Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

Majandus küsimuste vastused - sarnased materjalid

aktsiis, alkohol, haridus, maksumäär, kroonides, transpordiks, sotsiaalseks, tükki, loterii, riigieelarvesse, summast, tulumaks, diislikütus, importi, sotsiaalmaks, kilogramm, petrooleum, vedelgaas, bensiin, kartong, jook, sigarid, vahetoode, tööandja, väljamakse, õlu, närimistubakas, jaehind, kalendrikuu, tulult, andmiseks, eksportija
thumbnail
40
doc

Majanduse alused

Selle põhjuseks on, et nende tootmine pole majanduslikult kasulik. Paljude kaupade puhul puudub turg ja ei saa hinda määrata. See tähendab, et tarbimine on kollektiivne. Ühishüvede ebapiisav pakkumine on seotud: 1)hüvede loomine on seotud kulutustega 2)paljude hüvede puhul puudub otsene ostja või pakkuja 3)ühishüvesid tarbitakse kollektiivselt ja ilma turu vahenduseta. Ühishüvesid pakutakse valitsuse tegevuse tulemusena, maksumaksja raha eest, kõigile turuosalejatele võrdselt. Haridus, keskkond, riigikaitse, politsei, tuletõrje, arstiabi , kultuur jne. Valitsuse osa majanduses. Valitsus on kogu avalik sektor, mis koosneb lisaks keskvalitsusele ka kohalikest omavalitsustest ja mitmetest kasumit mittetaotlevatest organisatsioonidest ja riigiettevõtetest. Valitsuse majanduslikud ülesanded demokraatlikus ühiskonnas: 1) majandustegevuse õiguslike raamide kujundamine 2) vaba konkurentsi tagamine turul 3) majandusarengu soodustamine

Majandus
285 allalaadimist
thumbnail
72
docx

Majanduse alused

o Teenuseid, mille pakkumise piirkulu on ühiskonna seisukohalt null, oleks otstarbekam tasuta pakkuda avaliku sektori poolt või võiks tarbijalt sisse nõudaainult piirkulu ulatuses kasutamistasu o Mõnede kaupade puhul võib välistamine olla võimalik, kuid mitte soovitatav, kuna teenuse osutamine ei tooks täiendavaid kulusid või oleks välistamine liiga kulukas o Teenused, mille pakkumisega täiendavatele tarbijatele kaasneb suur piirkulu: haridus, tervishoid o Kui oma loomult erakaupa pakutakse avaliku sektori poolt tasuta, võib tekkida selle teenuse ülemäärane tarbimine. o Kaasneb vajadus avaliku sektori poolt pakutavate tasuliste teenuste tarbimise piiramiseks o Piiramine on võimalik: o kasutamistasu kehtestamise läbi, kus tarbija ei maksa kinni kogu teenuse maksumust o pakkudes teenust avaliku sektori poolt kõigile samas koguses

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
52
pdf

Käibemaksuseaduse küsimuste vastuses maksuarvestuses

lg 2 p 3) - Eesti Vabariigi kehtiv postimaksevahend, kui seda müüakse nimiväärtuses; (KMS § 16 lg 2 p 4) - väärtpaber, välja arvatud väärtpaber või osalus, mis annab selle omanikule KMS §16 lg 2 p 3 teises lauses nimetatud kinnisasja või selle osa omandiõiguse või selle omanikuna kasutamise ja käsutamise õiguse; (KMS § 16 lg 2 p 6) - loteriipilet ja hasartmängu korraldamine, välja arvatud kaubandusliku loterii korraldamine, ning sellise osavusmängu korraldamine, mille ainus võimalik võit on võimalus uuesti osaleda samas mängus; (KMS § 16 lg 2 p 7) - investeeringukuld, investeeringukulla võõrandamise või võõrandamislepingu sõlmimisega seotud teenus või nende käibega seotud teenus, mida osutab teise isiku nimel ja arvel tegutsev agent; (KMS § 16 lg 2 p 8) - kaup, mille soetamisel puudus õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks, välja

Majandus
22 allalaadimist
thumbnail
116
odp

Majanduse alused

MINA JA MAJANDUS 1.1. Majanduslikud otsused ● Majandus on ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi ● Majandusega puutuvad oma tavapärases tegevuses kokku kõik inimesed Igapäevaselt teeme me erinevaid valikuid ja võtame vastu majanduslikke otsuseid. Iga otsuse tegemise juures võtame me aluseks enda käsutuses olevad ressursid. Me saame poes kulutada nii palju raha, kui meil seda rahakotis või pangakontol olemas on. Samas saame ka raha juurde laenata, et ostusid sooritada, kuid sellega kaasneb tulevikus laenu tagasi maksmine ja seda oluliselt suuremas summas, kui algselt laenatud sai. Ressursside piiratus on põhjuseks miks me peame tegema valikuid ja kõik valikud kokku ongi meie igapäevane majanduskäitumine Ülesanne 1.1 ● Kirjelda enda tegemisi ühe päeva jooksul. Millised on erinevad valikuvõimalused nende tegevuste sooritamiseks? Milline

Majandus alused
12 allalaadimist
thumbnail
38
docx

Majanduse mõisted

MAJANDUSE MÕISTED 1. Aktsiaselts Aktsiaselts (AS) on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Min aktsiakapitali suurus on 25 000 eurot. Aktsia väiksem nimiväärtus on 10 senti. Aktsia annab aktsionärile õiguse hääletada üldkoosolekul ja kasumi korral saada dividendi. AS-i kõrgeim organ on üldkoosolek. AS-id võivad olla ka riigi omanduses: post, sadam, lennujaam, transport. *Aktsiaselts on piiratud vastutusega äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital (Eestis peab aktsiakapitali suurus olema vähemalt 25 000 eurot). Aktsionär(id) ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustiste eest, vaid seda teeb aktsiaselts oma varaga. 2. Aktsiisimaks Aktsiis (ka aktsiisimaks) on maks, mida riik kehtestab teatud kaubaga kauplemisele või tootmisele. Levinumad aktsiisid on alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiis. Eestis on aktsiisid kehtestatud kütusele, tubakatoodetele, alkoholile, mootorsõidukitele ning alkoholi- ja karastusjoogipakenditele. * Aktsiisimaks on k

Majandusõpetus
40 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Majandussüsteemid

saa ta ka makse maksa ja nii jääb tema arvelt maksuraha laekumata. 7. Miks ja millal võib kujuneda eelarve ülejääk? Kuidas selline olukord lahendatakse? Kui kulud vähenevad, või tulud suurenevad, näiteks siis, kui palk tõuseb ning tööd jätkub paljudele inimestele, laekub rohkem ka maksuraha. Taoline olukord lahendatakse enamasti lisaeelarvega, mis on täpselt samasugune, nagu riigieelarvegi. Seal näidatakse samuti tulud ja kulud. 9. Kuidas saab riik riigieelarvesse tulu? Makse kehtestades. 11. Selgita: proportsionaalne ja progresseeruv maksumäär? Milline neist on kasutusel Eestis? Proportsionaalne maksumäär ­ maksumäär, kus maksuprotsent on kõigil võrdne. Progresseeruv maksumäär ­ maksumäär, kus maksuprotsent oleneb palga suurusest. Mida suurem on palk, seda suurem on maksumäär. Eestis on proportsionaalne maksumäär. 12. Millistest maksudest saab põhitulu riik, millistest kohalikud omavalitsused?

Ühiskonnaõpetus
113 allalaadimist
thumbnail
126
doc

Lõpueksami küsimused ja vastused(2008)

julgeolekut ja sõjaväge tagamaks riigile kaitset. Peale selle on igas riigis ka inimesi, kes ei tule kas täielikult või osaliselt iseendaga toime. Need inimesed vajavad sotsiaalset kaitset. Samuti püüavad riigid vähendada tulude ebavõrdsust elanikkonna kihtide vahel ning taotleda majanduslikku efektiivsust monopoolses seisundis olevate ettevõtete võimu piiramise ja konkurentsi soodustamisega. Sellist riigi kodanike sotsiaalsele heaolule rõhku panevat süsteemi on nimetatud ka sotsiaalseks turumajanduseks. Ehedaks näiteks oleks siinkohal Rootsi ja Taani. 1.8 Majandusanalüüsi meetodid ja vahendid. Majandusteaduse uurimisobjektiks on inimeste majandusliku käitumise aspektid ning uurimaks nimetatud aspekte kasutatakse positivistlikku ja normatiivset analüüsi. Positivistlik analüüsi põhiküsimuseks on, kuidas majandus toimib- ei sisalda hinnangulisi arutelusid vaid pöörab tähelepanu protsessidele, mille eesmärgiks on analüüsida majanduses eksisteerivate nähtuste

Finantsjuhtimine ja...
705 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Eksami kordamisküsimused+vastused

· pole õiglane ,,karistada" rikkaid kõrgete maksudega Konservatism: peale rahvuse ja religiooni väärivad hoidmist ka traditsioonilised ühiskonnaklassid kollektiiv on tähtsam kui üksikisik, kui pooldatakse sotsiaalsete vahede alalhoidmist majanduses riigi majandusliku sekkumise vastu. eraomanduse ja madalate proportsionaalsete ehk võrdeliste maksude poolt. kaitsevad kodumaise kapitali ja ettevõtja huve sotsiaalseks heaoluks peavad esmatähtsaks traditsiooniliste kollektiivide rolli. Sotsialism: tänapäeval mõeldakse sotsialismi all enamasti mitte kommunismi ja marksismi, vaid sotsiaaldemokraatiat ­ mõõdukat vasakpoolset ideoloogiat. ülimaks väärtuseks võrdsus: varem majanduslik võrdsus, praegu võrdsed võimalused majanduses mitmesektoriline konkurentsimajandus suuremate tuludega ettevõtetel, isikutel kõrgemad maksud

Politoloogia
207 allalaadimist
thumbnail
51
odt

Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused

uurijad, kes käsitlevad neid erinevate valdkondadena (nt Tefko Sarasevic). Sarasevic defineerib raamatukogundust kui dokmentide organiseerimisele, säilitamisele ja kasutamisele suunatud valdkonda. Raamatukogu eesmärgiks on suurendada maksimaalselt dokumentide kasutamist ühiskonna hüvanguks. Infoteadus on uurimisvaldkond ja praktiline tegevus, mille eesmärgiks on teadmiste efektiivne edastamine ja inimtegevuse tulemuste salvestamine sotsiaalseks, institutsionaalseks ja/või individuaalseks kasutamiseks ning infovajaduse rahuldamiseks. Ühiseks jooneks peetakse raamatukoguteaduse ja infoteaduse sotsiaalset rolli ja eesmärki tagada dokumentide efektiivne kasutamine. Gernot Wersigilt (1992) eitab raamatukoguteaduse kui iseseisva teadusala eksisteerimist. Tema argumendiks on, et ei ole veenev, et teatud organisatsioonid võiksid olla aluseks teadusliku või akadeemilise distsipliini tekkele. (nt pole olemas haiglateadust, vanglateadust jm)

Infoteadus
253 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sotsioloogia eksamiküsimuste vastused

kohtuniku, ema, valitseja staatused ja rollid). Rolli muutumine (näit. piiritlemise kaudu) võib esile kutsuda staatuse muutumise (tõusu või languse). Ajalooliselt algab staatuse muutumine rolli teisenemisest. Inimesel võib korraga olla mitu staatust (seoses erinevate rollidega). Tekkida võib staatuseline konflikt (inimene täidab korraga väga erineva staatusega rolle). Inimese põhilist staatust määravateks tunnusteks on tema elukutse, amet, haridus, sissetulek, etniline kuuluvus ja sugu. 11. Ebavõrduse, kihistumise ja klassi määratlused, klassiteadvus jm., ekspansioon EBAVÕRDSUS - sotsiaalsed tingimused, kus inimestel on ebavõrdne juurdepääs sellistele hüvedele nagu RIKKUS, PRESTIIZ, INFORMATSIOON ja VÕIM. - vanuseline ebavõrdsus ­ elatanu varjatud ja avalik diskrimineerimine - rassilisel ebavõrdsusel on isiksusekeskne grupiline või riiklik iseloom, sallimatus - staatuseline eba ­ palk, tulud, jne

Sotsioloogia
467 allalaadimist
thumbnail
46
docx

Juhtimine vastused

1. Ettevõtte keskkond, mõjugrupid ja nende peamised huvid. Sisekeskkond: juhid, omanikud, töötajad. Väliskeskkond: mikrokeskkond ja makrokeskkond. Makrokeskkond: riik, ühiskond, rahvusvahelised mõjurid. Väliskeskkonna loovad peamised väljaspool organisatsiooni olevad jõud, mis potentsiaalselt võivad oluliselt mõjutada kaupade või teenuste edu. Väliskeskkond jaguneb omakorda kaheks ­ mikro- ja makrokeskkonnaks. Makrokeskkond on laiem ja hõlmab faktoreid, mis mõjutavad kõiki organisatsioone võrdselt. Makrokeskkonna osad on rahvusvaheline, majanduslik, sotsiaalne, õiguslik-poliitiline ja tehnoloogiline keskkond. Organisatsiooni mikrokeskkond on konkreetsem ja organisatsioonile lähemal ning haarab konkurente, tarnijaid, kliente, strateegilisi liitlasi jm survegruppe. Rahvusvaheline keskkond hõlmavad ülemaailmseid arengusuundi, sealhulgas otseselt ärielu mõjutavaid trende. Ülemaailmsed trendid on Euroopa Liidu laienemine, keskkonnakaitse tõhustamine ja kõrgt

Juhtimine
197 allalaadimist
thumbnail
24
odt

Euroopa Liidu eksami kordamisküsimuste vastused

Otsuste langetamine EL-i institutsioonides, mitte valitsustevahelisel otsustusprotsessil. 18. Mil määral on kaasotsustusmenetlus muutnud võimude vahekorda Euroopa Parlamendi, Nõukogu ja Euroopa Komisjoni vahel? (Kaasotsustusmenetlus võeti kasutusele Maastrichti lepinguga 1992. aastal) See annab Euroopa Parlamendile Euroopa Liidu Nõukoguga võrdsed seadusandlikud õigused mitmes olulises valdkonnas, nagu tööjõu vaba liikumine, siseturg, haridus, teadusuuringud, keskkond, üleeuroopalised võrgud, tervishoid, kultuur ja tarbijakaitse. Parlamendil on õigus nendes valdkondades tehtavad seadusemuudatused tagasi lükata, kui saadikute absoluutne enamus hääletab Euroopa Liidu Nõukogu ühise seisukoha vastu. Sel juhul võib asi asutamislepingu kohaselt liikuda edasi lepituskomiteesse. VIST: See tähendab seda, et Parlamendi ja Nõukogu roll on suurenenud. Komisjon peab

Poliitika
23 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Maksud

Maksud 1. Füüsilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Residendist füüsilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - kogu oma tulu 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? -3220,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse ­ tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks, hariduse ja teaduskulude katteks ja muude riigikulude katteks. 2. Juriidilise isiku tulumaks 1)Kes maksab maksu - Juriidilised isikud 2)Mille pealt maksu makstakse - bruto tulult. 3)Milline on maksumäär - 21% 4)Kui palju prognoositakse sellest tulu Eesti 2010. Aasta REsse (mln krooni)? - 2425,0 5)Milleks sellest maksust tekkivat tulu kasutatakse - tulu läheb riigieelarvesse, kust edasi rahvastiku sotsiaalseks kaitseks, tervishoiuks, riigikaitseks ja turvalisuseks, transpordiks,

Majandus
62 allalaadimist
thumbnail
32
doc

Maksude arvestus (J. Keskküla loengu konspekt) TMK

8) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvatud; 9) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 10) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse kroonides. § 38. Käibemaksu tasumine ja käibemaksu laekumine (1) Maksukohustuslane või piiratud maksukohustuslane tasub tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibedeklaratsiooni esitamise kuupäevaks. Samas korras peab ta tasuma käibemaksusumma, mille ta on väljastatud arvele või muule müügidokumendile märkinud seaduses sätestatut eirates. TULUMAKSUSEADUS: (Redaktsiooni kehtivuse lõpp : 30.06.2010) § 1

Maksundus
219 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Maksud

3) 20% 4) Tulu prognoos 19010 mln 5) Kasutatakse kõikides valdkondades 5. Aktsiisid - aktsiisid lähevad erinevate asjade peale riigis, näiteks kütuseaktsiis läheb teede ehitamisele mõni protsent jne. a. Alkoholiaktsiis 1) Alkoholi müüja 2) Alkoholi müümise tulu pealt 3) Vein ja kääritatud jook 100 liitri kohta kuni 6% 451 krooni, üle 6% 1040 krooni; õlu etanooli 1 mahuprotsendi kohta 100 liitris 77 krooni; Vahetoote 100 liitri kohta 2222 krooni; muu alkohol 100 liitri absoluutalkoholi kohta 20200 krooni 4) Tulu prognoos 2330 mln. b. Tubakaaktsiis 1) Tubaka müüja 2) Tubaka müümise tulu pealt 3) Sigaretid fikseeritud määraga 525 krooni; sigarid ja sigarillod 2500 krooni; suitsetamis- ja närimistubakas (kg kohta) 501 krooni 4) Tulu prognoos 1830 mln. c. Kütuseaktsiis 1) Kütuse müüja 2) Kütuse müümise tulu pealt 3) Pliivaba bensiin (1000 l kohta) 6615 krooni; diislikütus (1000 l) 6148 krooni; Petrooleum (1000 l) 5165 krooni;

Majandus
61 allalaadimist
thumbnail
24
docx

Maksunduse eksam

oktoobriks. 45. Millised kaubad ja mida maksustatakse aktsiisiga. Eestis on aktsiisid kehtestatud alkoholile, tubakatoodetele, kütusele ja elektrienergiale ning pakendile. Aktsiisiga maksustamist reguleerivad peamiselt alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadus (ATKEAS) ja pakendiaktsiisi seadus. Alkoholiaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest Euroopa Liidu (EL) liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud alkohol. Alkohol on õlu, vein, kääritatud jook, vahetoode ja muu alkohol (kange alkohol). Tubakaaktsiisiga maksustatakse Eestis toodetud, teisest EL liikmesriigist Eestisse toimetatud ja Eestisse vabaks ringluseks imporditud tubakatooted. Aktsiisiga maksustatavad tubakatooted on sigaretid, sigarid, sigarillod ja suitsetamistubakas. Kütuse- ja elektriaktsiisiga maksustatakse erinevad vedelkütused, tahkekütused, maagaas ja elektrienergia. Teatud valdkondades on lubatud kasutada tavapärastest madalama

Maksundus
247 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Riigieelarve 2014, 2015

teenimise riigist. Maksustamisperiood on aasta ja maksuvaba tulu on 1728 eurot (144 eurot kuus). Käibemaks- standardmääraks on Eestis 20% kauba või teenuse maksustatavast väärtusest, rakendatakse ka 9% ja 0% määra. Eestis maksustatakse teenuseid, mille käibe tekkimise koht on Eesti. Maamaks- Maamaks on riiklik maks, mis laekub täielikult kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Maamaksu summa saadakse maa maksustamishinna korrutamisel maamaksumääraga. Raskeveokimaks- Maksumäär sõltub otseselt sellest, kui suurt mõju raskeveok teele avaldab ning selle leiab seaduse lisas toodud tabelist. Veoauto maksustamise aluseks on registrimass, telgede arv ja veotelje vedrustuse tüüp. Hasartmängumaks- Õnnemänguturniiri korraldamisel on maksustamisperiood ühe õnnemänguturniiri korraldamise periood, mis algab õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise esimesel päeval ja lõpeb õnnemänguturniiri reeglites märgitud osavõtutasude vastuvõtmise

Majandus
4 allalaadimist
thumbnail
18
doc

Majandus ja ettevõtluse alused.

Ettevõtlustkeskkond loob võimalusi või takistab ettevõtete alustamist, arengut ja tegevust. Ettevõtluskeskkonda mõjutavad näiteks: Riigi majanduskeskkond Ettevõtlustingimused · Majanduse avatus · Finantsvõimalused · Valitsemise efektiivsus · Valitsuspoliitika · Finantsturgude toimimine · Valitsuse programmid · Tehnoloogiline areng · Haridus ja täiendkoolitus · Infrastruktuuri arengutase · Teadus- ja arendustegevuse · Juhtimisoskused kasutamine · Tööjõu paindlikkus · Ärikeskkond ja seadusandlus · Seadusandlus · Kultuurilised ja sotsiaalsed normid · Ettevõtluseks vajaliku infrastruktuuri olemasolu

Majanduse alused
59 allalaadimist
thumbnail
50
pdf

Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis kuulub täitmisele seaduse või määrusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel ning millel puudub otsene vastutasu maksumaksja jaoks. (MKS § 2) 3. Millised on riiklikud maksud? Tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks, hasartmängumaks, käibemaks, tollimaks, aktsiisid ja raskeveokimaks. (MKS § 3 lg 2) 4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur? Riiklike maksude maksuha

Majandus
5 allalaadimist
thumbnail
11
pdf

Turu puudulikkus ja valitsuse osa majanduses, Eesti riigieelarve tulud ja kulud

Selliste reeglite kehtestamine võib olla samuti efektiivne moodus negatiivse välismõju vähendamiseks. Seega on piirangute kehtestamine ja maksustamine samuti võimaluseks negatiivse välismõju vähendamisel. Näiteks saab looduskeskkonda ohustava tegevuse keelata. Kui keelustamine võimalikuks ei osutu saab kehtestada saastemaksu. Positiivsete välismõjude toetamiseks on valitsusel võimalik suunata rahalisi vahendeid sellistesse valdkondadesse nagu haridus, kultuur ja tervishoid. Toetades selliseid valdkondasid saavutatakse kõrgem elatustase. Näiteks aitab kõrgem haridustase kaasa teaduse arengule. Kui tulemuseks on avastused ja leiutised, mis muudavad elukeskkonda paremaks ja tootmist efektiivsemaks, suureneb tulemusena väga paljude inimeste heaolu. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 46 Ühishüvised

Majanduse alused
37 allalaadimist
thumbnail
105
doc

Lõpueksam: 2008 õppekava alusel Majanduse alused

Majanduse alused 1. Võimaliku tootmise piir VTP on kahe kauba tootmiskombinatsioonide jada, mis saadakse ühiskonna tootlikke ressursse omavahel kombineerides. Pareto-efektiivsuse kriteerium väidab, et kõik punktid võimaliku tootmise piiril on efektiivsed ning asudes ühes neist punktidest saab ühe hüvise tootmise suurendamiseks ressursse ümber jaotada vaid teise hüvise tootmise vähendamise arvel. Kui ressursse tuleb juurde või nende kvaliteet paraneb, nihkub VTP pikaajaliselt majanduskasvu tõttu koordinaattelgede nullpunktist kaugemale. 2. Alternatiivkulu printsiip See tähendab, et mida enam soovitakse tarbida teist hüvist, seda enam tuleb esimese hüvise tarbimist piirata. Saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 3. Nõudmise üldine seadus- nõudlusfunktsioon ja selle nihked Nõudlusseaduse kohaselt: Muude tingimuste samaks jäädes, mida kõrgem on hind, seda väiksem on nõutav kogus. 4. Turutasakaal- tasakaaluh

Majanduse alused
158 allalaadimist
thumbnail
32
docx

MAKSUDE ARVESTUSE KORDAMINE

õigluse printsiip. ADAM SMITH: MAKSUDE PÕHINÕUDED (Rahvaste rikkus, 1776): Võrdsus: maks vastavalt varale või turule. Kindlaksmääratus: kui palju, kus, kuidas ja millal tuleb makse tasuda. Maksmise mugavus: maksude kogumine maksjamaksjale sobival ajal ja viisil. Kogumise ökonoomsus (efektiivsus): minimaalsed tehnilised kulud, ametnike arv. PÕHIMÕISTED: Maksu subjekt; maksumaksja, maksu kinnipidaja, maksukohustuslane; maksu objekt, maksubaas; maksumäär, maksukandja, maksukiil, maksuallikas, maksu saaja, maksu laekumise saaja, maksuhaldur, maksu arvestamise ja tasumise kord, maksusoodustus, maksurisk, maksupettus ja maksude vältimine. MAKSUDE LIIGITUS: Objekt (subjektiivne, objektiivne); koormuse avaldumine (otsene, kaudne); kehtestamise pädevus (riiklik, kohalik), püsivus (ühekordsed, jooksvad), sooritamise viis (sissenõutav, tähtajaliselt tasutav, kinnipeetav), eesmärk (üldine, erieesmärk), maksumäär

Maksud
68 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Majandus ja ettevõtlus

Samuti tuleb pidada käibemaksuarvestust, arvutada ja tasuda käibemaksusumma ning säilitada tehingute dokumente ja esitada vastavaid arveid. Käibemaksu üldine määr on 20 % kauba või teenuse maksustavast väärtusest. Tollimaks ja aktsiisid Tollimaksu suurus sõltub kauba liigist, päritoluriigist ja ka kogusest. Lisaks tollimaksule tuleb teil tasuda käibemaks ning olenevalt kauba liigist vajadusel ka aktsiis (kui on aktsiisiga maksustatav kaup - alkohol, tubakas, mootorikütus). Mihkel Peips Töötuskindlustusmakse Töötuskindlustusmaksu on vajalik selleks, et kindlustada töötaja töötuks jäämise, töölepingute kollektiivse lõpetamise või tööandja maksejõuetuse eest. Töötuskindlustust tuleb maksta töötajale palga ja muu töötasu ning füüsilisele isikule lepingu alusel makstud tasu pealt

Majandus
5 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Maksundus

11,4 ja ülejäänud riigile. Maamaks- makstakse maksuametile, kannab vallale või linnale tagasi. Sotsiaalmaks koosneb kahest osast: 20% sotsiaalkindlustusse, 13% osa ravikindlustusse. Kogumispensioniga liitunud isikute 4% võrra vähendatakse sotsiaalkindlustuse osa. Maksud lähevad siis vastavalt sotsiaalkaitseks( peretoetused, pension, vanemahüvitis), tervishoiuks (perearst, traumapunkt, haiglaravi), kultuur, teadus ja haridus (lasteaed, kool, teater, sport), keskkond ja põllumajandus (jäätmekäitlus toetus), transport (teede ehitamine ), riigikaitse ja turvalisus (kaitsevägi, äärte, politsei), muud valitsemisekulud (vallad ja linnad, riigikogu, valitsus). 3. Millised seadused reguleerivad maksundust. Milline on maksunduse baasseadus-maksukorralduse seadus. Miks on vaja maksuseaduseid Reguleerivad- baasseadus: maksukorralduse seadus (MKS) ,eraldi iga maksu reguleeriv seadus: tulumaksu-,

Majandus
56 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti maksusüsteem

..................................................................................................6 Regressiivne maksusüsteem....................................................................................................7 2 Sissejuhatus Maksusüsteemid on maksude kogumiseks loodud õigusaktide kogumid. Maksusüsteemid võivad olla üles ehitatud erinevate põhimõtete kohaselt. Vastavalt sellele, kuidas maksumäär sõltub maksustatavast summast, liigitatakse maksusüsteeme proportsionaalseteks, progressiivseteks või regressiivseteks. Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Eesti maksusüsteem on valdavalt proportsionaalne: maksumäärad ei sõltu maksustatavast summast. 3 Eesti maksud

Majandus
155 allalaadimist
thumbnail
4
pdf

1 kodutöö: Maksud

maks Kuupalga alammäär täistööaja 430 € 370 € korral 2,08 % (sisaldub Töötaja töötuskindlustusmakse 1,60% sotsiaalmaksus) maksumäär 0,1-2,5% maa 0,2-3,0% maa Maamaks omavalitsusüksustes erinev maksustamishinnast maksustamishinnast Registreerimisel CO2-põhine Õhkvedrustus 0 € maksumäär 121-

Majandus
8 allalaadimist
thumbnail
1072
pdf

Logistika õpik

Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Ain Tulvi LOGISTIKA Õpik kutsekoolidele Tallinn 2013 Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna „Elukestev õpe” meetme „Kutseõppe sisuline kaasajastamine ning kvaliteedi kindlustamine” programmi „Kutsehariduse sisuline arendamine 2008-2013” raames.

Logistika alused
638 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Usundilugu, ühiskonnaõpetus, ajalugu

majanduses hinnatakse vabaturumajandust ja “õhukest” riiki. Kui on vaja, siis toetatakse rahvuslikku kapitali.(paremp) Sotsialism- ​võrdsus ja kõikidele väärtuslik elustandard. Majanduses areneb segamajandus, s.t, et eraettevõtete kõrval töötavad ka riiklikud ettevõtted. Kõrged maksud. (Sotsiaalpoliitika- kõrgetest maksudest saadud raha kantakse üle sotsiaalprobleemide lahendamiseks. Tasuta arstiabi, tasuta haridus ja sotsiaalteenused. Sotsiaalpoliitika eesmärgiks on tagada inimeste sotsiaalne turvalisus. 3. Kreeka klassikaline filosoofia Õhtumaa filosoofia hälliks on Kreeka. Filosoofia kasvas välja religioonist läbi mütoloogia ja tähendab tõearmastamist. (Phileo- armastav, sophia-tarkus) 6.-5. saj. eKr. oli Kreeka niivõrd arenenud, et erinevates linnriikides tekkis reaalne vajadus hariduse järgi. Elementaarsete teadmiste kõrval õppisid kreeklased retoorikat, aga ka filosofeerimist.

Ajalugu
16 allalaadimist
thumbnail
76
pdf

Küsimuste vastused seadusandluse kohta maksuarvestuses

Tulumaksuseadus (TuMS) 1. Mida maksustatakse tulumaksuga? Tulumaksuga maksustatakse maksumaksja tulu, millest on tehtud seadusega lubatud mahaarvamised. (TuMS § 1 lg 1) 2. Kes peavad tulumaksu maksma? Füüsiline isik (TuMS § 48), residendist juriidiline isik (TuMS §-d 49-52), mitteresident (TuMS § 53) 3. Kui pikk on tulumaksuga maksustamise periood? TuMS § 1 lg-s 1 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendriaasta, kui TuMS-s ei ole sätestatud teisiti. (TuMS § 3 lg 1) TuMS § 1 lg-tes 2-4 nimetatud tulumaksu maksustamisperiood on kalendrikuu. (TuMS § 3 lg 2) 4. Kui suur on füüsilise isiku ja ettevõtte tulumaksu määr ning kuidas neid arvutatakse? Tulumaksumäär nii füüsilisel isikul kui ka ettevõttel on 20%. Tulumaks jaguneb kaheks – füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaksu maksavad ka mitteresidendi püsivad tegevuskohad ning erisoodustusi tehes kõik t

Majandus
14 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Maksud

21 %, käibemaks 18 % tulu jne) MAKSUKOORMUS ... näitab, kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks (meil ~35 %, kõrgeim Rootsis, ~56 %) MAKSUDE OSA KOGUTULUST Maksumäär Progressiivne maks Proportsionaalne maks Regressiivne maks Maksustatavad tulud MAKSUD laekuvad riigieelarvesse kohalike omavalitsuste eelarvesse Maksundust reguleerivad Eestis: Maksukorralduse Seadus, Tulumaksu-, Käibemaksu-, Sotsiaalmaksu- jm seadused. Maksusid kogub Maksu- ja Tolliamet. RIIKLIKUD MAKSUD: · 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) käibemaks; 4) aktsiisid; 5) maamaks; 6) raskeveokimaks; 7) hasartmängumaks; 8) tollimaks. · Lisaks sellele rakendatakse kohustuslikus korras töötuskindlustust ja kogumispensionit ­ need ei ole

Majandus
95 allalaadimist
thumbnail
21
docx

Ettevõttemajandus

o Käibemaks Mootorsõidukite maks o Tollimaks Loomapidamismaks o Aktsiisid Lõbustusmaks o Raskeveokimaks Parkimistasu o o Tulumaks · Tulumaksu kohustuslased: Residendid: füüsilised isikud; FIEd ja juriidilised isikud Mitteresidendid: füüsilised ja juriidilised isikud · Maksumäär: Füüsilised isikud 21% Juriidilised isikud 21/79 o Töötasu maksustamine o 1) Palgast peetakse kinni · Tulumaks 21% (maksuvaba tulu 144 eurot/kuu e 2250 kr/kuus) · Töötuskindlustusmaks 2,8% · Kohustusliku kogumispensioni makse 2% o 2) Tööandja maksab: · Sotsiaalmaksu 33% (20% läheb pensionikindlustusse ja 13% ravikindlustusse) · Töötuskindlustusmaksu 1,4% o

Majandus
103 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Majanduse abc

tasakaalust · maksebilanss ­ dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood · maksebilanss ­ statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga · maksukoormus ­ näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks · maksumäär ­ maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest · maksupoliitika ­ maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine · maksusüsteem ­ tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse · malthuse rahvastiku doktriin ­ Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille kohaselt rahvastik kasvab kiiremini kui toiduainete pakkumine tuues kaasa vaesuse ja viletsuse.

Majandus
518 allalaadimist
thumbnail
36
docx

Majandus

majandussektorite (majapidamised, ettevõtted, valitsus, välissektor) vahelisi seoseid; ka: õpetus majanduse üldisest tasakaalust  maksebilanss – dokument, mis fikseerib mingil perioodil riiki sisse tulnud ja riigist välja läinud rahavood  maksebilanss – statistiliseks kokkuvõte, mis summeerib konkreetse riigi teatud perioodi jooksul tehtud majandustehingud ülejäänud maailmaga  maksukoormus – näitab kui palju ühiskonna tuludest läheb maksudeks  maksumäär – maksudeks mineva suhteline osa kogutuludest  maksupoliitika – maksustamise printsiipide kehtestamine, maksusüsteemi ülesehitamine ja maksude kogumiseks vajaliku süsteemi loomine  maksusüsteem – tagab piisava hulga rahaliste vahendite laekumise riigieelarvesse  malthuse rahvastiku doktriin – Th. R. Malthuse poolt välja arendatud käsitlus mille kohaselt rahvastik kasvab kiiremini kui toiduainete pakkumine tuues kaasa vaesuse ja viletsuse.

Pangandus
33 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun