Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Gustav Raud - tema loomingust (0)

1 Hindamata
Punktid
Gustav Raud
Riin Emajõe 12A
Sündis 5. oktoobril 1902. aastal
Põlgaste vallas ja suri 14. märtsil
1968. aastal Tartus
Ta oli eesti maalikunstnik
Elupaigaks kujunes Tartu, kus ta
viimaseil aastakümnel elas küllaltki
tagasitõmbununa
Oli abielus kirjandusteadlase Liis
Rauaga
Haridus ja töö
Alustas õpinguid 1923. aastal (vaheajaga)
ja lõpetas kõrgema kunstikooli "Pallas"
1934. aastal
1940-1941 oli Kunstnike Kooperatiivi Tartu
osakonna esimees
1941-1943 oli Tartu Kunstibüroo juhataja
1945-1949 oli Tartu Riikliku
Kunstiinstituudi õppejõud
Looming
Oli kunstnik, kes on loonud hulga meie
omaaegsete kultuuritegelaste
karakterportreesid
On viljelenud ka maastikumaali, natüürmorti
ja monotüüpiat
On maalinud emotsionaalseid ja hoogsaid
maastiku- ja linnavaateid
Oskab oma modelle karakteriseerida mitte
ainult hästi valitud zesti, vaid ka ilmekate
detailide abil
Raua pintslikiri on enamasti hoogne
ning kohati efektseid poognaid viskav
Tema käekiri laseb aimata kiiret
maalijat, kes nii natüürmordis,
maastikus kui ka portreteeritavates
püüab tabada iseloomulikku ja
karakteerset
40-ndatel domineeris tema töödes tihti
sinakas koloriit
"Aias"
Valminud 1938
Õli, lõuend
116 x 89 cm
Raua kuulsaim teos
Kujutab oma
abikaasat Liis Rauda
Teos on ühteaegu
meeleolukas suveidüll
ja portree
"Natüürmort sirelitega"
Valminud 1946
Õli, lõuend
92 x 72,8 cm
Sirelid olid kunstniku
üheks meelismotiiviks,
töid esineb 40-, 50-,
kui ka 60-ndate
aastate näitustel
Sinakas koloriit
"Talumotiiv"
Valminud 1938
Õli, lõuend
46.5 x 37.3 cm
(raamimata)
"Kasutatud kirjandus"
http://et.wikipedia.org/wiki/Gustav_Raud
http://www.haus.ee/?s=maaler&kid=139
Tänan kuulamast!
Vasakule Paremale
Gustav Raud - tema loomingust #1 Gustav Raud - tema loomingust #2 Gustav Raud - tema loomingust #3 Gustav Raud - tema loomingust #4 Gustav Raud - tema loomingust #5 Gustav Raud - tema loomingust #6 Gustav Raud - tema loomingust #7 Gustav Raud - tema loomingust #8 Gustav Raud - tema loomingust #9 Gustav Raud - tema loomingust #10
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-03-27 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor liis669 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Gustav Raud
3
doc

Gustav Raud

Gustav Raud oli maalikunstnik. Sündis 5. Oktoobril 1902 ja suri 14. Märts 1968. Kunstniku abikaasa oli Liis Raud, ema oli Liisa Tomingas ning isa Jüri Tohver. Gustav Raua elupaigaks kujunes Tartu, kus ta viimaseil aastakümneil elas küllaltki tagasitõmbununa. Gustav Raud alustas õpinguid 1923. Aastal ning lõpetas kõrgema kunstikooli ,,Pallase" 1934. Aastal. 1940-1941 oli ta Kunstnike Kooperatiivi Tartu osakonna esimees, 1941- 1943 Tartu Kunstibüroo juhataja ja 1945-1949 Tartu Riikliku Kunstiinstituudi õppejõud. Gustav Raud oli kunstnik, kes on loonud hulga meie omaaegsete kultuuritegelaste karakterportreesid. Samuti on viljelenud ka maastikumaale, natüürmorte ning monotüüpiat. Ta sai tuntuks peamiselt tabava karakteritaotlusega maalitud portreedega

Kunstiajalugu
Eesti kunst 1918-1940
44
docx

Eesti kunst 1918-1940

haritlastest nn. Rahvasõprade ehk Peterburi patriootide ring, tänu kellele jõudis1862 Peterburi naasnud ja rühma liidriks tõusnud Johann Köleri eestvedamisel Eesti talurahva hulgas tekkinud sotsiaalmajanduslik liikumine oma palvekirjadega ka keisri ette. Parema elu ja töö otsinguil ning maapuuduse tõttu (1/3 talurahvast oli maata) rändasid eestlased massiliselt välja Venemaale ja Ameerikasse. • Tema elu lõpuaastakümned ta oli suurtes majanduslikes raskustes. Johann Köler (1826-1899) oli esimene ennast eestlaseks pidanud maalikunstnik. Maalis lihtsate taluinimeste ja oma vanemate portreid (ilmselt samal ajal, kui ilmus “kalevipoja” esimene vihik – 1857.aastal). 1855. aastal õnnestus tal vaatamata vaesusest lõpetada Peterburi Kunstide Akadeemia, lõputööks klassitsistlikus laadis maalitud “ Herakles toob Kerberose põrguväravast”

Kunstiajalugu
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 ­ 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut.

Kunstiajalugu
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 ­ 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon. Manet` varasema perioodi maalidest on kõige kuulsamad ,,EINE MURUL" JA ,,OLYMPIA". 1863. aasta ,,Hüljatute Salongis" põhjustas ,,Eine murul" suure skandaali, kuna teoses oli kasutatud klassikalisest kunstist tuttavaid süeesid, kuid need olid otsustavalt kaasaegseks muudetud. Just kaasaegsete inimtüüpide asetamine vana kunsti ,,suursugusesse" konteksti sokeeris publikut.

Kunstiajalugu
Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
180
doc

Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010

Sotsiaalne ajalugu: - keskendub sotsiaalsetele aspektidele: kasutajad ja kujundajad, klassi, poliitika, soo, võimusuhete probleemid; - kujundust vormides vaadatakse poliitilistele ja majanduslikele faktoritele; - hõlmab ka rahvalikku (populaar-) kultuuri; - küsimused: kuidas seda kasutati ja avalikkuse poolt vastu võeti, kelle huve see teenis, mida räägib see teos tema rajajate ja kasutajate kohta? Keskkonna ajalugu: - keskendub ökoloogiale: füüsiline asukoht, kliima, mullastik, geoloogia; - aedade, linnade, maastikumustrite arengut seletatakse ökoloogiliste kitsenduste ja võimaluste terminites; - küsimused: kuidas see teos võiks erineda erinevates keskkondades? Kuidas keskkond seda mõjutas? Kuidas see ise keskkonda mõjutas? Käesoleva kursuse teoreetiline lähenemine:

Maastikuarhitektuuri ajalugu



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun