9.2. Ankrud 27 9.3. Sillused 9.3.1. Armeerimata kivisillused 27 9.3.2. Armeeritud sillused. 27 KIRJANDUS SÜVENDATUD TEADMISTE OMANDAMISEKS. 1. "Ehitusmaterjalid", H. Pärnamägi, 1998. 2. "Müüritööd", R.Kavaja, P.Jormalainen, E.Mentu, 1994. 3. "Kivikonstruktsioonid", V.Raidna, 1960. 4. Kivikonstruktsioonid EPN-ENV 6.1.1. Eesti projekteerimisnormid (eelnõu) 1998. 5. Kivikonstruktsioonid. Konstruktsioonielementide ja sõlmede tugevusarvutused. Abimaterjal EPN-ENV 6.1.1. kasutajale EPN 6/AM-1. (koostas V:Voltri) 1999. 6. Kivikonstruktsioonid. Kivihoonete stabiilsus EPN 6/AM-2. (koostas V.Voltri) 2000. 7. Columbiakivi projekteerimisjuhend 3 vihikut (koostas V.Voltri) 1998. 8. Muuratud rakenteet RIL 99, Suomen Rakennusinsinöörien Liito, 1975 9
Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Kivikonstruktsioonid Loengukonspekt V. Voltri I osa Täiendatud 2011 Koostas V. Voltri 1 Kivikonstruktsioonid EPI TTÜ Sisukord Kivikonstruktsioonid .................................................................................................................. 3 1. Sissejuhatus ............................................................................................................................ 3 1.1 Üldiselt ............................................................................................................................. 3 1.2 Terminid ja tähised ..................................................................
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Koostas N.N 2011 1 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Sisukord 1. Lähteandmed....................................................................................................................................3 2. Tuulekoormus...................................................................................................................................5 3. Lumekoormus........................................................................................................
1. Ehituskonstruktsioonide arvutamise põhimõtted, arvutusskeemid, tugevusarvutuse alused Kivimüüritise tugevuskontrollil omavad suuremat tähtsust normaal- ja tangensialapinged, tõmbepingete arvestamisest üldjuhul loobutakse. Normaalpinged määratakse avaldisega Sigma=N/A+-(M*y)/I N - on normaaljõud ristlõikes, M- on mõjuv moment, y - on vaadeldava punkti kaugus keskjoonest ja I- on ristlõike inertsimoment. Kivikonstruktsioonide ristlõigete suurte pindade tõttu võib nihkepinged nendel pindadel määrata üldiselt lihtsustatult- Tau=V/A V- on põikjõud ja A- on ristlõike pindala Põhinõuded projekteerimisele Konstruktsioon tuleb projekteerida nii, et ta vastuvõetava tõenäosusega jääb kavandatud ekspluatatsioonikulude korral sihipäraselt kasutatavaks kogu projekteeritud kasutusaja vältel ja ta on nõuetekohase usaldusväärsusega võimeline kandma kõiki tõenäoliselt esinevaid koormusi. Konstruktsiooni töökindlus tagatakse, kui kasutatakse nende proj...
Teooria küsimused Pinnakoormus - koormus, mis mõjub pinnale, Joonkoormus koormus, mis mõjub pikkusühikule, Koondatud koorumus koormus, mis idealiseeritult mõjub ühte punkti Normkoormused - Tavaliselt moodustub koormus alalisest ja muutuvast koormusest. Kivikonstruktsioonide projekteerimisel on muutuva koormuse osatähtsus väike. Arvutuskoormused saadakse normkoormuste korrutamisel osateguriga. Koormuste osavarutegurid (valem : Xd = Xk / M - kus M on materjali osavarutegur, mis sõltub materjali kvaliteediklassist ja toestuskategooriast) Konstruktsiooni projekteerimise põhinõuded kandepiirseisundis - 1) Konstruktsiooni üldtasakaalu, asendipüsivuse või deformatsioonide kontrollimisel peab olema rahuldatud tingumus Ed,dst < Ed,stb., kus Ed,dst ja Ed,stb on vastavalt destabiliseeruv ja stabiliseeruv arvutuslik koormustulem. 2) Mingi lõike, elemedi või liite purunemisega (va. Väsimuspurunemine) ...
ärritavalt. Ruum tuleb koristada niiskust hoidvatest materjalidest ja vähemalt saneerimise ning kuivatamise ajaks täiesti tühjaks kolida. Lammutustööd tuleb teha äärmise ettevaatusega, sest eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu. Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Pärast saneerimist peab olema võimalik konstruktsioone jälgida ja kontrollida üsna pika aja jooksul veendumaks, et majavamm on hävinud. Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha
Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu. Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 70 sm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kasu on suurendusklaasist ja mikroskoobist. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15-20 sm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga. Enne asenduskonstruktsioonide paigaldamist tuleb saneeritud kohad ja kogu ruum tolmuimejaga puhastada. Eesmärgiks on õhku ja kahjustamata pindadele sattunud eosed kokku koguda. Tolmuimejal peab olema vastav filter, mis püüab kõik eosed kinni
Maiad polnud mitte ainult edukad kunstis, vaid ka astronoomias kui ka matemaatikas. Keerukaid ehitisi tundma õppides saame palju teada maiade kultuurist, samas ka argielust, kuid suuremad teadmised nende tsivilisatsioonist on tekitanud ägedaid vaidlusi maiade olemuse üle. Maiade arhitektuur ja kiviehitused Keskmine eelklassikaline periood Maiade rajatud kivikonstrukutsioonid võimaldavad omamoodi hinnata nende poliitilise ja sotsiaalse korralduse taset. Kivikonstruktsioonid nõuavad täpset juhtimist, erilalast spetsialiseerumist ja poliitilist võimu, mis suudaks suurt hulka tööjõudu enda alla koondada. Pikka aega on maia tsivilisatsiooni õitsenguks peetud klassikalise perioodi linnu, kuid XX sajandi lõpul välja kaevatud eelklassikalise perioodi linnad on toonud päevavalgele ühed suurimad maiade tsivilisatsiooni ajal rajatud ehitised. Maiade arhitektuuripärand näitab kiiret rahvastikukasvu ja kultuuriarengut juba 600 eKr.
poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu. Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 70 sm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kasu on suurendusklaasist ja mikroskoobist. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15 20 sm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga. Majavammi saab vältida Kõige tõhusam meetod majavammi ja ka teiste mädanikseente vältimiseks on ehituse pidev hooldamine ja niiskuskahjustustest hoidumine. Kui eosed on siiski sobiliku kasvukoha leidnud, siis
eosed pudenevad igale poole ja uue nakkuse risk on alati suur. Nakatunud materjalid ei tohi uute asendusmaterjalidega kokku puutuda. Eosed võivad levida ka saneerija riietuse kaudu. Seenest nakatunud puit tuleb alati eemaldada ja põletada. Kindluse mõttes peab puitosad eemaldama 60 70 cm silmaga nähtavast niidistikust kaugemal. Kõiki konstruktsioone tuleb hoolega uurida. Kui nakatunud puit puutus kokku pinnasega, tuleb see 15-20 cm ulatuses eemaldada. Ka kivikonstruktsioonid tuleb üle vaadata ja saneerida. Seen võib peituda seinakrohvi taga. Kahjustatud müüritise vuugimört tuleb välja puhastada ja asendada nii sügavalt kui võimalik. Lokaalse kahjustusega kivikonstruktsioone on võimalik kuumutada infralambiga. Enne asenduskonstruktsioonide paigaldamist tuleb saneeritud kohad ja kogu ruum tolmuimejaga puhastada. Eesmärgiks on õhku ja kahjustamata pindadele sattunud eosed kokku koguda. Tolmuimejal peab olema vastav filter, mis püüab kõik eosed kinni
Villad summutavad kõrgeid helisid. 8. Löögimüra isoleerimine, "ujuvad" põrandad. Löögimüra isoleerimine kummikiht põrandale Õhumüra puhul jälgitakse konstruktsiooni käitumist, kui õhus levivad helid (õhurõhu vaheldumine) panevad konstruktsiooni vibreerima. Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil. Isoleeritavust saab parandada kahekordse konstruktsiooni või ujuvpõrandaga, kahekordse spetsiaaltalastikuga või vetruvalt riputatud laega. Ujuvpõrandad Kasutatakse löögimüra isoleerimiseks. Parimaid tulemusi annab selle ujuva põrandakonstruktsiooni kasutamine, mille puhul betoonist õõnes- või
lisamisega, mis parandab heliisolatsiooni kriitilise sageduse piirkonnas. Efekt põhineb vibratsioonienergia sumbumises tänu plastikust vahekihile. Tuleb tähelepanu pöörata asjaolule, et lamineeritud kiht suurendab heliisolatsiooni kõrgematel sagedustel, kuid ei paranda heliisolatsiooni märkimisväärselt madalamatel sagedustel. Lamineeritud klaasi heliisolatsioon sõltub ka temperatuurist, parimad tulemused saadakse tavaliselt toatemperatuuril. 8. Kas kivikonstruktsioonid on efektiivsed löögimüra vähendamisel? Kuidas tagada löögimüra ülekande vähendamine hoones? Ei. Kasutades ujuvaid põrandaid (kuni -25 dB). 9. Mis on ujuvad põrandad? Millest sõltub nende efektiivsus? Katkestatud konstruktsriooniga põrand vill vahel + kindlasti ülespööretega (min 13mm, tehn 20...30mm). 10. Missugused on kergkonstruktsioonide heliisoleerivad omadused, võrreldes raskete kivikonstruktsioonidega? Kehvad õhumüra mõistes.
Helineelavust saab suurendada kattes põranda vaibaga. Tavaliselt löögi-mürakindlamad on põrandad, mis on elastse vahekihiga või õhkvahega isoleeritud vahelae ja seinte kandekonstruktsioonidest. 8. Löögimüra isoleerimine, ,,ujuvad" põrandad Löögimüra puhul tekitavad vibratsiooni konstruktsioonile suunatud löögid. Löögimüra isolatsioonile avaldab mõju konstruktsiooni jäikus. Suur jäikus on kasulik, õhukesed kivikonstruktsioonid on ebasobivad ja nende isoleeritavust saab parandada helisid summutava mitmekihilise plaatkonstruktsiooni abil. Isoleeritavust saab parandada kahekordse konstruktsiooni või ujuvpõrandaga, kahekordse spetsiaaltalastikuga või vetruvalt riputatud laega. Löögimüra isoleerimine kummikiht põrandale Helipidava ja jäiga põranda saab kui põranda kate koosneb mitmest kihist, mille vahel on löögimüra summutav isolatsioon ja kahekordne kipsplaat, mis on kinnitatud lae alla mitte
ja vähendati torni linnapoolset avatust. Loewenschede III ehitusjärgus 1455-1456 kaeti ülemised laskeavad kaarsillutisega ning torni linnapoolne lahtine külg ehitati kinni. Lisati uus sisevooder, millega torni seinapaksus kasvas esimesel korrusel 2,3 meetrini ja mis sulges teise korruse kõik laskeavad peale põhjapoolse. Torni kõrgus kasvas taldmikult arvestades 24,2 meetrini. Et see oli tollal Tallinna kogukaim linnatorn, nimetati seda lihtsalt Suureks torniks. Loewenschede III kivikonstruktsioonid on alates neljandast korrusest hästi säilinud. Ruumi eenduvas seinas on neli avarat püstküliku kujulist laskeava. Ruum on kaetud silindervõlviga, mis kandis rasket veekindlat lage koos heiterelvade ja moonavarudega. Loewenschede algne platvormikorruse põrand ei ole säilinud, on vaid jäljed sellest torni viiendal korrusel. Tornikiivri ehitusaeg on teadmata, kuid 1738. aastal tehtud joonistel on see juba olemas.[1] Kui Loewenschede torn kaotas kaitsefunktsiooni, hakati seda 18
teeritakse peale valmistamist ehitisse; − monteeritav-monoliitne (kombineeritud) raudbetoon, mis saadakse monteeritavate ele- mentide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 3 2 Raudbetooni kasutusalad Raudbetoon on 100 aasta vältel olnud üheks põhilisemaks ehituskonstruktsiooni materjaliks. Ajalooliselt edestavad raudbetooni oma levikult kivikonstruktsioonid, millede kasutamine al- gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: − hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid,
On oletatud asustuse kiiret kasvu, mis jõudis oma maksimumini just nooremal pronksiajal. Matmispaiku on teada palju. Taanis, Lõuna-Rootsis ja Lõuna-Norras rajati varasel pronksiajal suuri liiva- ja mullakääpaid, põhjapoolsetel aladel aga kivikuhjatisi. Kääpad olid suuremad lõuna pool, neist suurima kõrgus on 10 m ning läbimõõt 50 m. Sellistes kääbastes võis olla väga mitmesuguseid siseehitusi; näiteks kivikirste, puust kambreid ja kirste. Kivikuhjatistes olid sisemised kivikonstruktsioonid tehtud suurematest kividest, kui need, mis moodustasid kuhjatise. Surnud maeti selili, riietatult. Panusteks olid meestel mõõgad, odad, ehtenõelad; naistel pistodad, noad, kaelavõrud, mitmesugused erinevatest materjalidest nõud. Panused haudades vähenevad geograafilises ruumis perifeeria poole liikudes kuni täieliku kadumiseni. Samuti vähenevad panused aja möödudes. Kuni u 1050 aastani eKr oli valitsevaks laibamatus, põletusmatused hakkasid algul levima Taanis ja seejärel mujal.
Müüri ladumisel on vaja paigaldada ja ümber paigutada suundnööri, anda ette telliseid ja laotada mörti, laduda telliseid pind- ja täidisridadesse, vajaduse korral raiuda ja tahuda telliseid, vuukida vuuke puhasvuukmüüritise ladumisel ja kontrollida lao õigsust. Sõltuvalt seina paksusest ja lao keerukusest laob seda kahest kuni viiest erineva kvalifikatsiooniga müürsepast koosnev lüli. Kõrgel temperatuuril ekspluateeritavad kivikonstruktsioonid, näiteks tööstusahjud, korstnad, õhueelkuumendid jt. Ehitatakse tuulekindlatest samott-, diinas-, magnesiit- ja teistest tellistest tulekindlal mördil. 6 Telliseid hoitakse objekti laos markide, klasside ja sortide järgi pakettidesse sorteerituna ja niiskumise eest kaitstuna. Enne ladumist praagitakse välja pragudega ja äralöödud nurkade või servade kivid
EPN-de koosseis (1) EPN-de koosseis on kavandatud põhimõttelises vastavuses Eurocode- ide programmiga järgmisena: - EPN 1. Projekteerimise alused. Koormused. - EPN 2. Betoon- ja raudbetoonkonstruktsioonid. - EPN 3. Teraskonstruktsioonid. - EPN 4. Komposiitkonstruktsioonid. Projekteerimise alused 4 - EPN 5. Puitkonstruktsioonid. - EPN 6. Kivikonstruktsioonid. - EPN 7. Geotehnika. - EPN 8. Projekteerimine seismiliselt aktiivsetel aladel. - EPN 9. Alumiiniumkonstruktsioonid. (2) Vastavalt vajadusele võib esitatud loetelu edaspidi täiendada. (3) Iga ülaltoodud EPN koosneb omakorda osadest. Näiteks EPN 3 "Teraskonstruktsioonid" koosseis on järgmine: - osa 1.1: Hoonete teraskonstruktsioonide projekteerimiseeskirjad - osa 1.2: Teraskonstruktsioonid. Tulepüsivus - osa 1.3: Teraskonstruktsioonid
teeritakse peale valmistamist ehitisse; monteeritav-monoliitne (kombineeritud) raudbetoon, mis saadakse monteeritavate ele- mentide kasutamisel monoliitse raudbetooni koosseisus. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 3 2 Raudbetooni kasutusalad Raudbetoon on 100 aasta vältel olnud üheks põhilisemaks ehituskonstruktsiooni materjaliks. Ajalooliselt edestavad raudbetooni oma levikult kivikonstruktsioonid, millede kasutamine al- gas aga ka aastatuhandeid enne raudbetooni kasutuselevõttu. Viimastel aastakümnetel konku- reerivad raudbetooniga edukalt ka teised, raudbetoonist vanemad, ehitusmaterjalid nagu puit ja teras, jättes siiski terve rea ehitusvaldkondi ainult raudbetooni pärusmaaks. Lühike loetelu raudbetoonkonstruktsioonide peamistest kasutusvaldkondadest: hoonete (elamud, ühiskondlikud ja tööstushooned) kandekonstruktsioonid nagu postid,
annaabi.ee 
