vali kas õige või vale a) Ükskõiksuskõver (ÜKK) on lineaarne sirge ja eelarvejoon (EJ) on kumer koordinaatide alguspunkti suhtes; vale b) Antud rahalise sissetuleku korral toob ühe kauba hinna tõus ja teise kauba hinna langus kaasa uue EJ lõikumise esialgse EJ-ga; õige c) Mida kaugemal koordinaatide alguspunktist ÜKK asub, seda suuremat tarbija kogurahulolu ta väljendab; õige
nagu vaja. Sellist ilusat sirget turumajanduses kunagi pole. · Maailm kasutab kogu aeg mõlemat. · Kõiki protsesse tuleb vaadata ajaloolises arengus. Ajaloolises arengus on juhused sees. Majandusteooria jagatakse kaheks: · Positiivne baseerub analüüsil · Normatiivne ütleb, mida tuleb teha. Sellega eksitakse rohkem. Missugune ressursside jaotus on parim? · Parim on see, kus nõudlus ja pakkumine on tasakaalus. (P0 ja Q0) · Tarbimata nõudlus on defitsiit. Hind on madal ja nõudlus ületab pakkumise. · Turu tasakaal on majanduse parim punkt. · Pareto efektiivne ressursside jaotus - ressursside jaotus, mille puhul ümberjaotust ei saa enam nii teha, et keegi ei kaotaks. · Majapidamine on ühise eelarve ja ühiste tootmisotsustega inimgrupp. · Majandussubjektid - majapidamine, ettevõte, riik · Lühiperiood (shortrun) vähemalt üks sisend ei ole vahetatav · Pikkperiood (longrun) kõik sisendid on vahetatavad
..................................................... 33 5.2. TOOTMISE OPTIMEERIMISE PÕHIOLEMUS ................................................................................. 33 5.3. TOOTMINE JA KULUD LÜHIPERIOODIL ...................................................................................... 34 5.4. TOOTMINE JA KULUD PIKAL PERIOODIL ................................................................................... 37 6. TÄIELIK KONKURENTS JA TOOTMISE OPTIMEERIMINE ............................................ 40 6.1. TÄIELIKU KONKURENTSI OLEMUS ........................................................................................... 40 6.2. KASUMI MAKSIMEERIMINE LÜHIPERIOODIL ............................................................................. 40 6.3. LÜHIPERIOODI PAKKUMISKÕVER ............................................................................................. 42
Kontseptsioonid: Täiendhüvis Hüvis, mille hinna tõus vähendab teise hüviste tarbimist. Näide: Kütuse hinna tõusuga hakatakse vähem mootorsõidukeid liikluses kasutama. Normaalhüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades suureneb. Näide: Luksuskaubad Inferioorne hüvis Hüvis, mille nõudlus sissetuleku kasvades väheneb. Näide: Enam ei osteta odavamaid vorsti, juustusorte. Mastaabisääst Keskmine tootmistulu alanemine suurtootmise tagajärjel (tootmismahu kasvades tooteühiku keskmine kulu alaneb) Alternatiivkulu Ressursi parimast alternatiivsest kasutamisest loobumise hind. Näiteks: on õpilasel, kelle koolipäev algab kell 9.00, võimalik valida koolimineku ja magamise vahel. Kas magada või minna kooli? Kooli minemise alternatiivkuluks
1. Mis on makroökonoomika? Makroökonoomika on majandusteaduse üks osa, mis uurib rahvamajandust terviklikult. Makroökonoomik proovib mõista tähtsaid trende majanduses, näiteks nagu inflatsioon,SKP, töötuse määr, investeeringud ja rahvusvaheline kaubandus. Makroökonoomika vastand on mikroökonoomika, mis tegeleb toodete ja hinnaga seotud teemadega, nagupakkumine, nõudlus ja ressursid. 2. Riigi neli peamist makropoliitilist eesmärki - 1) hindade stabiilsus (madal inflatsioon);2) kõrge tööhõive (madal tööpuudus);3) pidev majanduskasv (SKP elaniku kohta);4) stabiilne maksebilanss 3. J.M. Keynes ja Tema roll J.M. Keynes ja Tema roll. J.M.Keynes pōhjendas ja näitas ette kuidas kriisist välja tulla. Tema pōhitees oli :kaasaegne kapitalistlik majandus ei suuda end ise reguleerida
mida ühiskond saab toota. Vali üks: !!! Tõene Väär Turu ülejääk „surub“ turuhinnad üles, turu puudujääk aga „surub“ nad a Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 2 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Miinimumhinna kehtestamine põhjustab turul puudujäägi. Vali üks: Tõene !!! Väär Küsimus 3 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kui kauba nõudlus ja pakkumine üheaegselt kasvavad, siis kauba tasaka tasakaaluhinna muutust ei saa aga prognoosida. Vali üks: !!! Tõene Väär Küsimus 4 Valmis Hinne 1,0 / 1,0 Märgista küsimus Küsimuse tekst Vastavalt nõudlusseadusele Vali üks: on kauba hind seda madalam, mida rohkem on turul ostjaid !!! on kauba nõutav kogus ja hind pöördvõrdeliselt seotud ostavad tarbijad teatud kaupa kõrgema hinna korral rohkem kui madalama hinna korral
......................................................19 LOENG 9 SISSEJUHATUS MAKROÖKONOOMIKASSE Kaasaegse majandusteaduse isaks loetakse Adam Smith'i. Tema majandusteadust tänapäeval tuntakse makroökonoomika nime all. A. Smith (klassikaline majandusteooria) 1.Parim majanduskeskkond inimeste omakasu ja turujõudude vastastikune mõju. Tänapäeval peetakse edasiviivaks jõuks puudust. Puudus ei ole vaesus. Puudus suunab tarbimisele!! 2. Inimesed saavad toodangut tootes kasumit. 3. Konkurents hoiab hinnad tootmiskuludele lähedal. 4. Riik ei sekku majandusse. Uusklassitsistlik majandusteooria: 1. Turumehhanism on piisavalt tugev, et saada üle välistest vapustustest ja viia majandus kiiresti üldisesse tasakaalu. Tasakaalu korral võrdub nõudlus pakkumisega ja muutusi pole vaja 2. Majanduses on alati olemas asendusvõimalused, mille tulemusena saab tarbija alati asendada puuduv kaup teisega. Eeldus kehtib ka tööjõu kohta. Monetaristid: 1. Eramajandus on põhiliselt stabiilne.
Soodne kaubandusbilanss tähendab, et riigi eksport ületab tema impordi. Füsokraadid 18.saj prantsuse filosoofide ja majandusteadlaste rühmitus pidas seisukohta, et riik kaitseks oma ettevõtlust ja tootmist täielikuks mõttetuseks Füsokraadid väitsid, et põllumajandustoodang ja muud loodusressursid tulenevad jumalast ja just need on jõukuse tõeline allikas. Teisisõnu, kuna tõeline rikkus tuleneb loodusest, peaks valitsusel jätkuma piisavalt tarkust, et jätta ettevõtlus omapäi ja lasta asjadel kulgeda oma loomulikke radu. Samuti seadsid füsokraadid kahtluse alla valitsuse pingutused ergutada soodsat kaubandusbilanssi. Nende ideed väljendusid loosungis: ,,Laissez faire, laissez passer" ehk ,,laske teha, laske minna". Vaidlus nende vahel, kes toetavad majanduse reguleerimist, ja nende vahel, kes tahavad majandusel vabalt kulgeda lasta, on ikka veel aktuaalne ka tänapäeval. Mis tahes
annaabi.ee 
