Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maavärin, magnituudi, tsunami, indoneesia, hukkunuid, maavärinad, epitsenter, alas, earthquakes, alaska, jaapanis, sumatra, fukushima, maapind, peruus, elamut, tsunaami, kahjustunud, vigastatud, hävinenud, kadunuks, maalihke, haiti, a4rin, ireland, guinea, maavarin, salumäe, audentese, skaalat, tõenöosus, suuremaid, metsloomad, nendest, neljalMaavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahjud aastatel 2000 – 2011 Marko Meimer Audentese e-gümnaasium Tallinn, 2013 Miks ja kuidas tekivad maavärinad? Teadlane S. Richter on kindlaks teinud, et 90% kõigist maavärinatest on seotud mäestike tekkega Vaikse ookeani ümber ning Vahemere mäestikuvööndis. Maapinnal on kohti, kus ei möödu päevagi ilma märgatavate maa-aluste tõugeteta. Ent enamikus maailma paigus esineb maavärinaid suhteliselt harva. Maa sisemuse pidev liikumine paneb Maa värisema, võpatama ja võnkuma. Kord on tõuked nõrgad, kord tugevad. Pinna- ja sügavtõuked häirivad maakoort. Need nn. tektoonilised
................................................................................................3 Maavärinate mõõtmine............................................................................................................5 Seismograaf.............................................................................................................................7 Kas maavärinaid on võimalik ette ennustada?........................................................................8 Suurimad maavärinad..............................................................................................................9 Maavärinad Eestis.................................................................................................................13 Maavärinad mere all..............................................................................................................15 Kasutatud kirjandus....................................................................................................
Jaapani katastroof Referaat Koostaja: Pärnu 2011-04-20 Sisukord Sissejuhatus............................................................................lk1 Miks maavärin tekib..................................................................................lk2 Jaapan...................................................................................................lk3 Maavärin Jaapanis.....................................................................................lk4 Probleemid tuumajaamadega........................................................................lk5 Imelised pääsemised.......................................................................
MAAVÄRINAD Sissejuhatus Inimkonna algusest saadik on teada, et loodus on pidevas liikumises ja muutumises. Ähvardavate loodusjõudude seast on inimese jaoks kõige hirmsamad maavärinad, mis on alati olnud salakavalateks vaenlasteks kogu inimkonnale. Maavärinad on hävitanud kõigutamatutena näivad mäed ning muutnud maastikku tundmatuseni. Aastatepikkuste vaatluste andmetel toimub aastas Maal keskmiselt 20 katastroofilist maavärinat, nendest 2 ülitugevat, 150 purustavat, 9000 tugevat ning 19 000 nõrka. Samuti toimub miljoneid väikseid maavärinaid, mida tajuvad vaid ülitundlikud seadmed. Maavärinate tõttu on arvatavast hukkunud umbes 15 miljonit inimest, viimastel aastakümnetel on hukkunuid olnud 14 tuhande ringis.
Tsunami on maalihke, maavärina või vulkaanipurske tagajärjel tekkinud hiiglaslik merelaine.Tsunamit võivad tekitada veel mere äärsete kaljude varingud või asteroidid. Sõna tsunami tuleb jaapani keelest ja tähendab lainet. Kõige rohkem esineb tsunamisid Vaikse ookeani rannikul ja Jaapani saarestikus. Kõige tihemini põhjustavad tsunami veealused maavärinad. Kõige tihedamini tekitavad veealuse maavärina laamade kokkupõrked, kus ookeaniline laam libiseb mandrilise laama alla. Tekib veealune maavärin, mis tekitab lained. Need lained sööstavad kiirusel 800 km/h ja võivad liikuda väga kaugele. Lainepikkus on tsunamil 200 km , tavalisel lainel 100 meetrit. Alguses võivad lained asuda üksteisest väga kaugel ja on ainult mõni meeter üle merepinna. Need on ainult tohutute veemasside tipud. Kui tsunami jõuab
kaugusel.Peruu-Tsiili süviku pikkus on umbes 5900 km, see ulatub 6° kuni 39° lõunalaiuskraadini ja 75° kuni 82° läänepikkuskraadini. See on maailma pikim süvik. Süviku laius on 30 kuni 90 km.Mõnikord eristatakse Peruu süvikut (pikkus üle 1500 km, sügavus 6601 m) ja Tsiili süvikut (pikkus 2200 km, sügavus 8069 m). Peruu-Tsiili süvik on tekkinud ookeanilise Nazca laama sukeldumisel mandrilise Lõuna- Ameerika laama alla. See piirkond on seismiliselt aktiivne.Peruu maavärin oli 2007. aasta 15. augusti. kohaliku aja järgi kell 18:40.57 Vaikse ookeani all Peruu ranniku lähedal toimunud Richteri skaala järgi 8,0magnituudi tugevusega maavärin.Maavärin toimus Nazca laama ja Lõuna-Ameerika laama piiril. Need laamad liiguvad teineteise suunas kiirusega 78 mm aastas. See liikumine on erisuguse kiirusega kestnud juba miljoneid aastaid. Väiksema kiiruse perioodidel tekib kahe laama piirile kurrutus, milleks on Andide mäestik. Suurema
cia.gov/library/publications/the-world-factbook/geos/ja.html 3 http://www.timesonline.co.uk/tol/news/world/asia/article4170649.ece ja http://www.nytimes.com/1999/07/15/world/in-japan-mired-in-recession-suicides-soar.html 7 KATASTROOF JAAPANIS 11.03.2011 kl. 14.46 Tokyo aja järgi toimus Vaikses ookeanis, Jaapani kirderanniku lähedal võimas, 8,9 magnituudine maavärin, mille eiptsenter asus 373 km kaugusel Tokyost (koordinaatidel 38° 19′ N, 142° 22′ E). Kõige lähemad suuremad Jaapani linnad epitsentrile olid Sendai ja Fukushima. Maavärin põhjustas eelkõige Kirde-Jaapanis, aga ka Tokyos purustusi ja ka inimohvreid. Suurem osa sellest oli põhjustatud tugevast, kuni 38 meetri kõrgusest hiidlainest, mis tabas Põhja-Jaapani idarannikut mõnes kohas kuni 10 km sisemaale.
Maavärinad http://www.gi.ee/geomoodulid/ Koostanud Ülle Liiber Maavärina tagajärjed Islandil Maavärinad • 20. sajandil täiustusid seismiliste lainete mõõtmisvahendid ja hakati rohkem seismograafe kasutama maavärinate registreerimiseks. • Üleilmne seismojaamade võrk rajati 1960. aastatel, mis võimaldas registreerida kõik maavärinad. •Tänu sellele selgus, et suurem osa maavärinaid toimub vaid teatud piirkondades – peamiselt laamade äärealadel. Maavärinate esinemispiirkonnad 1954. aastal avaldas prantsuse seismoloog J.P. Rothé sellise kaardi, kus on näidatud maavärinate peamised esinemisalad. Maavärinate registreerimine • http://earthquake.usgs.gov/eqcenter/index.php Maavärinate esinemispiirkonnad Punasega on tähistatud vulkaanide levikualad, kollasega
elades vältida. Kui sa ei osale liikluskeeristes, ei sõdi, ei suitseta jne on võimalus surra just läbi loodusõnnetuste, mille alla kuuluvad ka tsunaamid. Tänu tehnika tohutule arengule 20 saj. On tänapäeval võimalik mingilgi määral ennetada ette katastroofe ja läbi selle ohvreid vähendada. Küll aga näitab vastupidist eelmise aasta lõpus Taimaal toimunud suur katastroof mis oli läbi aegade ühe suurima ohvrite arvuga. Selle põhjustas maavärina tagajärjel tekkinud hiidlaine ehk tsunami. See oli ka üks põhjusi, miks valisin oma teemaks just tsunamid. Kui üks asi on nii võimas, et suudab maailmama muuta ja panna keskenduma aint ühele asjale, hakkab huvitama, et mis seda sis põhjustab, mis jõud selle kõige taga on. Kagu-Aasia katastroofist räägiti uudistes ja lehtedes nii palju, nagu see oleks esimene omataoline läbi aegade, ometi on ju neid toimunud koguaeg läbi maailma ajaloo. Miks siiski ei suudeta selliseid asju piisavalt pikalt ette ennustada ja näha
Võru Kesklinna Gümnaasium Looduskatastroofid Referaat Sisukord 1. Saateks lk 3 2. Maavärinad lk 4 3. Üleujutused lk 5 4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks
töötleval tööstusel. Jaapan on maailmas nii tootmise mahult kui tehnoloogiliselt tasemelt juhtival kohal terase ja värviliste metallide, elektrijõuseadmete, ehitus- ja kaevandusseadmete, mootorsõidukite ja nende varuosade, elektroonika- ja sideseadmete, tööpinkide, automatiseeritud tootmisliinide, raudteevedurite ja veerevkoosseisu, laevade, kemikaalide, tekstiilitoodete ja toiduainetetööstuse toodete tootmises. 6. 2011. aasta Sendai maavärin Maavärin oli 9-magnituudine, mis toimus Jaapanis reedel, 11. märtsil 2011 kell 14.46 kohaliku aja järgi (7.46 Eesti aja järgi). See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin. Värina epitsenter oli 130 kilomeetrit Sendaist ida pool ja 373 km kaugusel Jaapani pealinnast Tkyst. Maavärina hüpotsenter asus umbes 24,4 km sügavusel. Toimunud on vähemalt 160 järeltõuget, millest 22 oli üle 6 magnituudi. Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami
Krakatau vulkaanipurset on võrreldud Hirosimale visatud tuumapommiga. Hinnanguliselt oli saare otseses mõttes tükkideks rebinud Krakatu purse 10000 korda võimsam.(1) Toona Indoneesiat kontrollinud Hollandi koloniaalvõimu hinnangul hukkus katastroofi käigus üle 37 000 inimese. Hilisemates töödes on järeldatud, et ohvrite arv võis küündida isegi 120 000'ni – purse vallandas ka üle 30 meetri kõrguse tsunami. Plahvatuste tagajärjel purunes suurem osa Krakatau saarest ning vajus merre. Järele jäi saare lõunaosa Rakata vulkaaniga. Krakatau purske tagajärgi oli tunda kogu maailmas. (1) . Plahvatus paiskas ka välja 21 kuupkilomeetrit vulkaanilist materjali ning üle 800 000 ruutkilomeetrist territooriumit mõjutas tuhasade. Vee peal hulpiv pimss oli tõepoolest nii tihe ja laigud piisavalt paksud, et kanda inimesi ja peatada laevu. Üle
esimene riik maailmas toodab aastas 191 mln m3 puitu. Ümarpuitu toodab 96 mln m3 aastas ja on maailmas 5 selle toodanguga. Hiinas leidub enamasti okkas-ja lehtpuid. Selline puidu tootmine rahuldab Hiina vajadused ning saab eksportida puitu. Muidugi suur metsade maharaiumine on tekitanud probleeme loomadele eriti pandadele ja tiigritele, kellel ei jätku eluruumi ning kohati on tegu ka üleraidega. Hiina asub Euraasia laama ida ääre osas. Hiinas toimuvad väga tugevad maavärinad. Meie sajandi suurimaks seismiliseks katastroofiks peetakse 28.juulil 1976.a kell 3:42 (kohaliku aja järgi) toimunud maavärinat koldega otse Tangshani linna all, 160 km Pekingist ida suunas, magnituudiga 7,8. Suur tööstuslinn hävis maatasa, surma sai 243 000 inimest. Majanduslikku kahju hinnati $2 000 000 000. Ka ajaloos teada olev suurim looduslik katastroof -- maavärin magnituudiga 8,0 toimus Hiinas, Shenxi provintsis 23.jaanuaril 1556.a, kus sai surma 830 000 inimest. 13
30 Kõige raskem oli leida informatsiooni energeetika kohta, kuna mitte kuskil internetist ei olnud sellest juttu, isegi mitte inglise keeles. Kõige rohkem oli teksti selle riigi ajaloo kohta, pealinna ja teatud loodus asjade(nt. pinnamood) .................................................................... 30 Retsensioon............................................................................................................................... 30 2010. aasta Haiti maavärin........................................................................................................31 Haiti presidendivalimised......................................................................................................... 32 Martelly kogus esialgseil andmeil 68 protsenti häältest, vahendasid ERR-i teleuudised. Tema vastane, kogenud poliitikut Mirlande Manigat toetajaid oli vaid 32 protsenti valijaskonnast. Martelly võidu puhul puhkesid pealinnas Port-au-Prince'is pidustused.
MAAVÄRINAD Maavärinate põhjuseks on litosfääri elastsete pingete äkiline vabanemine. Maavärinat iseloomustavad epitsenter ja fookus (seismograafiliselt määratakse hüpotsenter) on kujutatud joonisel 1. Joonis 1. Maavärina skeem: murrang f, fookus F ja epitsenter E. Sügavamad (fookused sügavamal kui 100 km) maavärinad esinevad subduktsioonivööndites. Juhuslikud tugevad maavärinad laamade keskosas on seotud plokiliste liikumiste ja litosfääri paksusega: kauaaegse energia akumulatsiooni vallandumine. Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S- lained (ristlained). Maapinnalähedastes kivimites on P-lainete ligikaudne liikumiskiirus 5.5 km/s, S-lainetel 3 km/s. Maapinnale jõudes põhjustavad lained selle kompleksset vibratsiooni, mida fikseeritakse seismograafide abil (paigaldatud tavaliselt aluspõhja kivimitesse)
...................................................................................................5 5. Maavarad.........................................................................................................................6 6. Laama tektoonika............................................................................................................6 7. Vulkaanid........................................................................................................................6 8. Maavärinad......................................................................................................................7 9. Kliima..............................................................................................................................7 10. Sademed..........................................................................................................................8 11. Keskkond.................................................................................................
Üleujutus Üleujutus, mis on ühtlasi ka kõige tavalisem loodusõnnetus, on ajutiselt maad kattev vesi, mis on reeglina põhjustatud tugevast vihmast ja kiirest lume sulamisest. Üleujutust on lihtsam ette ennustada kui ükskõik millist teist loodusõnnetust. Kuidas tekivad Üleujutus kui maa ajutine kattumine veega on tingitud: A) pinnasevete väljumisest oma normaalsetest piiridest B) tugevate vihmahoogude tulemusena. Esimesel juhul võivad üleujutusi tekitada tormid, maanihked, maavärinad, tsunaamid, kunsttammide purunemine jms. Teisel juhul võivad üleujutuse põhjused olla tugev vihmasadu, lumesajule järgnev sulamine jms. Ehkki üleujutused tekivad tavaliselt erinevate ilmastikufaktorite mõjul, omavad inimtegevuse pingutused veekogude äärstele aladel üleujutuste tagajärgede vältimisel suurt osa. Millal ja kui tihti toimuvad Euroopas on üleujutuste põhjuseks tavaliselt tugevad vihmahood ja äkiline lume sulamine
tuhamassid, millest tekkis saar. Aktiivsuse põhjuseks on see, et Island ei paikne mitte üksnes ookeani keskahelikul, vaid ka kuuma täpi alal. Islandi saar koosneb 400600 m kõrgusest laavaplatoost, kuigi seal leidub ka kihtvulkaane. Platoo on algusest peale täis lõhesid, mis jagavad selle osadeks. Laamtektoonika ülevaade Island asub Euraasia laama ja Põhja-Ameerika laama lahknemispiiril. Toimuvad protsessid: Maavärinad, riftilõhede tekkimine, pangasmäestikud, kilpvulkaanide teke, uue ookeanilist tüüpi maakoore teke, vulkaaniliste saarte teke. Lisaks asub Island kuuma täpi alal. Maavärinate esinemine Islandil registreeritakse iga päev ka nõrku maavärinaid, mis pole tuntavad. Sealsed maavärinad on tingitud peamiselt vulkaanide aktiivsusest ning tektooniliste laamade liikumisest. Ühe maavärina iseloomustus: 29.mai 2008 maavärin lslandi edelaosas. Tugevus 6,3 magnituudi.
Kesk-Ameerikat (Hondurast ja Nicaraguat) 26. oktoobrist kuni 4. novembrini 1998 laastanud orkaan Mitch jättis 2,5 miljonit inimest peavarjuta ja rahvusvahelist abi ootama. Kokku purustas torm 93 690 maja. Tapvaim üleujutus. 1887. a oktoobris hukkus Huayan Kous (Hiina) Huang He ehk Kollase jõue tulvavetes 900 000 inimest. Mõrvarlikeim tornaado. 26. aprillil 1989 pühkis koletu suur tornaado Bangladeshis Shaturia linna maa pealt. Umbes 1300 inimest hukkus ja 50 000 kaotas kodu. Ohvriterohkeim maavärin. Tänapäeva kõige ohvriterohkeim maavärin (7,9 magnituudi) vallandus Hiinas Tangshanis 28. juulil 1976. Selle tagajärjel hukkus vähemalt 255 000 inimest. Kõige rängem magnettorm. 1989. a 13. märtsi "suur geogmaatiline torm" klassifitseeriti kosmose ilmaskaalal kõige kõrgemasse järku (G5). See põhjustas häireid Põhja-Ameerika elektrivõrgus, muutis satelliidi orbiiti ja tekitas jahmatavaid virmalisi. Säärased tormid
Kuid Nepal on palju enamat kui vaid imelised mäetipud. Nepal on ka paljude kultuuride ja mitmete uskude kokkupuuteala. Seal elab põliselt üle 100 erineva rahva, kes räägivad keeli, mis kuuluvad nelja erinevasse keelkonda. Nepalis on nii hinduismi, budismi kui ka islami pühamuid, sh hindu tempel Pashupatinath, üle 150 tähtsa monumendi, sh maailma kõrgeim (44 m) Siva (üks kolmest hinduismi jumalatest) monument, Swayambhunath'i ja Baudhanath'i budistlikud keskused. Nepali maavärin oli 25. aprillil 2015 kohaliku aja järgi 11:56 võimsusega 7,8 kuni 8,1 magnituuti Richteri skaala järgi. Maavärinale järgnes mitmeid järeltõukeid. 26. aprillil toimunud järeltõuke tugevus oli 6,7 magnituuti. 12. mai järeltõuke/maavärina tugevus oli 7,3 magnituuti. 17. maiks oli mõlema maavärina ja järeltõugete ohvrite arv Nepalis ületanud 8500 piiri, mis tegi sellest ohvriterikkaima maavärina Nepali dokumentaalselt tõestatud ajaloos. 25.
Energia vabanemisel tekivad kaht tüüpi seismilised lained: P-lained (pikilained) ja S-lained (ristlained). Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks (S). Kuna pinnalained levivad aeglaselt, kestab nende mõju kauem ning samuti on nad oma suure amplituudiga kõige rohkem purustusi põhjustavad. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter) - Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees. Maavärina kese e. epitsenter - Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem. Maavärinaid registreerivad seismojaamades seismogrammidega. Seismilised lained jõuavad seismograafini järjekorras P ja S lained ja pinnalained. Asukoht määratakse vähemalt 3 seismojaama mõõtmistulemuste põhjal seismojaamadesse jõudnud P ja S lainete järgi, arvutuste teel, kui teatakse, kui suur on vahe P ja S lainete kohalejõudmise ajas. 5. Maavärinate esmased ja teisased ohud ja kahjustused.
mis on tegelikult vulkaan (purskas viimati aastal 1707). Ka paljud teised Jaapani mäed on vulkaanilised ja mägipiirkondades on rohkelt kuumaveeallikaid. Umbes 108 vulkaani on praegugi aktiivsed. Vulkaanide ja kuumaveeallikate rohkus Jaapanis tuleneb sellest, et saarestik asetseb Vaikse ookeani tulerõnga piirkonnas kolme laama – Filipiini laama, Euraasia laama ja Vaikse ookeani laama – kokkupuutekohas. 1.4. Maavärinad Oma asendi tõttu tektooniliselt aktiivses piirkonnas on Jaapanis lisaks vulkaanidele ja kuumaveeallikatele tavalised ka maavärinad. Igal aastal registreeritakse 7000–8000 maavärinat, kuigi enamik neist on nii nõrgad, et inimesed neid ei tunne. Maavärinaid, mis ei põhjusta küll purustusi, kuid on tuntavad, registreeritakse aastas umbes tuhat. Aeg-ajalt esineb aga ka tugevaid ja ohtlikke maavärinaid. 1923. aastal hävines 7,9-magnituudises Suur Kantō
ida pool poolkõrbelise kõrgplatooga. Saare lõunaosas, kus temperatuur on madalam ja rannikuahelik ei tõuse nii järsult kõrgustesse, laiuvad ulatuslikud metsad. Mägiste metsade vahel peituvad maalilised järved, jõed, joad ja kosed kõik see kokku on eriilmeline piirkond, mida kutsutakse Fjordlandiks. Kuigi Lõunasaarel ei ole aktiivseid vulkaane on tabanud Uus-Meremaa lõunaosa mitu maavärinat alates möödunud aasta septembrist, mil riiki raputas 7,1 magnituudi tugevune maavärin. 22. veebruaril 2011 toimus suur looduskatastroof Uus-Meremaa Lõunasaarel, Christchurchi linna tabas 6,3-magnituudine maavärin, mis põhjustas ulatuslikke kahjusid. Mitmed hooned vajusid täielikult kokku ning majade alla jäid lõksu kümned inimesed. Ametlik hukkunute arv on praeguseks 161, kuna rususid alles koristatakse. Kokku võib olla hukkunud umbes 240 inimest. 9 4
. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . . . 4 1.1. Pusklevad laamad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 5 1.2.Avanevad ja sulguvad ookeanid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .6 1.3.Mandrite rännuteed. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 6 2. Maavärinad. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . . . 8 2.1.Maavärina põhjused ja ohutsoonid. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 8 2.2.Maavärina tegevus. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . ..9 2.3.Maavärina tegevuse mõõtmine. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .. . . . . . . 10 3
täpi kohal. Kuuma täpi kohal võivad olla nii kiht- kui ka kilpvulkaanid. 5 3. Vulkaanipursked Tavaliselt jaotatakse vulkaanipursked kaheks plahvatuslikuks ja efusiivseks. Plahvatuslikud vulkaanipursked on raevukama iseloomuga - magma on suurema ränisisalduse tõttu paksem ja ei pääse nii kergelt kraatrist välja. Plahvatuslike pursetega kaasnevad maavärinad, lõõm- ja vulkaanilise tuha pilved, aga ka erineva koostisega laavavoolud. Plahvatuslik vulkanism on omane eelkõige vulkaanidele, mida toitev magma on segunenud ränirikkama mandrilise koore materjaliga. Sageli ongi vastav magma mandrilise koore osalise ülessulamise tulemiks. Tüüpilisel juhtumil on plahvatuslik vulkanism seotud subduktsioonivöönditega. Kõige võimsamad ja kuulsamad vulkaanipursked on seotud just seda tüüpi vulkaanidega. Reeglina
o Kahe ookeanilise laama põrkumine. (Näiteks Vaikse ookeani laam ja Filipiini laam). Üks põrkuvatest laama sukeldub teise alla. Sukeldumise kohale tekib pikk kitsas vagumus süvik. Süviku kõrvale tekib vulkaaniliste kaarsaarestike vöönd (näiteks Kuriilid, Mariaani saared, Väikesed Antillid) ning veealuste vulkaanide vöönd. Sukelduvas laamas tekivad pinged, mille vabanemisel võivad esineda tugevad maavärinad. Näiteks Vaikse ookeani ja Filipiini laam. o Ookeanilise ja mandrilise laama põrkumine. (Näiteks Nazca ja Lõuna-Ameerika laam). Ookeaniline maakoor on raskem kui mandriline maakoor, seepärast sukeldub see kokkupõrkel kergema alla. Sukeldumise kohale tekib süvik. Mandrilise laama serva tekib kurdmäestik. Tihti esineb vulkaane ning maavärinaid. o Mandriliste laamade põrkumine. (Näiteks India ja Euraasia laam). Kivimmaterjali
56 35.22 38.13 37.19 34.30 3.42 16.47 11. Indoneesias kasvatatakse laialdaselt õlipalme, mille viljadest saadud õli kasutatakse mootorikütuse tootmiseks. Õlipalmi istanduste rajamiseks põletatakse mets ulatuslikelt aladelt, et saada võimalikult suured istandused, kus masinatega töötada. Indoneesia metsadest on juba 75% hävitatud või rikutud. Kogu maailma teadaolevast taimede, imetajate ja lindude mitmekesisusest asub Indoneesias 10–15%. Indoneesia on Hiina ja USA järel 3. kohal CO2 emissiooni poolest. 20% Indoneesia kasvuhoonegaaside emissioonist jääb metsade vähenemise arvele. (osaülesanne 31) Mis tüüpi metsad kasvavad Indoneesias? Vihmametsad, ekvatoriaalsed vihmametsad. Sagedasemad eksimused: lehtmetsad, troopilised vihmametsad
lähedal surid juunis sündinud poegadest 45%. Tavaliselt hukkub vähem kui üks kolmandik kutsikatest,“ ütles zooloog Sharon Melin. Olukord on läinud nii hulluks, et riiklik ookeanide ja atmosfääri amet kuulutas välja “ebatavalise hukkumissündmuse”. 10 Inimese ökoloogiline jalajälg Kanada ja Alaska rannikujoone lähistel on nerkade populatsioon rekordiliselt madalale kukkunud. Kui eelmisel aastal ujusid mööda Skeena jõge 2,4 miljonit nerkat, siis tänavu oli see arv umbes 453 000. Kanada läänerannikul on hakanud kalad veritsema oma lõpustest, kõhust ja silmamunadest. Kuigi alguses kahtlustati, et kaladel on mingi haigus, ei välistata ka radiatsiooni. Kanada võimud on leidnud eriti kõrgeid radiatsioonitasemeid kindlates kalaproovides. 2011. aastal
miljonit. Palju külastatakse ka suusakuurorte Andides. Turistide rohkus mõjub majandustegevusele väga hästi, sest nad kasutavad erinevaid teenuseid, nt hotelle, jm. Joonis 3: Põllumajandus, maavarad, tööstus. PINNAVORMID Pinnavorme on Tsiilis kujundanud peamiselt sisejõud. Nende mõjul on tekkinud mäestikud ja vulkaanid ning toimuvad vulkaanipursked ja maavärinad. Siiski leidub seal ka välisjõudude poolt kujundatud pinnavorme, näiteks jõeorge ning Atacama kõrbesse on tuule mõjul tekkinud luited. MAAVARAD Tsiilis leidub üsna palju maavarasid. Peamised neist on: vasemaak (Cu), rauamaak (Fe), molübdeen (Mo), hõbedamaak (Ag), kuld (Au), nitraat, (veidi ka mangaanimaaki (Mn), naftat, kivisütt). Põhja Tsiilis, Atacama kõrbes, on maailma suurimad vasemaagi maardlad. (Joonis 3). LAAMTEKTOONIKA Tsiili asub Lõuna-Ameerika laama edela- ja
. . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 5.2. Sademed . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 5.3. Kliima võrdlus Eestiga . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 6. Laamtektoonika . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6 6.1. Vulkaanid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 6, 7 6.2. Maavärinad . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7. Keskkond . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 7 7.1. Metsatulekahjud . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 7.2. Ilmastikukatastroofid . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . lk 8 8. Veevarud. . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . . .
Veoauto sõitis teadmata põhjustel vastassuunavööndisse ja põrkas kokku bussiga. Päästetöötajatel võttis kuus tundi aega kokkupõrke tagajärjel rusuhunnikuks muutunud bussist reisijate kättesaamiseks. Peruu maavärina ohvrite arv tõusis üle 500 16.08.2007 03:02 Täna öösel Peruu ranniku lähedal toimunud 8-magnituudise maavärina tagajärjel hukkus vähemalt 500 ja sai vigastada enam kui 1600 inimest, teatas kohaliku päästeameti juht Roberto Ocno. Maavärina epitsenter asus USA Geoloogiakeskuse andmetel 45 kilomeetri kaugusel Chincha Alta linnast, vahendas CNN. USA Geoloogiakeskus on mitu korda selle maavärina tugevust täpsustanud. Viimastel andmetel mõõdeti maavärina tugevuseks 8 magnituudi. Kohaliku telejaama Canal N andmetel varises Peruu pealinnast Limast lõunas asuvas Ica linnas kokku kirik, tappes vähemalt 17 ja vigastades 70 inimest. Pealtnägijate sõnul varisesid ka Limas kokku mõned hooned, Peruu lõunarannikul paiknevad Pisco
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 63 240 astronoomil
2. Katastrofismi ja uniformismi vastandlikkus? Katastrofismi teooria järgi (loojaks Cuvier) on Maad vapustanud korduvad katastroofid, mis on ka kivististes leiduvate erinavatel aegadel väljasurnud loomade fossiilide põhjuseks. Uniformismi järgi on aga loodusseadused ajas muutumatud ja geoloogilised protsessid on Maal toimunud alati samade seaduspärasuste järgi, mitte mõistatuslike katastroofidena. Siiski esineb Maal ka katastroofilisi sünmusi nagu maavärinad, vulkaanipurksed, impaktprotsessid. 3. Plutonismi ja neptunismi olemus ja vastandlikkus? Neptunism on 18. sajandi lõpu ja 19. sajandi alguse geoloogiline hüpotees, mille kohaselt on kivimid, mida me tänapäeval tunnume tardkivimitena, tekkinud mereveest väljakristal-liseerumise tulemusel. Tänapäeval ei ole see hüpotees enam tõsiseltvõetav. Neptunistidele vastandusid plutonistid, kes väitsid, et tardkivimid on moodustunud vedela magma või laava tardumise tulemusel. 19
annaabi.ee 
