midagi uut ehitada. Kuna kõik eelnimetatud pealinnad olid ehitatud keskajal ja elanikkonna kasvu tõttu tänavate võrgud hakasid stiihiliselt muutuma, ümberehitamises alustati tänavavõrgu süsteemi muutmisega. Ehitati laiad ja sirged esinduslikud tänavad. Hoonestus muutus kõrgemaks ja linnad hakkasid kasvama. Pariisis hakati tähelepanu pöörama pargiarhitektuurile - hakati ehitama suuri parke ja metsi. Loomulikult oluline oli ka esinduslik väliruum hakati ehitama esinduslikke peatänavaid ja suuri väljakuid. Viinis 19.sajandil likvideeriti vanu hooneid ja lammutati terve bastionide vöönd. Uues alas ehitati range struktuuriga linna, suure ringteega. Londonis metropoliks kujunemine toimis järk-järgult. Alates keskajast hakkasid tänavavõrgud muutuma süsteemsemaks ja rangemaks. Kuna klassitsismi ajastul Londonisse ehitati palju esinduslikke hooneid, siis seda ka ümberehitamise ajal säilitati ja rõhutati “uue” arhitektuuriga.
Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoonete sisse ja hoonetest välja jäävateks ruumideks. See jaotus on küllaltki meelevaldne, sest laiemalt mõeldes on kõik ruumid tegelikult ühtse ruumi osad mis on omavahel otseselt või kaudselt seoses. Selline jaotus aga hõlbustab arhitektuuri ja maastikuarhitektuuri tegevusvaldkondade eristamist. Maastikuarhitektuur tegeleb põhiliselt väliruumiga ja selle ülesanne on maastiku organiseerimine eesmärgiga kujundada väliruum inimesele soodsaks elukeskkonnaks. Hooneteväline ruum jaotub veel tänu maastikuobjektidele avatud-,poolavatud-, või suletud ruumiks. Looduses tavaliselt täiesti avatud või suletud ruume ei leidu, enamasti on tegu poolavatud keskkondadega. Maastikukujunduse võtteid Kompositsiooni aia-või pargikujunduses saab nimetada kunstiks maastikul. Seda saab teha harmoonia loomisega kompositsioonielementide vahel teatud põhimõtete alusel.
annaabi.ee 
