Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Majandus analüüsisõnastik, mõisted". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
analysis, uurimine, konto, majandusanalüüs, finants, analüütik, aktsia, kompleks, cost, uuritavate, statistiliste, andmeait, base, benefit, management, analüüsimine, value, majandusüksuse, tasuvusanalüüs, olude, ratio, analüüsis, market, terminit, terminite, osadeks, selgitamine, uurimisel, üldistamine, andmebaas, bilansianalüüs, sisendettevõtte tehingute, sündmuste jne kohta), seejärel tehakse kokkuvõte (andmete kanded kontodele, süntees jne) ja seejärel kasutatakse saadud andmeid töötlemisel (reastamine, süntees, analüüs), et teha sellest järeldusi, mida otse lähteandmete alusel teha ei saa või mille tegemisel ei saa olla kindel nende piisavas põhjendatuses. Majandusanalüüs hindab Projekti rahalist panust regiooni ja kogu ühiskonna üldisele majanduslikule heaolule. Majandusanalüüs käsitleb neid sotsiaalseid tulusid ja kulusid, mida finantsanalüüsis ei arvestata. Projekti tulud kajastuvad selles, kui suures ulatuses suurendatakse ühiskonna tuleviku tarbimise väärtust. Kulud väljendavad ühiskonna ohverdusi kui Projekti jaoks vajalikud majanduslikud ressursid suunatakse alternatiivsele kasutusele (juhul kui loobume projektist). Projekti realiseerimisega kaasneva ühiskonnale kättesaadava tarbimise kogumuutus, esindab Projekti kogumõju.
Suhtarvud aitavad identifitseerida firma rahandusliku seisu tugevaid ja nõrku külgi (Rünkla 1996, lk 36-37). Suhtarve liigitatakse erinevatesse kategooriatesse sõltuvalt sellest, millist majandusliku seisu aspekti sellega hinnatakse. Üldlevinud on jaotada suhtarvud mõõdetava omaduse järgi viide rühma (Ross 1996, lk 32): lühiajalise maksevõime suhtarvud; varade juhtimise suhtarvud; võla juhtimise suhtarvud; tulususe suhtarvud; aktsia turuväärtuse suhtarvud. Maksevõime suhtarvud näitavad, kas ettevõttel on küllaldaselt raha ja kergesti rahaks muudetavat vara oma arvete õigeaegseks tasumiseks. Mida suuremad need on, seda usaldusväärsem on ettevõte võimalike ootamatute kohustuste tasumiseks. Kuid liigsete vahendite moodustamine selleks reaalinvesteeringute või pikaajaliste investeeringute tegemata jätmise hinnaga on ettevõttele ebamajanduslik. Olla maksevõimeline ehk
· Eksperiment (Experiment) · Teoreetiline uurimus (Theoretical Research Method) · Meta analüüs (Meta-analysis) · Ajalooline uurimus (Historical Research Method) · Tuleviku uuringud (Future Research) · Hindav uuring (Evaluation Research) · Tegevusuuring (Action Research) · Rakendust loov uuring ehk arendusuuring (Design Research) 3.1 Juhtumianalüüs Juhtumianalüüs on oma sisult reaalse situatsiooni laiaulatuslik empiiriline uurimine, mis võimaldab uurida seni veel mitteküllaldase tõestusega seoseid ühe konkreetse juhtumi näitel ja sedakaudu saada täiendavat informatsiooni. Uurimisele on iseloomulik mitme erineva uurimistehnika samaaegne kasutamine. On palju juhtumianalüüsi vastaseid, kes ei pea meetodit teaduslikuks. Flyvbjerg (2004) on need väited aga ümber lükanud ning toonud välja juhtumite uurimise osatähtsuse õppimisprotsessis, mis erinevalt faktide ja reeglite õppimisest lisab
Jääktulu nimetatakse sageli ka piirkasumiks või kulukatteks. Jääktulupõhisel arvestusel rajanevad lisaks finantsotsustele ka paljud tootmise organiseerimise (tootmisvõimsuste optimaalne kasutamine, allhanketööde kasutamine jt), turunduse (tootearendus ja turgude arendus), müügi-alased (hinnakujundus) otsused. Ettevõtte tegevusmahtude ja majandustulemuste vaheliste seoste analüüs keskendub KULUDE, TEGEVUSMAHU ja KASUMI vaheliste seoste analüüsile (ingl k cost - volume - profit - analysis e CVP ANALYSIS) Nimetatud analüüs uurib kuidas KASUM ja KULUD muutuvad tegevusmahu muuduga seoses. Seda analüüsi saab edasi arendada, mille käigus uuritakse KASUMI muutust seoses muutustega - muutuvates kuludes, - püsikuludes, - müügihindades, - müügi mahus, - müüdava toodangu struktuuris. TÜÜPILISED PROBLEEMID, millistele lahendusi võimaldab jääktulu-põhine arvestus: milline müügimaht on vajalik tasakaalupunkti (kasumiläve e kulude katte)
9.2011 18 3 9/6/2011 Projektijuhtimise valdkonnad · Project Integration Management · Project Scope Management · Project Time Management · Project Cost Management · Project Quality Management Projektide portfellihaldus · Project Human Resource Management · Project Communication Management · Project Risk Management · Project Procurement Management PMBOK (2004) 6.9.2011 19 6.9.2011 20
Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Oma olemuselt on organisatsiooni puhul tegemist inimeste grupiga, mille liikmed annavad oma kohustuste/vastutuspiirkonna raames panuse mingi ühise eesmärgi täitmiseks teevad koostööd mingi tulemuse saavutamiseks. Organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke. Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressurs
analüüsi meetodeid • Peamised omadused: – Lai ja kõikehõlmav – Ajaliselt piiritletud – Empiiriline – Võimaldab kvantitatiivset analüüsi • Vt küsitluste kohta loeng IV Kaardistamise ohud • Eeldatakse, et andmed räägivad enda eest • Pinnapealsus • Vastuste usaldusväärsus • Valimi kallutatus interneti küsitluste puhul • Madal vastuste osakaal Võrdlev meetod • Probleemide või nähtuste uurimine kahes või enamas riigis kavatsusega võrrelda erinevaid sotsio- kultuurilisi aspekte (institutsioonid, tavad, väärtused, elustiilid, mustrid, keeled jne), kasutades selleks samu uurimisinstrumente kas olemasoleva info või uute empiiriliste andmete kogumise kaudu. • Eesmärkideks: – Põhjendada sarnastuste või erisuste olemust – Üldistamine (teooria tekitamine) – Arusaama tekitamine erinevate ühiskondade toimimisest
Lisa 3. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande horisontaalanalüüs 2018- 2019 Lisa 4. Uurimustöö tulemusel koostatud kasumiaruande vertikaalanalüüs 2018-2019 Lisa 5. Intervjuu küsimused juhtkonnale Lisa 6. Vinare Logistika OÜ käibeandmik 01.08.2019-31.10.2019 Lisa 7. Müüdud teenuste kulu ja turustuskulud 2019 ja 2018.aastal (autori koostatud) Lisa 8. Lihtlitsents SUMMARY Topic of the thesis is “Compliance of the Income Statement Layout 2 with EFS and financial analysis of OÜ Vinare Logistika”. The thesis is presented on 58 pages, containing 8 tables and 3 graphic figures. The thesis was written using 32 sources of literature. The company must have understandable and objective income and expense accounting and the company’s reporting has to be reliable, being in compliance with the Accounting Act and the guidelines of the Accounting Standards Board. Often, information obtained from source documents is not reflected in the correct financial
Anglo-ameerika ja saksa kontseptsioonid KONTROLLINGU ÜLESANDED S A N • sisemine arvestus A G • aruandlus/info K L • planeerimine S O A • spetsiifiliste ja firmasiseste probleemide - lahendamine A M E • finantsarvestus E • maksude arvestus R • majandusanalüüs I • sisekontroll K Т.KARM 18 A KONTROLLING KUI JUHTIMISTEHNIKA Eesmärkide määratlemine Eesmärkide dekomponeerimine ja formaliseerimine näitajate süsteemide kaudu Abinõude planeerimine ja eelarvete koostamine eesmärkide saavutamiseks Plaanide elluviimine Plaan/tegelik kontroll ja hälvete analüüs Analüüsi tulemuste alusel otsuste vastu võtmine
lüheneb. 63) Tööviljakuse muutumatuks jäädes võib töö intensiivsus langeda, kui tööd mehhaniseeritakse ja automatiseeritakse nii, et töötaja töö muutub hõlpsamaks või kui muud töötingimused paranevad ning väsimust ja stressi tekitavate asjaolude mõju väheneb. 64) Töö kvaliteet 65) TÖÖ KVALITEET s.o töötaja poolt tehtud töö headus ehk omaduste kompleks, mis peegeldab töö vastavust seatud ülesandele, sooritamise õigeaegsust, pidevust, täielikkust jms. 66) Materiaalses tootmises väljendub töö kvaliteet toodangu kvaliteedis. 67) Põllumajandusliku tootmise eripära lisaks toodangu kvaliteedile mõjutab töö kvaliteet ka toodangu kogust. 68) Seega töö kvaliteet oleneb tihti mitte niivõrd materiaalsetest ressurssidest (mis võivad olla samad), vaid moraalsetest, kultuurilistest ja psühholoogilistest ressurssidest.
INTERAKTIIVNE TURUNDUS Põhimõisted: ● Vahetus, tehing (exchange, transaction) Turundustegevusi ühendab vahetuskonseptsioon. Vahetuse tulemusel saadakse soovitud toode teiselt subjektilt hüvituse vastu. Sellist ostja ja müüja vahelist kokkulepet nimetatakse tehinguks. Eristatakse nelja vahetuse vormi: Turu vahetus Suhte vahetus Ümber jagav vahetus Vastastikune vahetus ● Turu vahetus (market exchange) Lühiajalise orientatsiooniga ja omakasust motiveeritud. Turu vahetus toimub sellele eelnenud ja sellele järgnevast vahetusest sõltumata. ● Suhte vahetus (relationship exchange) Pikaajaline orienteeritus. Areneb poolte vahel, kes on huvitatud pikaajalise, toetava suhte loomisest. ● Ümber jagav vahetus (redistribution) Eksisteerib poolte vahel, kes töötavad kollektiivse üksusena. Üksuse li
Seda, kas uute muutujate lisamine parandab mudelit oluliselt või mitte, saab kontrollida modifitseeritud ehk korrigeeritud determinatsioonikordaja (adjusted R square) abil, mis sõltub muutujate arvust. Kui täiendava muutuja lisamisel korrigeeritud determinatsioonikordaja suureneb, paraneb mudel oluliselt ja lisamine on õigustatud. ERINEVAD UURIMISSTRATEEGIAD KVALITATIIVSES UURIMUSES · Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude
· ärialased teadmised · infotehnoloogia-alased teadmised · analüütiline ja kriitiline mõtlemine · suhtlus, meeskonnatöö oskused Kokku võetuna infotehnoloogial põhinevat ettevõtet ja tema arendust puudutavad teadmised Infotehnoloogia (IT) definitsioon Infotehnoloogia (IT) üks võimalikke definitsioone Set of tools, processes, and methodologies (such as coding/programming, data communications, data conversion, storage and retrieval, systems analysis and design, systems control) and associated equipment employed to collect, process, and present information. In broad terms, IT also includes office automation, multimedia, and telecommunications (The Business Dictionary) IT kasvust tingitud organisatsiooni toimimist mõjutavaid trende IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi IS/IT spetsialiste ja nende vastutusi: · Süsteemiadministraator - IS/IT toimimise käigushoidmine organisatsioonis
Lineaarse korrelatsioonikordaja väärtus võrdub ruutjuurega determinatsioonikordajast. Determinatsioonikordaja näitab argumendi X võimet kirjeldada uuritava suuruse Y hajuvust. x korrelatsioonikoefitsientide statistilise olulisuse kontroll (Studenti t-kriteerium, Fisheri F-kriteerium, korrelatsioonikoefitsiendi kriitilise väärtuse leidmine) ja usaldusintervallide arvutamine x osakorrelatsiooni uurimine (teguri puhasmõju) x multikollineaarsuse kontroll ja vähendamise võimalused (mudeli sõltumatute liikmete vahel on kollineaarne seos palk ja sissetulek) x ajanihke (viitaja) mõju selgitamine (teguri mõju avaldub hiljem) x regressioonimudelisse lülitatavate tegurite valimine. 5. Resultaatnäitaja regressioonimudeliks sobiva funktsioonitüübi valimine, mudeli parameetrite leidmine ja hindamine (regressioon- teatud usaldatavus teatud tõenäosuse juures)
t nähtused ja muutused, mis avavad tee uutele ettevõtetele võimaluste arendamise kaudu o Kokkusobimatus –varjatud nõrkus – mis vajab avastamist ja asendamist (parandamist) o Innovatsioon mis loob vajadusi ja põhjustab võimaluste esilekerkimist o Puuduvad lülid: ilmsed puudused, takistused mis vajavad kõrvaldamist Ärivõimalus -> turuvõimalused Ärivõimaluste analüüs o Majandusharu ja turg o Majandusanalüüs o Konkurentsieelised o Probleemid o Meeskond o Võimalikud vead 8. Väliskeskkonna mõju hindamine ettevõtte tegevusele (lk ?, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) Mitmed tegurite grupid on omavahel tihedalt seotud ja vastastikku üksteist mõjutavad. Väliskeskkonna erinevad tegurid võivad ettevõtteid mõjutada peamiselt kahel moel: o nad võivad kujutada endast ohtu; o nad võivad pakkuda võimalusi
t nähtused ja muutused, mis avavad tee uutele ettevõtetele võimaluste arendamise kaudu o Kokkusobimatus varjatud nõrkus mis vajab avastamist ja asendamist (parandamist) o Innovatsioon mis loob vajadusi ja põhjustab võimaluste esilekerkimist o Puuduvad lülid: ilmsed puudused, takistused mis vajavad kõrvaldamist · Ärivõimalus -> turuvõimalused · Ärivõimaluste analüüs o Majandusharu ja turg o Majandusanalüüs o Konkurentsieelised o Probleemid o Meeskond o Võimalikud vead 8. Väliskeskkonna mõju hindamine ettevõtte tegevusele (lk ?, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) · Mitmed tegurite grupid on omavahel tihedalt seotud ja vastastikku üksteist mõjutavad. · Väliskeskkonna erinevad tegurid võivad ettevõtteid mõjutada peamiselt kahel moel: o nad võivad kujutada endast ohtu; o nad võivad pakkuda võimalusi
t nähtused ja muutused, mis avavad tee uutele ettevõtetele võimaluste arendamise kaudu o Kokkusobimatus varjatud nõrkus mis vajab avastamist ja asendamist (parandamist) o Innovatsioon mis loob vajadusi ja põhjustab võimaluste esilekerkimist o Puuduvad lülid: ilmsed puudused, takistused mis vajavad kõrvaldamist · Ärivõimalus -> turuvõimalused · Ärivõimaluste analüüs o Majandusharu ja turg o Majandusanalüüs o Konkurentsieelised o Probleemid o Meeskond o Võimalikud vead 8. Väliskeskkonna mõju hindamine ettevõtte tegevusele (lk ?, Aerivoimaluste_aeratundmine_ja_hindamine) · Mitmed tegurite grupid on omavahel tihedalt seotud ja vastastikku üksteist mõjutavad. · Väliskeskkonna erinevad tegurid võivad ettevõtteid mõjutada peamiselt kahel moel: o nad võivad kujutada endast ohtu; o nad võivad pakkuda võimalusi
• Erinevus kihtvalimiga – kihtvalikuga võetakse igast alamrühmast ühikute valim; klastervalikuga alamrühmade valim. + pole vaja täielikku valikuraami teiseste valikuühikute jaoks - muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja täpsus väheneb Replication – kordusuuring Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll; Skoobi ja piirangute laiendamine. Hüpotees: Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi. Hüpotees on väide seose kohta uuritavate muutujate X ja Y vahel; võetakse kokku varasem ja arendatakse enda tähelepanekuid Dominantne hüpotees; Konkureeriv hüpotees. Hüpoteeside põhjendamine: – Hüpoteesi väidete vastavus varasemate teooriatega – Empiiriline tugi hüpoteesi väidetele. – Selgitav jutt. Mitmete teooriate kasutamine: *Teooriate vastandamine *Teooriate sidumine Sidusus Probleemid hüpoteeside kirjutamisel: • Lack of specificity • Fragmented theorizing • Stating the obvious
analüüsitakse seda infot, et välja tuua konkreetse juhtimisotsuse tegemiseks olulised aspektid ja seosed. - Esiteks on juhtimisülesande püstitus, siis leitakse alginfo juhitava protsessi seisundi kohta, andmeid sise- ja välistingimustest. Võetakse kasutusele matemaatilised modeleerimismeetodid, luuakse juhitava protsessi mudel, kasutatakse erinevaid matemaatilisi eksperimenteerimismeetodeid, tehakse majandusanalüüs. 6. Tooge näiteid majandusprotsesside mudelite koostamise ja nende mudelitega eksperimenteerimise meetoditest. - Regressioonanalüüs (abiks juhitava protsessi mudeli koostamisel, võimaldades kvalitatiivselt hinnata näiteks tegevuse tulemuste ja neid kujundavate tegurite vahelisi seoseid). - Lineaarse planeerimise meetod, ahelasendusmeetod (võimaldavad eksperimenteerida konstrueeritud juhitava protsessi mudelitega). 7
ITIL - IT infrastructure library - infotehnoloogia haldamise tavade ja protsesside standardite kogu, mis annab üksikasjalikke kirjeldusi mitmetele olulistele IT-tavadele, põhjalikke kontrollnimekirju, ülesandeid ja menetlusi, mida on võimalik kohandada mis tahes IT-organisatsioonis. PIR - Post-implementation review - Läbivaatus, mis koostatakse muudatuse või projekti juurutamise järel RFC – Request for Change Ametliku muudatuse ettepanek CFIA – Component Failure Impact Analysis - Aitab määrata CI tõrke puhul mõju IT teenustele. Mõjude maatriksi koostamine – ühel teljel teenused, teisel CI-d) MTBSI – Mean Time Between System Incidents - Kahe intsidendi vahele jääv aeg ehk eelmise intsidendi lõppemisest uue alguseni 5) Seleta infosüsteemi ja rakenduse mõiste erinevust Infosüsteem – Informatsiooni, selle töötlemist käsitlevate reeglite ja vajalike vahendite kompleks. Koosneb
miinused? Lisanduv turuväärtus MVA = ettevõtte turuväärtus - investeeritud kapital. Investeeritud kapital = omakapital + intressi kandvad kohustised bilansilises maksumuses = varad – mitterahalised bilansikirjed Puudused: 1. Ei arvesta kapitali alternatiivkulu 2. Ei saa arvutada üksuse tasemel ning avalikult mittekaubeldavate aktsiate puhul 19. Millised on finantsmõõdikute olulisemad plussid ja miinused? Finantsmõõdikud - EPS, ROIC, ROE, EP, EVA, DCF. EPS - kasum aktsia kohta (EPS kasv %) = (puhaskasum – eelisaktsia dividendid) / kaalutud keskmine aktsiate arv Puudused: 1. Ei võta arvesse kasumi saamiseks kasutatud kapital hulka; 2. Kasum on lühiajalise perspektiiviga ning EPS ei ole seotud aktsiate tulumääraga. Tulumääral põhinevad mõõdikud: ROIC (kapitali rentaablus) = EBIT/investeeritud kapital Näitaja peaks ületama kapitali hinda, kuid on olemuslikult suurem valdkondades, kus on vähe materiaalseid investeeringuid/varasid.
Üldjuhul võib transpordiülesandes olla antud veotariifi asemel mõni muu kriteerium (kogus, kaugus). y Regressioonmudelid y Eksperthinnangud Prognoosimise meetodid ja etapid Prognoosimise meetodid: Prognoosimise etapid: 1. Prognoosieelne orienteerimine o prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine o baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2. Retrospektiivne uuring ja diagnoos o süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine o prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jne) o dünaamika ja taseme analüüs 3. Prognoosimine meetodite ja võtete hindamine ning valik o meetodite ja nende modifikatsioonide uuring y lihtsustatud tehnilis-majanduslikud arvutused y matemaatilis-statistilised ehk ökonomeetrilised meetodid y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4
x genereerime juhuslike arvude rea või kasutame juhuslike arvude tabelit x modelleerime uuritava protsessi. Prognoosimine Prognoosimise etapid: 1. Prognoosieelne orienteerimine o prognoosimise eesmärgi ja ülesannete ning prognoosi liigi määratlemine o baasi- ja prognoosiperioodi esmane fikseerimine 2. Retrospektiivne uuring ja diagnoos o süsteemi (objekti jne) arengu ajalugu ja eripära uurimine o prognoosimise foon (majanduskeskkond, turusituatsioon jne) o dünaamika ja taseme analüüs 3. Prognoosimine meetodite ja võtete hindamine ning valik o meetodite ja nende modifikatsioonide uuring y lihtsustatud tehnilis-majanduslikud arvutused y matemaatilis-statistilised ehk ökonomeetrilised meetodid y eksperthinnangute meetodid y kompleksmeetodid o sobiva meetodi esmane valik 4
1 KULUARVESTUSE OLEMUS JA EESMÄRGID Kulude arvestuse erinevatest definitsioonidest tuleneb, et kulude arvestus on: Kulude arvestus (cost accounting) on organisatsiooni ressursside omandamise ja kasutamise aruandlus, mis varustab infoga nii juhtimis- kui ka finantsarvestust. See tähendab, et toimub kulude kajastamine nii ettevõtte finantsarvestuse protsessis (raamatupidamisregistrites, varude maksumuse kujunemisel ja kajastamisel bilansis, realiseeritud kaupade kulu kujunemisel kasumiaruandes) kui ka kulude analüüs ja selle rakendamine ettevõttesiseses juhtimisarvestuse protsessis (toodete ja teenuste omahinna kalkuleerimisel, kulude planeerimisel, hinnakujundamisel jne). Kulude arvestus on kulude juhtimise allsüsteem, mis on seotud toodete, teenuste, projektide, tegevuste jt objektide kulude kindlakstegemisega, mis
...................8 Vaata tabel A2.4.5...............................................................................................................................................8 A.2.5.4 Kirjeldada inimressursipoliitika vajadus personali säilitamiseks (nt tööalane liikuvus, vilunud ressursid, koolituskulud jne). Describe the need for HR policies to retain staff, e.g. job mobility, skilled resources, cost of training........................................................................................................................................................................8 A.2.6 Kvaliteedijuhtimine. Quality Assurance............................................................................................................8 A.2.6.1 Kirjeldada kvaliteedijuhtimise vajadus infosüsteemides. Describe the need for quality assurance in Information Systems...........
SISUKORD Sissejuhatus strateegilisse juhtimisse...............................................................................................2 Strateegilise juhtimise olemus......................................................................................................2 Strateegilise juhtimise ajalugu..........................................................................................................4 Ettevõtte strateegiline orientatsioon.................................................................................................8 Strateegia väljatöötamine ja seda mõjutavad tegurid.......................................................................8 Eesmärkide püstitamine....................................................................................................................9 Strateegia väljatöötamise neli tasandit diversifitseeritud ettevõttes...........................................11 Ettevõtte üldstrateegia..........................
Sissejuhatus infosüsteemidesse · Ettevõtte/organisatsiooni mõiste Paar näidet organisatsiooni definitsioonist: organiseeritud ja koordineeritud inimeste grupp koos vastavate tööviiside, reeglite, rutiinide ja vastastike ootustega, kes koos töötades üritavad saavutada ühiseid eesmärke inimeste sotsiaalne üksus, mis on süstematiseeritult struktureeritud ning hallatud (juhitud), et täita vajadusi või püüelda kollektiivse eesmärgi poole jätkusuutlikul viisil Ettevõtet defineeritakse kui vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside (inimesed, protsessid, vastutused ja alluvusseosed, toetavad tehnoloogiad ja kapital) eesmärgipärast kombinatsiooni (n.ö. võrku), mis on: 1. vastastikuses koostoimes selleks, et koordineerida funktsioonide täitmist; vahetada informatsiooni; hankida rahastamist; luua töövooge; teha otsuseid jne 2. koostoimes keskkonnaga selleks, et saavutada ettevõtte eesmärke
Ostjateks võivad olla nii üksikisikud kui organisatsioonid. TOODE (product) on midagi, mida saab pakkuda turul vajaduste rahuldamiseks. Toode võib olla materiaalne, kuid tähtis pole mitte füüsilise toote omamine, vaid sellega kaasnevad HÜVED (benefits). Sageli kasutatakse termineid KAUBAD (goods) ja TEENUSED (services) selleks, et füüsilistel ja mitte-materiaalsetel toodetel vahet teha. TURUNDUS (marketing) on osategevuste kompleks, mis hõlmab: - turuuuringuid, - toote/teenuse kujundamist, - turustuskanalite valikut, - hinnapoliitikat, - müügi toetamist ja - müüki ennast. Turunduse eesmärgiks on tarbijate vajaduste tundmaõppimine, nende rahuldamine ja samaaegselt ka ettevõtte enda eesmärkide saavutamine. Turundus on üks juhtimisfunktsioone. Turundustegevus algab pikalt enne müügi toimumist ja jätkub ka pärast selle toimumist. Turunduskontseptsioonid
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Majandusarvestuse õppekava Galina Kovalevskaja UUE TOOTE TASUVUSE ANALÜÜS AKTSIASELTSIS Lõputöö Juhendaja: Merje Õun, MA Mõdriku 2018 Sisukor РЕЗЮМЕ.......................................................................................................................4 SISSEJUHATUS............................................................................................................5 1 TOOTE VÕI TEENUSE OMAHIND JA TASUVUSE ANALÜÜS........................7 1.1 Kulude olemus ja liigitamine................................................................................7 1.2 Omahinna arvutamine.........................................................................................12 1.3 Tasuvusanalüüs ja tasuvuse näita
o Võimaluste olemasolu s.t nähtused ja muutused, mis avavad tee uutele ettevõtetele võimaluste arendamise kaudu o Kokkusobimatus –varjatud nõrkus – mis vajab avastamist ja asendamist (parandamist) o Innovatsioon mis loob vajadusi ja põhjustab võimaluste esilekerkimist o Puuduvad lülid: ilmsed puudused, takistused mis vajavad kõrvaldamist Ärivõimalus -> turuvõimalused Ärivõimaluste analüüs o Majandusharu ja turg o Majandusanalüüs o Konkurentsieelised o Probleemid o Meeskond o Võimalikud vead 8. SWOT analüüs. Strenghts – Weaknesses – Opportunities – Threats 9 Ettevõtte tugevate ja nõrkade külgede, samuti väliskeskkonna ohtude ja võimaluste hindamiseks kasutatav metoodika Ettevõtte sisetegurid Väliskeskkonna ohud Väliskeskkonna võimalused Tugevad küljed Mille vastu võitleme
raamatupidajad. Samuti põhitööliste tööseisaku, ületunni- või praagi parandamise eest makstav töötasu) - Seadusandlike aktide ja kohaliku täitevvõimu korralduste täitmisest tulenevad kulud (kuludohutustehnika nõuete täitmisele, ohtlike jäätmete hävitamisele ja väljaveole, õhu- ja vee puhastusseadmetele 2) Perioodikulud Halduskulud - Turustuskulud - Intressid - Areng- ja uurimine - Turundus-ehk müügikulud (müüjate töötasu, reklaam, müügisaali sisseseade, näitused jm) - Tellimuste hankekulud (turuuuringud, reklaam) - Lähetuskulud ehk logistikakulud (ladustamine ja lähetamine klientidele) - Üld-ja halduskulud (kindlustus, remont-ja hooldus, sisseseade, side- ja valveteenused,üldelekter,vesi,küte) - Uurimis-ja arenduskulud (uued tooted) - Finantseerimiskulud (intressid) 17. Kuluarvestus ja omahinna arvutamine.
6.mudeli lahendustulemuste analüüs ja kasutamine(analüüs, prognoosimine, eksperdite järjeldusest. Koosneb 3-5 voorust, kusjuures iga vooruga väheneb eriarvamuste (kindlustusvarudeks) · sihtvarudeks 2) aja järgi · algvarudeks · lõppvarudeks 3) plaanimine), + arveksperiment. Niisugustel skeemidel on min 3 põhielementi: arv ja aheneb ajahinnangute diapasoon) *Turunõudluse uurimine. Kvalitatiivsed meetodid: suurusejärgi · minimaalvarudeks · optimaalvarudeks · maksimaalvarudeks Ajutised 1. subjekt(uurija)-viga: inimtegur 2. uurimisobjekt(mis probleem)- *Kompleksmeetodid: eesmärkide süsteemi (puu)m., stsenaariumide m., süsteemanalüüs, vahendid (käibevara) finantseeritakse lühiajaliste kohustuste ja püsivad vahendid viga:teadmised objektist 3. mudel ise-viga:väljatöötluse prots. ming
Rutiinsus Konkreetsed operatsioonid Väikesemastaabiline muutus Ressurssidest ajendatud () Strateegiline juhtimine tagab, et tehtaks õigeid asju: Määramatus, keerukus Mitterutiinsus Terve organisatsioon Suuremastaabiline muutus, raske tagasi pöörata Ootustest ja keskkonnast ajendatud () Strateegilise juhtimise protsess: Missiooni, eesmärkide ja strateegiate hindamine Sisekeskkonna uurimine Väliskeskkonna uurimine SWOT analüüs Uute missiooni, eesmärkide ja strateegia formuleerimine Strateegia hindamine ja elluviimine Strateegilise juhtimise areng Esimene oluline strateegia alane raamat (militaarstrateegia) ~500 a.eKr. Hiina ohvitserilt Sun Tzu'lt - "The Art of War" Sõjandusterminid kasutusel siiani, nt. kaitsestrateegia, otserünnak jt SJ ärijuhtimise mõttes pärineb USA-st
annaabi.ee 
