Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "MAALI ANALÜÜS". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sümmeetriline, kompositsioon, koloriit, tahta, matisse, fovismi, umbkaudu, 1910, viite, tantsivad, ringis, värvitoon, hoogne, muljed, sinus, lisamaterjali, eluloo, asjaolud4) Millal töö valmis? (kui on teada, võib ka umbkaudu) Kahjuks ei leidnud omal käel vastavat infot selle maali valmimise kohta. 5) Maali kirjeldus (st mida maalil näha on, ära veel lisa enda arvamust): Maalil on kujutatud perspektiivi ja ruumi sügavust. Ruum näib lõputu ning silmapiir on kõrge. 6) Iseloomusta maali kompositsiooni (märksõnad: tasakaalustatud, läbimõeldud, sümmeetriline/ebasümmeetriline, juhuslik vms) Maali kompositsioon on silmnähtavalt läbimõeldud ja sümmeetriline. 7) Iseloomusta maali koloriiti (märksõnad: külm, soe, hele, tume, mõni värvitoon vms )! Maali koloriit on tõeliselt kontrastne. Pikad teravad varjud. Värvide osas mängib suurt rolli roheline, kollane, pruunikas-hall ja valge. 8) Iseloomusta pintslitehnikat (märksõnad: sile, ühtlane, hoogne, jõuline, metsik vms)! Maalitud on täpselt, selgelt. 9) Iseloomusta maali meeleolu (sinu muljed)
*Raoul Dufy armastas muusikat ja rahvapidudega seotud motiive, mille kaudu sai väljendada elurõõmu ja meelelise maailma imetlust. *Maurice de Vlaminck kasutas eriti intensiivseid, kohati isegi tooreid toone. Suureks eeskujuks oli van Goghi looming. *Georges Rouault Maalis sünge moraliseeriva sisuga pilte. Hilisema loomingu sisu muutus religioosseks. 7) Vali lehekülgedelt 42-43 üks Henri Matisse`i maal ja analüüsi seda: * maali nimi Tants * maali kirjeldus 5 inimest tantsivad olles ringis ja hoides käest kinni. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab Pisut müstilise tunde. 8) Vali leheküljelt 44 üks maal ja analüüsi seda nii nagu eelmises küsimuses! * maali nimi ja autor Andre Derain. Westminsteri sild Londonis * maali kirjeldus - Kaarikud sõidavad mööda silda. * tunded ja mõtted, mida see maal minus tekitab Sügisene meeleolu. 6
Rubens suutis barokiaja iseloomustus patetilisele elutundele anda täiesti siira ja sisemiselt usutava haarava kuju. Tema töödes ilmnevad haruldaselt tugev fantaasiajõud, ülekeev temperament, joovastav toredus, masside võimas dünaamika ning ülim intensiivsus kehalise ja vaimse elu kujutamisel. Ehtbaroklik on Rubensi maalide kompositsioon massid suunduvad piki pildi ristuvaid diagonaale. Lopsakad, elujõust pakatavad inimkehad katavad vääneldes ja põimudes peaaegu kogu pildipinna. Samas jääb pildi kompositsioon terviklikuks, kusjuures üksikfiguur võib kaotada oma tähtsuse Hakates maalima vasaku käega, muutus ka ta loominguline käekiri.
* Musta värvi peaaegu ei kasutatud. Kui seda siiski tehti, otsiti musta sees omakorda erinevaid värvivarjundeid * Suured muutused kompositsioonis ehk maali üleehituse alal. Loobuti rangest,läbimõeldud kompositsioonist. 2) Iseloomusta Auguste Renoiri maalimislaadi lk 227 toodud näidete põhjal! Auguste Renoiri maalimislaadis temaatikaks olid enamasti linn, olustikustseenid, portreed ning aktid. Renoiri maaalimislaad oli pehme ja samas lüüriline. Koloriit oli särav ja õrn. Portreed on sensuaalsemad ning rohkem psühholoogilisemad kui samal ajal teistel impressionistidel. Portreedel kujutas eriti naisi ja lapsi. Naised maalis kunstnik väga kenana ning veetlevatena. Inimesed maalidel olid täis rõõmu ning samas ka ilu. Tulvil tervist. Värvid aja jooksul muutuvad aina heledamaks, hiljem domineerivad roosa ja sinine. Kohati on maalid liiga magusad. 3) Vaata Edgar Degas` maali Täht ehk tantsijatar laval kl 229 ja nimeta sellel kaks
Ta kujutab lauljannasid ja tantsijannasid haaravalt ja eluliselt, ilma ilustamata, grotesksetes poosides ja näitab armutult ka nende inetuid paksu mingikorra alla peidetud nägusid. Kuni isa surmani elas Degas majanduslikult kindlustatuna. Pärast selgus, et panga seis oli kehv. Degas loobus suurest osast oma varast, et päästa panka ja sattus rahalistesse raskustesse. Ta keskendus maalidele, mis tõid raha sisse. Eriti palju maalib ta akti.Töö- dele on iseloomulik peen koloriit, pastellide harmooniline heledus ja suur värvikontrast. Tundub nagu oleks piltidel juhuslikud elust nopitud stseenid. Kuid juhuslikkus on saavutatud läbimõeldud kompositsiooniga, kus pildiraam sageli osa figuurist ära lõikab. Elu lõpus tegeleb skulptuuriga, kuna halvenenud silmanägemine ei lase maalida. Degas suri 27.septembril 1917.a. AUGUSTE RENOIR (1841-1919) Renoir sattus kunstimaailma noorukese pariislasena 1854. aastal pärast kloostrikooli lõpetamist
endastmõistetavaks vahendiks ruumiillusiooni loomisel. Ühtlasi pani ta aluse konstrueerivale kunstitegemisele, mis vaatleb loodust üksnes toormaterjalina uue ehitise – pildi loomiseks. Cézanne`i kunst ei tähenda siiski täit lahtiütlemist impressionismi saavutustest. Nagu impressionistid, nii hülgab ka Cézanne vormi edasiandmisel joonistuslikkuse ja kasutab vormide plastilise põhiolemuse esiletõstmiseks ainult värvivarjundeid. Tema koloriit on niisama hel kui impressionistidel, värviastmestik rikas ja valgusküllane. Cézanne viljeles peamiselt maastikumaali, maalides Aixi ümbruse Vahemere ranniku vaateid, ka Põhja – Prantsuse maastikku. Peale maastike on ta loonud arvukalt natüürmorte, kus ta eelkõige toonitab püsivat vormi. Figuraalkompositsioonidest on kõige huvitavamad kaks sarja, mis kujutavad suplevaid naisi ja kaardimängijaid. Cézanne`i erinevus impressionistidest tuleb kõige selgemini esile just nendes
maalimisviisiga; postimpressionismist võeti eeskuju Vincent van Goghist ja neoimpressionistidest. Neoimpressionismi tähtsus foovide ja üldse moodsa kunsti arengus seisnebki eelkõige värviteoorias ja uudses maalimislaadis. Eriti arendasid foovid maalimislaadi: esialgsed väikesed värvipunktid muutusid suuremaks, eraldusid üksteisest, kuni omandasid iseseisva pildiüksuse tähenduse. Fovism kui kunstivool kujunes stiihiliselt sajandivahetusest kuni 1907. aastani. 1905. a. tähistab fovismi ja üldse kogu moodsa kunsti algust vaid tinglikult. See näitab, kuidas moodsa kunsti revulutsioon on järjepidev protsess. Samal ajal kogus impressionism jõudsalt poolehoidjaid ja ametlik salongikunst võttis järjest rohkem üle impressionistide maalitehnilisi uuendusi. TUNNUSJOONED Foviste ühendas kõige enam huvi värvi väljenduslikkuse vastu. Nende püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mis oli tekkinud motiivide vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad
,,Jumalik komöödia" ja Miltoni ,,Kaotatud paradiis". Blake avaldas ka 7-8 luulekogu, mis tollal jäid tähelepanuta, praegu on uuesti avastatud. Praegu on Blake kui kunstnik natuke tagaplaanil. Püüdis ühendada antiikmütoloogiat piiblilugudega. Üks tuntumaid töid graafiline leht ,,Laokoon Jahvena", mida on täiendatud pika seletava tekstiga, mis seletab Blake'i usulisi vaateid. Oluline joonistuslik alge, mis on iseloomulik klassitsismile, aga veidrad tegelased ja hvitavat koloriit romantik. ,,Saatan ahvatleb Aadamat ja Eevat", soosib inimestevahelise armastuse väärtusi ning perekonna loomist. Teine fantastiline kunstnik Henry Fuseli. Tuli Saksamaalt Inglismaale. Peamiselt kujutas paharette ja viirastusi. Vahepeal täiesti unustatud, uuesti avastatud sürrealistide 20. saj keskel. ,,Luupainaja" ja ,,Viirastus" noored neiud on veidratest viirastustest häiritud. Romantism pöörab rohkem tähelepanu vaimuhaigetele. Fuseli on teinud portreid ,,Vaimuhaige Kate".
Ernst Ludwig Kirchner Die Brücke rajajaid, pea mine tee ma: suurlinn ja sealsed ini mesed. Karl Schmidt-Rottluff- Die Brücke rajajaid ja peaesindajaid; rõhutab pri mitiivsust. Robustne, värvikas, il me kas. REALISM Sõnal ,, realis m " on õieti kaks tähendust: a) realis m kui suund ( mitte stiil!) b) realis m kui m e etod Üldiseloomustus Realis m kui kunstisuund h õl mab umbkaudu 19. sajandi kolmanda veerandi. Ta hakkas kujune ma Prantsus maa. Põhi mõtteliselt siiski realis m erineb ro mantis mist: realistid kujutasid o ma kaasaega, o ma ümbrust. Nõudsid elu kujutamist objektiivselt, ilustamata, esiplaanile tuli seada tõde. Realistid tundsid huvi argielu vastu, r õhutasid negatiivset. Realistlik kunst ongi puudusi
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
kuulutus" (14721475) ja ,,Anna ise kolmas" (1508-1512). 6. Raffael. Tema looming ja mõju. Raffael Sanzio 1483 1520. Sündis Urbinos õukonnakunstniku pojana. Raffael oli kolmas kõrgrenessanssi maalikunstnik. Tema loomingus puudub traagiline paatos ja sisemine rahutus, mis oli iseloomulik Michelangelole. Samuti Leonardo da Vincile omane salapärane romantika.Tema geenius oli pigem tugevdav ja arendav kui revolutsiooniliselt uuendav. Kompositsioon läbimõeldud, liigsed asjad eemaldatud. Maalides tasakaalustatud kompositsioon. Varasemates töödes hele värviilu. Hilisemates maalides armastas selgeid värve, eriti sinise ja punase maitsekas käsitlemine ja küllastunud, soojad üldtoonid. Raffael väljendas kõige selgemini renessansikunstnike püüdlust täieliku ilu ja kooskõla poole. Ta asetas maalidel inimesed rahulikku helgesse ümbrusse, suurejooneliste ehitiste või kauni maastiku taustale
Seejärel kerkis kohe vajadus kujutada inimese ümbrust. Õpiti kujutama kõike- ehitisi, puid, loomi, linde jne. Kuidas aga taasluua kolmemõõtmelist tegelikkust kahemõõtmelisel pinnal? Keskaja kunst endale niisugust probleemi ei püstitanudki, sest üldistatud ja tinglikele kujudele polnud tarvis loomulikku ümbrust. Kui aga inimesi hakati kujutama loomutruult ja täpsete detailidega, ei saanud enam kõne alla tulla keskaegne kompositsioon. Uusaegne nn. tsentraalperspektiiv on "õige" liikumatu vaataja jaoks. On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus 8 objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ÉDOUARD MANET (1832 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale omapärane joon.
Kuna kunstniku t��dest on dateeritud vaid viis teost, on teadlastel raske tema maalijak�ekirja t�psemat arengut j�lgida ja �ldistusi teha. Siiski loetakse Borssomi van der Neeri stiilis valminud kuuvalgusega maastikke tema k�ige edukamateks t��deks. Need maalid kannavad endas ideaali looduse ajatust ilust ja tollase inimese hingestatud seosest sellega. Sulnis �htuvalgus, uinunud majad vee ��res, vaikselt loksuvad paadid suve�� kuupaistes, �limalt peen ja tundeline koloriit, millest �hkub p�hjamaist hillitsetud vaimsust. Maalida hetke, mis on seisatunud �le aastasadade, kandes selgesti tuntavat emotsiooni, on omane vaid v�ga suurtele meistritele, kelle pildid kiirgasid vaatajasse kogu sellesse pandud soojuse ja p��dlikkuse, millega kunstnik oma t�� teostas, pidades end k�ige k�rgema loova vaimu t��riistaks. ******* Bartholom�us Sarburgh oli portreekunstnik, rahvuselt �veitslane, kes sai
Seejärel kerkis kohe vajadus kujutada inimese ümbrust. Õpiti kujutama kõike- ehitisi, puid, loomi, linde jne. Kuidas aga taasluua kolmemõõtmelist tegelikkust kahemõõtmelisel pinnal? Keskaja kunst endale niisugust probleemi ei püstitanudki, sest üldistatud ja tinglikele kujudele polnud tarvis loomulikku ümbrust. Kui aga inimesi hakati kujutama loomutruult ja täpsete detailidega, ei saanud enam kõne alla tulla keskaegne kompositsioon. Uusaegne nn. tsentraalperspektiiv on “õige” liikumatu vaataja jaoks. On arvatud, et sellise kujutusviisi aluseks oli keskaegse mütoloogilise maailmapildi asendumine sellisega, kus objekt ja subjekt on selgelt eristatud ning inimese individuaalne eneseteadvus on välja kujunenud. Selline ruumikujutus sai üheks peamiseks loominguliste ja teoreetiliste vaidluste objektiks. Töötati välja õpetus perspektiivist ning mõnikord valiti maalimiseks just nimelt
saali ei anta , ta pilte ei tee. Ostis omaette paviljoniruumi maailmanäituselt väljas ja nimetas Realism Courbet. Sai tuntuks. Maalilaad ja teooria erakordselt lihtsad kunst on see, kui maalin täpselt ja ainult seda mida ma näen. Vastandus suure kunstiga, sest seni ju maaliti seda, mida keegi näinud ei ole (religioon, allegooria) see 'realism' ju kriipsutab kõik senise maha ja kuulutab eelnenule sõja! Idealiseeritud kompositsioon ei ole enam kunst, kui sa ei maali seda mida näed. 60ndatel äratas ta õpilastes huvi. Ostis laadalt elava pulli ja ütles õpilastele et vot joonsitage marmorkujude asemel seda. Tema põhimõtted olid osadele noortele kunstnikele paeluvad, sealt edasi areneb impressionism, omamoodi on impressionism realismi ekstreemne variant (jüngrid on ju äärmuslikumad kui profetid). Noored tulevased impressionistid kes 60ndatel hakkasid kunstiga tegelema, võtsid ta põhimõtteid täht-tähelt
ainuomaste värvide kujutamine. Nende peaeesmärgiks sai mitte nähtavate asjade jäljendamine, vaid kunstniku enese tunnete ja meeleolude väljendamine. Eeskuju said nad Vincent van Goghi elamuslikest teostest. Foovid moodustasid üsna kindlapiirilise rühmituse, kes pidevalt omavahel suhtles ja kunstiprobleeme arutas. Sellest peale said ühesuguste veendumuste ja kujutamislaadiga kunstnike seltskonnad 20. sajandi kunstis üsna tavalisteks. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse (1869-1954). Ta arvas, et kunstnik ei peaks loodust kopeerima, vaid tal tuleks lasta tegelikkusel enda peale mõjuda ja saadud muljeid siis lõuendil väljendada. Samuti arvas ta, et kunstiteos peaks vaimselt väsinud inimesele mõjuma samamoodi nagu tugitool kehaliselt väsinud inimesele. Nii ongi Matisse'i teosed vaatamata väga erksatele ja kontrastsetele värvidele harmoonilised ja kaunid. Foovid püsisid suhteliselt ühtsena 1907. aastani, mil aga
1.Kus ja millal kerkis esile foovideks nim. kunstnikerühmitus? Prantsusmaal, 20 saj. algul, Sügissalongis näitusel. 2.Kirjelda foovide värvi- ja pintslikasutust. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjutud värvidele (puutüved võisid olla erepunased), peaaegu segamata värvid olid lõuendile kantud hoogsate, erineva suurusega laikudena. Värvid olid puhtad ja selged. 3.Kes oli keskne kuju foovide rühmituses? Millised olid tema eesmärgid kunstis? Henri Matisse. Tema jaoks oli tähtis väljendus. Värvid ja jooned ei sõltu otseselt loodusest vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest, ei kattunud alati looduse värvidega. 4.Mida iseloomustavat tead teiste foovide loomingu kohta? R. Dufy-muusika ja rahvapidudega seotud motiivid. A. Derain ja M. De Vlaminck- intensiivsed, kohati toored toonid G. Rouault- sünge moraliseeriva sisuga pilte, hiljem religioosse sisuga teosed. Vitraažimaal. 5.Millisest sõnast on tuletatud mõiste ekspressionism?
- globaalne / lokaalne, vaimne / materiaalne, - kõrge / madal, modernne/looduslik Georges Seurat, tõi mängu optika, segades värve optiliselt Claude Monet. Impressioon. Päikesetõus. 1872. Impressionistid oli omas ajas shokeerivad. „Impressionist“ kui sõimusõna. Matisse. „Abikaasa portree“. Vabastas värvid realistlikust kujutamisest. Temast said alguse foovid (fauvism, fovism). Värvid ei kopeeri loodust! Picasso, Avignoni neiud. 1907 Vormi revolutsioon! Naiste vormide tõlkimine geomeetria keelde.
19. saj. lõpp20. saj. algus Sümbolism Edvard Munch 1863-1944, juugendstiil Gustav Klimt 1862-1918, rahvusromantism alates 1880-ndatest Postimpressionism: Paul Gauguin1848-1903, Vincent vanGogh 1853- 1890, Paul Cezanne 1839-1906 1886 Naivism: Henri Roussaeau 1844-1910 1907 Kubism: Pablo Picasso1881-1973 1909 futurism u 1910 Abstraktsionism Fovism: Henri Matisse 1869-1954, ekspressionism 1916 dadaism Marcel Duchamp 1887-1968 ja metafüüsiline kunst 1924 Sürrealism: Salvador Dali 1904-1989 1920-ndad funktsionalism ja konstruktivism 1920-ndad1959 totalitaarne kunst Venemaal ja Saksamaal 1940-ndad abstraktne ekspressionism USA-s
vaatepilt. Kui räägitakse valguse kiirusest, kas see on ainult nähtava valguse kiirus või liduvad need neutriinod ja gammad samamoodi? Kõik elektromagnetlained (ka röntgen ja gamma) ja ka neutriinod liduvad tõesti valguse kiirusega. Rangem oleks öelda, et elektromagnetlainete kiirusega, ent omal ajal mõõdeti see just nähtava valguse jaoks ära ja nii nüüd räägitaksegi. 1 VÄRVUSÕPETUS JA KOMPOSITSIOON Elektromagnetlainete spektrist on nähtava valguse lainepikkused ainult väike ala. Mitte kõik elusolendid ei näe maailma samades värvides. Ainuraksed tajuvad ainult valgust, Limused, vähilised, paljud putukad, osa kalu, roomajad, linnud ja ahvid eristavad värve. Superkangelastel on vahel X-ray vision ehk siis röntgen- nägemine. Ja kui tajuksime neid majasuurusi raadiolaineid oleks see vast torm! Pildil on öise linna värvilised valgustuse
Pilt pidi olema ühe elulõigu täpne ja aus kujutis (tärkava fotograafia mõjud). Teoses pole peamine tähendus süźeel, vaid selle kujutamisel (tähtis - KUIDAS kujutatakse, mitte - miks kujutatakse). Impressionismi teiseks tagajärjeks oli subjektiivse, isikliku alge (taju) tugevnemine kunstis. Võlutuna liikumisest, loodusest ja modernsusest, maalisid kunstnikud maastikke, põlde, sildu, raudteid, taevast, vett, pilvi, purjekaid, tantsijannasid jne. Kompositsioon piirdus mõne üksiku plaaniga ning jättis mulje, et maastik on esiplaanil. Loobuti sügavuseillusioonist. Sageli kadreeriti pilte ülalt- ja altvaates. KUNSTNIKUD ● ÉDOUARD MANET (1832 – 1883) Impressionismi ajalugu alustatakse tavaliselt Manet`ga. Teda saab siiski ainult tinglikult impressionistiks lugeda, sest puhtimpressionistlikule käsitlusele läheneb ta alles oma elu lõpul. Tema varasemad tööd on realismilaadis. Siiski ilmneb tema loomingus juba algusest peale
Saksa maalikunstnik mathis Gothardt, kuulub vaimulaadilt veel hilisgootikasse, kuid maalimisviis on tal sarnane renessansikunstnike omaga. Tema peateos on Isenheimi altar. Kirjeldus :sünge tühi maastik , tumeda taeva foonil kujutatud Ristilöödu käed on kui liigesest väljas kannatus rõvedalt edasi antud sümboolne pilt inimkonna kannatustest, mille toob kaasa katk meeleolu, kompositsioon on ühendatud kehade ruumilisuse ja naturalismiga selgusega esitatud inimlik ja jumalik loomus leinavad kui inimest ja viidatakse kui lunastajale · Pilet 3 1. Kreeta-MükeeneIII aastatuhandel e.m.a2000-1250 a e.m.a kunst Knossose palee, mükeene lõvivärav Kreeta arhitektuuri kuulsaimateks mälestusparkideks on suured paleed ( Knossos, Phaistos). Lossid koosnesid pajudest enamvähem ühesuurustest ruumidest, lossid olid
Kunstiajaloo eksami kordamisküsimused 1. Kunsti liigid. Kirjeldus. Näited. · Arhitektuur alates kiviajast on inimene midagi ehitanud, eriti silmapaistvad on olnud usuga seotud ehitised. Arhitektuur jagatakse skalaarseks (pühaks) ja profaanseks (ilmalikuks). Jumalate austamiseks püstitatud ehitisi nimetatakse kirikuteks (kristlastel), moseedeks (moslemitel) ja templiteks (kõigil muudel religioonidel). Skalaarehitised on veel kabelid ja kloostrid. Profaanarhitektuuri olulise osa moodustavad sõjalised ehitised linnused, kindlustused. Suurt kunstilist tähendust on nähtud valitsejate lossides, raekodades. 20. saj hakati olulist kunstipära nägema ka tavalistes elamutes ja tööstusehitistes. Kunstiline tähtsus on olnud erinevate hoonete omavahel või loodusega kokkusobitamisel (ansam
See oli eriti näha tema maalitud inimkehade puhul. 5) FOVISM JA EKSPRESSIONISM Foovid hülgasid niihästi impressionistide muljeid jäädvustava kunsti kui ka sümbolistide tagamõttetaotluse. Nened püüdeks oli väljendada kunstniku meeleolu, mi soli tekkinud mõne motiivi vaatlemisel. Seetõttu ei pidanud nad vajalikuks olla täpsed kõigis üksikasjus. Sageli olid värvid hoopis vastupidised looduses nägema harjunud värvidele. Foovide rühmituse keskseim kuju oli Henri Matisse. Tema arvates ei sõltu värvid ja jooned lõuendil otseselt loodusest, vaid kunstniku meeleolust ja teistest värvidest lõuendil. Näiteks võib loodumotiiv olla täis liikumist. Selle asemel, et püüda kujutada liikuvaid inimesi või esemeid, püüda jäädavustada liikumise mõnda hetke, visandas H. Matisse liikuvate kehade üldised piirjooned ja katsus motiivi dünaamikat edasi anda kontrastsete värvidega. Foovidega algas Lääne-Euroopa kunstis sound, mida nimetatakse ekspressionismiks.
Sõna ,,klassikaline" tähistas renessansiajal antiikse Kreeka ja Rooma kunsti ning selle põhimõtete loodud täiuslikku vormi. Propageeris antiikkunsti taaselustamist. Klassitsismi juured peituvad soovis taastada ühiskonnas traditsioonilised väärtused, kunst peab harima. Hinnatumad olid mütoloogilised, religioossed ja allegoorilised maalid. Teisejärguliseks peeti ajalooteemalisi maale ja portreid. Maastiku- ja olustikumaalid ei olnud tähtsad. Maalid olid suureformaadilised, kompositsioon tasakaalukas, rahulik, sümmeetriline. Tegelastel sageli teatraalsed poosid. Tegevus koondatud esiplaanile. Dekoor väljendatud kainelt, teisejärgulised detailid puudusid. Tähelepanu oli juhitud olulisimale, rõhutatud on maalide tõsidust. Plagiaati ja kopeerimist ei mõistetud hukka, vaid soodustati midagi paremat kui antiikkunst polnud ju võimalik luua. Maalil domineeris joonistus, taotleti lineaarsust ja plastilisust. Maali pind oli täiesti sile
Nüüdiskirjandus 1. Ühiskondlik-kultuuriliste olude muutumine 1990ndate alguses. 1991. augustil Moskvas toimunud riigipöördekatse taustal võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse, et Eesti ei kuulu enam NSV Liitu ja on iseseisev vabariik. Algas riigi uus ülesehitamine, üleminek uuele majandussüsteemile liberaalsele kapitalistlikule (?). Reformiti pangandust, kogu põllumajandust. 1992 võetakse kasutusele EEK. Raha oli vähe, kuid vabadust, ideid ja entusiasmi palju. 1990ndate alguse märksõnaks poliitika. Kuid kultuurivaldkond polnud taasiseseisvunud Eestis enam nii oluline nagu nõukogude ajal. Sel ajal oli kultuur pmst ainus valdkond, mille kaudu oli võimalik okupatsioonireziimile vastupanu avaldada. Omamoodi alternatiivse mõtlemise platoo, sai oma arvamust varjatumalt avaldada. Oligi ainus võimalik poliitika. Sellest tulenes kultuuriinimese kõrge prestiiz. 1990ndate algul olid paljud kirjanikud riigikogus, kuid ei jäänud sinna kauaks, poliitika poln
Realistlikus tekstis on mõis valgus ja küla on pimedus. Kogu mõte on hoida valgus taluhurtsikust eemal. Romanistlik- proovitakse leida vastandlikke asju. Realistlik- kritiseeritakse religiooni väga tugevasti. Opositsioon on irooniline. Lähtekoht on iroonia. Selle iroonia kaudu kritiseeritakse seda ebavõrdsust. Ühtedel on kõike väga palju, teistel pole mitte midagi. Kontrastipõhine- hästi paljud asjad toimuvad kontrasti printsiibil. Kultuur on sümmeetriline, kui on kõrvalekalded, siis see pole ilus. Mõisapark- kultuuristatud loodus. Kui kutsutakse talupoeg mõisa, siis talupoeg läheb kohe ärevile ning juba ete arvatakse, et sealt ei saa tulla mitte midagi head. Mõisasse kutsutakse tavaliselt siis, kui tahetakse mingit andamit või karistada, midagi negatiivset. Talupojale on see suur ja pingeline, kui talupoeg läheb mõisasse. Teda valdab kohmetus, ta ei oska selles ruumis kuidagi käituda, on segaduses. Kultuur on
alla. Realistlikus tekstis on mõis valgus ja küla on pimedus. Kogu mõte on hoida valgus taluhurtsikust eemal. Romanistlik- proovitakse leida vastandlikke asju. Realistlik- kritiseeritakse religiooni väga tugevasti. Opositsioon on irooniline. Lähtekoht on iroonia. Selle iroonia kaudu kritiseeritakse seda ebavõrdsust. Ühtedel on kõike väga palju, teistel pole mitte midagi. Kontrastipõhine- hästi paljud asjad toimuvad kontrasti printsiibil. Kultuur on sümmeetriline, kui on kõrvalekalded, siis see pole ilus. Mõisapark- kultuuristatud loodus. Kui kutsutakse talupoeg mõisa, siis talupoeg läheb kohe ärevile ning juba ete arvatakse, et sealt ei saa tulla mitte midagi head. Mõisasse kutsutakse tavaliselt siis, kui tahetakse mingit andamit või karistada, midagi negatiivset. Talupojale on see suur ja pingeline, kui talupoeg läheb mõisasse. Teda valdab kohmetus, ta ei oska selles ruumis kuidagi käituda, on segaduses.
Loodusteaduste areng. · Vabanemine keskaegse feodaalühiskonna ja religiooni (ka kiriku) poolt seatud piirangutest. Jumalakeske maailmapildi järk-järguline murenemine inimesekesksema maailmapildi poole. Jumalakesksus hakkab kaduma. · Liikumine inimesekesksema maailmapildi poole (isiksuse vaba, vastutustundlik ja tegus areng, mis tipnes humanismiga). · Antiikkultuuri taasavastamine ja väärtustamine · Leonardo da Vinci: Vitruviuse inimene (1492) harmooniline, sümmeetriline. Inimene, kui kõikide asjade mõõdupuu. Vitruvius oli arhitekt, joonistust võib pidada tema austusavalduseks. · Kunstiteoreetilisi töid ja iluideaali otsinguid toetasid Dante Alighieri /1265-1321), Giovanni Boccaccio (1313-1375), Petrarca (1304-1374), Leonardo da Vinci (1452- 1519), Michelangelo (1465-1564), Raffaeli (1483-1520) ja teiste Firenze ja Veneetsia koolkonna kirjanikke ja kunstnikke samuti Madalmaade, Saksamaa jt maade kunstnike
4. JUXTAPOSING (kõrvutama, kõrvuti seadma) Asetades ühe meediumi või etenduse elemendi teise kõrvale nii, et igaüks neist loob oma iseseisva kujundi, tekitab see vaatajates küsimusi ja pingeid (kas ja kuidas need elemendid kokku sobivad?). N: T.Tharp vastandab erinevaid liikumiskeeli: virtuoosset balletti ja igapäevaseid argiliikumisi ("Push Comes to Shove"). Selliselt toimides tekitab ta küsimusi ja mängib väljakujunenud koodidega (balletti tantsivad erilised, väga treenitud inimesed, kes tavaliselt ei tee olustikulisi liigutusi, mis pole stiliseeritud vastavalt balletiesteetikale). Õhuline, efemeerne, elegantne on vastandatud maise, igapäevase, inimlikuga. 5. CONTRA-CONTEXTUAL (vastandkontsekstuaalne) - asetades tantsu kontrastsesse konteksti, tekitab see põnevaid mõtteid ja ontrigeerib vaatajat. P. Baush oma "Blubeard"´is toob lavale õhtukleitides naistantsijad, kes tantsivad
loomises. Unt ei arva enam 90ndate alguses, et maailmast oleks võimalik mingi tõde kätte saada. Unt ka omavarasemates teostes lähtub eeldusest, et maailmas on asju, millele pole võimalik leida ratsionaalset seletust jne. Seda võib Undi teoseid silmas pidades nimetada hämaruseks. Juba selle romaani pealkiri deklareerib, et öös on asju, mille kindlat vormi me ei näe, millet me aru ei saa. Selline segasevõitu kompositsioon ja hüplik teemakäsitlus kuulub Undi eriti 90ndate postmodernistlike romaanide poeetikasse. See romaan eesti kirjanduse postmodernistlike võtete kogumik. Kõik teemad, kõik võtted, stilistika, poeetika keelemängud, tsiteerimismängud, pessimismi tunne on ära kasutatud. See võiks olla postmodernistliku poeetika esmakordne nii jõuline esitus eesti kirjanduses. ,,Doonori meelespea" (1990), ,,Tere, kollane kass" (1992), ,,Brecht ilmub ööst" (1997)
Tõdes, et kuigi ta väga tahaks, ei jõua ta ise midagi Eestimaa heaks teha. Kõige selgemalt võtab tema isamaaluule kokku lõpumõte luuletusest "Sinuga ja sinuta" Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta. ,,Kui tume veel kauaks ka sinu maa" ,,Ta lendab mesipuu poole" ,,Ma lille sidema võtaks" Pilet nr 11 Lev Tolstoi Elu ja Looming 1828 1910 Lev lapsepõlv kurb ema suri varakult. Samuti ka isa. 9 aastaselt jäi ta orvuks. Lev oli palju vendi ja õdesid kes suutsid ta elu õnnelikuks teha. See jäi talle meelde kogu eluks. 1841 kolisid nad kaasanisse. Seal sai ta hea kasvatuse. 1844 astus ta Kaasani ülikooli, alhul Idamaade keelte pärast õigusteasduskonda. 1847 soovis ta sealt lahkuda. Tegelikult tahtis ta talupoegi aidata. Eeskujulikku mõisnikku tast ei saanud. Neil aastail tekkis tal kirjutmis vajadus
annaabi.ee 
