elas põhiliselt oma naise kulul. Proua Bovary oli aga armastav abikaasa, kuni ta oma mehes pettus ja endasse sulgus. Ta keskendus edaspidi vaid poja õnnele ja üritas talle võimaldada parimat tulevikku. Kooli pandi Charles viivitusega, kuid tänu oma visadusele sai ta hakkama. Hiljem pandi ta meditsiini õppima, milles ta esialgu põrus, kuid hiljem siiski arsti paberid kätte sai. Charles läks elama Tostes'i, kus pidi õige pea arsti koht vabanema. Ema sokutas talle naiseks temast mitu korda vanema lese, kelle ka väike varandus hinge taga oli. Kord sai Charles kutse lähedal asuvasse tallu visiidile, kus olevat murtud jalaluu. Abi vajajaks oli talunik Rouault, kellega arenesid Bovary'l hiljem väga head suhted. Härra Rouaultil oli ka ilus tütar nimega Emma, kes Charles'ile meeldima hakkas, seepärast muutusid tema visiidid sinna vägagi tihedaks. Varsti aga suri Charlesi naine ning Charls otsustas Emma kätt paluda. Toimusidki
,,Madame Bovary" G. Flaubert lapsed Irma, Napoleon, Athalie, Franklin II armuke Pr. Homais Hr. Leon õpipoiss tütar Justin Berthe apteeker kaupmees Hr. II Hr. Homais abikaasa Lheureux Charles Emma
,,Madame Bovary" G. Flaubert 1. Zanr, toimumiskoht, aeg Romaan, 19. sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'ist, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'i. 2. Peategelased Emma Bovary õnnetu naine, kes unistab paremast elust, armastusest ja rikkusest, otsib romantilise seiklusi Charles Bovary Emma mees, nigel arst, saamatu, aeglane ja veidi juhm, samas aga väga moraalne ja siiras, oli Emmasse meeletult armunud ning ei märganud oma naise truudusetust ja kalkust Härra Homais kohalik apteeker, Charles'i sõber ja abiline, auahne, enesearmastaja Härra Lheureux kaval kaupmees ja rahalaenaja Leon Emma sõber, hiljem armuke, väga malbe, jagab Emmaga ühiseid huvisid, muutub lõpuks aga Emma jaoks liiga igavaks
Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary Emma arstist abikaasa Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast Tostes'is, hiljem kolib see üle väiksematesse linnadesse Yonville'i, Rouen'isse. Raamat algab külakoolist, kuhu saabub uus õpilane. Ta nimi on Charles Bovary. Poiss on ääretult häbelik ja pisut uje. Pärast külakooli asub noormees õppima arstiteadust, mille lõpetamisega tekkis algul probleeme. Eksamid
MADAME BOVARY Väikeses provintsikeskuses praktiseeriva arsti abikaasa Emma Bovary tunneb igavust ümbritsevas üksluises olustikus. Mehe lihtsameelne loomus ja piiratud huvid kihutavad naist otsima oma romantilistele kalduvustele rakendust väljaspool kodu. Areneb armastusintriig noore mõisnikuga, mis aga ei kesta kaua. Emma Bovary otsib uusi tugipunkte oma tundmustele, märkamata, kuidas tema iha õilsa armastuse järele muutub aegamisi tavaliseks kombelõtvuseks. Lõppuks ruineerib ta end sel kombel nii vaimselt kui majanduslikult. Tagajärjetult pöördub ta enda seniste meessõprade poole abisaamiseks, et takistada oma varanduse oksjonile sattumist. Lõplikult pettununa kõigest ja kõigist leiab Emma Bovary väljapääsu vabasurmas. «Madame Bovary» on maailma
Madame Bovary Raamat algab sellega kui Charles Bovary oli alles noor poiss, tal oli raskusi kohaneda uue kooliga ja pidevalt naeruvääristati teda klassivendade poolt. Lapsena ja hiljem sirgudes nooreks meheks oli Charles keskpärane ja igav. Ta kukub läbi oma esimesel meditiinilises eksmis ja saab vaevu teisejärguliseks maa arstiks. Peagi sureb ka tema lesest ema kes jätab talle päranduseks oodatust vähem raha. Hiljem armub Charly oma patsiendi tütresse, Emmasse ning mõne aja möödudes otsustavad nad abielluda. Pärast suurt pulma asusid nad elama Tosteisse. Esialgu oli nende abielu pealtnäha õnnelik, Emmal oli abikaasa kes oli edukas ja tunnustatud nende väikeses kodulinnas. Kuid Emma tahab enamat, ta ei suuda Charlsi armastada nii nagu mees teda armastab. Ta ihkab
Flaubert ,,Madame Bovary" Võrrelge Emma tegelikku ja unelmate elu! Emma luges noorena palju romaane ja nende abil fantaseeris ta põnevast ja romantilisest elust kõrgklassis, kuigi ta ise oli pärist tavalisest mõisahärra perekonnast. Abielludes noore Bovary'ga, lootis, et pääseb keskklassist, et koos mehega nad pürgivad paremasse seisusesse, aga kõik juhtus sootuks teisiti. Tuli hoopis välja, et noor Bovary soovis oma unelmate naisega head ja rahuliku elu
Mõni aeg hiljem pani proua Bovary Charles'i ja Helöise paari. Helöise Dubuci kirjeldus: Dippe'i kohtupristavi lesk, inetu, kuivetanud nagu roigas ja täis vistrikke nagu puu kevadisi pungi. Olenemata ta välimusest oli tal austajaid jalaga segada. Helöise ja Charles abiellusid. Charles hakkas külaarstiks, sellega seoses oli tal vaja teha ka üks väljasõit patsiendi juurde, kelleks oli härra Rouault, ta oli oma jalaluu murdnud. Mehel oli ka tütar, Emma, kes arstile meeldima hakkas. Helöise oli preili Rouault'i peale armukade. Mõni päev pärast Charles'i naasmist koju ta abikaasa suri. Kui Helöise oli surnud kasvas Charles'i patsientide arv. Härra Rouault sõitis peale hr. Bovary naise surma Tostese'i, andis arstile ravimise eest tasu ning ka nõu. Üsna pea mõtles Charles Emma'lt kätt paluda, mida ta ka tegi. Nad abiellusid ning asusid elama Tostese'i
Flaubert „Madame Bovary“ analüüs 1. Millist rolli mängib saatus Emma Bovary elus? Kui suur võim on Emmal endal enda elukäigule? Analüüsige Emma Bovary valikuid! Emma elus oli kindlasti oma osa saatusel ja juhustel. Igavasse keskklassi ei sündinud ju ta enda valikul ja tahtel, ka armukese poolt maha jätmine pole naise süü. Samuti ei saa inimene nii lihtsalt muuta oma loomust ja mõtteviisi, nii ei saa minu arvates Bovaryle pahaks panna tema romantilist ja idealistlikku olemust, mis naise tegevusi ja otsuseid ajendasid. Just saatuse tahtel elas Emma 19. sajandil, mil naiste vabadus oli meestega võrreldes pea olematu.
Madame Bovary Raamatu tegevus toimub Prantsusmaal , jutt kirjeldab ühe mehe Charles Bovary elu. Algselt on Charles noormees, kes läheb kooli tal ei ole väga kerge. Ta õpib lõpuks arstiks ning ta ema otsib talle naise keda kosida. Ühel päeval sai Charles väljakutse Les Bertaux tallu , kus tuli üks murtud jalaluu lahasesse panna. Charles läks ning kohtas seal kaunist neidu Emma Rouaulti, kes talle meeldima hakkas. Mees proovis nii tihti kui võimalik sinna minna, et kokku puutuda Emmaga. Charles'i naine keelas selle lõpuks ära, kuniks naine suri. Pärast surma sai mees rahumeelselt Emmat külastamas käia. Charles ja Emma abiellusid. Nende abielus oli kõik hästi, Emma sünnitas tütre. Naise arust muutus aga elu igavaks, ta ei tahtnud elada ilma pidude ja meelelahutusetta. Charles ja Emma
Antsla 2008 Sisukord 2. AUTORIST..........................................................................................................................................................3 GUSTAVE FLAUBERT.........................................................................................................................................3 (12.DETSEMBER 8.MAI 1880) OLI PRANTSUSE PROOSAKIRJANIK. ERITI ON TUNTUD TEMA REALISTLIK ROMAAN ,, MADAME BOVARY" JA TA PIINLIKULT HOOLIKAS PÜHENDUMUS RAAMATU STIILILE, MILLE PARIMAKS NÄITEKS ON TEMA LÕPUTU ,,PARIMA SÕNA" JA PUHTA KUNSTI OTSING. (1).............................................................................................................................3 2.1 ISELOOM..........................................................................................................................................................3 3. ELULUGU.............................................
Madame Bovary Gustave Flaubert Madame Bovary begins when Charles Bovary is a young boy, unable to fit in at his new school and ridiculed by his new classmates. As a child, and later when he grows into a young man, Charles is mediocre and dull. He fails his first medical exam and only barely manages to become a second-rate country doctor. His mother marries him off to a widow who dies soon afterward, leaving Charles much less money than he expected. Charles soon falls in love with Emma, the daughter of a patient, and the two decide to marry. After an elaborate wedding, they set up house in Tostes, where Charles has his practice. But marriage doesn't live up to Emma's romantic expectations. Ever since she lived in a convent as a young girl, she has dreamed of love and marriage as a solution to all her problems. After she attends an extravagant ball at the home of a wealthy nobleman, she begins to dream constantly of a more sophisticated life. She grows bored and
Kõik need olid olemasolevast täiesti erinevad. Tema mees oleks olnud nägus, vaimukas, peen, kütkestav, niisugune, nagu tema kloostrikooli sõbrannade abikaasad nüüd tingimata olidki.“ -„Eks mees oleks ju ometi pidanud kõike teadma, paljudel aladel osavust üles näitama, naisele kirejõudu sisendama, kõiki elu peensusi ja müsteeriume õpetama! Aga see mees ei õpetanud midagi, ei osanud midagi, ei ihaldanud midagi. Tema meelest oli Emma õnnelik. Ja Emma pani talle pahaks seda sügavat meelerahu, seda siredat jäikust, seda õnnegi, mille allikaks ta ise oli.“ -„„Milline hädavares! Milline hädavares“ kordas ta huuli närides tasakesi. Charles hakkas talle järjest rohkem närvidele käima Mees omandas ajapikku matslikud kombed: järelroa ajal armastas ta tühjaksjoodud pudelite korke lõikuda; kõhu täis söönud, lutsis ta keelega hambaid; suppi süües luristas ta iga suutäie juures.“
Flaubert ,,Madame Bovary" Lugemiskontroll, kirjutatud 29. September 2008. Probleemistik. Hinnatud hindega 5 PÕHIPROBLEEMID 1. Emma (proua Bovary) õnn ja armastus Põhjus: pärast abiellumist ei meeldinud talle Charles enam nii nagu varem. Järjest tulid armukesed, kuid ka nendega läks ta lahku. Esimene läks tagasi Pariisi, teine tüdines naisest lihtsalt ära. Naine otsis õnne ja armastust, mida raamatutest lugenud oli, mujalt, kui oma mehe juurest. Ta ei rääkinud Charlesile, mida ta tegelikult tunneb. Leidis seda, mida otsis teiste juurest.
Kuid kas on olemas ka üht- ja teist laadi tõdesid? Ja kust maalt arvamused lahknevad? Tõde võib käsitleda mitmeti. Valev Uibopuu psühholoogiline romaan ,,Janu" kirjeldab tõe eksitamisvõimalusi. Maria vaevles luutuberkuloosis. Ainsaks tõeallikaks oli lahtiolev aken, mille jutu tõesust oli väga raske filtreerida. Külamehed rääkisid omavahel tõde, mis oli kuuldunud külapealt. Aga nad ei mõelnud sellele, mis võib olla tegelik tõde. Nad uskusid, et Maria sureb raske haiguse tagajärjel. Arsti tõde oli see, et Maria jääb elama. Seega oli tüdrukul väga raske jääda püsima ühele tõele ning mitte lasta ennast mõjutada aknast kuuludud tõest. Toon paralleeli Jiddu Krishnamurti teose ,,Üks ja ainus vabadus" öeldu ,,Pole lootust leida tõde, toimides kellegi teise sõnade järgi, uskudes kellegi teise sõnu. Tõe ja vabaduse leiab üksnes enese tundmaõppimise kaudu..." Maria leidis aja möödudes tõe endast, mitte teiste arvamustest.
Puskini naisega. Puskin on sellest häiritud, ta kannatus katkeb ja kutsub nooremeh duellile. D'Anthes taganeb, ütleb, et ta ei taha Nataljat, vaid hoopis ta õde. Toimub pulm, kus Georges abiellub Puskini naise õega, neist saavad kälimehed. Sellele vaatamata flirdib ikka Georges Nataljaga Puskin kutsub ta uuesti duellile. 8ndal veebruaril 1837 toimubki duell minnakse hommikul duelliplatsile ja Puskin saab kõhtu haavata nii raskesti, et 10ndal ta sureb. Teade Puskini suremisest muutis rahva ja võimud ärevaks, pärast tema surma ei maetud teda suure pidulikkusega Peteruris, vaid surnukeha viidi vaikselt, poolsalaja Mihhailovskojasse vms. Lisaks kirjanduslikule poolele, oli Puskinil ka kirjanduse sotsiaalne mõjujõud, ta pani inimesi mõtlema. Ta looming toob esile ka humanismi põhitõed (inimese õigused ja vabadused). Ta looming pakub ka romantilist ja sentimentaalset pilku ning realismi ja tõde. 4. Lermontov (1814-1841)
seeriatena. Romaan tõi autorile kohtuasja (süüdistati ebamoraalsuses), kuid tunnistati kohtus süütuks. Koguteosena sai romaan sooja vastuvõtu osaliseks. Flaubert valis romaani kirjutamiseks maise aine asemel ühe hiljutise sündmuse: tema ise endise õpilase naine oli end mürgitanud ning arst ise oli kurbusest surnud. Autor pidas reaalsest sündmusest ja paigast võrdlemisi täpselt kinni, muutes vaid nimesid. 2) Probleemikeskne analüüs Provintsiarst Charles Bovary noor naine Emma petab oma tavalist ja igavat meest. Ta oli “pime” mees ning ta ei taibanud märgata Emma armusuhteid Leoni ja Rodolphe’iga. Emma ei olnud võimeline Charles’i armastama nii nagu mees teda armastas. Ta ihkab romantikat, meelitusi ja meest, kelle vastu ka temal tunded oleksid. “Armastus pidi tema meelest tulema äkki, piksemürina ja välgusähvatuse saatel, otsekui taevane raju, mis langeb inimelu peale, paiskab selle segi, pühib sinu tahte minema nagu puulehe ja tuhastab südame
Peategelase elu sarnaneb väga palju autori omaga. Läks Pariisi õppima, kuid liitus Napoleoni sõjaväega, rändas maailmas. Pärast Napoleoni langust oli Itaalias ühel vähetähtsal ametikohal kuni elu lõpuni. Kirjanduslooming hakkab pärast sõjaväest lahkumist. Peategelane Julien Sorel, Proua de Renal, Mathilde, de La Mole, 12) Eugenie Grandet: Tegelased: Nanon, Felix, Eugenie, Charles. Peategelane Eugenie isa Felix, tähtis ärimees, oskab raha teenida, kui ta sureb, on tal vähemalt juba 15 miljonit franki. See suur varandus muudab ta aga ihnuriks. Ta tapab oma naise, sest rikkus mõjutab tema pshüühikat. Tütart hoiab ta aga alatise hirmu all. Felixi vennapoeg tuleb tema juurde elama, sest vennal on pankrot ja too võtab endalt elu. Armuvad Eugenie ja Charles. 13) Isa Goriot- Tegelased: Isa Goriot, Eugene de Rastignac, Vautrin, Delphine de Nucigen, Anastasie de Restaud jt
Uus auto soetatakse moe pärast, sest kõik ju teevad seda, peale mõnda kuud uue masinaga sõitmist peame aga vaikselt endamisi tunnistama et eelmine oli parem ja sobivam. Endine naine tundub ka palju parem ja armastatum kui uus, kellel avastatakse üha rohkem puudusi. Raamatus `Madame Bovary' näeme samuti naist, kes otsib seiklusi ja suuremat armastust, kuid alles viimasel hetkel märkab, et kõik oli tema elus juba olemas olnud ning suure armastuse otsimine näis mõttetu. Kas Emma pikad ideaaliotsingud tõid tulu ning kas ta jõudis oma eesmärgini? Nooruses ei olnud Emmal suurt võimalust meest valida, ta pidi leppima sellega, mis parajasti pakuti. Naine pidi õppima oma meest armastama ja mingil määral ta seda suutiski. Juba varastest kooselupäevist on näha, et Emma tahab justkui midagi muud, tahab muutusi. Ta ootas päevi, mis oleks erinevad kui tavaline argipäev ning nägi neis suurt rõõmu ja edasiviivat jõudu
Tihti ründasid tegelasi kõikvõimalikud koletised, nad langesid meresügavustesse, keskaegsed vangikongid, kus ruumid tõmbusid kokku, peale selle, et see ruum muutub kitsamaks. Novellide peategelaseks oli tihtipeale romantiline noor naine. Kusjuures see noor kaunis naine, kellega siis peategelane abiellub või kellest luuletuses kirjutatakse, on suremas, haige. Poe naised olid aristokraatilikud, kahvatud, väga kaunid, haigalselt tundlikud ja enamik neist sureb novellides ära. ,,Kõige täiuslikum kunst on kauni naise surma kujutamine." Ilu ja armastuse sümboliks oli tema novellides alati naine, ta ülistas naist. Armastus on võrdne surmaga, alati omavahel seotud. Tema kangelased ei soorita kuritegusid mitte kasu pärast, vaid sellepärast, et proovida, kas neil jätkub kurteoks jõudu ja julmust. Teaduslik-fantastilised novellid põhinesid omaaja tehnikasaavutustel. Poe oli nendega kursis, kasutas ja loetles neid
kirjutamiseks. 1870. aastad olid Gustave'ile väga rasked. 1807. aasta sõjas hõivasid preisi sõdurid tema maja ning 1872. aastal suri tema ema. Peale oma ema surma sattus ta majanduslikesse raskustesse. Enamuse aja oma elust kannatas ta suguhaiguste käes ning ta tervis halvenes kuni ta suri 1880. aastal 58-aastasena südamerabandusse. Gustave maeti Rouenisse perekonna hauakambrisse. Kümme aastat hiljem püstitati tema auks Henri Chapu monument Roueni muuseumisse. Loometöö Septembris 1849 sai Flaubert'il esimese teosena valmis "Püha Antoniuse kiusatus", mille ta oma sõpradele ette luges. Sõbrad aga soovitasid tal käsikirja ära põletada ning keskenduda pigem igapäevaelu kujutamisele. 1850. aastal, peale Egiptusest naasmist, alustas ta "Madame Bovaryga", mis nõudis talt viis aastat kirjatööd. Teos avaldati esmakordselt järjejutuna ühes Pariisi ajakirjas aastal 1856
3. Duroy saab tuttavaks Mme de Marelle'iga. 4. Georges saavutab poliitikaringkonnas teatava edu ning kohtub tihti oma armukese Mme de Marelle'iga. 5. Duroy vaevleb tööst hoolimata majanduslikus kitsikuses. 6. Duroy saab endale koha päevakaja rubriigi peatoimetajana. 7. Härra Forestier haigestub. Tema naine, kellele Duroy on juba korra armastust avaldanud, palub tal sõita Cannes'i vana sõbraga hüvasti jätma. 8. Härra Forestier sureb, Duroy palub värske lesknaise kätt. 9. Mõne aja pärast nad abielluvad. 10. Noorpaar sõidab külla Duroy vanematele. Madeleine (Forestier' lesk) pettub nende lihtsas elustiilis ja jahedas vastuvõtus ning paar sõidab Pariisi tagasi. 11. Madeleine aitab Georges'il artikleid kirjutada ning teda pilatakse selle pärast toimetuses. 12. Tänu naisele on Duroyst saanud mõjukas tegelane, kelle salongis söövad õhtust tähtsad poliitikud.
Gustave Flaubert. (1821-1880) Üks suuremaid prantsuse romaanikirjanikke on läinud ajalukku suure stiilimeistrina. Tema looming polnud nii mahukas kui Balzacil, kuid töötas väsimatult, lihvis oma stiili peensusteni ha veetis üheainsa lk kallal sageli nädalaid. Idee sai tema arvates eksisteerida vaid tänu vormile. Flaubert oli pärit Roueni arstiperekonnast. Ta õppis Pariisis õigusteadust kuid elas läbi närvivapusutse ja jättis õpingud pooleli.50. eluaastani elas ta koos oma emaga. Ta ei abiellunud kordagi, kuigi tal oli suhe kirjanik Louise Colet'ga. Tagasitõmbunud elu elav Flaubert pidas kirjavahetust mitmete kirjanikega nt Hugo ja Zolaga. Madame Bovary kirjutamiseks kulus Flaubertil viis aastat. Raamatu ebamoraalse sisu pärast kaevati ta ka kohtusse, kuid mõisteti õigeks
pannud Vautrin. Isa Goriot'l on kaks tütart, kellele ta on ära andnud kogu oma raha et nood saaksid rikastele meestele naisteks. Tütred aga isast ei hooli. Goriot ja Rastignac saavad sõpradeks ning Rastignac korraldab ka Goriot matused. Rastignac tuli Pariisi õppima, kuid peagi mõistis, et tähtsam on luua sidemeid ning Vautrinist saab tema õpetaja. 14.Nim"Madam Bovaary" tähtsamad tegelased ja sündmused Madame Bovary": teos algab Charles Bovary lapsepõlvega. Ema soovil õpib Charles arstiks ning asub oma abikaasa Emmaga elama Toste'sse. Emma pole õnnelik ning teda tülgastab maakoht ning talumatult matslik Charles. Abielu mõraneb ning Bovaryd kolivad teise alevikku, et uuesti alustada. Naisel tekib armuke. Järgmise armukesega Rudolphega tahab naine põgeneda, kuid siiski ei tee seda. Emma avastab, et on võlgades ning tapab enda. Sureb ka Charles. 10.Nim Flauberti tähtsamad teosed
Kas raha teeb õnnelikuks? Inimeste vahelised suhted on keerulised ning inimesed on väga erinevad. Ühed on tuimad ning ei oota millegi erilise juhtumist, ilmselt ei saa nad isegi aru mille nimel elavad. Päevad mööduvad aeglaselt ega naudita ilusaid kordumatuid hetki. Teised elavad unistades, püüdlevad eesmärkide poole, tahavad oma eluaja jooksul midagi suurt saavutada. Eesmärgiks mida saavutada võib olla rikkus. Teoses ,,Madame Bovary" tegelane Emma Bovary on unistaja, ta maailmapilt on hägustatud romaanidest loetud kirglikest suhetest ning jõukatest aadlikest. Proua Bovary tahab elult kõike mida tal ei ole, jättes märkamata selle mis tal olemas. Naisel on armastav abikaasa ning väike tütar, ta on nõus nad kaotama rikkuse ja ,,õnne" nimel. Emma tahtis et tema magamistuba oleks ehitud nagu rikkuril ning seljas kandis viimaseid moode. Ta nägi raamatuid lugedes
Legend lõpeb, kui Tristan saab taas teise haava mürgisest relvast. Ainult Iirimaa Isolde suudaks ta terveks ravida. Tristan kutsub teda enda juurde, leppides kokku märguande, et kui Isolde nõustub tema juurde tulema, siis olgu saabuva laeva puri valge. Kui Isolde keeldub, lehvigu laeva mastis must puri. Isolde tuleb ning valge puri teavitab tema saabumisest, kuid armukadedusest pimestatud Valgekäsi Isolde valetab Tristanile, öeldes et laeva puri on must. Tristan sureb meeleheitest ning kohale sõitnud Isolde võtab endalt elu. Rüütlikirjandusele, rüütli- ehk õukonnaromaanile on omane armastusteema ja daamikultus, ning rüütlielu ja -vooruste idealiseerimine. Kirjanduses pole enam oluline isandate ja nende nimel peetud võitluste ülistamine, vaid armastus. Jutustati kahe truu armastaja seiklustest. Enamasti ei lubanud seisuse ja usuvahed neil abielluda. Vanim romaan on lugu Cornwalli
olla päästja? Kuidas armastus muudab meid? Armastus asetab roosad prillid meie ninale ning näitab maailma ja inimesi just sellisena, nagu me seda näha tahame. On inimesi, kes kaotavad armudes pea ning näevad armastatud inimeses ainult head. Armastus muudab mõned inimesed pimedaks. Gustave Flaubert'i romaani ,,Madame Bovary" tegelane Charles on pimesi armunud Emmasse. Naine ihkab rikkust ja kingitusi. Ta tahab käia teatrites ja kontsertidel, kuid Charlesile sellised tegevused ei meeldi. Emma peab oma meest Charles'i igavaks ning kaotab tema vastu huvi. Naine astub armusuhetesse teiste meestega. Charles isegi ei aima, et naine teda petab. Emma laenab ärimehelt raha ning ei suuda seda enam tagasi maksta. Naine sooritab enesetapu, kuid Charles andestab talle kõik. Mees maksab võlad ning armastab Emmat edasi isegi peale tema surma. Emma pidas rikkust ja seiklusi Charlesi armastusest tähtsamaks. Ta ei hoolinud sellest, mis tunde ta tekitab teda armastavale mehele, kui otsustas oma
Vaimne tervis ütles ülesse. Pika peale saab temast jälle normaalne laps. Omab kodust eemal oma hariduse Asub Pariisi juurat õppima Temast saab notari kirjutaja mõistab et ei taha juristina töötada. Hakkab hoopis kirjanikuks. Emale aga ei meeldinud see. Oli õnnelik oma elu üle. Kirjutab esimese värsstragöödia. "Ausalt rikastuda on niisama võimatu kui ausalt varastada" Töötab öösiti vihkab tubakat leiab naise endale abielluvad 1849 balzac jääb haigeks. JÕGIROMAAN - romaanitsükkel, koosneb paljudest romaanidest. Omaette romaanid. Seovad ühised tegelased. SUURTEOS "Inimlik komöödia" 1. "Kommete etüüdid" - koosneb stseenidest (6 osa) 1.1 "Stseenid eraelust": "Isa Goriot" "Gobreck" "Kolonel Chabert" 1.2 "Stseenid provintsielust": "Poissmehe elu" "Eugenie Grandet" "Muinsuste muuseum" 1.3 "Stseenid Pariisielust": "Cesar Birotteau" Nucingeni pangamaja" "Kurtisaanide hiilgus ja viletsus" 1
Ta on auahne, andekas, õpihimuline individualist, oma ideaaliks peab ta Napoleoni. Esimene samm noormehe unelmate täitumise teel on koduõpetaja koht linnapea juures. Karjääriredeli järgmiseks astmeks saab Pariisi aadliku sekretärina tema tütre armasutuse võitmiseks. Kuid pihiisa kirjutatud kiri paljastab ta. Tulvil segaseid tundeid, sõidab ta kiriku ning tulistab seal palvetavat proua de Renali. Naine jääb elama ja hoolimata Julieni teost armastab ta teda ikkagi edasi. Toimub rahvarohke protsess, mida Julien mõjutab meelega oma vastu. Ta keeldub end alandamast ja armu palumast. Surmamõistetute kongi on kadunud kogu auahnus, julgeb olla ta ise siiras ja tundlik noormees. Tema südames on veel armastust proua de Renali vastu ning üürikestel külaskäikudel saab Julien kogeda täiuslikku õnne. 6. KIRJELDA BALZACI PÕHITEOSE OLEMUST. ,,Isa Goriot" Tegevus toimub ühes
lugejale lähedasemaks. Mulle meeldis lugeda elust, millega ma ise kunagi kokku ei puutu, elust, mis praeguseks ajaks on ainult minevikku jäänud. Samas aga leidus seal asju, mis on endiselt aktuaalsed. Seal raamatus räägitakse abielust, armastusest, perekonnast, petmisest - mingite inimeste igapäevasest elust. Enamus neist on ajaga omale uue tähenduse saanud, aga on ka neid, mis olenemata ajastust on ikka samamoodi, nagu näiteks petmine. Madame Bovary, Charles'i naine, pettis teda nii õigetel, samas nii valedel põhjustel. Charles abiellus endast palju noorema naise Emmaga. Emma oli pärit rikkamast perest, ta oli noor tuline hing, kes tahtis maailma näha. Elu millega ta harjunud oli erines Charles'i omast, aga kuna alguses tundub kõik uus ka huvitav, abiellusid ka nemad. Bovary'de abielu oli õnnelik väga vähest aega ning seetõttu hakkas Emma ka Charles'i petma. Kohatu
tagasi. Tütred aga ei hoolinud oma isast üldse. Nad olid oma isa sõduritele sõdurite endi silme läbi. Samas ei pea ta ise Esimeses suhtes väga karmid kuna isa ei kuulunud nende ühiskonda- ta ei maailmasõjas osalenuna oma jutustust objektiivseks. Remarque'i olnud nii kõrgel positsioonil. Isal käisid nad külas ainult siis kui neil sõnutsi on tegu ühe väikese sõdurite salga seiklustega. raha vaja oli. Vahel käis mõni teenija raha järel. Kui isa haigeks jäi Sõjakoleduste käsitlemine on teoses paljuski realistlik ja ei tulnud kumbki tütardest teda vaatama. Nad koorisid ta rahast dramaatiline. Keemiarelvade ja kuulipildujate kasutuselevõtt on tühjaks ja ikkagi arvasid nad, et isal kuskil veel suurem varandus sõjapidamise teinud surmavamaks ja julmemaks kui varem. on. Aga ei olnud. Surivoodil olevat Isa Goriot käis vaatamas Kaevikud on pideva suurtükitule all, lahinguväli on kaetud laipadega
Paneb vene õigeusu kirik Tolstoi kirkuvande alla kui valeprohveti. 1908. Kui on tema 80. Juubel, siis seda keelatakse avalikult tähistada. Tegelikult ei ülte senisest elust lahti, elab ikka edasi oma uhkes aadlilossis Moskvas või mõisas Jasnaja Poljanas. Pannakse tähele ja heidetakse ette. Siis püüab mitu korda kodust lahkuda, teeb seda ometigi kord, nimelt siis, kui on 82-aastane, siis 28. Oktoobril 1910. Lahkus ta kodust. Haigestus teel rongis kopsupõletikku ja sureb ühes jaamahoones. Pole lemmikkirjanik Künnapasel, aga väga armastab vene kirjandust. Polnud Tolstoi selge mõistusega. Romaan ,,Ülestõusmine." Ülestõusmine nagu ülestõusmispüha, vaimne ülestõusmine. Ta kirjuas muide seda 10 aastat, 1889-1899. Tollel romaanil on eluline tagapõhi, üks väga tuntud vene advokaat, tolleaegne, rääksi Tolstoile loo oma kohtupraktikast. Sisu on niisugune väga fanaalne, haritud ja
sõnnikuhunnikul roose kasvatada”. Alustanud kirjutamist küll romantilises laadis, jõudis Flaubert õige pea realistliku vaatenurgi. Kuulsuse saavutas ta juba esimese romaaniga “Madame Bovary”, mis tõi halastamatult esile romantilise illusioonide kahjuliku toime, kodanliku oleskelu ja mõtteviisi labasuse. “Madame Bovary” on süzeelt üsnagi lihtne: provintsiarst Charles Bovary noor naine petab oma tavalist ja igavat meest. Romantilisi romaane lugedes üleskasvanus Emma unistab tõelistest tunnetest, suurest armastusest, otsib põgenemist oma üksindusest, milles ta elab. Ta istub igavas kolkas, peab hoolitsema abikaasa eest, keda ta ei armasta, sünnitab tütre, aga ikka tundub kõik tühi ja argipäev hall. Nii pühendubki naine mõtetes raamatufantaasiatele, unistab endale hoopis teistsugune, armastusega täidetud elu, otsib teda, kellega Emma mittekunagi ükikuna tunneb ennast. Seega elab Emma otsekui kaht elu korraga, kusjuures
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
