Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Võru linna juubelipidustused Uurimistöö Autor: Sander Lebreht 11.d Juhendaja: õp Kaja Kenk Võru 2014 RESÜMEE Uurimistöö eesmärk oli koguda informatsiooni Võru linna kolme juubelipidustuste (100., 150. ja 200. sünnipäevade) üritustest ja kõike seda puudutavast ning võrrelda neid omavahel. Uurimistöö autor toetus juubeliürituste kirja panemisel peamiselt vastava aja ajalehtedele. Autor vaatas läbi Wõru Teataja 1933. ja 1934. aasta ajalehed ning Töörahva Elu 1984. aasta ajalehed. Lisaks aitasid informatsiooni nii pidustuste kui ka linna üldise käekäigu kohta leida kolm juubeliväljaannet: koopia H. E. Strucki 1884
Võru Kreutzwaldi Gümnaasium Lebrehtide kolme põlvkonna lugu Uurimustöö Autor: Sander Lebreht 8A Juhendaja: Kaja Kenk Võru 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS 3 I MINU ISAPOOLSE VANAEMA JUURED 5 1.1. Minu vanaema isapoolne vanaisa ja vanaema 5 1.2. Minu vanaema emapoolne vanaisa ja vanaema 6 1.3. Minu vanaema isa Rudolf ja ema Ida 6 II MINU ISAPOOLSE VANAEMA ERNA LUGU 10 2.1. Lapsepõlv 10 2.2. Kooliaeg 11 2.3
Avasõnad lausus peakomitee president pastor A.H.Willigerode. Järgnesid ühislaulud ja nelja pastori jutlused või liturgilised esinemised. Kokku kestsid need lausa neli tundi. Kuid nii suurele rahvahulgale (Lisa 7) olid need halvasti kuulda. Edasi liiguti raekoja ette, kus lauldi tsaarihümni. Edasi mindi Tähe tänavale seltsimajja, kus peeti lõunavaheaeg (Hillar, Hillar 1994:14-15). Pärastlõunal liiguti teisele poole jõge Ressource´i aeda, kus algas vaimulik kontsert. Peenem publik võttis istet pinkidel, lihtsam rahvas murul. Kontsert jagunes kolmeks osaks. Esimest ja viimast osa 10 dirigeeris J.V.Jannsen, keskmist osa A.Kunileid-Saebelmann. Orkestreid juhatas D. O. Wirkhaus (Hillar, Hillar 1994:15). Paljud imestasid, et kirikulaulude järel aplodeeriti. Tol ajal oli see sündsusetu (Ojaveski, Puust, Põldmäe 2002:12). Laulude vahel peeti pastorite kõnesid. Need esitati
2. MILLAL JA KUIDAS JÕUDIS PUNK EESTISSE Eestis algas punk-kultuur aastal 1976. Kuigi enne seda eksisteeris ka mõni punkar. Eestlased, nagu ka teisest rahvusest punkarid, väljendasid pungiga oma vastumeelsust võimu vastu. ( Blackplait & Boomfield 2009 ) Eesti kannatused tänu võõrvõimule, olid suuresti aluseks miks üldse punkliikumine tekkis. Samuti andis tõuke suureks mässumeelsuseks Kadrioru staadionil peale jalgpallimatsi toimuma pidanud Propelleri kontsert, mis aga võimude poolt laiali aeti. Noortele omane vastuhakk ja mässumeeldus sai selles üheks eelduseks. Paljude arvates oleks punk sel ajal kindlasti leidnud oma tee Eestisse. Villu Tamme: "1978. aasta alguses kinkis klassiõde mulle Sex Pistolsi kleepeka ja mu hing sai müüdud. Selline nagu need mehed tahtsin ma välja näha! Läksin oma õlgadeni juustega juuksuri juurde ja üritasin zestide abil Sid Viciouse soengut kirjeldada, tulemus oli tavaline siilisoeng, aga asi seegi
Sõnamõrvar Olen üks keskeas naine, mul on üks poeg ja üks tütar. Mul on ka mees. Ma jutustan teile ühe endaga juhtunud loo. Ma töötan pitsabaaris ettekandjana. Meil vahetati ülemust. Sellega kaasnes ka kostüümi muutus. See oli jube! Ühel esmaspäeva hommikul hiilisin kikivarvul toast välja, trepist alla ja olin peaaegu köögis, kui kuulsin enda selja taga naeruturtsatusi. Pöörasin ringi ja nägin, et see naerja oli Stiiv-Maikel, minu mees, kes tuli dusi alt. "Kuhu sa selle klounikostüümiga lähed?" küsis ta. "See poe mingi klounikostüüm, vaid mu töövorm!" ütlesin vihaselt ja natuke häbelikult. See kostüüm nägi välja nagu meeshotellitöötajatelgi, aga see kuueosa oli püksteosa küljes, mitte eraldi. See kostüüm oli erkroheline. See sarnanes pigem klouniülikonnaga, kui pitsabaari töötaja vormiga. Kõige hullem oli see, et mul oli peas skaudimüts, kaelas skaudirätik ja peas oranzid päikeseprillid. Müts oli erkroheline ja rätik oranz, kollaste ser
teadlaste pilguga”. VI. Tiit Lauk 2005. Eesti džäss II maailmasõja eel ja päevil. TPÜ kultuuriteaduskonna kraadiõppurite teadus- konverents 16.05.2005. VII. Tiit Lauk 2003. About the Estonian Jazz before the WW II. The 1-st IASJ Jazz Education Conference Haag 30.10.–2.11.2003. KONTSERDID I. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2006. Õnne sünnipäevaks, Eesti džäss! Vanalinna Muusikamajas 15.06.2005. Kontsert pühendatud eesti džässi 80. aastapäevale. II. Tiit Lauk (kava koostaja, seadete autor, solist) 2007. Kontsert tähistamaks 70 aasta möödumist I džässi- kontserdi toimumisest Eestis. Estonia Talveaed 10.05.2007. Programm koostatud toonase kontserdi kavas olnud paladest. 6 SISUKORD LÜHENDID..........................................................................................................................
- 4. Väike-Maarja Vallavalitsus töölaager 80 800 14 400.- 10 Finantsaruanne JRK PROJEKTI TEOSTAJA VÕI PROJEKTI NIMI LASTE LAAGRI- TOETUSE ARV PÄEVAD SUURUS 5. Võru Muusikakool 60 600 10 800.- 6. Jahtklubi Merikotkas 156 1 872 33 696.- 7. Harku Vallavalitsus töölaager 76 760 13 680.- 8. Tallinna Kesklinna SK VISA 300 2 520 45 360.- 9. Tapa Lastekaitse Ühing töölaager 40 480 8 640.- 10. OK Põlva Kobras 80 800 14 400.- 11
Seda nähes vähendas autojuht veidi kiirust, kuid ei peatunud. Siis nad otsustasid hüpata autosse käigu pealt. Sel hetkel neile tundmatud isikud avasid tule, ilmselt automaatidest, mille tagajärjel rahvakaitse rühmaülem sm Nikolai sai surmavalt haavata ja rahvakaitse liige sm Solk raskelt haavata. LUMI Lumi oli ka! SOLK: Lumi oli maas. Auto kurjategijategijatega kadus käigult tulistades silmist. Seda seletas hiljem raskelt haavatud sm Solk. Asetleidnud kuriteost teatati varsti Võru organeisse ja samuti Antsla operatiivpunkti... ÕDE HOMMIKVÕIMLEJA Saabub tööle ja alustab virgutusvõimlemisega - käsib teha erinevaid harjutusi, mõnitab Miraldat, lõpuks pea ees vettehüppeid. Tuleb Nikolai. Tardumine NIKOLAI Imelik tunne on täna. Vaikus Kõik on nagu uus. Oo, uus kirjutusmasin UNDERWOOD. Seda tuleb hoolega hoida. Näh, uus laud. Joob karahvini tühjaks. Jah. Hea vesi. Oleks pidanud juba varem seda jooma. SOLK Kust sa siis nüüd tuled? NIKOLAI
Kõik kommentaarid