Gustav Raud
Riin Emajõe 12A
Sündis 5. oktoobril 1902. aastal
Põlgaste vallas ja suri 14. märtsil
1968. aastal Tartus
Ta oli eesti maalikunstnik
Elupaigaks kujunes Tartu, kus ta
viimaseil aastakümnel elas küllaltki
tagasitõmbununa
Oli abielus kirjandusteadlase Liis
Rauaga
Haridus ja töö
Alustas õpinguid 1923. aastal (vaheajaga)
ja lõpetas kõrgema kunstikooli "Pallas"
1934. aastal
1940-1941 oli Kunstnike Kooperatiivi Tartu
osakonna esimees
1941-1943 oli Tartu Kunstibüroo juhataja
1945-1949 oli Tartu Riikliku
50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2012-03-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
liis669
Õppematerjali autor
Gustav Raud oli maalikunstnik. Sündis 5. Oktoobril 1902 ja suri 14. Märts 1968. Kunstniku abikaasa oli Liis Raud, ema oli Liisa Tomingas ning isa Jüri Tohver. Gustav Raua elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümneil elas küllaltki tagasitõmbununa. Gustav Raud alustas õpinguid 1923. Aastal ning lõpetas kõrgema kunstikooli ,,Pallase" 1934. Aastal. 1940-1941 oli ta Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees, 1941- 1943 Tartu Kunstibüroo juhataja ja 1945-1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Gustav Raud oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid. Samuti on viljelenud ka maastikumaale, natüürmorte ning monotüüpiat. Ta sai tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega
haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud Johann Köleri eestvedamisel Eesti talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis lihtsate taluinimeste ja oma vanemate portreid (ilmselt samal ajal, kui ilmus “kalevipoja” esimene vihik – 1857.aastal). 1855. aastal õnnestus tal vaatamata vaesusest lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia, lõputööks klassitsistlikus laadis maalitud “ Herakles toob Kerberose põrguväravast”
sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut.
raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut.
Sotsiaalne ajalugu: - keskendub sotsiaalsetele aspektidele: kasutajad ja kujundajad, klassi, poliitika, soo, võimusuhete probleemid; - kujundust vormides vaadatakse poliitilistele ja majanduslikele faktoritele; - hõlmab ka rahvalikku (populaar-) kultuuri; - küsimused: kuidas seda kasutati ja avalikkuse poolt vastu võeti, kelle huve see teenis, mida räägib see teos tema rajajate ja kasutajate kohta? Keskkonna ajalugu: - keskendub ökoloogiale: füüsiline asukoht, kliima, mullastik, geoloogia; - aedade, linnade, maastikumustrite arengut seletatakse ökoloogiliste kitsenduste ja võimaluste terminites; - küsimused: kuidas see teos võiks erineda erinevates keskkondades? Kuidas keskkond seda mõjutas? Kuidas see ise keskkonda mõjutas? Käesoleva kursuse teoreetiline lähenemine:
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid