Mikro- ja makroökonoomika põhimõisted Mikroökonoomika - uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude. Makroökonoomika - uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Baseerub kogu majandusteaduse aluseks oleva mikroökonoomika teooria põhjalikul tundmisel. Mikro- ja makroökonoomika uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimvajaduste rahuldamiseks. Inimeste vajadused on piiramatud, samas kui kättesaadavad ressurssid on piiratud. Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nim majandustegevuseks. (Käegakatsutavad hüvised (riietusesemed, raamatud) nim
riigitõrked). VIII Riigi elatustase sõltub selle võimest toota kaupu ja teenuseid · Elatustasemed erinevad riigiti ja muutuvad ajas · Põhjus: tootlikkus ja muutus selles · Tootlikkus = kaupade ja teenuste hulk, mida töötaja toodab ühe ühiku aja kohta · Tootlikkuse kasv determineerib riigi/rahvuse sissetuleku kasvu IX Hinnad kasvavad kui valitsus trükib liiga palju raha · Hindade kasv = inflatsioon · Inflatsiooni põhjused: - Raha hulga kasv - Tootjahindade kasv - Administratiivsed muudatused - Hinnad maailmaturul - Sokid X Inflatsiooni ja töötuse seos · Valitsus suurendab raha hulka majanduses ->inflatsioon. Samas väheneb (vähemasti lühiajaliselt) töötus. · Phillipsi kõver (tradeoff between unemployment and inflation) vajalik mõistmaks kuidas majandus toimib eriti äritsükkel (ebaregulaarsed kõikumised majandustegevuses mõõdetuna hõivatud
Toodang Output, production Продукция, выход производства Vahetoodang Intermediate good/product Промежуточный продукт/благо Lõpptoodang Ultimate output, final production Конечный продукт Ettevõtted Business, firms Предприятие, фирма Avalik sektor Government, public sector Правительство, общественный сектор Kodumajapidamised Households Домашние хозяйства Välismaailm The rest of the world, foreign Внешний мир, заграница economies
tootmisvahendid), tulusiirded - e toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotumisel riigi eelarve kaudu, otsesed maksud ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, kaudsed maksud - aktsiis, säästud osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade või teenuste soetamiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol, investeeringud kapitali kasvatamine ühiskonnas, koguprodukt, leke raha irdumine riigi raharinglusest: import, säästud, kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele, süst raha lisandumine raharinglusesse: eksport, investeeringud ja valitsuse kulutused, SKP riigipiires toodetud lõpptoodang, lähtub territooriumist; RKP riigi tootmistegurite poolt teatud ajaperioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise summa rahalises väljenduses, lähtub
5. TÄIELIK KONKURENTS (V ja VI nädal) 5.1.Turutüübid 5.2.Kasumi maksimeerimine lühiperioodil 5.3.Kahjumi minimeerimine lühiperioodil 6. MITETÄIELIK KONKURENTS (VII nädal) 6.1. Monopol 6.2. Monopolistlik konkurents 6.3. Oligopol 7. MAJANDUSRESSURSSIDE TURG (VIII nädal) 7.1. Ressursside nõudlus 7.2. Kasumit maksimeeriva ressursside hulga kindlaksmääramine 8. RAHVAMAJANDUSE KOGUPRODUKTI MÕÕTMINE (IX nädal) 8.1.Sisemajanduse koguprodukt (SKP) 8.2.SKP mõõtmine 9. TARBIMINE, SÄÄSTMINE JA INVESTEERIMINE (XI, XII nädal) 9.1.Tarbimine ja säästmine 9.2.Investeerimine 9.3.Tasakaal lihtsas majandusmudelis 10. RAHVAMAJANDUSE KOGUTULU MÄÄRAMINE (XII, XIII nädal) 10.1. Avaliku sektori kulutused, netoeksport 10.2. Rahvamajanduse kogutulu tasakaalutase 10.3. Multiplikaator 11. FISKAALPOLIITIKA (XIV nädal) 11.1. Fiskaalpoliitika olemus 11.2
SKPno min aa ln e deflaator = 100% SKPreaaln e o Varimajanduse mõjurid: o majanduse arengutase: kodumajanduse osakaal o majanduse struktuur : era-ja väikeettevõtjad ning tööjõumahukad elualad kui peamised illegaalse tegevuse harud (metsandus, ehitus, teenindus) o maksud ja inflatsioon o seadusandlus ja kontrollorganite tegevus o usaldus riigi vastu ja kohalike omavalitsuste rolli tugevdamine (võõrandumine riigist) o Varimajanduse mõjud: o riigieelarve tulud väiksemad o ebaaus konkurents o tööturg mõju sotsiaalsele kaitsele o statistilised makroökonoomilised näitajad halvemad o maksumaksjate moraal III loeng, kogunõudlus ja kogupakkumine
TARBIMISE TASAKAAL-Kasutades ükskõiksuskõveraid ja eelarvejoont , saame leida tarbimise tasakaalu. Tarbimise tasakaal näitab optimaalset kaupade kogumit, mis tagab tarbijale maksimaalse kasulikkuse. Ükskõiksuskõverad on kumerad koordinaatide alguspunkti suhtes.Kas ükskõiksuskõveratel saab olla ka mõni teistsugune kuju? Kas tarbijad konkureerivad omavahel kaupade tarbimisel? III LOENG I OSA. Riigi roll majanduses Avalik sektor valitsuse tegevus ja selle tagajärjed .Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus saab enamuse tuludest maksudena ja mõjutab majandust oma jooksvate kulude ja investeeringutega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab rahapoliitikat ehk monetaarpoliitikatja eelarvepoliitikat ehk fiskaalpoliitikat kasutades. Valitsuse neli põhilist rolli majanduses:
1. Mikroökonoomika Uurib individuaalset valikut ja seda mõjutavaid majandusjõude,/ kauba ja rahavooge üksikute kaupade lõikes. 2. Makroökonoomika Uurib majandust (kauba- ja rahavoogudega tervikuna) tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu koguhõive, töötusemäär, sisemajanduse koguprodukt , inflatsioonimäär. 3. Hüvised On üldmõiste, mille alla kuuluvad kaubad (commodities) ja teenused (services). 4. Turg On mehhanism, mille kaudu ostjad ja müüjad omavahel suhtlevad ning hüviseid ning tootmistegureid vastastikku vahetavad. Tarbijad püüavad osta nii odavalt kui võimalik ja seega tootjad valmistavad hüvist nii odavalt kui võimalik. 5. Nõudlus On seos hüvise hinna ja koguse vahel, mida mingi ajaperioodi jooksul selle hinna juures
o Turu mudel (nõudlus, pakkumine, nende elastsus) o Tarbija valikuteooria (kasulikkuse teooria, tarbimise optimeerimine) o Firma teooria (tootmine, kulud ja turustruktuur) · Makroökonoomika tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, mille eesmärgiks on kaasa aidata parimate majanduspoliitiliste otsuste vastuvõtmisele. · Makroökonoomika uurib majandust tervikuna selliste agregaatnäitajate abil nagu sisemajanduse koguprodukt, töötusemäär, hõivemäär, inflatsioonimäär jne. · Kättesaadavate ressursside kasutamist inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks nimetatakse majandustegevuseks. Käegakatsutavaid hüviseid (riideese, raamat) nimetatakse kaupadeks; mittekombatavaid hüviseid teenusteks (juukselõikus). Majandusressurside alla kuuluvad: loodusressursid (maa, vesi, õhk), tehisressursid (masinad, seadmed),
1. Makroökonoomika mõiste Rahvamajandusõpetuse teoreetiline käsitlus, mis kirjeldab majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust 2. Regionaalökonoomika mõiste Majandusteaduse haru, mis uurib mingi piirkonna maj. olukorda ja otsib sealse majanduse edendamise ja sotsiaalsete probleemide lahendamise võimalusi. 3. Sisemajanduse koguprodukt, rahvamajanduse koguprodukt ja nende erinevused Sisemajanduse koguprodukt(SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates teritoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt(RKP) mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsust, hoolimata sellest, kus tootmine aset leiab. SKP kirjeldab majanduse väljundit riigi territoriaalsetes piirides, RKP aga majanduse
................................................................21 2. Makroökonoomika.............................................................................................21 11. Makroökonoomika alusmõisted...................................................................21 12. Rahvamajanduse arvepidamine..................................................................24 13. Tarbimine, säästmine ja investeerimine, makroökonoomiline tasakaal .....26 14. Töötus ja inflatsioon.................................................................................... 28 15. Raha ja pangandus..................................................................................... 30 16. Avalik sektor. Fiskaalpoliitika...................................................................... 31 1 MÕISTED 1. Mikroökonoomika 1. Majandusteaduse olemus
· Sõjalis-tööstuslik kompleks oli suureks koormaks. USA "tähesõdade programm" kurnas majandust. · Ettevõtete omavahelised tsentraalselt paika pandud majanduslikud sidemed enam ei toiminud. · Raharinglus toimis väga halvasti, ettevõtted olid üksteisele võlgu, tekkisid makseraskused ja ei suudetud tihtipeale palkasid õigel ajal välja maksta. · Põllumajanduse totaalne allakäik Venemaal tekitas pingeid toiduainete turul. Spekulatsioon. Spekulatsioon · Kõrge inflatsioon. Lembit Viilup PhD IT Kolledz Eesti üleminek turumajandusele 11. Turumajandusele T j d l üleminek ül i k algas l 1988 aastal. t l Hinnad lasti osaliselt vabaks. 2. Tegelik võimalus alustada oli 1992 a. pärast rahareformi 3. 1990 - 1992 toimus elatustaseme järsk langus, ca 2/3 võrra
tuginedes tarbija nõudlusteooriale. Hinnasüsteemi kujunemine on oluline nii tarbijatele kui tootjatele, seetõttu on hinnakujunemine mikroökonoomika tähtsaks uurimisobjektiks. Sellest tulenevalt nimetatakse mikroökonoomikat ka hinnateooriaks. Makroökonoomika uurib rahvamajandust kui tervikut. Tema uurimisobjektiks on majanduse konjunktuurikõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu majandustsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Makroökonoomika läheneb probleemide lahendamisele majanduspoliitika seisukohast lähtudes. Makroökonoomika eraldus üldisest majandusteooriast eraldi suunana 1930- ndatel aastatel nn. Suure Depressiooni ajal. Suuna põhiliseks loojaks peetakse John Maynard Keynes`it, kes pidas majandusnähtuste uurimisel oluliseks lähtuda rahvamajandusest kui tervikust. 2.Majanduse põhiküsimused ja majandussüsteemid Majanduses loetakse vajalikuks lahendada 3 põhiprobleemi:
tootmisvahendid), tulusiirded - e toetused, rahalised vahendid, mis tekivad tulude ümberjaotumisel riigi eelarve kaudu, otsesed maksud – ettevõtte ja üksikisiku tulumaks, kaudsed maksud - aktsiis, säästud – osa sissetulekust, mida ei kulutata kaupade või teenuste soetamiseks ja mida kasutatakse finantsturul kas väärtpaberite või raha näol, investeeringud – kapitali kasvatamine ühiskonnas, koguprodukt, leke – raha irdumine riigi raharinglusest: import, säästud, kaudsed maksud, mis lähevad otse valitsusele, süst – raha lisandumine raharinglusesse: eksport, investeeringud ja valitsuse kulutused, SKP – riigipiires toodetud lõpptoodang, lähtub territooriumist; RKP – riigi tootmistegurite poolt teatud ajaperioodi jooksul loodud kaupade ja teenuste lõpptarbimise summa rahalises väljenduses, lähtub
ületootmine) Vaba hinnakujundus (hind kui indikaator) Vaba vahetusprotsess (laissez-faire; ressursside jaotus turutehingute alusel, ekvivalentsusprintsiip- mina saan raha-rahul, kauba saaja on rahul) Valearvamused turumajanduse kohta: Avalik sektor(riigisektor) ja turumajandus on vastandid! Me ei saa vastandada neid. Turud on ühesugused (näit kartuliturg vs tööturg) Turud viivad alati parima lahendini. (Tegelikult ka raiskamine) Erasektor on efektiivsem kui avalik sektor. Omandi vormist ei sõltu suurt midagi. Efektiivsus sõltub konkurentsist. Ettevõtted ikka toimivad samamoodi pole vahet mis sektor. Turu puudulikkus: Mittetäiuslik konkurents Välismõjud Turu välised vajadused Majandussubjektide ebaratsionaalne käitumine Muud põhjused Nõudlus-kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma sõltuvalt antud hinnatasemel Nõudlus ja pakkumine määravad hinna ja hind määrab piiratud ressursside jaotuse tootmisalade lõikes
Netoeksport ekspordi ja impordi vahe Koguinvesteringud plaanitud+planimatta investeeringud. Netoerainvesteeringud mõõdavad kapitalikaupadele lisanduvat voogu. Netoerainvesteeringute väärtus leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon. Rahvamajanduse arvepidamine on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest. Rahvamajanduse puhastulu NNI riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja mitteresidentide
Turuhäire olukord, kus täiesti reguleerimata turud ei anna ühiskonna kui terviku seisukohalt optimaalseid tulemusi. Välismõju kas välistulu (positiivne), väliskulu (negatiivne mõju). Ühiskondlik kaup iga majanduslik kaup, mille puhul on raske selle kasutajaringist kõrvaldada mittemaksjaid ja kauba tarbimisest saadav kasu ei kahane tarbijate lisandumise korral. 9. Rahvamajanduse koguprodukti mõõtmine Sisemajanduse koguprodukt (SKP) mõõdab mingi ajavahemiku jokksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüvise turuväärtust. Rahvamajanduse koguprodukt (RKP) riigi kodanike ja ettevõtete majandusliku aktiivsuse mõõt, tootmine võib toimuda ka väljaspool riiki. Kulutuste lähenemisviis: SKP = E = C + I + G + (X M) Kogukulutused (E) · Tarbimiskulutused C kõik kodumajapidamiste poolt tehtud kulutused kaupadele ja teenustele.
Uurib olemasolevate piiratud ressursside võimalikult tõhusat ja efektiivset kasutamist inimeste vajaduste rahuldamiseks. Mikroökonoomika teoreetiline majanduse osa. Uurib maj. otsuste tegemist majanduse üksikosalejata, nagu kodumajapidamiste ja ettevõtete(firmade) poolt. Mikroökonoomika ehk hinnateooria. Makroökonoomika rahvamajandus tervikuna. Uurimisobjektiks majanduse konjunktuuri kõikumised, tasakaalus mitteolemise põhjused, nagu maj. tsüklite olemasolu, töötus, inflatsioon, maksbilansi puudujääk. Tasakaal! Eraldus 193ndatel nn Suure Depressiooni ajal. John Maynard Keynes 3 põhiprobleemi majanduses: - MIDA toota? - KUIDAS toota? - KELLELE toota? Majandussüsteemid: 1) traditsiooniline, tavamajandus 2) plaani- ehk käsumajandus 3) turumajandus 4) segamajandus Majandusagendid on majanduses osalejad: majapidamised, ettevõtted, avalik sektor ja muu maailm. Suletud maailm 3 esimest agenti. Majapidamine elavad koos, ühised finantsotsused
Netoexport ekspordi ja impordi vahe Koguinvesteringud plaanitud+planimatta investeeringud. Netoerainvesteeringud mõõdavad kapitalikaupadele lisanduvat voogu. Netoerainvesteeringute väärtus leitakse, kui koguinvesteeringutest lahutatakse amortisatsioon. Palk w on tasu tööjõu müügi eest Rahvamajanduse arvepidamine on reglitte ja deffinitsioonide kogum mida kasutataske koumajanduses valmisattud toodangu ja saadud tulu mõõtmiseks. Rahvamajanduse koguprodukt RKP mõõdab mingi ajavahemiku jooksul kindlates territoriaalsetes piirides toodetud lõpphüviste turuväärtust millel lisandub välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegurite kasutamisest. (SKP+välismaal teenitud netotulu kodumaiste tootmistegrite kasutamisest. Rahvamajanduse puhastulu NNI riigi residentide ja ettevõtete poolt teenitud tulu. See leitakse, kui tootmishindades väljendatud sisemajanduse netotulu kohandatakse residentide ja
Majapidamine on inimgrupp, kes elab koos ja teeb ühtseid majandusotsustusi. Majapidamised võivad koosned nii ühest inimesest kui ka perekonnast või lihtsalt inimeste grupist. Meie käsitluses kuulub iga inimene mingi majapidamise koosseisu. Ettevõte on organisatsioon, mis toodab kaupu või osutab teenuseid teistele ettevõtetele, majapidamistele või avalikule sektorile. Kõik sellised tootjad on ettevõtted, sõltumata nende suurusest või toodangust. Valitsus ehk avalik sektor on organisatsioon, millel on kaks peamist funktsiooni: kaupade ja teenuste pakkumine majapidamistele ja ettevõtetele ning sissetuleku ja heaolu ümberjaotamine. Üheks valitsuse oluliseks funktsiooniks on ka majandustegevuse õigusliku raamistiku loomine. Kaupade ja teenuste tootmiseks on ettevõtetel ja avalikul sektoril vaja tootmistegureid. Tootmistegureid kui majanduse produktiivseid ressursse saab jagada kolmeks: · töö · maa · kapital
LOENG 9 RAHVAMAJANDUSLIK ARVEPIDAMINE RIIGIS 1. Makroökonoomika olemus Makroökonoomika uurib süsteemi kui tervikut. Üld- ehk agregaatnäitajad. Makroökonoomika mudel kuidas säilitada tasakaal. Makroökonoomika isa John Maynard Keynes inglise majandusteadlane. SNA süsteem 2. Sisemajanduse koguprodukt ja rahvuslik koguprodukt SKP: * Kindel ajaperiood * Konkreetne territoorium * Lõpptarbimisega toodang peab olema valmis toodang, mis läheb tarbimiseks (ei ole vahetoodang). Eksport läheb kõik valmistoodangu alla. * Turu- ehk jooksvad hinnad arvestatakse just käesoleva aasta hindadest, millal toodet ostetakse/müüakse. RKP (rahvuslik koguprodukt): * Kindel ajaperiood * Antud riigile kuuluvad tootmistegurid tootmistegurid, millega toodetakse,
Käsumajandus: põhiideeks on arvamus, et kõiki majanduslikke suhteid võib ja oskab korraldada üks keskus või üks majandussubjekt tema parema arusaamise kohaselt. Nt. Kuuba, Põhja Korea, Liibüa, Iraan. Turumajandus: ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning ressursside paigutajaks on ''nähtamatu käsi''. Selle mõiste võttis kasutusele Adam Smith. Segamajandus: kõrvuti turumajanduse elementidega toimib tugev valitsuse sektor ja kus riik sekkub rohkem või vähem majandusellu. II LOENG Rahvamajandusõpetus uurib, kuidas ühiskond jaotab oma piiratud ressursse inimeste vajaduste rahuldamiseks. Konkurentsivormid: Monopol ainuvalitseja Oligopol turul valitsevad üksikud suured ettevõtted Täielik konkurents ostjad ja müüjad ei saa oma tegevusega turgu mõjutada Monopolistlik konkurents ettevõtjad müüvad eristavat toodangut Tasakaalus turg ei ilmuta mingit muutumistendentsi.
LOENGUID MIKRO(EHITUS)ÖKONOOMIKAST SISUKORD: EESSÕNA : AINE KOHT ÕPPEKAVAS JA SOOVITAV KIRJANDUS 1. SISSEJUHATUS 2. MAJANDUSTEOORIA 3. NÕUDLUSSEADUS 4. PAKKUMISSEADUS 5. HINNAMEHANISM 6. HINNAMEHANISMIEFFEKTIISUS 7. TUR UHÄIRED 8. TARBIJA KÄITUMINE JA PIIRKASULIKKUSE TEOORIA 9. TARBIJA KÄITUMINE JA ÜKSKÕIKSUSTEOORIA 10. TARBIJA KÄITUMINE JA EELISTUSTEOORIA 11. FIRMATEOORIA 12. FIRMATEOORIA PUUDUSED JA TÄIENDUSED 13. INVESTEERIMINE 14. RESSURSITURG JA JAOTUSTEOORIA 15. TAGASIVAADE HINNAMEHANISMILE 16. EHITUSKULUD JA HIND 17. EHITUSFIRMA VARAD 18. AJAFAKTOR EHITUSES. TELLIJA ASPEKT. 19. PROJEKTIJUHTIMISE ÖKONOOMIKA 20. PROJEKTI (KAVANDI) ÖKONOOMIKA 21. VÄÄRTUSE JUHTIMINE EESSÕNA 1. Kohustuslikud: * Mikro- ja makroökonoomika 4,0 AP
majanduse koondnäitajate analüüsiga. Tänapäeval on võimalik saada objektiivset majandusinformatsiooni süstemaatiliselt Valitsusasutused jälgivad kuidas kodumajapidamised ja firmad käituvad majanduses (sp, kuna kogu nõudlus ja pakkumine mõjutavad majandust väga palju) Nende andmete põhjal summeeritakse informatsioon riigi kui terviku kohta. Kõige enam kasutatakse kolme statistilist näitajat: Sisemajanduse koguprodukt Tarbijahinnaindeks Töötuse määr Sisemajanduse koguprodukt Sisemajanduse koguprodukti (SKP, ka SKT) peetakse kõige paremaks näitajaks majanduse toimimise kohta. (Mõõdab: saadud tulu/meie jõukust) SKP on kogu tulu mis on teenitud antud riigi territooriumil SKP liidab kokku majandustegevuses liikunud iga euro teatud ajavahemikus SKP on riigi territooriumil aasta jooksul toodetud lõpptarbimisega kaupade ja
tootmisvahendeid). Kapital kui tootmistegur kujutab endast reaalset, füüsilist kapitali; 4. ETTEVÕTLIKKUS (inimressurss, mis ühendab teisi ressursse hüviste valmistamiseks). Tootmisprotsessi väljundid - on hüvised (kaubad ja teenused). Ressursside piiratus võimaldab toota ka hüviseid piiratud koguses. Siit tuleneb valiku tegemise vajadus. Majandusagendid - on 1) kodumajapidamised; 2) firmad; 3) avalik sektor (riik, valitsus) 4) välismaailm. Turg - 1) hüviste e. toodanguturg 2) ressursside e. tootmistegurite turg. Mikro- ja makroökonoomika Mikroökonoomika - uurib majandusagentide valikuid, neid valikuid mõjutavaid majandusjõude ja nende valikute mõju konkreetsele turule ning majandusele tervikuna. Makroökonoomika - uurib majandust kui tervikut. Majanduslik valik - Valiku peamine põhjus: vastuolu piiratud ressursside ja piiramatute vajaduste vahel.
Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator. Rahvuslik koguprodukt RKP = SKP + netotulud välismaalt (puhasinvesteeringud) Sisemajanduse puhasprodukt NDP = SKP amortisatsioon = C + (I- D) + G + (X M). Netoerainvesteeringud = koguinvesteeringud amortisatsioon. Rahvuslik tulu ehk rahvatulu RT on töötasude ja palkade, renditulude, netointresside ja ettevõtete poolt teenitud kasumite summa. RT = NDP kaudsed ärimaksud. Rahvamajanduse puhastulu NNI on vaadeldavas riigis teenitud residentide ja ettevõtete tulu.
1. Põhimõisted Mikroökonoomika- Mikroökonoomika on majandusteaduse haru, mis uurib majapidamiste ja firmade individuaalsete valikute mõjureid ja tagajärgi. Makroökonoomika- Makroökonoomika on majanduse haru, mis uurib majandust tervikuna selliste agrekaatnäitajate abil nagu koguhõive, sisemajanduse koguprodukt, inflatsioonimäär jne. Majandustegevus - kättesaadavate ressursside kasutamine inimvajaduste rahuldamiseks tarvilike hüviste tootmiseks. Ressursid ehk tootmistegurid kõik vahendid, mida kasutatakse hüviste valmistamiseks (maa, kapital, töö). Investeerimine uue kapitali tootmis- ja akumuleerimisprotsess. Alternatiivkulu teiste hüviste hulk, mida oleks saanud valmistada nendesamade ressurssidega (parimast alternatiivist loobumise hind).
ettevõtete asutamine, käigus hoidmine, arendamine ja laiendamine. Tootmine on kõik see, mis tekitab või muudab inimese vajadusi rahuldavaid hüviseid (kaupu, teenuseid) Tootmine: muudab hüvise kasulikkusastet (millegi valmistamine, teenuse osutamine) paigutab hüviseid ümber territoriaalselt (transport) muudab ajalisi võimalusi rakendada hüviste kasulikkust (krediidi- ja finantsasutused, jt) muudab hüviste omandivormi Tootmise väljund on koguprodukt e kogutoodang TP Kogutoodang on tootmisteguritega mingil kindlal ajaperioodil ettevõttes valmistatud tootmise väljundi üldkogus, mida mõõdetakse tavaliselt füüsilises toodangu ühikutes. Tootmisfunktsioon näitab tootmistegurite ja kogutoodangu vahelist seost. Tootmisfunktsioon näitab maksimaalset tootmiskogust, mida antud tootmissisendite kombinatsiooniga võib antud tehnoloogia korral toota. Valem: TP=f Ettevõtte teenib kasumit siis kui toodangu müügist laekuv rahasumma on
saamiseks peab ühiskond iga kord loobuma ikka suuremast ja suuremast teise hüvise kogusest. Käsumajanduses jaotab riik ressursse ja toodangut tsentraalse planeerimise mehhanismi kaudu. Turumajanduses jaotavad ressursse eraisikud, kusjuures riik sätestab omandiõiguse ja kaitseb seda. Kus kehtib turuinstitutsioon, kus hinnad kujunevad konkureerivate indiviidide vabas konkuretsis. Segamajandus- kus ressursside jaotuse määravad ära riik ( avalik sektor ) on traditsioonid ja turg käsikäes. Adam Smith- ,,Uurimus rahvaste rikkuse loomusest ja põhjustest" Mikro ja marko rajaja Majandusteooria- üldistused majanduskäitmuste kohta Majandusmudelid- eelduste, hüpoteeside ja loogiliste seoste kogum. Ceteris paribuse- teised muutujad on konstantsed. Positivistlik majandusteadus- olemasolevate majandustingimuste ja poliitika ning nende mõju analüüs Normatiivne majandusteadus- hõlmab otsuste tegemist selle kohta, mida
1 MIKRO-MAKRO 1.1 Mikroökonoomika uurimissuund ja tähtsus. Mikroökonoomika uurib, kuidas kodumajapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappivate ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu või kasumit. 1.2 Majanduse põhiküsimused Iga ühiskonna ressursid on piiratud ja see ei sõltu ei ühiskonna arengutasemest ega ka valitsevast ühiskonna korraldusest. Iga majandussüsteem peab enda jaoks lahendama kolm põhiküsimust: mida toota, missuguseid tootmistegureid kasutada ja kuidas toodetuid hüviseid jaotada. Peaaegu igat hüvist saab toota erinevatel viisidel, milline neist valida sõltub taotletavast efektiivsusest. Harilikult mõeldakse efektiivsuse all tootmise efektiivsust. Majandusteadlased kasutavad sageli aga mõistet majanduslik efektiivsus. Majanduslikust efektiivsusest saame rääkida siis, kui ei ole võimalik suurendada ühegi inimese heaolu, vähendamata samal ajal mõne teise inimese heaolu. Selline efektiivsuse määratlemine on
Majanduskasum- see arvestusliku kasumi osa mis ületab normaalkasumi Püsi ehk fikseeritud ressurss on selline firma poolt muretsetud tootmistegur mille suurust firma muuta ei suuda. Nt lühiperioodil on selleks firma tootmishooned Muutuv ehk varieeruv ressurss on selline tootmistegur mille suurust saab muuta. Nt lühiperioodil firma poolt palgatud töötajad. Koguprodukt (TP)- teatud perioodi jooksul valmistatud toodang. Selle suurus muutub kui vaadeldava muutuvressursi hulk suureneb või väheneb. Keskmine product (AP) on koguprodukti ja tema valmistamiseks kasutatava muutuvressursi hulga jagatis Piirprodukt (MP). Täiendav toodang, mida saadakse ühe täiendava ressursiühiku kasutamise tulemusena, võrdub koguprodukti muutuse ja kasutatava ressursi hulga muutuse jagatisega.
odavamalt. See, kes on kaasaegsem, suudab toota odavamalt. (tehnoloogia mängib rolli) Selline mudel paneb piduri tootearendusele, huvi puudub (seega ei ole täiuslik konkurents, vaid täielik) Kirjeldab lühiperioodi MC Pikk periood Aeg Turutõrked · Asenduskaubad · Turuvormid (nt monopol) · Asümmeetria üldjuhul teab pakkuja rohkem kui tarbija · Avalik sektor ja erasektor on omavahel konkurendid Wagner mida rikkamaks inimene läheb, seda rohkem tahab ta avaliku sektori poolt pakutavat (19.saj) Vastand täielikule konkurentsile monopol Täis- ehk täielik monopol · 1 pakkuja · Palju ostjaid · Eksporti/importi ei ole · Asenduskaupu ei ole Monopol kruvib hinna nii kõrgeks, kui võimalik. Monopoli eesmärk on kasumi maksimeerimine. Monopol küsib hinda p1, sest nõudlus (D) nõuab seda. Hinna saab tõsta nii kõrgele, kui suur on nõudlus.
( kohv, suhkur, nafta) Hinnaliider on oligopoolse haru firma, mille poolt kehtestatud hinna teised firmad omaks võtavad (vaikiv kollusioon) Ideaalne on täieliku konkurentsi turg. Kui turg ei toimi, muutub oluliseks valitsuse sekkumine. Konkurentsi reguleerivad seadused: o reguleeritakse turujõu kuritarvitamist nõrgemate konkurentide suhtes o tootjate vahelisi kokkuleppeid o ettevõtete ühinemisi ja ülevõtmisi Avalik sektor - valitsuse tegevus ja selle tagajärg. Avalik sektor on see osa majandusest, mis on seotud valitsuse rahaülekannetega. Valitsus mõjutab majandust kontrollifunktsiooni kaudu, mida ta teostab raha- ja fiskaalpoliitikat kasutades. Wagneri seadus: koos riigi arenguga ehk majanduskasvuga on kalduvus kasvada ka riigikuludel, seda nii absoluutväärtuses kui ka suhtena kogu majandusse. Majanduskasvu teooriad viitavad sellele, et majanduspoliitika ja riigi sekkumine võivad mõjutada