vastu peab. · mahtuvuse temperatuuritegur suurus, mis iseloomustab mahtuvuse sõltuvust temperatuurist. · Isolatsioonitakistus kondensaatori takistus nimipingest madalamale alalispingele. · Lekkevool kondensaatorit nimipingel läbiv vool. · Kaonurga tangens suurus, mis iseloomustab kondensaatori võimsuskadusid vahelduvpinge korral. Kondensaatorite ühendused. Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad, jadaühenduse korral on kogumahtuvuse pöördväärtus võrdne erinevate kondensaatorite mahtuvuste pöördväärtuste summaga. Kondensaatori mahtuvus Kondensaatori põhiomadus on mahtuvus, mida mõõdetakse faradites, ühiku tähis F. Kondensaatori korral on see analoogia õige ainult tinglikult, sest elektrone on alati ka täiesti tühjas kondensaatoris. Elektriskeemidel tähistatakse kondensaatoreid tähega C. Näiteks C12 tähendab
kaelalihased, kõhulihased jt). Kopsud järgivad pleuraõõne alarõhu tõttu rindkere mahu vastavaid muutusi. Seetõttu on arusaadavad ka järgmised juhtumid: 1) kui rindkere vigastamisel õhk pleuraõõnde tungib, langevad kopsud kokku (alarõhk kaob); niisugust olukorda nimetatakse õhkrinnaks ehk pneumotooraks'iks; 2) kui mingil põhjusel lähevad hingamislihased krampi (nt teetanuse korral), ähvardab lämbumine. Kopsude mahud ja mahtuvused Rahulikul hingamisel vahetub kopsudes ca 0,4 0,5 liitrit õhku, seda mahtu nimetatakse hingamismahuks. Osa sellest õhust täidab ülemised hingamisteed, aveoolideni jõuab ca 0,3 l õhku. Kopsude minutimaht ehk kopsude ventilatsioon on ühes minutis kopse läbinud õhu hulk: arvuliselt võrdub see hingamismahu ja hingamissageduse (12 16 korda minutis) korrutisega, rahuolekus siis ca 6 8 liitrit. Füüsilise pingutuse korral võib minutimaht tõusta nt 100 liitrini
1000000 1 1 nanofarad = 1 nF = -9 F = 10 F 1000 000 000 1 1 pikofarad = 1 pF = -12 F = 10 F 1 000 000 000 000 Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask- ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. 5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu
1000000 1 1 nanofarad = 1 nF = -9 F = 10 F 1000 000 000 1 1 pikofarad = 1 pF = -12 F = 10 F 1 000 000 000 000 Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask- ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. 5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu
Ventiilpneumotooraks on selline, kus iga sissehingamisega tuleb pleuraõõnde teatud kogus õhku juurde, aga väljahingamisega välja ei lähe.............. Juhul kui pneumotooraks.......... õmmeldakse ava kinni ja õhk kõrvaldatakse sealt. Esmaabi korras pneumotooraks sulgemine käib nii, et vigastuse kohale pannakse üks marlilapp ja sellele üks õhku läbi laskev materjal, või mõni kile........... Välise hingamise näitajad ja ealised iseärasused Hingamismahud ja mahtuvused. Hingamiselundite talitluse iseloomustamiseks kasutatakse teatud näitajaid välise hinngamise näitajad. Neid mõõdetakse spirograafi abil. Spirograaf aparaat, kus suletud ninaga hingab inimene huuliku kaudu kinnisesse süsteemi, mille maht vastavalt hingamiskogustele muutub. Mahu muutused kirjutatakse üles liikumavel paberile. Maht väikseim võimalik muudetav suurus (volume) Mahtuvus kahe või enama mahu summa (kapatsiteet) 1
võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt. energiat salvestavaid kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil kommutatsiooni 119 kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise
tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub 1 kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja -mahtuvused. Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid. Välise hingamise näitajateks kutsutakse: sissehingamise- ja väljahingamise ajal hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine. Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega. Spiromeeter kõige välisem näitaja. Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2. Väljahingamise reservmaht, 3. Sissehingamise varumaht e reservmaht. Maksimaalne minuti ventilatsioon s
Lubatud vahelduvpinge protsent on seda väiksem, mida kõrgem on vahelduvpinge sagedus, mida suurem on kondensaatori mahtuvus ja mida kürgem on nimipinge. Kui rakendatakse pulseerpinge siis ei tohi alalispinge ületada nimipinget. Kondensaator tuleb valida arvutustes saadud tulemuste järgi. Oluline on, et tegelik pinge kondensaatorit ei ületaks kondensaatorile lubatud pinget või kasutusada kondensaatorite rööpühendust ja siis mahtuvused liituvad. Jadaühenduse puhul kui mõlemad mahtuvused on võrdsed on kogu mahtuvus pool ühe kondensaatori mahtuvusest. Arvestada tuleb jadaühenduse puhul seda, et pinge jaguneb vastavalt kondensaatori mahtuvusele mitte nimipingele. Võnkeringide puhul tuleb arvutada temperatuuri tegur. XL peab olema suurem kui XC Kondensaatoril ei tohi tekkida induktiivsust kõrgsagedus ahelates. Võib kasutada kondensaatorid mille nimipinge on kõrgem rakendatud pingest. Alaldi
L = Segaühendus: ekvivalentinduktiivsuse suurus sõltub ühenduse skeemist. L1 + L2 Ekvivalentinduktiivsuse leidmine toimub järk-järgult, leides ainult jada- ja rööpühendusega elektriahela osade mahtuvused ning sellega lihtsustades skeemi. 7 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD KONDENSAATORITE ÜHENDUSED
L = Segaühendus: ekvivalentinduktiivsuse suurus sõltub ühenduse skeemist. L1 + L2 Ekvivalentinduktiivsuse leidmine toimub järk-järgult, leides ainult jada- ja rööpühendusega elektriahela osade mahtuvused ning sellega lihtsustades skeemi. 7 Raivo PÜTSEP ALALISVOOLUAHELAD KONDENSAATORITE ÜHENDUSED
Kondensaator koosneb kahest juhtivast plaadist, mille vahel asub dielektrikukiht. S S kummagi plaadi pindala, - plaatidevahelise aine dielektriline läbitavus, d C= 0 plaatide vahekaugus d S d 14. Kuidas arvutatakse jadamisi ja rööpselt ühendatud kondensaatorpatarei mahtuvust? Rööpühenduse puhul liidetakse kondensaatorite mahtuvused. C1 + C2 = C Jadaühenduse puhul liidetakse kogumahtuvuse pöördväärtuse leidmiseks mahtuvuste 1 1 1 1 pöördväärtused. + + = C1 C 2 C 3 C Rööpühendus Jadaühendus 15. Kus kasutatakse kondensaatoreid? Kondensaatoreid kasutatakse: patareides, auto akudes, raadiotehnikas ja elektroonikas. ÜLESSANDED:
elektrood. Elektrolüüt võib olla kas vedel või kuiv. Joonisel 2.4 on toodud alumiinium-elektrolüütkondensaatori ehitus. Kuna isolatsiooniks olev elektrolüüdikiht saadakse elektrolüütiliselt, töötavad elektrolüütkondensaatorid ainult kindla polaarsusega pingega, mida tuleb kasutamisel hoolikalt jälgida. On olemas ka kahepolaarseid elektrolüütkondensaatoreid, millel on ka teine plaat (elektrood) oksüdeeritud. Nende mahtuvused on aga väiksemad ja gabariidid suuremad JOON.2.4 Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida tööpingest väiksemal pingel) ja mahtuvuse kadumine väikesel tööpingel.
plaatidel on potentsiaalide vahe. Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus mis iseloomustab kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra Mahtuvuse ühik on farad. 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab plaatide potentsiaalide vahet ehk pinget 1 voldi võrra. Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja sagedusest sõltuva mahtuvustakistusliku elemendina. Nii nagu takistid jagatakse ka kondensaatorid
Elektrimahtuvus on füüsikaline suurus mis iseloomustab kondensaatori võimet salvestada elektrilaengut. Mahtuvust mõõdetakse laenguga, mis tõstab juhi pinget ühe ühiku võrra Mahtuvuse ühik on farad. 1 farad on sellise elektrijuhi mahtuvus, millele 1 kuloni suuruse laengu andmine tõstab plaatide potentsiaalide vahet ehk pinget 1 voldi võrra. Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus Plaatkondensaatori mahtuvust saab arvutada valemiga: S-plaadi pindala d-plaatidevaheline kaugus ( ) Kondensaatoreid kasutatakse laengu salvestamiseks, ahelate alalisvooluliseks eraldamiseks ja
tippväärtus keskväärtus efektiivväärtus Kõiki neid suurusi saab ka mõõta ja kasu-tada vahelduvsignaali iseloomustamiseks Tippväärtuse detektor Vahelduvsignaali tippväärtuse saab lihtsalt leida alaldusskeemiga Sellise tippväärtuse detektori saab paigaldada mõõtepeasse Mõõtepea ja mõõteriista ühenduskaabel annab edasi vaid alaliskomponenti ja seega ei oma olulist tähtsust kaabli ega mõõte-riista sisendastme mahtuvused Eeliseks on suur sisendtakistus Sellise tippväärtuse detektori puuduseks on ülekandeteguri ebalineaarsus väikeste sisendsignaalide korral, mis tuleneb dioodi volt-amperkarakteristikust Seetõttu ei saa sellist detektorit kasutada väikeste pingete (kuni 1V) mõõtmisel Ka siis kui sisendsignaal sisaldab alalis-komponenti võib mõõtetulemus olla vale Alaliskomponendi mõju kõrvaldamiseks saab kasutada tippväärtuse detektori veidi keerulisemat lülitust
· Vajalik lekkerada: Ll = efUm · Ühe isolaatori lekkerada Li efUmi · Isolaatorite arv isolaatorketis 110 kV n = 7...9 330 kV n = 16...19 Parandustegur K · kui Dkeskm.= 300...500 mm, siis KD = 1,1 · kui Dkeskm.> 500 mm, siis KD = 1,2 Lekkeraja parandatud pikkus: Ll = efUmKD Isolaatori valikul on oluline ka nn. lekkeraja tegur KCF ,kus: Lü on ülelöögiraja pikkus. 34. Pingete jagunemine isolaatorketis Isolaatorketis esinevad mahtuvused mõjutavad pingejaotust isolaatorketis: Joonis 2.41 Pingete jagunemine isolaatorketis: c0 isolaatori oma mahtuvus c1 isolaatori mahtuvus maa suhtes c2 isolaatori mahtuvus juhtme suhtes n isolaatori järjekorranumber u isolaatorile langev osapinge protsentides · Joonisel 2.41 on nooltega kujutatud isolaatorite mahtuvusi läbivate voolude suunad. · Isolaatorite ja maa (traaversi) vahelised mahtuvused c1 ja vastavad voolud on mõnevõrra
Laetud kondensaatori energia Laetud kondensaator omab energiat. Kondensaatori energia on põhjustatud sellest, et elektriväli kondensaatori plaatide vahel omab energiat. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 42 Kondensaatorite ühendamine Jadaühenduse korral kondensaatorite laengud on 1. Rööp- e. ja ühesugused paralleelühendus. pinged liituvad.Rööpühenduse Pinged üksikutelkorral kondensaatorite mahtuvused kondensaatoritel ja laengud on väiksemad liituvad. Pinge kui koguühendusel. kõigil kondensaatoritel on ühesugune. Kogumahtuvus on väiksem kõige väiksema kondensaatori mahtuvusest. 22.11.12 15:01 (C) V. Kalling 43
· v¨aike iset¨uhjenemine YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 16 Keemilised vooluallikad Pikka aega j¨aid akude erimahtuvused u¨hekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused u¨ha kasvanud ja sageli u¨letavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste "patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (nullvoolupotentsiaal) iseenesest ei n¨aita u¨he v~oi teise keemilise vooluallika t¨uu¨bi headust. K~orgema summaarse pinge saamiseks v~oib alati u¨hendada mitu elementi j¨arjestikku (n¨aiteks 9 V patareid sisaldavad t¨uu¨piliselt 6 elementi nullvoolupotentsiaaliga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse j¨a¨anud energiahul- gaga. Seda seost kasutatakse n¨aiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites.
madalamale, tekib iga rõhu tõusu korral lühike terav kahin, mille põhjustab vere sissevool kokkusurutud arterisse rõhupulsikõvera maksimumi ajal. Mansetirõhu edasisel langetamisel Korotkovi toonide kvaliteet ning tugevus muutuvad. Kui mansetirõhk on diastoolsest rõhust madalam, ei ole toone enam kuulda. Toonide kadumise hetkel vastab mansetirõhk diastoolsele vererõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Hingamise ehk respiratsiooni all mõistetakse gaasivahetust: hapniku siirdumist õhust rakkudesse ja süsinikdioksiidi siirdumist rakkudest õhku. Organismis toimuvaks toitainete bioloogiliseks 9 oksüdatsiooniks vajalik õhuhapnik viiakse väliskeskkonnast kudedesse ja eemaldatakse sealt
muutus. Valem: C=q/ Kondensaatoriks nimetatakse kehade süsteemi, mis on loodud mingi kindla mahtuvuse saamiseks. Koosneb kahest juhtidest plaadist, mille vahel paikneb dielektrikukiht. Plaatkondensaatori mahtuvus on võrdeline kummagi plaadi pindalaga S, plaatidevahelise aine läbitavusega ja pöördvõrdeline plaatide vahekaugusega d. Valem: C=( S)/d Kondensaatorite rööpühendusel kogumahtuvuse saamiseks liidetakse üksikute kondensaatorite mahtuvused. Jadaühendusel liidetakse kogumahtuvuse pöördväärtuse leidmiseks üksikute mahtuvuste pöördväärtused. Alalisvool Ohmi seadus väidab, et voolutugevus juhis on võrdeline juhi otstele rakendatud pingega ja pöördvõrdeline takistusega juhis . Voolutugevus näitab, kui suur laeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. Tähis I, ühik A. Valem: I=U/R ; I=q/t Takistus näitab, kui suure pinge rakendamisel juhi otstele tekib selles juhis ühikulise tugevusega vool. Tähis R, ühik 1=1 V/A
kondensaatoritena. 5) Kondensaatoriga käivitatakse auto turvapadi. 6) Ülikondensaatoreid kasutatakse mäluseadmetes. · Kondensaatorite rööp- ja jadaühendus (+joonis ja valemid) Jadaühendusel liituvad mahtuvuste pöördväärtused, kogusummas tuleb mahtuvus väiksem, kui üksikutel kondensaatoritel 1/C = 1/C1 + 1/C2 + 1/C3 + ... + 1/Cn Rööpühenduse korral mahtuvused liituvad C = C1 + C2 + C3 + ... + Cn 4. Elektrivool, Ohm'i seadus ahela osa kohta · Elektrivool (suund), voolutugevus ja voolutihedus (+ joonis, valemid, mõõtühikud) Elektrivoolu kasutatakse elektrotehnikas elektrivoolu energia transportimiseks tootjalt (elektrijaamast) tarbijani. Elektrivool on igasugune laengute korrapärane (suunatud) liikumine. Nad ei tooda, vaid ainult muundavad neisse juhtmeid pidi toodavat elektrienergiat.
N. femoralis'e sensoorseid kiude mööda liigub erutus seljaaju L2,3,4 segmenti, kus on sünaptiline ühendus perifeerse motoneuroniga. Selles tekkinud erutus levib n. femoralis'e A -eferendis reie nelipealihaseni ja põhjustab selle kontraktsiooni ning sääre sirutuse. Samal ajal on pidurdavad impulsid Renshaw’ pidurdusvaheneuronite kaudu jõudnud sääre painutajalihastesse ning need lõõgastuvad. 7. Hingamise füsioloogia. Spirograafia (kopsude mahud ja mahtuvused). Kopsude alveolaar- ja üldventilatsiooni mõõtmine Surnud ruumi ja selle määramise metoodika V1 - sissehingatud õhuventilatsioon. CO2 konsentratsioon tühine Alveoolides - CO2 konsentratsioon on kõrge Väljuv õhk: osa alveolaarventilatsiooni alast (palju CO2), osa surnud ruumist (CO2 puudub). Summaarne konsentratsioon keskmine. Ve*FeCO2 = Va*FaCO2. Spirograaf: Klassikaline suletud süsteemi vesispirograaf mõõdab kummulipööratud ujuva silindri
Põletiku puhul rakud paisuvad, nende omavahelised kontaktpinnad vähenevad, ning elektritakistus kasvab. Organism vastab higistamisega, mistõttu raku elektrijuhtivus kasvab. Elektrjuhtivuse määramist kasutatakse diagnostika eesmärgil. 133. Elektritakistuse ja elektrimahtuvuse jada ja rööpühendus. Rööpühendus ehk paralleelühendus on elektriseadmete ühendusviis, mille puhul neile kõigile on rakendatud sama voolu pinge. Takistuste korral liituvad nende pöördväärtused. Mahtuvused paralleelühenduste korral liituvad. Jadaühendus ehk järjestikühendus on voolutarvitite selline ühendusviis, mille korral kõiki tarviteid läbib sama tugevusega elektrivool. Jadaühenduses olevate tarvitite või takistite kogutakistus võrdub üksikute takistuste summaga ja liituvad mahtuvuste pöördväärtused. 134. Ohtlikud pinged ja voolutugevused. 16mA alates inimene ei vabane iseseisvalt vooluallikast. 25-80mA hingamishäire, vererõhu tõus, häired südames.
.. + R R1 R2 Rn · Kahe paralleelselt ühendatud takistuse R1 ja R2 korral kehtib järgmine valem: R1 * R2 R= R1 + R2 · Induktiivsuste paralleelühenduse korral liituvad induktiivsuste pöördväärtused. · Mahtuvuste paralleelühenduse korral mahtuvused liituvad. Elektroonika alused. Teema 5 Mõned elektrotehnika ja süsteemitehnika põhimõisted. Passiivsed resistiivsed vooluahelad. SDER 3. loeng 10.02.2011 10 (10) Gustav Robert Kirchhoff (1824 - 1887) oli Königsbergis (praegune Kaliningrad) sündinud saksa füüsik, kelle panus füüsikasse oli eriti suur elektriõpetuse valdkonnas
- madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) - hea säilivus Keemilised vooluallikad _ Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjendamist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel: - maksimaalne laadimis- ja tühjendamiskordade arv - väike isetühjenemine Pikka aega jäid akude erimahtuvused ühekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused üha kasvanud ja sageli ületavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (elektromotoorjõud) iseenesest ei näita ühe või teise keemilise vooluallika tüübi headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites.
aktiivtakistus ja X on reaktiivtakistus. Faasid pinge ja voolu vahel (phasor) - Ideaalse aktiivtakistuse korral eksisteerib ainult aktiivtakistus ja impedants on Z=R ja pinge ja voolu väärtuste vahel ei ole faasi erinevust, E=0. Reaktiivtakistus tekitab pinge ja voolu vahel faasi erinevuse, st nende makismaalväärtused ei lange ajaliselt kokku. Reaktiivtakistus on põhjustatud induktiivsuspoolist või mahtuvuskondensaatorist. Ideaalsed induktiivsused L ja mahtuvused C omavad ainult imaginaarsed reaktiivtakistust Z L= jL või ZC=1/jL , kus on sagedus. Elektrienergi arvestamine - Kasulikku tööd teeb ainult aktiivtakistus. Reaktiivtakistus nihutab voolu ja pinget, kuid koormab ülekandeliine. Elektrienergiaarvestid mõõdavad aktiivkomponenti või reaktiivkomponenti. Aktiivenergiarvesti suudab mõõta lubatud hälbe piirides ainult aktiivenergiat E= UIt, kus t on aeg voolu ja pinge faasi nihkega kuni cos = -0,5 (induktiivsus) või või cos =0,8 (mahtuvus)
mansetis. Atreriaalsest rõhust madalama mansetirõhu juures läbib veri arterit, verevool kireneb, tekivad keerisvoolud, millega kaasnevad Korotkovi toonid.Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab süstoolsele arteriaalsele rõhule. Rõhu edasisel langusel toonid alguses tugevnevad,siis kahanevad või kaovad. Sel hetkel vastab rõhk mansetis diastoolsele ateriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. 1. gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel Daltoni seadus ja gaasi osarõhu arvutamine gaasisegus:
Ained veres mõjutavad-piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene. Sissehingamisel rindkere maht suureneb,rõhk hingamisteedes langeb atm-rõhust madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon) Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk tõuseb,ületab atm-rõhu ja üks
võrdelised ahela aktiivtakistusega. Hoopis tülikam on sisse- ja väljalülitada ahelaid, mis sisaldavad reaktiivkomponente, nt. energiat salvestavaid kondensaatoreid ja/või induktiivsusi. Sel juhul peab lüliti taluma suuri voolutõukeid mahtuvusliku koormuse sisselülitamisel või suuri pingeimpulsse induktiivkoormuse väljalülitamisel. Tuleb arvestada ka seda, et ideaalset aktiivkoormust pole tegelikult olemas ja igas reaalses elektiahelas on alati olemas teatud mahtuvused (nt. isolatsioonimahtuvus) ja induktiivsused (nt. juhtide puisteinduktiivsus). Lüliti kommutatsiooniprotsess on vaadeldav energiamuundusprotsessina, mil kommutatsiooni 119 kestel toimub energia ümberpaigutumine ahela ühest komponendist teise. Induktiivkoormuse puhul erineb voolukõver iL oluliselt pingekõverast (joonis 4.13) U ti tp iL Ukesk = ti / (ti + tp)
Ained veres mõjutavad- piimhape, O2 /CO2 osarõhk.Vererõhu regulatsioonis osalevad refleksid,mis pärinevad nii veresoonkonna rõhu- ja kemoretseptoritelt kui ka mujalt elunditest.Vererõhu tõus vallandab depressoorse refleksi:perifeersed veresooned laienevad,takistus verevoolule väheneb,südamelöögisagedus/maht väheneb.Ähvardaval vererõhu langemisel vallandab pressoorse refleksi. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutusele. Intrapulmonaalne ekopsusisene,intrapleuraalne e pleuraõõnesisene. Sissehingamisel rindkere maht suureneb,rõhk hingamisteedes langeb atm-rõhust madalamale ning õhk voolab sisse.(välise roietevahelihase kokkutõmme,diafragma kontraktsioon) Väljahingamisel rindkere maht väheneb,intrapulmonaalne rõhk
Praktiliselt mõjutab sageduspiiri ka ahela takistus , täpsemalt tema suhe sidekondensaatori mahtuvustakistusega, kuid kuna need takistused on praktiliselt määratud juba tööpunkti valikuga, siis saame alumist sageduspiiri mõjutada ainult sidekondensaatori valikuga. Võimendi ülemise sageduspiiri määravad kasutatava transistori sagedusomadused (täpsemalt f ja fT). Kuna vaadeldud RC ahela takistused on küllaltki väikesed (k-des), siis on kasutatavate sidekondensaatorite mahtuvused suhteliselt suured. Kasutades väljatransistore (joon.1.27), mida sageli tehakse sisendastmetes, on astma sisendtakistus tuhandeid kordi suurem ja sellest tulenevalt on seal ka valik sidestuskondensaatori mahtuvus vastavalt tuhandeid kordi väiksem +E RD CS2
Joonis 3.9 Isoleeritud neutraaliga elektrivõrk R tähistab rikkekoha takistust ühefaasilisel maalühisel Jn 3.9 on toodud isoleeritud neutraaliga elektrivõrgu lihtsustatud skeem, millel on kujutatud trafo faasimähised ja elektrivõrk. Elektrivõrku ainsateks maaga "ühendavateks" elementideks on faaside mahtuvused maa suhtes CA, CB ja CC (ülekandeliinide mahtuvus maa suhtes, trafode mähiste ja läbiviikisolaatorite mahtuvus jms) ja isolatsiooni juhtivus G. Elektrivõrgule rakenduvad trafo faasipinged UA, UB ja UC, ning tekivad voolud I A, IB ja IC, kusjuures kehtib I A + I B + IC = 0. (3.29) Juhtivuse mõju elektrivõrgu pingetele on tavaliselt tühine ja sellega ei arvestata ( I G 0 ).
Järgnevalt alandatakse rõhku, verevooluga selles arterilõigus kaasnvead helid on nn Korotkovi toonid. Toonide ilmumisel fikseeritakse manomeetri näit, mis vastab aüstoolsele arteriaalsele rõhule. Kui helid kaovad, siis sellele hetkele vastav rühk mansetis on diastoolsele arteriaalsele rõhule. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Gaasivahetus välisõhu ja kopsude vahel toimub tänu rindkere mahu muutustele. Hingamisteid jaotatakse ülemisteks ja alumisteks, nende piriks on häälepilu. Nina- ja neeluruum moodustavad ülemised hingamisteed, alates hingetorust on tegu alumiste hingamisteedega. Sissehingamisel rindkere maht suureneb, hingamisteedes langeb rõhk atmosfäärirõhut madalamale ja õhk voolab kopsudesse
madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) hea säilivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjendamist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel: maksimaalne laadimis- ja tühjendamiskordade arv väike isetühjenemine Pikka aega jäid akude erimahtuvused ühekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused üha kasvanud ja sageli ületavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma. Keemilised vooluallikad on patareid, akud ja kütuseelemendid Kõikide puhul elektrienergia saadakse keemilise reaktsiooni käigus Galvaanielement ühekordselt kasutatav (töötab seni, kui on veel elektrokeemiliselt aktiivseid aineid) Akud korduvalt kasutatavad. Kütuseelement töötab seni, kuni reageerivaid aineid peale antakse. 58. Elektrolüüs. Redoksreaktsioonid, millele vastab positiivne vabaenergiamuut, ei kulge spontaanselt, küll
alalispinge. Otsesidestuse korral võimendi skeem lihtsustub, sest peale sidestuskondensaatorite hoitakse kokku ka baasitakistite arvelt. Kondensaatorite puudumise tõttu alaneb võimendatavate sageduste alumine piir nullini, s.t. on võimalik võimendada ka alalispinget ja voolu. Eriti levinud on otsesidestus integraallülitustes, kuna seal on üheks eesmärgiks elementide võimalikult suur tihedus baaskristallil ning suured mahtuvused ei ole seal teostatavad. Otsesidestuse tülika iseärasusena on esimese astme kollektori alalispinge ühtlasi järgmise astme baasipingeks. Esimese astme transistori reziimi muutus põhjustab setõttu ka järgmiste astmete reziimi muutuse. Lisaks vajavad kõik järgnevad astmed emittertakisteid, et transistoride emittersiiretel kujuneksid normaalsed päripinged. Pikkov lk 69 (järg) Skeemil on kujutatud kolmeastmeline otsesidestuses võimendi ÜE-lülituses astmetega
elektrood. Elektrolüüt võib olla kas vedel või kuiv. Joonisel 2.4 on toodud alumiinium-elektrolüütkondensaatori ehitus. Kuna isolatsiooniks olev elektrolüüdikiht saadakse elektrolüütiliselt, töötavad elektrolüütkondensaatorid ainult kindla polaarsusega pingega, mida tuleb kasutamisel hoolikalt jälgida. On olemas ka kahepolaarseid elektrolüütkondensaatoreid, millel on ka teine plaat (elektrood) oksüdeeritud. Nende mahtuvused on aga väiksemad ja gabariidid suuremad JOON.2.4. Tänu suurtele mahtuvustele kasutatakse alumiinium-elektrolüütkondensaatoreid küllalt laialdaselt, kuid ehitusest tingituna saab seda teha ainult alalis- või pulseerival pingel. Nende puuduseks on mahtuvuse suur temperatuurisõltuvus, mahtuvuse kadumine seismisel (peale kuuekuulist seismist on soovitatav nad uuesti formeerida tööpingest väiksemal pingel) ja mahtuvuse kadumine väikesel tööpingel.
ka pinget kordistavate alalditega. Nende kasutamise tingimuseks on tarbitava voolu konstantsus ja väike koormusvool, sest nende töö rajaneb kondensaatorite laadimisel ja tühjenemisel, mistõttu koormuse muutus põhjustab tugeva pinge muutuse ja seetõttu kordistavate alaldite väljundpinge sõltub koormusest rohkem, kui tavalistel alalditel. Suuremad tarbitavad voolud ei ole aga neil sobivad seetõttu, et suuremate voolude korral lähevad vajalikud kondensaatorite mahtuvused suureks, ning võitu seadme gabariitides ja hinnas ei tule. Tuntakse kahte kordistava alaldi lülitust: järjestikkordistit ja paralleelkordistit. Rt C2 VD2Re VD1 Ut C1 29 JOONIS 3.8. Paralleelkordistil (joonis 3.8.) on kondensaatorid alaldi suhtes paralleelselt, nii et positiivsel poolperioodil laetakse läbi VD1-e kondensaator C , negatiivsel poolperioodil 1 läbi VD2-e C
kordistavate alalditega. Nende kasutamise tingimuseks on tarbitava voolu konstantsus ja väike koormusvool, sest nende töö rajaneb kondensaatorite laadimisel ja tühjenemisel, mistõttu koormuse muutus põhjustab tugeva pinge muutuse ja seetõttu kordistavate alaldite väljundpinge sõltub koormusest rohkem, kui tavalistel alalditel. Suuremad tarbitavad voolud ei ole aga neil sobivad seetõttu, et suuremate voolude korral lähevad vajalikud kondensaatorite mahtuvused suureks, ning võitu seadme gabariitides ja hinnas ei tule. Tuntakse kahte kordistava alaldi lülitust: järjestikkordistit ja paralleelkordistit. VD1 C1 R Ut C2 t VD2
teisendusega. Filtri impulsskaja on avaldatav sageduskarakteristikust järgnevalt: 71. Komplekstakistus ehk impedants Kirjeldamaks samaaegselt amplituudide ja faaside vahelist seost kasutatakse komplekstakistuse ehk impedantsi Z mõistet: 𝑍 = 𝑅 + 𝑗𝑋 =|𝑍|𝑒 𝑗𝜑 Impedantsi avaldise reaalosa R on meile iuba tuntud tavaline takistus, tema imaginaarosa X kannab aga reaktiivtakistuse (reactance) nime Reaktiivtakistust põhjustavad elektriahelas olevad mahtuvused ja induktiivsused Impedantsi moodul |Z| määrab vahelduvpinge- ja voolu amplituudide suhte ning faas φ näitab faasinihet pinge- ja voolu vahel 72. Klemm, port, multiport Klemm - nimetatakse elektroonikakomponendi või – seadme juhtiva osa otspunkti Kasutatakse ka termineid nagu: viik, terminal, jalg vms Kuna vooluahel peab olema kinnine, siis on igal komponendil vähemalt kaks klemmi. Kahe klemmiga seadet nimetatakse kaksklemmiks
1000000 1 1 nanofarad = 1 nF = -9 F = 10 F 1000 000 000 1 1 pikofarad = 1 pF = -12 F = 10 F 1 000 000 000 000 Mahtuvus ei sõltu juhi materjalist. Ühesuuruste vask- ja alumiiniumkuulide mahtuvused on ühesuurused. Mahtuvus ei sõltu ka keha massist. Kui kaks ühesuuruse massiga keha on erineva kujuga, siis on ka nende mahtuvused erinevad. Juhi mahtuvus sõltub juhi pinna suurusest. Mida suurem pind, seda suurem on mahtuvus. 5.3 Kondensaator Kehade mahtuvusele avaldavad mõju läheduses asuvad teised kehad. Mida lähemal on kehad teineteisele, seda suurem on mahtuvus. Sel juhul tuleb rääkida kehade kogumi mahtuvusest. Kahe keha vaheline mahtuvus on võrdne laengu
tekivad mehaanilised võnkumised. Uurides võnkuvat kristalli selgub et ta käitub võnkeringina st. muutes mõjuvat sagedust muutub tema näivtakistus resonantsi nähtustega. Seejuures avaldub kaks resonantsi madalamal sagedusel ilmneb järjestik resonants, mille tekitab võnkering C1L. Mõnevõrra kõrgemal sagedusel aga paraleel resonants, mille tekitab võnkering, mis moodustub kondensaatoritest C1 ja C2, ning induktiivsusest L. Seejuures aseskeemis toodud mahtuvused C 1 on kristalli sisene mahtuvus, C2 aga resonaatori elektroodide vaheline mahtuvus. Resonaatori resonants sagedus sõltub kristalli mehaanilistest mõõtmetest ta ilmneb väga teravalt ja teda mõjutab ainult väga vähesel määral temperatuur. Temperatuuri toime kõrvaldamiseks võidakse resonaator paigutada termostaati. Kuna Piezo resonaator käitub võnkeringina, siis võib teda lülitada generaatori lülitusse sageduse stabiliseerimise eesmärgil sarnaselt võngeringi kasutamisega
võnkeringide ribalaiused nende hüveteguri muutumise tõttu. 2. Automaatne sageduse reguleerimine (ASR) AFC VV häälestustäpsuse soovitavale sagedusele määrab ära eelkõige OSC-i sageduse õigsus ja stabiilsus. OSC-i sagedust mõjutavad peamiselt: 1) toitepinge 2) ümbrustº Neist sõltuvad transistoride sisemahtuvused ja võnkeringi kondede mahtuvused. Eriti suur muutus on VV sisselülitamise järel, mil soojusreziim alles kujuneb ja pole veel jõudnud püsistuda. Seepärast rakendatakse ASR-i eriti ULL-alas (nt: ULL Vv-tes ja telerites, sest neis seadmetes võivad OSC-i sageduse hälbed olla küllalt suured (eriti elektronhäälestuse kasutamisel). FM VV -s saadakse ASR tüürpinge suhtedetektorilt. Selle väljundis tekib alalispinge, mille suurus ja polaarsus muutuvad vastavalt detektori S- kõverale
moonutused ei tohi ületada lubatut piir. Sõltuvalt moonutuste põhjustustest ja ilmnemise viisist, eristatake kahesuhuseid moonutusi: lineaarmoonutusi mille põhjuseks on võimendi lülituses leiduvad sagedusest sõltuvad elemendid ja mitte lineaarmoonutused mille põhjuseks on võimendus elementide mitte lineaarsus. Sagedusest sõltuvadeks elemenditeks on mitmesugused kondensaatorid ja induktiivsused kaasaarvatud ka elementide ja juhtmete vahelised parasiit mahtuvused. Nende toimel võimendatakse erineva sagedusega signaale erineval määral (tavaliselt esineb võimenduse langus madalatel ja kõrgematel sagedustel). Võimenduse erinev määr kajastub võimendi amplituudi sageduskarakteristikul. Peale amplituudi muutuste põhjustavad eelnimetatud reaktiivelemendid. Ka veel signaali faasimoonutusi. Need kajastuvad faasisageduse karakteristikutel. Joonis 2.2.1 Inimkõrv faasimoonutusi ei taju ja seetõttu pole nad helivõimendite puhul
torkehaavade korral või roie on tunginud trauma korral pleuraõõnde. Ühendus on tekkinud väljastpoolt: pleuraõõnes on negatiivne õhk ja atmosfääri rõhk on kõrgem, õhk hakkab pleuraõõnde liikuma ja surub kopsud kokku (kopsud kollabeeruvad). Kui kops on kokku surutud, siis ta ei saa enam hingamisest osa võtta ei saa. Sel juhul tuleb pneumotooraks peatada. 3. Välise hingamise näitajad ja nende ealised iseärasused. Hingamismahud ja mahtuvused. Loe raamatust!! Hingamiselundite talitluseks registreeritakse mitmesuguseid näitajaid. Välise hingamise näitajateks kutsutakse: sissehingamise- ja väljahingamise ajal hingamiselunditesse liikunud mahtude registreerimine. Sisemine: siis kui on tegemist kudede registreerimisega. Spiromeeter kõige välisem näitaja. Kopsude eluline mahtuvus koosneb 3 mahust: 1. tavaline sissehingamise maht, 2. Väljahingamise reservmaht, 3. Sisshingamise varumaht e reservmaht.
· madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) · hea säilivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja tühjenemist võimaldava galvaanielemendiga), siis on olulised veel: · maksimaalne laadimis- ja tühjenemiskordade arv · väike isetühjenemine Pikka aega jäid akude erimahtuvused ühekordse kasutusega elementide omadele alla. Viimastel aastatel on aga akude erimahtuvused üha kasvanud ja sageli ületavad sama suurusega akude mahtuvused tavaliste ,,patareide" oma. Nominaalne klemmipinge (elektromotoorjõud) iseenesest ei näita ühe või teise keemilise vooluallika tüübi headust. Kõrgema summaarse pinge saamiseks võib alati ühendada mitu elementi järjestikku (näiteks 9 V patareid sisaldavad tüüpiliselt 6 elementi elektromotoorjõuga 1,5 V). Konkreetse vooluallika klemmipinge on aga seotud temasse jäänud energiahulgaga. Seda seost kasutatakse näiteks mobiiltelefoni aku laetuse indikaatorites.
Kvaliteedinäitajate gruppi kuuluvad ka püsi-ja dünaamiline stabiilsus, pinge ning voolu võimalik mittesiinuselisus ja dünaamiliste häiringute kestus ning korduvus. Väikese võimsusega toitevõrgu puhul osutuvad piiratuks sisendvoolu harmooniline koostis, võimsustegur ja suuruste ajadiagrammid. Pikkade kaabelliinide korral tuleb arvestada nende aktiivtakistust. Kõrgharmoonilise kooseisuga voolu puhul kaablis on märkimisväärselt olulised jaotatud induktiivsused ja mahtuvused. Seega tuleb vältida või piirata resonantsnähtusi ja pingete ning voolude kuju moonutusi. Alalisvoolu puhul määravad toitevõrgu kvaliteedi peamiselt sisend-nimipinged ja sisend- nimivoolud. Kvaliteedinäitajate hulka kuuluvad siin püsi-ja dünaamiline stabiilsus ning häiringute kestus ja korduvus. Olulised kvaliteedinäitajad on pulsatsiooni tase ja sagedus, väikese võimsuse korral omavad tähtsust elektrilised takistused. Need parameetrid aitavad määrata
Riva-Rocci meetod. Riva-Rocci kasutas rõhu mõõtmiseks elavhõbemanomeetrit. Mansetirõhu tõstmisel leidis Riva-Rocci rõhutaseme, mille juures pulsituiked randmearteril (a. radialiskel) kadusid. Mansetirõhu langetamisel määras ta rõhutaseme hetkel kui pulsituiked randmearteril olid jälle palpeeritavad. Süstoolse vererõhu väärtuseks võttis ta nende rõhkude keskmise. 12. Hingamise füsioloogia. Kopsude ventilatsioon, hingamismehaanika, kopsude mahud ja mahtuvused. Surnud ruumid ja alveolaarventilatsioon. Kopsude verevoolutus. Hapniku ja CO2 transpordil on vajalik: 1. gaasivahetus kopsudes e. väline hingamine, mille käigus uuendatakse kopsude ventilatsiooniga osa alveoolides olevast gaasisegust. Kopsukapillaaride gaasivahetustsoonis olev veri rikastub hapnikuga ning annab ära süsinikdioksiidi 2. gaaside difusioon alveoolide ja vere vahel 3. hapniku ja süsinikdioksiidi transport verega 4. gaaside difusioon kudede ja vere vahel
annaabi.ee 
