Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary Emma arstist abikaasa Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast
Leon õpipoiss tütar Justin Berthe apteeker kaupmees Hr. II Hr. Homais abikaasa Lheureux Charles Emma Bovary I armuke I abikaasa Rodolphe Helois isa Ronault vanemad Hr. ja Pr. Bovary Charles Bovary- arst, Emma mees. Nigel arst, kes peale lihtsamate meditsiiniliste protseduuride, midagi muud eriliselt ei osanud. Toetus oma otsustega ja uskus oma naist, kes
Madame Bovary Gustave Flaubert Madame Bovary algab sellega kui Charles Bovary on noor poiss, kes ei sulandu kuidagi oma uues koolis ja keda tema klassikaaslased mõnitavad. Lapsena ja hiljem, kui ta sirgub nooreks meheks, on Charles keskpärane ja üksluine inimene. Ta kukub läbi oma esimesest arstieksamist ja napilt saab temast teisejärguline maa-arst (vms). Tema ema sokutab talle naiseks ühe lese, kes aga peatselt sureb ja jätab Charlesile palju vähem raha, kui ta oli lootnud.
Flaubert ,,Madame Bovary" Võrrelge Emma tegelikku ja unelmate elu! Emma luges noorena palju romaane ja nende abil fantaseeris ta põnevast ja romantilisest elust kõrgklassis, kuigi ta ise oli pärist tavalisest mõisahärra perekonnast. Abielludes noore Bovary'ga, lootis, et pääseb keskklassist, et koos mehega nad pürgivad paremasse seisusesse, aga kõik juhtus sootuks teisiti. Tuli hoopis välja, et noor Bovary soovis oma unelmate naisega head ja rahuliku elu. Veel suurema tõuke oma fantaasiaid realiseerida andis ball, mille korraldas üks jõukas markii. Saades aru, et tõenäosus oma unelmad täide viia on väike, langeb Emma tihti masendusse, kuni nad esialgsest kohast minema kolivad. Et kuidagi moodi tunda ennast kõrgklassile lähedal, lasi Emma Charlesil pidevalt hea koguse raha raisata naisele, et too saaks kõik, mis ta tahab. Kuigi see rahuldas Emma vajadusi vaid mingiks ajaks
Madam Bovary Flaubert Tegelased: Charles Bovary vanahärra Bovary vanaproua Bovary Emma Bovary Homais Leon Berthe Lhereux Bournisein Rodolphe Sisu ümberjutustus Charles Bovary sündis üsnagi vastuolulisse perre, kus isal ja emal olid väga erinevad ettekujutused lapse kasvatamisest. Isa oli laaberaja ja elu raiskaja, kes elas põhiliselt oma naise kulul. Proua Bovary oli aga armastav abikaasa, kuni ta oma mehes pettus ja endasse sulgus. Ta keskendus edaspidi vaid poja õnnele ja üritas talle võimaldada parimat tulevikku. Kooli pandi Charles viivitusega, kuid tänu oma visadusele sai ta hakkama. Hiljem pandi ta meditsiini õppima, milles ta esialgu põrus, kuid hiljem siiski arsti paberid kätte sai. Charles läks elama Tostes'i, kus pidi õige pea arsti koht vabanema. Ema sokutas
õetütre juurde. G.Flaubert oli elulõpuni vaba mees. Ta reisis ringi(Egiptus, Lähis-Ida jne). 1856(1857 valmis) asus kirjutama peateost ,,Madam Bovary'', rahva hulgas teost saatis suur menu, aga autorile tõis kaasa see suure pahanduse. Sellepärast oli kohtuprotsess, kui autorit kinni ei pandud. Reisis Aafrikasse, et koguda materjali uue teose ,,Salambo,, jaoks. Kirjanik elas tagasihoidlikult, vaeselt ja teda kimbutasid rahamured. 1880 suri Flaubert ajurabandusse. ,,Madam Bovary,,- tema abikaasa oli Charles Bovary, kellega ta kohtus kui too tema isa kais ravimas, sest ta oli väga haige. Madam Bavary elas priiskavat elu, tõmbas teiste meestega ringi ning ei hoolinud oma lapsest. Võttis ka palju laene mõtlemata seda kuidas ta need tagasi suudab maksta. Tema armukesteks olid Rodolphe ja Leon. Emma ei olnud õnnelik, ta ei teadnud lõpuks enam ise ka mida ta tahab või mida ta ei taha. Inimene peaks olema õnnelik ja rahul sellega mist al olemas on.
Alexandre Dumas _ «Kolm musketäri» EESSÕNA, milles selgitatakse, et is- ja os-lõpuliste nimedega kangelastel, kelledest meil on au oma lugejatele jutustada, ei ole midagi ühist mütoloogiaga. Umbes aasta tagasi, kogudes kuninglikus raamatukogus materjali «Louis XIV ajaloo» jaoks, sattusin ma juhuslikult «Härra d'Artagnani memuaaridele», mis oli trükitud -- nagu suurem osa selle ajajärgu töid, kus autorid püüdsid kõnelda tõtt nii, et nad ei satuks selle eest pikemaks või lühemaks ajaks Bastille'sse -- Pierre Rouge'i juures Amsterdamis. Pealkiri võlus mind: võtsin memuaarid koju kaasa, muidugi raamatukoguhoidja loal, ja lugesin nad ühe hingetõmbega läbi. Mul ei ole kavatsust hakata analüüsima seda huvitavat teost, piirduksin ainult tema soovitamisega neile lugejatele, kes tahavad saada pilti ajastust. Nad leiavad sealt meistrikäega joonistatud portreid, ja kuigi need visandid on enamuses tehtud kasarmuustele ja kõrtsiseintele, võib neis siiski niisama tõep?
Kõik kommentaarid