arhitektuur (ühiskondlikud hooned, veejuhtmed jne) Religioossed ehitised olid teise järgulised. Ringikujulised templid põhiplaanilt. Naose ette jääb sügav eeskoda. Basiilika teke, avar piklik hoonetüüp, mille sambaread on kolmeks või viieks lööviks jaotatud. Skulptuuris kujutati loomulikke defekte. Populaatne oli eelmiste põlvkondade portreepüsti hoidmine kodus. Reljeefikunstis on rõivad hoolikamalt volditud, kattab keha, asetsevad mitmel tasapinna, tuues reljeefi maalilisuse. Seinamaalid, tahvelmaalid ja põrandamosaiigid (oskuslikud- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varju mäng). Arenenud kullasepakunst- klaasi, pronksi ja keraamika alal. 1
. Sõjapäevadel sündisid Viiralti "Eesti neiu", "Viljandi maastik", "Virve" ja teised tuntud ning vähem tuntud tööd. 30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja maastikule, näiteks "Maastik Pariisi lähedal". Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on originaalsed ja julgelt iseloomustatud kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. Viiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Kölnis, Riias, Brüsselis, Chicagos, Roomas, Viinis ja paljudes teistes tuntud linnades. Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Wiiralt http://estarts.ca/artist.php?id=39
Viiraldi varasemates töödes on näha hilis-saksa mõju, sürrealismi ja ka teisi Pariisi mõjusid. 1930. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ning maastikule. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed ning julgelt iseloomustatud mõjuvad kehad ja kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisusega. Näitused Ta esines näitustel Helsingis, Pariisis, Lübeckis, Kielis, Kölnis, Kopenhaagenis, Moskvas, Riias, Chicagos jne. Kahekümne ühest teosest koosnev väljapanek Viini Kujutavate Kunstnike Seltsi näitusel 1937. aastal tõi talle kuldmedali. 1936. aastal korraldati Wiiralti ulatuslik isiknäitus ka Tallinnas ja Tartus. Muu 1927. aastal valiti Wiiralt Sügissalongi liikmeks.
arpedzode ja passaazide kompleksides. Tähelepanu on rikkalikel kõlavarjunditel: peentel figuratsioonidel ning pedaliseerimise detailidel. Tema klaveriteosed moodustavad sellele instrumendile 20.sajandi algul kirjutatud muusika kullafondi. Sümfooniliste teoste kõlapilt on enamasti pastelne. Pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas helilooja erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. 7. Raveli looming: kindlapiirilisemad teemad võrreldes Debussyga, konkreetsem oli ka muusikateose faktuur ja vorm; pööras erilist tähelepanu muusika rütmilisele küljele, kasutades erksaid, aktiivseid, sageli küllalt keerulisi rütme; eriliseks lemmikuks olid Hispaania tantsurütmmid; tema orkestriteosed olid tihedalt seotud balleti ja klaverimuusikaga. 8
koloriidile sai iseloomulikuks kontrastne värvikus. Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. LOOMINGU SISU Ants Laikmaa tähtsus on juba ammu muutunud pidevalt kasvavaks nähtuseks. Ühelt poolt tuleb ikka ja jälle meelde tema olulisus Eesti kultuuriväljal: Laikmaa organiseerimisvõime ning
Kulminatsiooni saavutas Laikmaa selleaegsete tume-süngete, pettumuslike ja rõhuvate elamuste kajastus aga Noorikus. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab Viljapõld viie tuulikuga. Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest - Talvemaastik. 1930-ndatel aastatel, mil kunstis olid taas tugevnenud realistlikud tendentsid, hakati selle suuna vanemaidki meistreid kõrgemalt hindama kui vahepealsel ajal. Huvi Laikmaa loomingu vastu oli elavnenud, teda hakati uuesti rohkem tähele panema. See mõjus kindlasti virgutavalt.
Dialoogid Ta ande mitmetahulisus on imetlusväärne. Selles põimuvad filosoof ja õpetlane. Neid omakorda ei saa lahutada kunstnikustpoeedist, dramaturgist. Platon esitas oma filosoofilised ja teaduslikud ideed kirjandusteostes. Need dialoogid on stseenid, täpsemalt öeldes filosoofilised komöödiad ja draamad. Platoni dialoogid on täis elavat dramaatilist liikumist; hoogsad ja vabalt visandatud, väljendusrikkad värvide ja karakterite maalilisuse poolest, nad on sädelevalt iroonilised, neist õhkub hingestatust ja kirge. Teosed Sokraatlikud dialoogid, milles Platon käsitleb peamiselt eetika küsimusi. Näiteks "Menon" Hilisema perioodi dialoogid. Näiteks "Pidusöök" ja "Riik" esimene raamat Hiliseimal perioodil "Riigi" ülejäänud osad Platoni kirjandusliku tegevuse lõppperioodil kirjutas näiteks teose "Sofist" Tsitaadid "Nauding on kohutav kiusatus."
dünastija büsantsi kunsti teine kõrgperiod, mis kestab kuni 13.saj-ani (Makedoonija renessanss). Arhitektuuris valitseb tollal ristkuppelkiriku tüüp. Kuulsamad selle perioodi mosaiigid paiknevad Veneetsia Santa Fosca kirikus. Kolmas büsatntsi kunsti kõrgaeg on aa.1261-1453. Ristkuppelkirikute kõrval ehitatakse nüüid väheldasi püstijad ümbriskäiguga tsentraalikirikud. Mosaiikude, ikoonide ja freskode käsituslaadis ilmneb suurem maalilisuse ja ruumilisuse taotlus; figuure kujutatakse plastisemalt ja realistlikumalt. Vabaplastikat büsantsi kunstis peaaegu ei esine. Kunskäsitöös saavutatkse silmapaistev tase elanvandiluunikerduses. Pärast Konstantinoopili valutamist arenevad bütsantsi kunstivormid edasi kreeka õigeusu maades. a. Hagia Sophia kuppelbasiilik b. Keisrinna Theodora mosaiik 2.
võidusammas, triunfikaar, võidukaar ● Avarad väljakud ● Sirged laiad tänavad (paraadide läbiviimiseks) ● Suurlinnades - väärilised ansamblid ● Ühtne ehitusjoon ● Rütmiline liikumine tänavaseintes - hoonete tagasiasted ● ESINDUSLIKKUS, KORRAPÄRASUS JA ANSAMBLILISUS ● Ehitised: esindushooned, paleed, residentsid, presidendiloss, paraadkeskus, sammasportikus ● Regulaarsuse ja maalilisuse ühtsus 2. Mis olid peamised põhjused Euroopa pealinnade ümberehitamiseks? Pariis, Viin, London – mida tehti? (lühidalt) ● Linna sanitaarse olukorra paranemine ● Keskaegsetesse piiridesse surutud linna laienemine ● Elanikkonna suur kasv - linnastumine ● Tööstuse pidev kasv - linnastumine ● Transpordi muutus ja selle kasutamise kasv ● Suur vajadus transpordimagistraalide järgi Pealinnade ümberehitamiseks üritati vanu hooneid lammutada ja
1.Mille poolest on kantaat-sümfoonial ,,Laul maast" Mahleri loomingus eriline koht? Ta kirjutas selle muserdatuna tütre surmast ning talle endale diagnoositud parandamatust südamehaigusest. Vaatamata teose kirjutamise traagilisele taustale ei olnud teose ideestik ainult depresiivne. Seda teost peetakse Mahleri loomingus kõige isiklikumaks teoseks. 2.Milliste zanritega on Richard Straussi looming läinud maailma muusikalukku? Nimeta helilooja tähtsamad teosed nendes zanrites. Eelkõige 1)Sümfoonilised poeemid: "Don Juan", "Macbeth", "Alpi sümfoonia", "Don Quijote" 2)Ooperid: "Salome", "Elektra", "Roosikavaler", "Daphne" Looming hõlmab kõiki zanre peale missa ja oratooriumi. 3.Selgita mõistet ,,programmiline sümfonism". Nimeta erinevate heliloojate teoseid selles zanris. Sümfooniateos on põimitud teiste zanritega, kirjutatud mahuka ideelise kontseptsiooni ja loominguprotsessiga, käsitletakse paljusi erinevaid teemasi, nt: elu ja surm, headu...
looduses joon sama hästi kui puudub. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist 4 portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Tema oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. ,,Ants Laikmaa ja tema ateljeekool 1903-1932" Tuntumad tööd · Marie Underi portree (1904) Marie Underi portree: · autoportree (1902) · "Lääne neiu" (1903) · "Vigala taat" (1904) · August Kitzbergi portree (1915)
30. aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad dramaatiliselt ning ta hakkab rõhku panema loodusele, lastele ja sõpradele, aktidele ja maastikule, näiteks "Maastik Pariisi lähedal" (1937) ja ka loomadele. Viiralt annab töödes isikupärase elutunnetuse ja sügavad mõtted edasi jutustusena, mille väljenduseks on täisverelised, originaalsed, julgelt iseloomustatud ja ekspressiivselt mõjuvad kehad, kujud. Tema joonistused mõjuvad nii peenuse, tundlikkuse ja maalilisuse kui ka jõulisuse ning monumentaalsusega. 5 Näitused Wiiralt on esinenud näitustel Helsingis, Eestis, Pariisis, Lübeckis, Kielis ja Königsbergis (1929), Kölnis ja Kopenhaagenis (1930), Marseille's (1933), Moskvas (1935), Riias ja Kaunases (1937), Varssavis (1933, 1936), Krakówis (1936), Brüsselis, Clevelandis (1935), Chicagos, Bostonis, Baltimore'is ja New Yorgis (1936), Strasbourg'is (1932,
Ridala oli üksildane endamisi vaatleja ja kirjeldaja. Tema sõna oli ilmekas ja täpne ning virgutas ka teisi autoreid uutele vormikatsetustele. Tundeintensiivsuse poolest jäi Ridala luule passiivseks, tema kujutuslaadi aluseks on registreeriv kirjeldus. Ta on peaaegu alati rahuldunud looduspildi välise külje fikseerimisega, tema meeleolud on maastikumaalingusse peidetud, muutudes nagu selle koostisosaks. Niisugune kujutamislaad andis Ridala looduspiltidele karge tooni ja omamoodi maalilisuse, kuid sellega kaasnes teatud monotoonsus, sisemise pinge kadumine. Ridala luuletajaisiksus on endasse sulgunud, seades eesmärgiks looduspildi objektiivse täpsuse saavutamise. Niisugune kujutamislaad on seotud Ridala filosoofiliste ja esteetiliste vaadetega. Juba oma kirjandusliku tegevuse algul on ta juurelnud eesti rahvusliku karakteri ja vaimulaadi üle. Ta väidab, et soome-ugrilased, sealhulgas eestlased, on suletud ja kinnised, suruvad oma tundmused alla otsekui neid
tõmmetega paberile pandud, kõike ebaolulist vältiv pilt on üks veenvamaid näiteid Laikmaa spontaansusest ning kujutatava olemuse nappide vahenditega tabamise võimest. 1920-ndate aastate lõpust alates muutub Laikmaa loomingus üha rohkem valitsevaks maaliline laad. Portreedes süveneb realistlik asjalikkus, maastikes romantiline meeleolukus. Kogenud meistrikäega on loodud Helga, Noorik Vigalast, R. Lüüsi ja A. Konsa portreed ning mitu Miku nime all tuntud naiseportreed. Maalilisuse ja meeleolukusega köidab ,,Viljapõld viie tuulikuga". Sügavast sisemisest rahust ja tasakaalust on kantud Laikmaa üks viimastest maastikest ,,Talvemaastik". KASUTATUD MATERJALID Aleksander Looring, ,,Ants Laikmaa". 1938 Endel Nirk, ,,Kaanekukk. Lugu Ants Laikmaa elust ja ettevõtmistest". Kunst, Tallinn 1977 http://web.zone.ee/ekunst/laikmaa.html http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/ants_laikmaa.htm http://www.muuseum.haapsalu.ee/index.php?
,,Itaalia poisike" Tegutses 1913 1932 aastal Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina. Maalis sellel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maastikud, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära (nt. Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. Eesti kunst pärast teist maailmasõda Eesti okupeeriti 1944. aastal Nõukogude vägede poolt ja taaskehtestati Nõukogude võim. Ekspositsioon kirjeldab sõjajärgsete järskude sotsiaalsete muutuste mõju kunstile erinevate kunstnike pilgu läbi
kujundile, see koosneb kromaatiliselt laskuvatest ja tõusvatest intonatsioonidest. Flööt esitab seda materjali enamjaolt Joonis 1. Claude Debussy orkestris ainsa instrumendina. Selles teose orkestratsioonis ilmneb ka Debussy isikupärane stiil- pillirühmade ning rühmasiseste soolopartiide tämbrite kombineerimisega saavutas ta erilise maalilisuse ning nüanssiderohkuse. Veel tema sümfoonilistest teostest olid näiteks triptühhon ,,Noktrunid" ning kolm sümfoonilist eskiisi ,,Meri". ,,Nokturnid" on tema orkestrimuusika eredamaid näiteid, teose esimene osa "Pilved" on kirjutatud vabas kolmeosalises vormis. Flöödi oktavites liikumine meenutab oma kõlalt veepiiskade kukkumist. Sellele järgneva ,,Pidustuste" kompositsiooniplaan on samuti kolmeosaline, kuid põhikujundi rollis on siin hoopis
tähelepanu peenetel nüanssidele, detailirohkusele ja sillerdavatele koloriididele 4. Iseloomusta Claude Debussy orkestratsiooni. Claude Debussy orkestratsioon paistis tema ajal silma just uuenduslikkuse ja eristumisega eelnevast. Püüdes anda muusikale kindlat ja omapärast kõlapilti, mis oleks eristuv. Ta vastandas ja eristas erinevate pillirühmade soolopartiisid ja kombineeris erinevaid tämbreid, saavutades lõppkokkuvõttes impressionismile omase kõlavärvide maalilisuse ja nüansirohkuse. 5. Kuidas avaldub programmilisus Debussy klaveriprelüüdides? Kõik tema teoselised prlüüdid on programmiliste pealkirjadega , kuid need pole seotud mingite kirjanduslike ideedega. Debussy lähtus üldisemat laadi poeetilistest kujunditest, mis olid enamjaolt seotud looduspiltidega. Kokkuvõtteks pole ta programmid ei kirjanduslikud ega filosoofilised , vaid kunstilise kujutava tähendusega kus oluline on assotsiatseeruv helipilt mitte süzee . 6
barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Arhitektuur Barokkarhitektuur ei loo palju põhimõtteliselt uusi elemente; enamik barokkstiili motiive pärineb renessansist. Seda iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse. Fassaadi püütakse elustada sellega, et lastakse selle osi eenduda. Maalilisuse, valguse ja varju efektse mängu saavutamiseks liigendatakse fassaadi nisside ja petikakendega ning külvatakse see üle skulptuuride ja dekoratiivsete detailidega. Liikuvuse ja rahutuse toonitamiseks rakendatakse võimalikult palju kõveraid ja lainetavaid jooni. Baroki tekkimispaik on Rooma. Selle lähtekohaks on Michelangelo ehitised oma jõulise, iseka ja vägivaldse vormikõnega. Barokkstiili kirikutüübi loojaks võib pidada Giacomo Vignolat
Platsid luuakse teede ristumiskohtadesse, puhkekohtadesse, rajatistega seotud aladele ja vaatekohtadesse. Platside kujud varieeruvad vastavalt ala kujundusele ja vajadusele. Platsid kaetakse sarnase materjaliga nagu teed, või kvaliteetsema kattega. Võimalused luua platsidele erinevaid kujundeid ja ornamente. Vesi on kujundatava ala domineerivaks elemendiks, olenemata kas tegu on loodusliku või tehiselemendiga. Liikumatu vesi loob peegeldusega maalilisuse vaadetele ja panoraamidele. Liikuv vesi on atraktiivne ja nõuab vaataja täielikku tähelepanu, tuleks pöörata tähelepanu 7 looduslike jugade, kaskaadide jms säilitamisele ning eksponeerimisele. Tehislikest elementidest on purskkaevud ühed dekoratiivsemad ehitised. Reljeef on üks peamisi ruumi loovaid elemente, seda ei saa käsitleda lihtsalt kujunduselemendina. Reljeefi vaheldusrikkusest sõltub kujundusvahendite valik. Üldjuhul
Armastati kujutada mitmesuguseid röövimisstseene. Rõhutati ka mõistuslikkust, tasakaalukust ja kirgede ohjeldamist. Barokk-kunsti inimene oli rõhutatult maine, lopsakate kehavormidega, pingul musklitega. Arhitektuur, skulptuur - Barokki on võrreldud tuule või mässava merega. Barokiarhitektuuris puudub rahu, kõik liigub ja lainetab. Fassaadid muutusid omaette kunstiteosteks, kuhu kuhjati kõikmõeldavaid kaunistuselemente. Dekoratsioon mattis konstruktsiooni. Ehitise ilmekuse ning maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive. Skulptuuris viljeldi peamiselt dekoratiivplastikat, mis pidi kaunistama hoonete fassaade, interjööre ja parke. Rohkesti kujutati mitmesuguseid püha-kuid. Skulptuuris eelistati maalilisust, mis saavutati rohkete detailide, arvukate põimumiste, teravate valguse ja varju kontrastidega. Mood - Mehed hakkasid kandma pikki, vabalt saabastesse ulatuvaid pükse ning lühikest kuube
Gootipärase iluideaali asemele tuleb looduslähedane karakteriküllus. Uuendustega põimub gootikale iseloomulik naturalism ja kaldumine müstikasse. Saksamaal köidab tähelepanu erinevate karakterite jäädvustamine. Lokaaltoonide asemele värvide peen astendatus. Erilise tähtsuse omandab graafika. Graafikakunsti tekkelugu on ebaselge. Arvatavasti sai vaselõikus alguse Itaalias (Mantegna) ja puulõige Prantsusmaal. Neid arendati maalilisuse suunas, taotledes peenemat karakteristikat ja sügavamat ilmekust. Saksa renessansile oli iseloomulik karmus, kainus ja maalähedus. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased. Peamisteks suurmeistriteks renessansiaegsel Saksamaal oli Albrecht Dürer, Hans Holbein, Matthias Grünewald. Sissejuhatus saksamaa skulptuuri Kuigi Saksamaal valitses 15-16 saj. elav tegevus, ei saa selle saavutused võistelda
Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning kohatises abituses on meistri katsetuste ja enesotsimiseaega kuuluv töö. Samas on antud linnavaates näha meistri hilisemale loomingule iseloomulikku juugendlikku kontuuri. Nii varajasi Triigi maale kohtab väga harva. Kunstnik jäädvustas oma maales ka oma kodakondseid, nende tööde hulka kuulub ka "Jakob Evaldi portree", millest valmis kunstnikul kaks varianti. Neist esimene, 1915. aastal maalitud, kuulub Tartu Kunstimuuseumi kollektsiooni. Tegu oli Triigi
Nendest tähtsalt sammuvatest senaatoritest õhkub bürokraatlikkust, nende näod on edasi antud roomlastele iseloomuliku teravusega, olles suurpärased 5 üksikud portreed. Erinevus kreeka reljeefist torkab kohe silma: rõivas on hoolikalt volditud, katab keha, mitte ei too seda esile. Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest. Maalikunst ja käsitöö Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji
Taebla- Nõmme 1918; Oru teorehi 1922; jne) Tollaseist portreedest paistavad silma "Salme", "Kalde ema" jne. Teda hakkasid huvitama ka lillemaalid, eelistas maalida krüsanteeme. Looming arenes alates 1920. a. keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932 oma ateljeekooli, elas ja töötas sest ajast põhiliselt oma talus Kadarpiku külas. Ta suri 19. XI 1942 Taebla vallas oma talus. Oli üks tähtsamaid kunstnike sel ajal. ,,Itaalia poisike" 6 5. Konrad Mägi
Capril ja Tuneesias; avaldas muljeid ajakirjanduses ("reisikirjad "Teelt"). Lõi neil aastail palju maastikumaale. Tegutses 1913-32 Tallinnas loovkunstnikuna ja pedagoogina, aastani 1920 ka Eesti Kunstiseltsis, Eesti rahva Muuseumis jm. Maalis sel ajal oma esimesed meisterlikud Eesti maalid, tõi neis esile Läänemaa ja saarte looduse omapära ja mitu autoportreed. Hakkas samal ajal viljelema lillemaali. Looming arenes 1920. aastate keskpaigast maalilisuse ja realismi suunas. Sulges 1932. a. oma ateljeekooli, elas ja töötas sestpeale põhiliselt oma talus Kadarpiku külas (Taeblas), lõi peamiselt realistlikke portreid ja maastikumaale ning avaldas mälestusi. A. Laikmaa looming ning pedagoogi-, organiseerimis- ja kunstiarvustustöö määrasid oluliselt 20. sajandi alguse eesti kunsti ja kunstielu ilmet. A. Laikmaa suri 19. novembril 1942. a. ning on maetud Kadarpikule (hauasammas 1956, J. Raudsepp), tema kodus on majamuuseum (asutatud 1955).
Nikolai Triigi õpingute aeg 1905. aastal Ants Laikmaa ateljeekoolis oli lühiajaline. Laikmaa stuudium pani suurt rõhku tööle elava modelliga ja maastikule. Ta õpetas õpilasi esmalt üldvormi paika panema ning nähtut valgustugevuse ning erineva tonaalsusega modelleerima. Toompea vaadet esineb ka teiste Laikmaa õpilaste töödes. Just Laikmaa ateljeekoolis maalis Triik pastellidega, hiljem on ta antud tehnikat viljelenud vaid paaril korral. Vaade Toompeale oma maalilisuse ning kohatises abituses on meistri katsetuste ja enesotsimiseaega kuuluv töö. Samas on antud linnavaates näha meistri hilisemale loomingule iseloomulikku juugendlikku kontuuri. Nii varajasi Triigi maale kohtab väga harva. Kunstnik jäädvustas oma maales ka oma kodakondseid, nende tööde hulka kuulub ka "Jakob Evaldi portree", millest valmis kunstnikul kaks varianti. Neist esimene, 1915. aastal maalitud, kuulub Tartu Kunstimuuseumi
Friisil oli kujutatud jumalaid ja altari juurde suunduvat pidulikku rongkäiku (pilt 9). Too reljeef on jäägitult vaid rooma kunstiteos. Nendest tähtsalt sammuvatest senaatoritest õhkub bürokraatlikkust, nende näod on edasi antud roomlastele iseloomuliku teravusega, olles suurpärased üksikud portreed. Erinevus kreeka reljeefist torkab kohe silma: rõivas on hoolikalt volditud, katab keha, mitte ei too seda esile. Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest. Maalikunst ja käsitöö olid hilise vabariigiaegses Roomas hästi arenenud, kuid säilinud on sellest ajastust õige vähe. Maalikunsti saavutustest ja arenguist saame peamiselt infot juba eelmainitud rooma kunsti varaaidast tuha alla mattunud linnadest Pompejist, Herculaneumist ja Stabiaest. Pompeji majadest on leitud eelkõige
horisontaalse kompositsiooniga töö), "Madonna Grotis/kaljukoopas", "Ristija Johannes", "Madonna Litta", "Daam Hermeliniga", "Madonna ristikheina lehega". Raffael(1483-1520): maalis ilusa koloriidiga. Olulisim töö "Sixtuse Madonna"(lk151)! Tema töid iseloom inimlik joon. Maalib eelkõige tavapärast inimest. "Ateena kool"!, maalitud Sixtuse kabelisse. "Parnass"! Veneetsia koolkond. Töid iseloomustab elu jaotus. Tõsisemad. Rohkem kompositsioonid, püüütakse maalilisuse poole. Värvid on kuldsed. Giorgione(u 1478-1510) Tõi maalikunsti looduse. "Äike" "Uinuv/lamav veenus" Tizian (1476-1576) "Veenus", "Taevane maine armastus", "Danae", "Maarja Magdalena", portreed paavstidest, "Lunaraha" "Tütarlaps puuviljavaagnaga", tütar "Lavinia" "Tütarlaps valges", "Maarja taevaminek"(lk 155), "Paavst III" Tintoretto(1518-1594) Maalis tumedates toonides, võtab kasutusele diagonaalkompositsiooni. "Kaana pulm" "Naised musitseerimas"
manerism ja toimub saksa kunsti allakäik. (Vaga 2004: 510) Saksamaal tegeldi plastikaga XV ja XVI sajandil, kuid seal ei tekkinud kunagi tõelisi suurmeistreid. XV sajandil on küllal vähe kiviplastikat, rohkem saavutab saksa plastika puuskulptuuris tiibaltarite valmistamisel. Plastika liikus kuni järgmise sajandi alguseni gootika raamides, kuid lõpuks hakkas selles mõjule pääsema vabam loodusekäsitlus ja püüd maalilisuse poole. (Vaga 2004: 510) Plastika olulisim keskus XV kuni XVI sajand oli Nürnberg. Seal paistsid oma loominguga silma dramaatiline Veit Stoss (1438-1533), kiviskulptor Adam Kraft (1455-1508) ja Peter Vischer. Würzburgis tegutses üleminekuaja meistritest olulisim Tilman Riemenschneider (1455-1531), kes loobus nikerdaltarite värvimisest. (Vaga 2004: 513) Ka Lübeck muutus saksa kunstimaastikul oluliseks linnaks. Kunsti üldarengus ta suurt osa ei
· renessansi arhidektuur oli ülevaatlik ja harmooniline, aga barokk on võrreldav tuule või mäsleva merega- · kõik liigub ja lainetab puudub rahu · ehitusplaanid kavandati kõverjoonega, fassaadid muutusid omamoodi kunstielemendiks, kuhu oli kuhjatud kõik kaunistuselemendid · hoonde osad eendusid ja taandusid et valgusvarjud näha oleks · kasutati sambaid ja poolsambaid · nissidesse paigutati skulptuure · ehitusilmekuse ja maalilisuse tõstmiseks kasutatakse mitmevärvilisi ehituskive · fassaadi külgedel keerlesid voluudid · Giacomo da Vignola, Roomas u. 1575a. · San Carlo alle Quattre Fontane kirik Roomas, 1667a. ovaalne medaljon maja krooniks, kasutatud korintose sambaid. interjöör on eriline kassettlae tõttu, mis on uue kuju saanud · Francesco Borromini arhitekt. · Lorenzo Bernini (1598-1680) - Püha Peetri kiriku kolonnaad (sammaste ring)
juhtimises osalemise kohustusi. Arhitekt on ,,geenius", kes ,,puhastab" sotsiaalset süsteemi. Arhitekt on kasvataja, arhitektuur tema instrument. Ledoux pole oluline hoone funktsioon vaid suurus ja karakter. Ehitusülesandena on nad arhitekti silmis võrdsed (vaestemaja palee). Arhitekt peab ühiskondlikke ühiselureeglid ka omalt poolt aitama väljendada. Tema arhitektuur pidi olema rääkiv. Tõi maalilisuse arhitektuuri. Oli Jaques-Francois Blondel Noorema õpilane. Prantsuse nn revolutsiooniarhitektuuri peamine esindaja. Tema stiil põhineb geomeetrilistel kujunditel, mis omavahel ei sulandu, vaid põimuvad teineteisega muljetavaldaval moel liikumatute plokkidena. Rääkiv arhitektuur, ehitised peavad olema nii kõnekad, et tekiks mingi emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm
Selles inimdraamas puudub negatiivne tegelane ja valu." Ta sai aru, et tema ei suudaks sealset elu välja kannatada. o Mõtiskledes, mille puudumine oli seal nõnda tajutav, et ei lasknud tunda kõrgeimat sorti rahuldust, avastas ta, et tegu on elemendiga, mis annab nurjatule välismaailmale kogu tema moraalse stiili, väljendusrikkuse ja maalilisuse niiöelda äkilisuse elemendiga, jõu ja pingutuse, intensiivsuse ja ohu elemendiga Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"? o Kui ta lõpuks märkab ,,tavalist inimest", siis ta avastab, et tavaline lihtne inimene ongi kangelane, sest lihtne tööline on see, kes peab üleval kõiki neid kõrgema klassi ülikuid. Töökus on suur voorus. Leppimine olukorraga ja mitte virisemine on lihtsa kangelase tunnused
Lucien Freud olemise äng ja räpasus POP-KUNST INGLISMAAL ABSTRAKTSIONISM 1960.NDALTEL Arenes Ameerikas paralleelselt popkunstiga; pakuti välja radikaalsema uuendusena uut abstraktse kunsti versiooni post-painterly abstraction vms. Maaliline versus lineaarne! Kui kaks vastandmõistet (Wölfflin), maalilisus kui mitte ainult maali mõiste vaid graafikas, skulptuuris jne. Lineaarset kunsti iseloomustavad selged, täpsed piirjooned joon domineerib värvi üle. Maalilisuse lähtekohaks on aga värv, ebatäpsed värvimassid joon võib tekkida, aga pole mitte lähtekoht vaid tulemus. Maalilises laadis on üksikosad allutatud tervikule, mis kujutab mulje. Lineaarset saab samm-sammult detailide kaudu mõtestada. Abstraktset ekspressionismi peetakse maaliliseks maalikunstiks, aga 60ndatel tekkiv uut tüüpi abstraktsionism on lineaarne selged ja täpsed jooned ja värvid. Puudub igasugune ruum. Tasadus flatness. ANTIVORMILINE KUNST, MAAKUNST, KONTSEPTUALISM
parimad viljad, mida leidub- seal on kõik see, mis on hea, kõik on väga idülliline. On olemas kolledz, haridus on kõrgel tasemel. Hea haridussüsteem kasvatab töökad ja arukad inimesed. Keskond ja loodus on ideaalne, inimesed seal sees veel ideaalsemad. Kuid Jamesi arvates pole selline idüll inspireeriv, ta vajab tasakaaluks ka midagi negatiivset, olgu kui hull see tahes. Seal on puudu midagi, mis annab juurde moraalse stiili, väljendusrikkuse ja maalilisuse. 78. Kuidas suhtub James ,,tavaliste inimeste tavalisse elusse"? James kujutas heroilisust enne ette ainult surnuna ja palsameerituna, sildistatuna ja kostümeerituna, kuid siis õppis ta nägema kangelaslikkust just tavainimestes, kes valavad tööd tehes higi ning proovile on pandud nende kannatlik vastupidavus. Just tavainimeste vastu tundis James sümpaatiat, ta nägi töö- ja tavainimeste puhul võib rääkida puhtast voorusest. Ta suhtub neisse aukartuse ning lugupidamisega
rooma tavad. Ühel madalreljeefil näiteks on ühendatud süzeedelt ja teostamistehnikalt hellenistlikmütoloogilised kujutised tsensusele järgnenud ohverdamisest Roomas, mis on antud realistlikus rooma stiilis. Üks silmapaistvamaid reljeefkunsti näiteid on aga 1. saj. e.Kr. püstitatud Rahu altar (Ara Pacis). Erinevus kreeka reljeefist torkab kohe silma: rõivas on hoolikalt volditud, katab keha, mitte ei too seda esile. Figuurid asetsevad mitmel tasapinnal, tuues reljeefi maalilisuse. Samas jääb figuuride vahel puudu valgusest, õhust ja ruumist. Reljeef koosneb nagu erinevatele tasapindadele seatud staatuatest. Reljeefid ja raidkirjad esinevad ka triumfikaarte seintel. Nad jutustavad kangelastegudest, mille auks triumfikaar on ehitatud. Roomas oli juba vabariigi ajal kombeks austada sõjapealikuid, riigimehi ja tublisi kodanikke nende kujude paigutamisega linna väljakutele. Monumendikunst muutus keisrite ajal veelgi tähtsamaks.
annaabi.ee 
