Leon õpipoiss tütar Justin Berthe apteeker kaupmees Hr. II Hr. Homais abikaasa Lheureux Charles Emma Bovary I armuke I abikaasa Rodolphe Helois isa Ronault vanemad Hr. ja Pr. Bovary Charles Bovary- arst, Emma mees. Nigel arst, kes peale lihtsamate meditsiiniliste protseduuride, midagi muud eriliselt ei osanud. Toetus oma otsustega ja uskus oma naist, kes
Gustave Flaubert ,,Madame Bovary" Tähtsamad tegelased: Emma Bovary peategelane, õnnetu naine, kes unistab paremast elust Charles Bovary Emma arstist abikaasa Härra Homais Apteeker, Charles'i hea sõber ja abiline Leon Emma sõber, kellest hiljem sai tema armuke Rodolphe Boulanger Emma esimene armuke Härra Lheureux rahalaenaja ja kaval kaupmees, kelle pärast tekkis Emmal nö ostusõltuvus Berthe Emma ja Charles'i tütar Justin apteekri abiline, kes armub Emmasse ja kelle abiga Emma ennast mürgitas Tegevuskoht: 19.sajandi Prantsusmaa. Tegevus algab väiksest maakohast
MADAME BOVARY Väikeses provintsikeskuses praktiseeriva arsti abikaasa Emma Bovary tunneb igavust ümbritsevas üksluises olustikus. Mehe lihtsameelne loomus ja piiratud huvid kihutavad naist otsima oma romantilistele kalduvustele rakendust väljaspool kodu. Areneb armastusintriig noore mõisnikuga, mis aga ei kesta kaua. Emma Bovary otsib uusi tugipunkte oma tundmustele, märkamata, kuidas tema iha õilsa armastuse järele muutub aegamisi tavaliseks kombelõtvuseks. Lõppuks ruineerib ta end sel kombel nii vaimselt kui majanduslikult. Tagajärjetult pöördub ta enda seniste meessõprade poole abisaamiseks, et takistada oma varanduse oksjonile sattumist. Lõplikult pettununa kõigest ja kõigist leiab Emma Bovary väljapääsu vabasurmas. «Madame Bovary» on maailma
Madame Bovary Gustave Flaubert Madame Bovary algab sellega kui Charles Bovary on noor poiss, kes ei sulandu kuidagi oma uues koolis ja keda tema klassikaaslased mõnitavad. Lapsena ja hiljem, kui ta sirgub nooreks meheks, on Charles keskpärane ja üksluine inimene. Ta kukub läbi oma esimesest arstieksamist ja napilt saab temast teisejärguline maa-arst (vms). Tema ema sokutab talle naiseks ühe lese, kes aga peatselt sureb ja jätab Charlesile palju vähem raha, kui ta oli lootnud.
Madame Bovary Gustave Flaubert (Tegevuspaik: Tostes' linn, Dippe' linnaosa) Raamat algab teemal, kas saata Charles kooli või mitte. Proua Bovary soovib seda teha kuid härra Bovary ei soovi seda siiski. Lõpuks Charles'i ema suure mangumise peale saadeti poeg 12 aastasena kooli, kus poisi hooldusõpetajaks sai härra Roger. Charles ei sulandu oma klassi, teda mõnitatakse. Üks norimise põhjuseks on see, et tema on ainukene, kes ei oska kaabut klassiuksest sisse astudes vastu põrandat lennutada (see oli klassi komme). Charles Bovary kirjeldus: lühikesed juuksed, tukk oli sirgelt laubale kammitud nagu külaköstril, näol püsis vagur ja väga häbelik ilme
Pilet nr 4: 1) G. De Maupassant'i elu ja looming Guy de Maupassant (1850-1893) sündis ja elas Normandias. Isa poolt aadlipäritolu. Isa läks kodust ära, ema kasvatas teda. Ema oli haritud. Kloostrikoolis Guy'le ei meeldinud, ta visati välja. Lõpetas ühe kolledzi ja läks ka sõtta. Ülikooli ei saanud, töötas ametnikuna. Vaikselt kirjutas, aga ei avaldanud. Mitmekülgne, sportlik (sõudmine). Nägi palju lihtrahva elu. Varane looming oli romantiline. 7 aastat juhtis ja õpetas teda Flaubert. Väga viljakas, kirjutas väga palju. Sai populaarseks. Kuid oli kinnine, pelgas avalikkust. Reisis, ka purjekaga, Vahemerel, Inglismaal. Varane looming oli rõõmsameelne, hiljem muutus järjest pessimistlikumaks. Tervise halvenemisega seoses halvenes ka suhtumine inimkonda. Teda kummitas hirm surma ees ning ka kartus loomingulise viljatuse ees. Sooritas enesetapukatse, pandi vaimuhaiglasse suri seal. Flauberti surma järel oli talle nõuandjaks ka Turgenev
Louis Comes, tulevane kuningas. Teegemist on ka auküsimusega, mis vib taas mitmete enesetappudeni. Esietenduse ajal läks kähmluseks: Hugo eiras senist klassitsistlikku aleksandriini (värsskõnet) ja peategelane läks vastuollu kõrgemate võimudega. Näitekirjanduses jätkub Hugol demokraatlik hoiak. Kõrgemaid väärtusi kandvad kangelased on läinud vastuollu võimukandjatega. 10. Flaubert (1821-1880) Gustave Flaubert on üks prantsuse realismi klassikutest. Ta sündis Rouenis. Ta isa oli kirurg. Isa soovil läks juurat õppima, kuid jättis pooleli, sest see ei huvitanud teda. Ta asus mõisa tagasihoidlikult elama. Pühendus täielikult loometööle. Flaubert on oma stiili ja keele suhtes väga range. Kirjutamine nõudis temalt ränka vaeva ja palju aega. Tema meelest tuli ainult tegelaste öeldu, tehtu ja muljed alles jätta. Kõik autori kommentaarid ja abstraktsioonid tuli eemaldada.
väga halva mulje. Samas nägi ta ka tugevalt patriootlikke talupoegi, neid kujutas tihti ka oma novellides. Avaldas esimesed novellid varjunime all. Lihvis ja nokitses palju oma novellide kallal. Arvestades lühikest eluiga ilmus tal kokku päris palju novellikogusid. Novellid lihtsad, kerge lugeda. Lihtsa stiili taga umbmäärane kurbus, nukrus. Hüppelauaks sai üks ta esimesi novelle, mille kirjutas Zola juures käies. See oli "Rasvarull". See sattus kogumikku "Medani õhtud". Zola ja Flaubert ütlesid, et see on lugu, mida ei unustata. Tegevus toimub sõja ajal. Sõidetakse tõllas, kus reisivad korralikud kodanikud, kelle seas on ka üks prostituut Rasvarull. Kuidas auväärsed kodanikud teda ära kasutavad oma huvides. "Kaelakee" on novell ühest abielupaarist, kes kutsutakse külla peenesse seltskonda. Naine laenab selleks õhtuks oma sõbrannalt kaelakee. Koju tagasi jõudes avastavad, et kaelakee on kadunud. Ei leiagi enam üles ja pererahvalt ka ei julge küsima minna
Kõik kommentaarid