sed allutatud kohalikule Maakond maavalitsusele. 2. Lõpeta laused. - Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: 1) Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. 2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseerida ühistransporti. 5) Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. -Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 4. Kohalik täitevvõim.
Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament Valitsuse määrus piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu. Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt reguleerib üht konkreetset juhtumit. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Valimissüsteem põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad
Seadustest lähtuvad nii valitsuse kui ka kohalike võimuorganite õigusaktid määrused, korraldused, otsused, juhendid ja eeskirjad. Selleks et seaduses kirjapandut saaks tõepoolest ellu viia, tuleb piiritleda ja kinnitada asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Seda ülesannet täidavad valitsuse määrused. Kui need puuduvad või ilmnevad hilinemisega, on häiritud ka seaduse ellurakendamine. Määrusi võib välja anda ka linna/valla volikogu. Enamjaolt käsitlevad need kommunaalteenuste, ühistranspordi, haridusasutuste, heakorra ja kaubandusega seonduvat selle omavalitsuse territooriumil. Määrus on õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiskeks. Sedalaadi dokumenti nimetatakse õigustlootvaks aktiks, täpsemalt üldaktiks. Lisaks on volikogul ja valitsusel õigus vastu võtta üksikakte. Volikogu üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks.
2. Mis valimissüsteem on kasutusel Eestis? Proportsionaalne valimissüsteem 3. Mida tähendab määratlus vasakpoolne erakond või parempoolne erakond? Vasakpoolsel erakonnal on suur roll riigis ja parempoolsel väike roll riigis. 4. Mis Eesti erakonnad on vasakpoolsed, mis parempoolsed? Vasakpoolsed on SDE ja keskerakond ja parempoolsed on Irl ja reformierakond. Teema 13: kohalik omavalitsus 1. Nimeta kohaliku omavalitsuse üksuseid ja omavalitsusüksuste valitsusorganeid. Volikogu ja valitsus 2. Kuidas toimuvad kohaliku omavalitsuse valimised (millal, kes saab valida/kandideerida, mida valitakse jne). Volikogu valitakse iga 4 aasta tagant. Kandideerida saab vähemalt 18 aastane, kes on omavalitsuse maa-alal püsivalt elanud. 3. Nimeta omavalitsus ülesandeid.Noorsoo töö, tervishoiu asutused, ühistranspordi korraldamine,
Maakonda juhib 5aastat maavanem, kelle määrab ametisse Vabariigi valitsus. Linnades ja valdades on volikogud. Maavanem määrab maavalitsuse. ülesanded: Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust, käsutada riigivara, korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust, planeerida regiooni arengut. Kohtusüsteem on asutus mis tegeleb konfliktide lahendamisega. Eestis on kohtusüsteem astmeline: 1) Maa- ja linnakohus(Harju, Viru, Pärnu, Tartu) kriminaal ja tsiviilasjad. Apellatsioon - 30 päeva jooksul võimalus edasi kaevata. 2) Ringkonnakohus (Tartu, Tallinn, Jõhvi) 3) Riigikohus. Kassatsioon - uuritakse eelmisi protsesse. 4) EL kohus. Halduskohus tegeleb eraisikute ja riigiametnike vaheliste tüliküsimustega (3astmeline, apellatsioon) Õiguskantsler - põhiseaduslik järelvalve, juhib oma kantseleid ja võtab osa riigikogu istungitest. A. Jõks. Valitakse 7aastaks,
Teine ülesanne on arutada ja tasakaalustada erinevaid vaateid. Kolmas ja tähtsaim ülesanne on seaduste vastuvõtmine. Neljas ülesanne on valitsuse ametissepanek ja kontroll tema tegevuse üle. Riigikogu võtab vastu riigieelarve. EV president- valimiskord ja peamised ülesanded Riigipea on riigi kõrgeim ametiisik. Olulisemate riigisiseste ülesannetena võib mainida õigust peatada seadusi ja nimetada kõrgeid riigiametnikke. President on ka Eesti Vabariigi riigikaitse kõrgeim juht. Presidendi valib Riigikogu või valimiskogu. Võib kandideerida presidendiks vähemalt 40-aastane sünnijärgne eesti kodanik. EV valitsus- moodustamine, ülesanded Vabariiigi valitsus- kõrgeim täidesaatev võim. Eestis vahetub valitsus pärast Riigikogu valimisi, mille järel eelmine valitsus ameti maha paneb või pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile. See tähendab kogu valitsuse tagandamist.
Selle muutmist saab algatada Eesti president või vähemalt 21 Riigikogu liiget. Riigikogus peab konstitutsiooniparandust arutama kaks järjestikkust koosseisu. 2) kiireloomuline selleks peab küsimuse arutamist pooldama 4/5 Riigikogu saadikuist ja vastuvõtmise poolt hääletama 2/3 parlamendiliikmetest. Valitsuse määrused piiritlevad ja kinnitavad asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrus(üldakt) õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. Demokraatlike valimiste nõuded: 1) kandidaate on ühele saadikukohale mitu 2) kõigil on võrdne võimalus oma vaateid propageerida 3) kodanikul on õigus teha valik iseseisvalt ja hoida seda saladuses 4) hääled loetakse ausalt ning tulemused avalikustatakse täielikult. Majoritaarne valimissüsteem Valituks osutub kandidaat, kes saab oma valimisringkonnas kõige enam hääli.
vahetumise perioodil. Riigisekretär on riigikantsleri juhina samad õigused, mis seadusega antud ministrile ministeeriumi juhtimiseks. 18. Maakond on riiklik halduse üksus. Vald ja linn on kohalikud halduse üksus. 19. Maavalitsuse tähtsamad ülesanded on: · Korraldada ja koordineerida riiklikku haldust. · Käsutada riigivara. · Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. · Planeerida regiooni arengut. 20. Kes on maavanem? Juhib maakonda koos maavalitsuse ametnikkonnaga. 21. Eesti kohtusüsteem on 3- astmeline: 1. maakohus, 2. linnakohus, 3. halduskohus 22. Selgita. Õiguskantsler juhib iseseisvalt ametkonda. Kohtunik isik, kelle peamine volitus on õigusemõistmine. Advokaat ehk kaitsja on juriidilise haridusega spetsialist. Prokurör ehk süüdistaja ülesanne on seista süüdimõistetava eest- Kohtukaasistuja kontrollib kodanike põhiseaduslike õiguste tagamist-
Põhiseadusega on tagatud Eesti Vabariigi õiguslik järjepidevus. Põhiseadus sätestab riigi eesmärgid, määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused, kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesandeid ja nende moodustamise korda. I peatükk Üldsätted, II peatükk Põhiõigused, vabadused ja kohustused, III peatükk Rahvas, IV Riigikogu, V Vabariigi President, VI Vabariigi valitsus, VII Seadusandlus, VIII Rahandus ja riigieelarve, IX Välissuhted ja välislepingud, X Riigikaitse, XI Riigikontroll, XII Õiguskantsler, XIII Kohus, XIV Kohalik omavalitsus, XV Põhiseaduse muutmine. Põhiseaduse muutmine on keeruline. Põhiseaduse Paragrahv 163 sätestab Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud: 1) rahvahääletusel; 2) Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt; 3) Riigikogu poolt kiireloomulisena. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu arutatakse Riigikogus kolmel lugemisel, kusjuures
Peaminister (5 aastaks) Maakonna- v valitsus a l Kohalik i v a omavalitsus l b i b RAHVAS Ülesannete kogu 9. klassile 2. Demokraatlik valitsemine Presidentaalne korraldus (USA näitel) 2.2
Regionaalne valitsemine Eesti jaguneb 15 maakonnaks ja (247) omavalitsusüksuseks – vallaks ja linnaks. Vald koosneb asustusüksustest: alevikest ja küladest. Suuremates linnades moodustatakse väiksemaid haldusüksuseid – linnaosasid (nt Tallinnas Kristiina, Nõmme). Maakond on regioonis riikliku, vald ja linn kohalikud aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Maavanema nimetab valitsus ja maavanemal peab olema kohaliku omavalitsuse toetus. Maavanem nimetatakse viieks aastaks. Rahva valitud esindusvõimu organit maakonnas pole. Maavalitsus on riigi täitevvõimu asutus, mida finantseeritakse riigi eelarvest. Maavalitsuse peamised ülesanded (teostab maakonna riiklikku haldust) 1) korraldada ja koordineerida riiklikku haldust 2) käsutada riigi vara 3) korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust 4) planeerida regiooni arengu Maakonna lipp on kahevärviline: valge, roheline. Maakondade lippe eristab maakonna vapp lipu
lk 6 Sotsiaalsed normid lk 7 Demokraatia lk 8 Riikide valitsemine lk 9 Demokraatliku valitsemise põhimõte lk 10 Rahva osalemine valitsemises lk 11 Parlamendi ülesanded lk 12 Vabariigi president lk 13 Vabariigi valitsus lk 13 Kordamine lk 14 Maakonnad ja kohalikud omavalitsused lk 15-16 Eesti Vabariigi kohtusüsteem lk 17 Jõukus ja vaesus lk 18 Raha teenimine ja kasutamine Kommunikatsioon ühiskonnas Ajakirjandust nimetatakse vahest ka neljandaks võimuks, sest: · Ajakirjandus vahendab inimestevahelist suhtlemist e sotsiaalset kommunikatsiooni (see mõjutab majandust ja seob riigi ühtseks tervikuks). · Ajakirjandus vahendab infot maailmas toimuva kohta
· Määratleb kodanike õigused, vabadused ja kohustused · Kirjeldab valitsemise struktuuri, võimuasutuste ülesanded ja nende moodustamise korda. EV põhiseadust on võimalik muuta nii rahva kui parlamendi hääletusega. Õigusaktidest tähtsamad on seadused. Tähtsuselt järgnevad määrused ja aktid. Seadus kõrgeima riigivõimuorgani normatiivakt , mille t2itmine on kohustuslik Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks. ( õigusloov akt , täpsemalt üldakt.) Üksikaktiga reguleeritakse üht konkreetset juhtumit. Õigusakt vastuvõtja Seadus EV riigikogu Seadlused, määrused, korraldused, otsused, käskkirjad, juhendid, eeskirjad: EV president, valitsus, volikogu. Valla/linnavalitsus Põhiseadus EV kodanikud Eestis kehtivad rahvusvahelised õigusaktid ,mis on ratifitseeritud riigikogus.
Mõisted: Absoluutne monarhia ehk piiramatu monarhia valitsemisvorm, kus kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale ehk monarhile. Advokaat ehk kaitsja jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Alampalk ehk miinimumpalk riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon kohtualuse edasikaebus esimese astme kohtust teise astme kohtusse. Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia valitsemisvorm, mille puhul riigivõim on ühe isiku käes, puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid Avalik sektor ühiskonna osa, mille moodustavad riigi- ja omavalitsusasutused, põhieesmärgiks on tagada rii
Õigus on normide kogum, mis korrastab inimeste endi ning inimese ja riigi vahelisi suhteid. Avalik õigus reguleerib inimese suhteid riigiga Eraõigus reguleerib inimese suhteid teise inimesega Kohtumõistmise üldised põhimõtted: 26 inimesed on seaduse ees võrdsed 27 kohtunikud alluvad ainult seadustele 28 kohtulik arutelu on avalik 29 kohus peab tõestama inimese süüd, mitte vastupidi see on süütuse presumptsioon (vt PS § 22) Eesti Vabariigi kohtusüsteem on kolmeastmeline: 30 esimese astme kohtud on maakohtud (4) ja halduskohtud (2) 31 teise astme kohtud on ringkonnakohtud. Neid on 2 Tallinnas ja Tartus. Neis vaadatakse apellatsiooni korras läbi edasikaevatud esimese astme kohtu otsused. 32 kolmanda astme kohus on Riigikohus. Asub Tartus. Riigikohus vaatab kassatsiooni korras läbi edasikaevatud ringkonnakohtute otsuseid. Riigikohus on ka põhiseaduslikkuse järelevalve kohus.
otsus, korraldus Ühishüvis sotsiaalset väärtust omav kaup/teenus, mida jaotatakse ilma turu vahenduseta ning mida tarbib enamik ühiskonnaliikmeid, näiteks raadio- ja telesaated, üldharidus, liiklusmärgid, pargid ja puhkealad Ühiskondlik liikumine massilise osalusega ettevõtmine, mille raames nõutakse mingi ühiskondlikult olulise probleemi lahendamist Ühisakt õigusakt, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit; ühekordne otsus; üksikakt on volikogu otsus ja valitsuse korraldus Üldakt õigusakt, mis sätestab piiramatu arvu juhtude reguleerimise ühes valdkonnas; üldakt on seadus ja määrus
Juriidilisest küljest on alati võimalik otsustada, kas ametnik on käitunud nii, nagu seadus ette näevad. Psühholoogilise kontrolli all mõeldakse kontrolli ametnikukultuuri üle, mis kujutab ametnikele ette eetkianormid ja käitmismallid. · Poliitilises- kätkeb endas nii varalist järelvalvet kui kontrolli kõrgete ametikohtade protseduuri üle, teostavad järelvalveinstitutsioonid · Õiguslikus peab tagama haldussuutlikkuse ning vältima korruptsiooni. Kohtusüsteem või spetsiaalset ombudsmani institutsiooni Kohtuvõim on poliitilise süsteemi üks osa, kõrgeima kohtu tegevus aga osa poliitilisest protsessist. Õigusharud : Õigus: · eraõigus - majandusõigus -tsiviilõigus -kaubandusõigus a)võlaõigus b)asjaõigus c)perekonnaõigus d)tööõigus · avalik õigus -rahvusvaheline õigus -riigiõigus,konstitutsiooniõigus -kirikuõigus -haldusõigus
otsuseid. Rahandusminister Maris Lauri on oma ala tuntud finantsspetsialist. Keskkonnaminister Mati Raidma on tegutsemisaladeks on olnud tuletõrje jne ning keskkonnaalast haridust tal pole. 11.Miks annab Eesti Vabariigi valitsus ametivande Riigikogu ees? NAD ANNAVAD VANDE RIIGIKOGU EES SEETÕTTU, ET NEID NIMETAB AMETISSE RAHVA POOLT VALITUD PARLAMENT. 12.Kas maavanem on poliitik või ametnik? Põhjendage oma vastust. MAAVANEM ON KÕRGEM RIIGIAMETNIK, KES ESINDAB MAAKONNAS RIIGI HUVE NING HOOLITSEB MAAKONNA TERVIKLIKU JA TASAKAALUSTATUD ARENGU EES. 13.Miks on oluline anda valitsusele sada kriitikavaba päeva? Et UUS VALITSUS jõuaks end tegudega tõestada ja koalitsioonileppes kirja pandut praktikas ellu viima asuda. 14
*vähemalt 40a. Eesti vabariigi kodanik. *tema kanditatuur peab ülese seadma vähemalt 21 riigikogu liiget. Presidendi peamised ül: *esindada eestit rahvusvahelistes suhtlemistes. *kuulutada välja riigikogu valimised ja seadused. *määrata peaministri kandidaat (tratitsiooniks on et president määrab peaministri kandidadiks, valimised võitnud ) *nimetab ametisse ja vabastab ametist. Valitsuse liikmed, eesti panga president, kohtunikud ja kaitseväe juhtkonna. *olla riigikaitse kõrgeim juht, the riigikogule ettepanekuid, kuulutada välja sõja seisukord. *kuulutada välja korralised ja erakorralised valimised. *riikliku autasude välja andmine. VABARIIGI VALITSUS. Täide saatev võim riigis kuulub valitsusele. Eestis võib valitsuses olla kuni 15 liiget. Valitsuse juhiks on peaminister. Teisi valitsuse liikmeid nim ministriteks. Igal ministril tuleb juhtida mingit ministeeriumi tööd. Veel võib ametisse nim portfellita ministrid
Riigikogu avaldab umbusaldust peaministrile st kogu valitsus peab taganema Valitsused demokraatlikes riikides: 1. üheparteiline valitsus (USA) 2. mitmeparteiline ehk koalitisioonivalitsus (Eesti) EV-s juhib ja esindab valitsust peaminister (Jüri Ratas) 3 Valitsuse liikmeteks on ka ministrid (11 (+3) -> vastavalt ministeeriumite arvudele) 10.Kohtusüsteem Meil on mitmeastmeline kohtusüsteem Ehitus Etapid 11.Võimude lahusus ja tasakaal Demokraatlikus riigis on võim jagatud erinevate riigiasutuste ja ametikandjate vahel Teooria kohaselt on võim jagatud kolmeks: 1. seadusandlik võim- riigikogu, mille ül-deks on seaduste vastuvõtmine ja muutmine 2. täidesaatev võim- vabariigi valitsus(mis koosneb peaministrist ning ministritest), mille ül-deks on ellu viia poliitikat 3
väljastavate õigusaktide põhiseadusele ja teistele seadustele vastavuse üle Riigikontroll- juhib riigikontrolör. Uurib, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksa raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud 4. Mis on korruptiivne tegu? Ametiisiku poolt ametiseisundi kasutamine omakasu saamise eesmärgil, tehes põhjendamatuid või õigusevastaseid otsuseid või toiminguid nt alt käemaks 3.4 Kohtuvõim ja korrakaitse 1.Milline on Eesti kohtusüsteem? (Astmed, funktsioonid, kohtud jms) I aste- Maa-ja halduskohtud Maakohtud arutavad tsiviil-ja kriminaalasju Halduskohtud arutavad kaebusi ametisutuste ja isikute vastu, samuti hldusõigusrikkumisi II aste. Ringkonnkohus Esimese astme kohtu otsuse saab apellatsiooni korras edasi kaevata ringkonnakohtusse III aste. Riigikohus Teise astme kohtu otsuse saab edasi kaevata kassatsiooni korras Riigikohtusse. Vaatab üle ringkonnakohtu tegevuse karistuse määramisel. Kas täidetakse põhiseadust 2
2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon – Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon – erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon – ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus).
2) Kinnitab riigieelarve 3) Kirjutab alla välislepingutele 4)Kinnitab presidendi esitatud kõrgemate riigiametnike kandidatuurid 5) Kontrollib valitsuse tegevust Riigikogu töö jaguneb kaheks istungjärguks: (jaan- jaanipäev ja sept-jõulud). Ülejäänud ajal on puhkus. Kui puhkuse ajal tullakse kokku, siis nim. seda erakorraliseks istungiks. Riigikogu juhib juhatus: Riigikogu esimees (Varek) ja kaks aseesimeest. Riigikogus on inimesed jaotatud komisjonidesse (nt maa-elu, riigikaitse, väliskomisjon jne), et töö oleks efektiivsem. Ühes komisjonis on erinevate erakondade esindajad (selle ala spetsialistid). Fraktsioon Riigikogus olevad ühest erakonnast olevad inimesed. Nt Riigikogus keskerakonna inimesed). Koalitsioon erakonnad, kes on valitsuses (IRL ja Reformierakond). Opositsioon ülejäänud erakonnad ehk erakonnad, kes ei ole valitsuses (Keskerakond ja Sotsiaaldemokraatlik erakond). Hääletamine Riigikogus: avalik (va presidendi hääletus).
1. Kohtusüsteemi ülesehitus ja kohtunike ametisse nimetamise kord Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku). Need on piirkondadesse jagatud kohtud, 4 piirkonda, millel on oma filiaalid. Kohtumaja juht – 1 kohtunik 5 aastat, tema nimetab ametisse kohtuesimees (igas filiaalis oma juht). 2) halduskohtud – Tallinnas ja Tartus. Halduskohtusse pöördutakse kui isik pöördub millegagi riigi vastu (avaliku võimu ja omavalitsuse toimingu või haldusakti vastu)
Riigivõimu kolmikjaotus tähendab selle jaotamist järgmisteks võimuharudeks: seadusandlikuks, täidesaatvaks ja kohtuvõimuks. Seadusandliku võimu institutsiooniks on Riigikogu ehk parlament, mille peamiseks ülesandeks on seaduste vastuvõtmine. Täidesaatva võimu institutsiooniks on Vabariigi Valitsus, mille ülesanneteks on seaduste koostamine ja Riigikogus vastu võetud seaduste elluviimine. Kohtuvõimu institutsiooniks on 3-astmeline kohtusüsteem (I aste: maakohtud, linnakohtud, halduskohtud; II aste: ringkonnakohtud; III aste: Riigikohus), mille ülesandeks on õigusemõistmine. 18) Kuidas toimub järgmiste institutsioonide moodustamine või kinnitamine? a. Rahvas valib 101 liiget Riigikokku 4 aastaks. b. President teeb peaministrikandidaadile ettepaneku kandideerida. Tema nõusolekul kiidab Riigikogu tema kandidatuuri vähemalt 51 häälega heaks.
Lisaks: keskkonnakaitse; demograafilise situatsiooni mõjutamine; tervishoiuteenused; haridusteenused; sotsiaalse kaitse võrk, mis hõlmab pensionisüsteemi, garantiisid seoses tööpuuduse ja õnnetusjuhtumitega; kultuur. Avalikud organisatsioonid on niisiis organisatsioonid, mis tegelevad avaliku huvi elluviimisega. Avaliku sektori struktuur: Avalik-õiguslikud juriidilised isikud, Riik, Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, vabariigi president, valitsus, kohalik omavalitsus, kohus, õiguskantsler, eesti pank. Seos ärisektoriga: poliitilise, õigusliku ning majandusliku keskkonna loomine. Riik ostab teenuseid: nt avalikud hanked (vähempakkumine) Kontroll ärisektori üle: nt tarbijakaitse Infrastruktuuri loomine, mis vajalik ühiskonna ja ettevõtete tööks. Seos kodanikuühiskonnaga: Töökohtade loomine Avalike hüvede pakkumine: haridus, transport, tervishoid, kultuur jm teenused Kontroll ja kaitse: politsei
Tegeleb asjaajamistega ehk stenogrammide, materjalide, arhiivide, registrite jms. Valimiskomisjonide teenindamine+ rutiinsed funkts: haldus, tehnika jne. 8. Komisjonide liigid ning näited nende olemasolu kohta Riigikogus. Alatised komisjonid: tegelevad kindla valdkonnaga, kõige tähtsamad, seadusandluse arutamine ja ettevalmistamine, poliitikate, otsuste kujundamine. Kontrollib valdkonna piires täidesaatva võimu teostamist. Nt. keskkonna, kultuuri maaelu majandus-, välis-, õigus-, riigikaitse komisjonid. Erikomisjonid- tegelevad spetsiifiliste ülesannetega. Uurimiskomisjonid: tegelevad avalikkuse huviorbiidis asuvate probleemide uurimistega nt. riigi viljareservi kadumise uurimine. Probleemikomisjonid: poliitikate väljatöötamine nt. HIV AIDSi ja narkomaania ennetustegevuse tõhustamine. 9. Milline on riigikogu komisjonide roll eelnõude menetlemises? Kuidas suhestuvad omavahel Riigikogu liige ja komisjonid?
lahususe ja tasakaalustatuse põhimõttel. See tähendab, et kõik nad on sisemise isekorraldusliku õigusega ning nende võimalus sekkuda üksteise pädevusealasse vaid põhiseaduses otseselt kirja pandud kujul ja valdkondades. Lahusvõimudel on neist võõrandamatu kompetents, mistõttu nad võivad kõik ja üheskoos võrdväärsete partneritena osaleda riigivalitsemise ühtede ja samade küsimuste lahendamisel. Nii osalevad riigikaitse ja välissuhtluse teostamisel üheskoos ja samas sõltumatult nii Riigikogu, Vabariigi President kui ka Vabariigi valitsus. 10.Sotsiaalriikluse, demokraatliku õigusriigi ning inimväärikuse printsiip. Sotsiaalriiklus väljendub Põhiseaduse preambulas,mille kohaselt "Eesti riik on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus".
Kontrolli funktsiooni teostab valitsus monetaar - ja fiskaalpoliitikaga. A/S tuumaks on riik. A/S tegeleb valitsemise ja haldamisega. A/S-i põhiülesanne on rahvusliku julgeoleku ja sotsiaalse heaolu kindlustamine. Institutsionaalsest aspektist lähtudes on A/S see osa majandusest, kuhu kuuluvad riigi- ja munitsipaalasutused, - fondid ja ettevõtted. Avaliku sektori funktsioonid: 1) riigivalitsemise ja omavalitsuse korraldamine 2) seadusandluse ja õigusemõistmise korraldamine 3) riigikaitse 4) avaliku korra tagamine 5) riigi rahvusvahelise esindatuse tagamine 6) riigi kodanikkonna määratlemine Avaliku sektori struktuur: 1) Avalik-õiguslikud juriidilised isikud 2) Riik 3) Põhiseaduslikud institutsioonid: riigikogu, riigikontroll, president, valitsus, KOV, kohus, õiguskantsler, eesti pank. II Erasektori olemus (ehk tulundussektor) (majandus)- kasumit taotlevad eraettevõtted; näiteks AS-id, pangad ja OÜ-d . E/S-i ettevõtted erinevad oma õigusliku vormi (täisühingud,
Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile. Õigusharud : avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel, Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus-pärimine,pere võlg, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand
oma tegevuses rohkem arvestama parlamendiga. Presidendivalimised toovad alati kaasa kogu valitsuskabineti muutuse. President nimetab ametisse peaministri, kes omakorda valib välja ministrid. Kõik ministrid peavad saama presidendi heakskiidu. Enamasti on poolpresidentaalsetes riikides president ja peaminister omavahel ära jaganud vastutusvaldkonnad- president juhib tavaliselt välis- ja kaitsepoliitikat, peaministe aga sotsiaal- ja majandusküsimusi. Kohtuvõim. Eesti kohtusüsteem. Ombudsman (õigusvahemees), õiguskantsler. Kohtu iseseisvus ja sõltumatus on demokraatliku riigi tunnus. Kohtuvõim ei allu täidesaatva ja seadusandliku võimu kontrollile. Õigusharud: avalik õigus ja eraõigus. Avalik õigus on seotud riigiga, eraõigus puudutab kodanike vahelisi asju. Eraõiguseks nimetatakse norme, mis reguleerivad suhteid üksikisikute vahel, Eraõiguse alla kuuluvad tsiviilõigus-pärimine,pere võlg, äriõigus, rahvusvaheline eraõigus ja ka intellektuaalne omand
et politsei kahtliustab kedagi või et politseil on andmeid. Sellise formuleeringu kasutamisel ei ole kedagi otseselt kurjategijana käsitletud. Kuid süüdistatavale see asja palju kergemaks ei tee, mitte just paljud lugejad ei pööra tähelepanu, et tegu on vaid kahtlusega. Probleemile lahendust leida on raske, avalikkuse tähelepanu tuleb juhtida sellele, et kahtlustamine ei tähenda veel teo toimepanekut. 3. Eesti kohtusüsteemi ülesehitus. Eesti kohtusüsteem on kolmeastmeline. I aste – 1) maakohus. Linnakohtuid alates 2006 aastast enam pole, nüüd kattuvad nad prokuröride piirkondadega. Kohtud nüüd jaotatud nelja piirkonda – Harju Maakohus (Tallinn ja Harjumaa, esimees Särgava, 66 kohtunikku; Viru Maakohus (Jõhvi, Narva ja Rakvere kohtumajad, 30 kohtunikku), Pärnu Maakohus (Pärnu, Haapsalu, Rapla, Järva ja Kuressaare kohtumajad, 22 kohtunikku), Tartu Maakohus (Tartu, Jõgeva, Viljandi, Võru, Valga ja Põlva kohtumajad, 35 kohtunikku).
9) täidab muid ülesandeid, mis põhiseaduse ja seadustega on antud Vabariigi Valitsuse otsustada. 5.5. Valitsuse võim maakondlikul tasandil: Maakond on riigi haldusüksus, mille juhtkonna määrab valitsus. Eesti maavalitsused, mis on ühenduslüliks riigi keskvõimu ja omavalitsuste vahel, kuuluvad siseministeeriumi valitsemisalasse ja maavanemad määratakse ametisse avaliku konkursi korral viieks aastaks. Maavanem, kes on juhib maavalitsuse tööd, esindab Vabariigi Valitsust maakonnas, teostab järelvalvet kohalike omavalitsuste üle. Demokraatliku ühiskonna valitsemine Ühiskonnaõpetus I kursus Koostaja: P.Reimer 6. Riigipea: 6.1. Riigipea roll parlamentarismi korral: Parlamentaarsetes riikides (nt Suurbritannia, Skandinaavia riigid, Saksamaa, Eesti)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
