Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maastiku kujundamine referaat". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vaate, kompositsioon, kontrast, faktuur, haljasala, võra, valikul, taimestik, rütmlats, haljasalade, erinevalroportsioonlatsid, kahtlemata, kitsas, massiiv, haljastus, maastikuarhitektuur, maastikul, mõõtmete, haljastuse, sümmeetria, valgustus, täisnurkse, bordüürid, tehis, kohtadesse, nurme, kaudselt, ruume, samade, varieerimine, seotultvorme või nende lähendusi. Kompositsiooniks võib nimetada kunsti seada erinevad objektid ning vormid maastikule nii, et need oleksid omavahel kooskõlas ning moodustaksid ühtse terviku ehk kunstiteose maastikus. Kompositsiooni loomise eelduseks on vormidevaheline harmoonia vormide ja nende heade omaduste vahel ning harmoonia ruumilises konfiguratsioonis. Mida enam leidub elementidel omavahelisi kooskõlalisi sarnasusi, seda harmoonilisem on kompositsioon. Sarnaste vormide kasutamisel peitub ka oht ühetaolisuse tekkeks. Seda aitab vältida valitud motiivide ning vormide varieerimine. Reaalses ruumis on alati olemas mingisugune taust, mis tuleb omakorda sobitada kokku olemasoleva vormiga, saavutamaks harmooniline kooskõla. Taustalise lisanduvad looduslikud nähtused, mis sageli mõjutavad otseselt terve ala kujundust. Maastikujunduslikus kompositsioonis kasutatakse järgnevaid printsiipe: proportsionaalsus ja
................................................................4 2.3 Faktuur(tekstuur).....................................................................................................................4 2.4 Sümmeetria ja tasakaal...........................................................................................................5 2.5 Rütm........................................................................................................................................5 2.6 Kontrast...................................................................................................................................5 2.7 Domineerivus..........................................................................................................................5 2.8 Värvus.....................................................................................................................................6 2.9 Valgus..................................................................
mis tundub seal kõrge maja kõrval suhteliselt väike, ent kui ta kasvab kuskil eraldi tänavaääres, siis mõjub hoopis puu inimese kõrval hiiglasena. Maastikuarhitektuuris on tähtis jälgida, et ei kõrvutataks erinevate proportsioonidega taimi lihtsalt niisama, vaid et jälgitaks ka nende suuruste omavahelist kokkusobivust. 5 Pinnase välimuse iseloomustamiseks kasutatakse sõna faktuur, ehk lihtsalt öeldes tekstuur. Paljuski sõltub see vormi kujust ning materjali tüübist. Erinevatel materjalidel on erinev tekstuur, näiteks mida suurem killustik, seda robustsem muster, või siis plaatpinna puhul väiksem muster tundub tihedam. Maastikul on ühed huvitavamad mustrid pärit veelt ning taimestikult. Eri ilma ning tuulega on veepind vägagi erinev ning taimelehtede tekstuurid erinevad üksteisest samuti suuresti, tekitades nii kujunduslikult huvitava vaatepildi.
botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi keskpaigani. HIINA JA JAAPANI AIAKUNST: filosoofia, kompositsioon, materjalid KLASSITSISM JA INGLISE MAASTIKUSTIIL: Varased Inglise avalikud pargid (lihtsustatud barokk ja üleminek looduslikule stiilile). Kaasaegse maastiku arenemine 18. saj. Inglise maastikuaiad, filosoofia. Maastikupark Prantsusmaal, Saksamaal, Põhjamaades, Eestis. EKLEKTIKA JA UUSKLASSITSISM: nn. aednikustiil ja selle vastandid: Arts & Crafts-liikumine Inglismaal, Lutyens & Jekyll, rahvusromantika. Eklektilised aiad USAs LINNAPARGID
kasutatakse haljastuses ometi sadu erinevaid taksoneid. Okaspuuperekondade ja liikide määramine erinevate tunnuste järgi on esitatud käesoleva õppematerjali lisades olevail joonistel. 2. Okaspuude tähtsus ja kasutamine haljastuses Okaspuudel on haljastuses väga suur tähtsus: rohelus talvel rahulik taust soolotaimedele heki- ja piirdetaimedeks vormi- ja värvikompositsioonideks, seda tänu oma vormi- ja sordirohkusele Okaspuuliikide, nii nagu ka kõigi teiste puittaimede valikul tuleb silmas pidada kohta, kuhu puid kavatsetakse istutada. Liikide valik erineb kardinaalselt, tulenevalt sellest, kas kõne all on maa-koduaed, linnaaed, avalik asulahaljasala, arhitektuuriväärtusi täiendav esinduspark, puhkepark või metsapark. Taimede valiku kriteeriumideks on erinevatel haljasaladel nii taimede domineerivus, sobivus erinevate kompositsioonide loomiseks, vastupidavus kui hind. Pargi all mõistame EE-7 köites antud definitsiooni järgi aiakunstiliselt korrastatud ja
kontrollida voolu ning kasutada niisutust. 4. Aiakunsti areng Muinas-Egiptuses. Üleujutuste poolt määratud elurütm ja majanduslik tegevus. Niisutustööd ja viljakasvatus. Metsikute loomade kodustamine. Egiptuse aed: Korrapärase planeeringuga, ristküliku- või ruudukujuline. Tasasel maa-alal ja suhteliselt väikse. Piirdega piiratud. Teljeline orientatsioon. Arhitektooniliste elementidena kasutati lehtlaid ja väravaid. Tsentraalne, nelinurkne või T- kujuline bassein. Rikkalik taimestik. Teeba aed. 5.Aiakunsti areng ja planeerimispõhimõtted Vana-Kreekas ja Vana-Roomas. Kreeka maastikuks järsk maapind, kus kohtuvad meri ja ebaregulaarse rannajoonega katkendlik manner. Linnaaiad. Mõisaaiad. Pargid. Linnades väiksemad eraaiad, mis moodustasid eeslinnades rohelise vööndi. Rajati puu-, köögivilja- ja ürdiaedu. Maal põllumajandussaaduste kasvatamise kõrval nn. mõisaaiad. Pühad hiied kujunesid üldkasutatavateks parkideks
Maastik. Maastiku mõiste areng. Erinevates keeltes erinev tähendus. Teistes keeltes nt: maastikumaal, piirkond, vaade. Teadusliku terminine kasutuses alates 19. sajandist. Eestis on sõna "maastik" kasutusel ligi 100 aastat (Rühmitus "Noor Eesti"). Oskussõnana kasutusel alates 1910. aastast "Maateaduse sõnaraamatust". Eesti k - Värvide ja vormide laad vaateväljas, peisaaž Territoriaalse üksuse üldine nimetus. Ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Territoriaalse maastikulise liigestuse põhiüksus. Maa-ala, kus perioodiliselt korduvad vastastikuses sõltuvuses pinnavormid, taimkatteüksused, inimtegevuse avaldused. Maastiku loodusteaduslik käsitlus. ’’Maastik" kui geosüsteemi (geokompleksi) sünonüüm - geograafiline ala, mida iseloomustab eelkõige geneetiline, territoriaalne ja ökoloogiline ühtsus. Kindlat suurusjärku geokompleks. Maastik kui regio
BAROKK JA ROKOKOO 16. sajandi II poolel hakkas renessansile omane tasakaalustatus ja vaoshoitus taanduma. Ajastu muutunud elutunnetus tõi esile kire, tunded, ülepaisutused ja teatraalse efekti. 16. saj. lõpuks kujunes Itaalias välja stiil, mis sai nimetuseks barokk (borocco – eriskummaline). Peamiseks kunstiliigiks sai arhitektuur, mis arenes tihedas seoses maalikunsti, skulptuuri, tarbekunsti ja pargiarhitektuuriga. Barokk koos sellele järgnenud rokokooga levis Euroopas aastail 1580…1750 ning jõudis hispaanlaste kaudu ka Ameerikasse. Üldjoontes jagunes see järgmisteks perioodideks: varane barokk u 1580.–1620. kõrgbarokk 1630.–17. saj lõpp hilisbarokk 18. saj I pool rokokoo 18. saj 20.–60. aastad Lisaks eespooltoodud periodiseeringule võib ajastu arhitektuuri jaotada veel järgmiselt: baroki maalilis-dünaamiline suund, mis levis eeskätt nendes maades, kus absolutism oli tihedas liidus katoliiklus
Adami stiil oli väga harmooniliste proportsioonidega. Adami stiilis on proportsiooni mõistmine ühendatud terava silmaga peenemategi detailide suhtes, nagu ukselink või vaas. Tal oli eriline anne luua heade proportsioonidega ja huvitava kujuga ruumijadasid, mis hellitasid pilku ja kutsusid külastajat edasi astuma. Adam ise nimetas seda kontseptsiooni liikumiseks, kirjeldas seda kui ,,tõusu ja langust, eendumist ja taandumist koos muu vormilise mitmekesisusega maja eriosades, et kompositsioon muutuks maaliliseks". Robert Adami põhiteos on Kedleston Hall Derbyshire`s. Väga tähelepanu väärsed on ka Londoni lähedal asuvate Osterley Parki ja Sion House losside ümberehitused. Kedlestone Hall: 3-kordne,3-osaline hoone, mis on kaares koridoridega ühenuses, 1. Korrus rustikaalne, teised siledad, korintuse sambad, kolnurkfrontooniga, tagakülg 3-osaline, keskmine risaliit kujutatud triumfikaarena, mille ees kaares trepid. Framuugid-akna ülemine eraldi raamiga osa
Siia kuuluvad alad, mis on väga laia karakteri diapasooniga: alates tillukestest tihedamatest küladest kuni suurte satelliitlinnadeni suurlinna servaaladel. Hoonestusstruktuur on avatud ning linnalikud elemendid nagu äärekivid ja kõnnitee ei sobiks sellisesse konteksti. Oluline on saavutada selge ja lihtne teetrass säilitades piirkonna avatud iseloomu. Hoonestuse vahel on avarad liiklus-, parkimis- ja haljasalad. Jaguneb omakorda kolmeks: a) reljeef ja taimestik on domineerivam kui hoonestus. (puht elamurajoonid, mis on vaba hoonestusstruktuuriga). Teedevõrk on sageli diferentseeritud ja eri liiklusvahendid eraldatud. b) ei hoonestus ega reljeef ole ülekaalukalt domineeriv. (äri- ja tööstushoonestus, vanemad korterelamurajoonid). Tähtsad transpordisooned läbivad sageli piirkonda. c) suhteliselt tihedalt hoonestatud alad, kus hoonestus domineerib reljeefivormide üle. (vanemad elurajoonid väikeste majadega ühe tänava ääres)
1. Mis on võistupakkumine. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid Mitmel töövõtjal palutakse teha pakkumused projekti kogusummale, võttes aluseks tellija poolt koostatud töömahtude loendid. Eduka töövõtja pakkumus saab aluseks projekti finantsjuhtimisele: seega üks dokument (töömahtude loend) on aluseks nii töövõtja valikul, hinna määramisel kui lepingu juhtimisel. Selline lepingutüüp annab tõenäoselt madalaima hinna, kuigi pole õige lugeda seda moodust parimaks, sest ka tema pole vaba puudustest. Siiski on see lepingutüüp koos töömahtude loendiga dokumendiks, mis annab enamiku andmeid maksumusanalüüsiks ja muidugi tagab kontrolli pakkumuste üle. Pakkumissüsteemi põhiprintsiibid: - kõigile pakkujatele võrdsed algandmed - õiglane konkurents (ilma hinna kokkulepeteta)
Alustades lagede ja seinte pahteldusest- krohvimisest, millele järgneb siis vastavalt siseviimistlustabelile ruumi lõplik viimistlus (värvimistööd, plaatimine, parketi paigaldamine). Siseviimistlustööde lõpuks peavad kõik eritööd (küte, ventilatsioon, vesi-kanalisatsioon, elekter ja nõrkvool) olema lõpetatud või lõpetamisel. Haljastustööd toimuvad paralleelselt hoone välis-ja siseviimistlusega. Parkimisplats ja sissesõidutee kaetakse asfaltbetooniga. Tasandatakse haljasala, külvatakse muruseeme ning rajatakse kõrghaljastus. Tööde lõpptähtajaks on määratud 26. september 2011. 15 3.1 Esitatavad nõuded 3.1.1 Elementide pinnad Elementide sisepinnad peavad vastama klassi 2 nõuetele BY 40 järgi. 3.1.2 Praod ja vigastused Elementide tootmisel. Ladustamisel ja transpordil tuleb hoiduda löökidest, liigsest survest ja toodete
valgustuse kontrastsus. Loomuliku valguse iseloom sõltub päikese kõrgusest taevavõlvil, ilmastikust ja pilvitusest. Päikesepaistelise ilmaga on pildistatavad objektid valgustatud suunatus valgusega, mille suund on kogu nähtavas ruumis ühesugune ning mis annab ühtlase maksimaalse valgustiheduse. Niisugune valguse-varju loomulik valgustus toob hästi esile esemete ruumilise kuju, pinnafaktuuri. Pildistamissuuna valikul tuleb arvestada päikesekiirte suunda objektiivi optilise telje suhte ning nurka, mille all pildistatavad objektid on valgustatud. Sompus ilmaga kaasneb tavaliselt värvustonaalne, praktiliselt varjudeta valgustus. Kui pildiväljas on suhteliselt hele taevas, siis kujutise kontrastsus oleneb objekti toonide gradatsioonist. Looduse, nt. maastiku pildistamisel, tuleb kannatlikult oodata soodsa valgushetke saabumist, võtta arvesse esemete varje, pilvede kuju ja
Tuleohutus Info Hinnatakse konstruktiivseid lahendusi Plaan, väliskuju 1 Korrektne vormistus Eeldus eksamile pääsuks 10% eksami hindest Töö tähtaeg 23 november 2007 Hoonete liigitus, tüpoloogia Kujundamise võtted arhitektuuris: Sümmeetria kesktelje suhtes Tasakaal Rütm Proportsioonid Dünaamika Kontrast, domineerimine Maitsekus Kliima mõjud Inimesele: soojuslik mugavus Konstruktsioonidele: temperatuuri ja niiskuse deformatsioon Mikroobid, hallitus- ja mädanikseened: inimese tervis ja biolagunemine Külmakindlus, kiirgus Ehitiste energia kulu. Ehitised, hooned rajatised Ehitis on aluspinnaga kohtkindlalt ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Ehitus on ehitise loomine Hoone on katuse, siseruumiga ehitis
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
turba ja liiva segusse juurduma. Kontpuu istutatakse kevadel kobestatud ning kompostiga rikastatud pinnasesse. Neid tuleb kasta regulaarselt, eriti esimesel aastal pärast istutamist. Suvisel ajal põuase ilma korral tuleb kasta rohkesti. Pinnas tuleb vooderdada lehekomposti või puukoorega ning enne külmade tulekut tuleb taimede ümbrus samuti vooderdada komposti või langenud lehtedega. (Unelmate aed) Crataegus monogyna Üheemakane viirpuu Hooldus Tihe võra nõuab iga-aastast lõikamist, et okste vahele pääseks piisavalt päikesevalgust ja õhku. Puu on reeglina poogitud. Sellepärast tuleb jälgida juurevõsusid ja vesivõsusid. Need lõigatakse kohe pärast kasvama hakkamist ära. Puu tüve ei tohi laasida või püüda võrale lõikamisega teatud kindlat kuju anda. Vastasel korral ei hakka puu õitsema. Parim lõikamisaeg on hilistalvel või varakevadel. (Samuelsson ja Schenkmanis)
see on kohalik looduslik materjal ja väga dekoratiivne, võiks see leida julgemat kasutamist ka täna-päevaehituses. Maaehituses, kus maakorralduse ja põldude korrastamisega on tekkinud suured tagavarad põllukividest, oleks õige need ära kasutada monoliitsete vundamentide valamisel kui täitematerjal, hoides nii oluliselt kokku maksumuselt kallist betooni. Sellisel menetlusel valmistatud betooni nimetatakse kivikbetooniks. Kivide valikul tuleb arvestada nõudega, et kivide läbimõõt ei ületaks 1/3 vundamendiseina paksust. 18 kivibetoonist monoliitne lintvundament Kergkonstruktsioonis seinte madalvundeerimiseks kasutatakse väga laialdaselt keramsiitbetoonist väikeplokkidest laotud lintvundamente. Vundamendi taldmik valatakse kohapeal monoliitse raudbetoonvööna, kus vöö
Eriti ohustatud taimegrupiks on puud, kuna nende kasvukoha mullas on toimunud aastakümnete jooksul suured muutused. Üha kasvavad liiklusvood on surunud kinni vee ja õhu mahutamiseks vajalikud poorid, mulda satub igal aastal lumetõrjesoola ning sinna on ladestunud saasteaineid. Mitmesuguste kaevetöödega oleme läbi lõiganud puid toitvad juured ning vee liikumise loomulikud teed. Puu on aga nagu tasakaalukiik: juured toidavad võra ning võra kasvatab juuri. Kui emb-kumb pooltest saab kannatada, kannatab paratamatult ka teine pool. Seetõttu on linnahaljastuse rajamisel võtmeküsimuseks, kuidas luua juurtele kasvukeskkond, mille omadused säiliksid muutumatuna võimalikult pikka aega. Kõlab paradoksina, kuid alati ei pruugigi selleks olla looduslik muld. 4
5 Veeringe- vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organismide vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi- see on väike (okeaaniline) veeringe. Ülejäänud kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademetena maha langevast veest moodustub osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette, osa aurub (evapotranspiratsioon), olulise osa kasutab taimestik (transpiratsioon). Äravooluna maailmamerre naasev vesi sulgeb suure (globaalse) veeringe. 6 7 24. Happesus (pH) ja soolsus kui ökoloogilised faktorid. 8 25. Päikesekiirgus, temperatuur, sademed, niiskus kui ökoloogilised faktorid. 1 26. Biootiliste ja abiootiliste faktorite koostoime. Ökoloogiliste faktorite mõju organismile. 2 27. Liebigi miinimumseadus. Tolerantsuse seadus (Shelfordi seadus). Mitscherlichi, Walteri-Aljohini seadused. 3 28. Eurütoop, stenotoop. 4 29. Bioindikatsioon
organismidega ja õigem oleks neid käsitleda erinevate liikidena. Maailmas ja muidugi ka Eestis käsitletakse juurepessu tänapäeval kahe eraldi liigina: Heterobasidion annosum – m änni juurepess Heterobasidion parviporum – kuuse juurepess Juurepess kahjustab kuuske ja mändi erinevalt: Vanematel kuuskedel juurekael muutub jämedamaks (pudelikujuliseks). Puudel esineb tüvedel vaigujooksu ning võra hõreneb. Mädaniku algfaasis muutub puit tumedaks, kohati pisut sinakaslillaks, hiljem tekib punakaspruun kõvamädanik. Mädaniku lõppfaasis laguneb puit pehmeks struktuurituks massiks. Kuusel kahjustab mädanik juuri ja levib ka tüves (kuni 10 m kõrguseni). Mädaniku levikukiirus tüves 30 cm aastas. Seetõttu rikub juurepess kuusikutes olulise osa kõige väärtuslikumast tüveosast, männikutes jääb puit suhteliselt kvaliteetseks ja on kasutatav. Diagnoosimine:
1 Loeng Märgi ja märgisüsteemi mõiste, erinevad määratlused ja kontseptsioonid. 2 Loeng Märk ja keel. Informatsioon. 3 Loeng Semioosi mõiste ja selle dimensioonid. 4 Loeng Semiootika kui teadus. Kujunemislugu. 5 Loeng Semiootika ja strukturalism. 6 Loeng Semantika, signifikaat ja referaat. 7 Loeng Referentsi teooria. 8 Loeng Pragmaatika alused. 9 Loeng Kooperatiivsuse ja kommete printsiibid. 10 Loeng Kommunikatsioon, selle vormid ja skeemid. 11 Loeng Keel kui tegevus: lokutiivsed, illokutiivsed ja perlokutiivsed kõneaktid. 12 Loeng Otsesed ja kaudsed kõneaktid. 13 Loeng Tekstiteooria, diskursuse mõiste. 14 Loeng Semiootika ja hermeneutika. 15 Loeng Semiootika kui uus humanitaarteaduste organon. Gilles Deleuze/Felix Guattari Mis on filosoofia? Väidavad, et inimteadvus esitleb end /mõtlemine eksisteerib/ 3 eri viisil: KUNST, milles toimib kompositsiooni plaan ning siin mõeldakse aistingu jõuga. Aistingud ja esteetilised figuurid TEADUS. Domineerib r
Sissejuhatus. Stiilide teke ja arenguetapid. Ülevaade periodiseeringust. Sisekujundus ja disain igapäevakultuuri üks osa ja ühiskondliku mõtte väljendaja. Mesopotaamia – Kahejõemaa. Mesopotaamia alade kõrgkultuuri loojateks olid Eufrati ja Tigrise suudme lähistele 4. at eKr elama asunud sumerid, kelle põhiline tegevusala – põllumajandus – tugines hästikorrastatud niisutus-süsteemile. Aastatuhandete jooksul asusid neil aladel mitmed erineva päritoluga hõimud, keda ühendas varasematel aegadel välja kujunenud kultuurivormide püsimine läbi aastatuhandete. Just see annab võimaluse antud aladel eksisteerinud erinevate riikide kultuuri vaadelda ühtse tervikuna – Mesopotaamia kultuurina. Mesopotaamia alade kultuur jaotub järgmisteks perioodideks: Sumeri ja sumeri akadi kultuur 4000.–1830. a eKr Vanababüloonia kultuur 1830.–1518. a eKr Assüüria kultuur 1500.–605. a eKr Uusbabüloonia kultuur 600.–539. a eKr Mesopota
Parameetrid:, mida arvutustel leitakse: põhjalaius b, voolusügavus h, elavlõige ?, märg perimeeter ?, pealt laius B. Leitakse arvutustega läbilaskevõime Qo ja kui see jääb väiksemaks arvutuslikust vooluhulgast, siis tuleb suurendada kraavi sügavust või põhja laiust või mõlemat. 30. Miks trapetsikujuline kraavisäng aja jooksul deformeerub? Looduslikest teguritest põhjustavad kraavide deformatsioone pinnase omadused, turba vajumine, veevool, pinnavee sissevool, põhjavesi, taimestik, meteoroloogilised tegurid. Kuntslikud tegurid: vead projekteerimisel, ehitamisel, hooldusel. 31. Millised on deformatsiooniliigid ja nendele vastavad kindlustusviisid? Deformatsioone võib liigitada nende olemuse ja tekkekoha järgi järgmiselt: 1) voolusängi uhtumine: a) nõlval, b) kraavi põhjas; 2) pinnase voolamine: a) nõlva pinnal, b) nõlva jalamil, c) kogu nõlval; 3) nõlva libisemine; 4) turba vajumisega kaasnevad deformatsioonid;
Betooni koostist mõjutavad ka pumbatavus ja paigaldatavus. Kiudbetooni puhul kehtib sama põhitõde, mis tavabetooni puhulgi: mida väiksem (teatud piirini) on vesitsementtegur, mida jäigem on betoon, seda kvaliteetsem tuleb valatav konstruktsioon. Samas ei ole jäigad betoonisegud pumbatavad ja nende paigaldamine on raskem Seepärast kasutatakse kvaliteetsetes betoonides alati plastifikaatoreid, mis muudavad betoonisegu plastiliseks ja kergesti paigaldatavaks. Betooni koostise valikul on oluline kiu kogus betoonisegus. (www.kiudbetoon.ee) Kiudbetooni kasutamine Kiudbetooni põhilisteks kasutusaladeks võib nimetada betoonpõrandad- tööstuspõrandad, torkreetbetoon ning samuti ka monteeritavad betoonelemendid üle kogu maailma. Kiudbetooni eelised tavabetooni ja raudbetooni ees: · Suurem painde-, tõmbetugevus · Kõrgem pragunemiskindlus · Kõrgem pinna löögikindlus · Lihtsustub tehnoloogiline protsess
o Ülejäänud 0,002% sisaldab veel loomulikke koostisaineid (väärisgaasid ja vesinik) o Kõik saasteained mahuvad järelejäänud kümnetuhandiku sisse 2 Saasteained 2.1 Õhusaaste päritolu Looduslikud saasteallikad: o Vulkaanid (vääveldioksiid, osakesed); o Erosioon (tahked osakesed); o Sood, loomastik (metaan); o Metsatulekahjud (süsinikoksiid, peenosakesed, lenduvad orgaanilised ühendid PAH); o Pinnas (radoon); o Taimestik (lenduvad orgaanilised ühendid). Antropogeensed põlemisprotsessidega seotud saasteallikad: o Põletusseadmed (SO2, NOx, PM); o Sisepõlemismootorid (NOx, PM); o Ahjud ja küttekolded, söe/puidu põletamine (SO2, NOx, PM); o Metsatulekahjud (NOx, PM, lenduvad orgaanilised ühendid, PAH); o Prügi põletamine (metallid, dioksiinid, PAH); o Biomassi põletamine (NOx, PM). Muud antropogeensed allikad: o Tööstuslikud tootmisprotsessid (erinevad kemikaalid);
Inimese mõju tugevnemine loodusele Kauges minevikus reguleeris inimeste arvukust maa peal toit selle hankimine ja kättesaadavus. umbes 2 miljonit aastat tagasi kui inimesed toitusid metsikutest taimedest ja jahtisid metsloomi, suutis biosfäär st. loodus ära toita ca 10 miljonit inimest st. vähem, kui tänapäeval elab ühes suurlinnas. Põllumajanduse areng ja kariloomade kasvatamine suutsid tagada toidu juba palju suuremale hulgale inimestest. inimeste arvukuse suurenemisega suurenes ka surve loodusele, mida inimene üha rohkem oma äranägemise järgi ümber kujundas. Kiviaja lõpuks elas Maal ca 50 milj. inimest. 13. sajandiks suurenes rahvaarv 8 korda 400 milj. inimest. Järgneva 600 aasta jooksul, st. 19. sajandiks rahvaarv kahekordistus ning jõudis 800 miljoni inimeseni. Demograafiline plahvatus 19. sajandi alguses toimus inimkonna arengus läbimurre ja inimeste arv Maal suurenes 90 aastaga 2 korda (st. 7 korda kiiremini kui
Veeringe- so. Vee pidev ringlemine Maal Päikeselt saadava energia ja raskusjõu mõjul ning organimside vahendusel. Enamik maailmamere pinnalt aurunud vett kondenseerub ja langeb sademena merre tagasi-see on väike okeaaniline veeringe. Ülejäänu kannab atmosfääri üldine tsirkulatsioon mandritele. Seal sademeina maha langevast veest moodustab osa pindmise äravoolu, osa infiltreerub mulda. Mullast satub osa vett põhjavette , osa aurub, olulise osa kasutab taimestik. Äravooluna maailmamerre naasev vesi suleb suure globaalse veeringe. Evapotranspiratsioon-taimkattega maapinna üldaurumine. Veeringe koosneb kolmest põhilisest osast: · Pinnavool-vesi saab osaks pinnavetest · Aurumine, transpiratsioon-vesi imendub mulda, kus teda hoitakse kapillaarjõudude poolt kinni, seejärel satub aga mulla pinnalt aurudes atmosfääri tagasi, või siis imetakse vesi taimede poolt ning seejrel aurub taimede pinnalt
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
nii hoonet kui ka kogusid · kogude tüüp, tähtsus, seisund, kasutatavus · kasutusintensiivsus · säilitatavad materjalid · kasutada olevad vahendid ja tehnilised võimalused · institutsiooni säilituspoliitika Ratsionaalse hoiureziimi kehtestamine eeldab ülaltoodud andmete realistlikku analüüsi ning lõpptulemusena selliste hoiutingimuste tagamist, mis on reaalselt võimalikud, silmas pidades nii soetus kui ka ekspluatsioonikulusid. Ratsionaalsete hoiutingimuste valikul tuleb lähtuda järgmistest eeldustest. 1.Objektidele, mis on erineva tundlikkusega keskkonnatingimuste suhtes, tuleb luua eraldi hoiuruumid. Kõigile objektidele ühtemoodi ideaalseid hoiutingimusi pole olemas. 2. Suhteline õhuniiskus on olulisem kui temperatuur. Selle kontroll on tunduvalt tähtsam. 3. Objektide keemilise stabiilsuse seisukohalt on seda parem, mida madalamal temperatuuril neid hoitakse. Soovituslik : 16-20C (võtab arvesse ka inimeste vajadusi). Ainult hoidlaruumis
lastelavastusi, kuni Raudsepp kirjutas ,,Mikumärdi" ehk groteskse, ent koomilise näidendi, siis algas buum. 20.saj keskpaiga dramatiseeringus domineerib alusteose tähendussisu avamine, rakendatakse montaazi ja teatraalselt kujundikeelt. Dramaturgilised lavalised kompositsioonid: - Kirjanikukesksed 1 autori eri tekstidest - Teosekesksed tuum on 1 tekst, millele lisatakse muid tekste, võimendamaks ja tõlgendamaks teose mõttesisu - Selge dominandita kompositsioon koostatud vabalt valitud tekstidest, mida integreerib koostaja kontseptsioon Draamateksti osad: Dialoog tegelaskõne, millele lisanduvad paralingvistilised märgid: intonatsioon, hääle tugevus, tempo, individuaalsus Remarktekst dialoogis verbaliseerimata elemendid, lavajuhised (nt rekvisiidid, liikumine). Lavale jõuavad lavapildi muudatusena. Neid lugedes tuleb arvestada teatrikonventsioonidega, mis tekkisid 17.saj: peab selgitama lavategevust, juhul kui pole lavasüsteemi
Kirjandus- ja teatriteaduse alused Kirjandusteaduse alused 1. Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem selle tähendus kitsenes. T
PSÜHHOLOOGIA ALUSED TEEMA 1- PSÜHHOLOOGIA AINE, MEETODID, PRINTSIIBID JA STRUKTUUR 1. Psühholoogia- teadus, mis käsitleb psüühika olemust, avaldumisvorme, toimimise seaduspärasusi ning selle osa looduses ja ühiskonnas. See on teadus, mille raames kirjeldatakse ja mõõdetakse elusorganismide, eelkõige inimese käitumist ja elamusi, tuvastamaks kindlaid seaduspärasusi psüühilistes protsessides ja nendega seotud välises käitumises. Uurib kuidas väline mõjutus muutub sisemiseks vaimseks reageeringuks ja tegevuse regulaatoriks. Ja vastupidi- kuidas vaimuelunähtused osalevad objektiivse maailma kujundamises ja selle objektidega manipuleerimises. Psühholoogia on õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. PSYCHE- HING LOGOS- ÕPETUS 2. Psühholoogia jaguneb: Eelteaduslik psühholoogia- on levinuim ja vanim. Koosneb rangelt süstematiseerimata praktiliste teadmiste ja käibetõdede kogumist inim
95. Geomeetriliste elementide valik lähtub majanduslikest kaalutlustest, ohtliku liikluse nõudest ja tagab ühtlase kiiruse maantel. 6 96. Viraazikalde suurendamist takistavaks teguriks on talvine võimalik jäite tekke ja sellega kaasnev sõiduki külglibisemise oht. 97. Millega tuleb arvestada viraazikalde valikul (5)- · kliimatingimused, · maastikulised tingimused, · maantee paiknemine, · aeglaselt liikuvate sõidukite arv, · maanteehoole. 98. Millest sõltub külghaardetegur (3)- · sõoduki kiirus, · katte tüüp ja seisukord, · sõiduki rehvi tüüp ja seisukord 99. Pikikalde iseloomustus- Maantee pikikalle tuleb valida sõltuvalt projektkiirusest ja projekteerimise
annaabi.ee 
