Rooma ja Kreeka võrdlus (tabelina) (1)

Rooma

Sarnasused

Kreeka

Rooma linna asutamise legend.

Vabariik
Suured vallutused ( ka Kreeka vallutamine )
Kultuur on komplitseeritum ja mitmepalgelisem.
Ei tundnud personifitseeritud jumalaid.
Jumalad olid üksikutes vormides inimese, eeskätt aga ühiskondliku tegevuse võrdkujud, nad oli mõistuse looming, mitte elava fantaasia vili.
Isiksus oli riigi vastand , nende omavahelised suhted olid selgelt reglementeeritud rooma õiguses – selline suhtumine mõjutas kõiki elualasid
Elulaad suures osas militaristlik.
Linnad olid ehitatud välilaagrite eeskujul.
Kunstiloomingut vabariigi ajastul ja hiljemgi iseloomustab eelkõige praktiline laad – ehitusmeistrid püstitasid hooneid otstarbekusest lähtudes ning katsid hiljem rahulik ent värvika sikatuuriga, kujur võttis kõigepealt surnumaski ning andis siis sellele kunstipärase vormi jne.
Võlvimistehnikaga kadus vahe kandvate ja kantavate osade vahel ehitustel.
Tekkisid kaaristud.
Valitses kodanlik ehk profaankultuur ja – arhitektuur (ühiskondlikud hooned, veejuhtmed jne) Religioossed ehitised olid teise järgulised.
Ringikujulised templid põhiplaanilt.
Naose ette jääb sügav eeskoda.
Basiilika teke, avar piklik hoonetüüp, mille sambaread on kolmeks või viieks lööviks jaotatud.
Skulptuuris kujutati loomulikke defekte.
Populaatne oli eelmiste põlvkondade portreepüsti hoidmine kodus.
Reljeefikunstis on rõivad hoolikamalt volditud, kattab keha, asetsevad mitmel tasapinna , tuues reljeefi maalilisuse.
Seinamaalid , tahvelmaalid ja põrandamosaiigid
(oskuslikud- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varju mäng).
Arenenud kullasepakunst- klaasi, pronksi ja keraamika alal.

Hellenistlik kultuur

Mitu jumalat.
Lubjamördi kasutamine.
Sambad olid dekoratiivsed .
Turuplatsil oli suur osatähtsus.
Linnad olid hästi planeeritud.
Nelinurkse põhiplaaniga jumalakojad.
Sammaste paigutus on peripteeli järgiv.
Võis leiduda samasuguseid skulptuure, kuna Roomlased hakkasid Kreeklaste skulptuure kopeerima.
Kujutati inimesi individuaalseid jooni.

Kreeka kodanik oli ühiskonna kindel koostisosa.

Tempel koosneb peamiselt kandvatest ja kantavatest osadest.
Religioossed ehitised, templid.
Skulptuure tehes see idealiseeriti, defekte ei kujutatud.
Sportlaste skulptuurid( kettaheitja ja odakandja)
Suur osatähtsus Kreeka käsitöös on vaasimaalidel(punase- ja mustafiguuriline tehnika) , kus kujutati jumalaid, kangelasi ja igapäevaelu.