Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Läänemeri aastal 2100 (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Läänemeri aastal 2100 Killu-Laura
Läänemeri on sisemeri , mis on Põhja- Jäämerega ühenduses Taani väinade kaudu.
Läänemeri on suuruselt teine sisemeri Vahemere järel. Läänemere kaldal on 9 riiki- Rootsi, Soome, Venemaa, Eesti, Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani. Läänemeri on madala soolsusega ning seetõttu suhteliselt liigivaene. Läänemere vesi on segu ookeaniveest ja paljude jõgede toodavast mageveest.
Läänemere rannikul on väga tihe asustus. Kõik Läänemeremaad on arenenud tööstusriigid. Ulatuslikelt aladelt voolab merre asulate ja tööstusettevõtete heitvesi . Merre satub ka põllu ja metsamajanduses kasutatavaid toitaineid ja taimekaitsevahendeid. Läänemerel on elav liiklus . Kõik need tegurid koos kahjustavad kergesti Läänemere vett.
Ma arvan, et kuna tehnika ja tööstus pidevalt areneb, siis tuleb ka rohkem reostust ja prügi, igasuguseid mürgiseid vedelikke mis leiavad lõpuks oma tee vette, kas meelega või mitte. See kahjustab väga palju selles elavaid olendeid ning taimestikku. Lõpuks võib juhtuda nii, et vähemalt 98% sellest elavast taimestikust ja loomastikust hukkub ning Läänemeri oleks täis kalade, delfiinide ja hüljeste jt laipu ning see vesi on täielikult must, õline ja midaiganes muud. Ühesõnaga täielikult reostatud ning inimkond kahetseb ja hakkab tagajärgedega tegelema. Kui juba Läänemeri on reostatud, siis see otseloomulikult mõjutab ka maailmamerd ning hakkab edasi minema.
Teine varjant , mis ma arvan et võib tulla on kliima soojenemine. Praegu juba on vähenenud jäätumine ning meri on sageli talv läbi vaba. See tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob kaasa meretaseme tõusu Läänemerel. Aastaks 2100 võib õhutemperatuur Rootsis, Soomes ja Loode-Venemaal tõusta 4-6 kraadi, Poolas ja Põhja-Saksamaal 3-5 kraadi. Merevee temperatuuri tõus 2-4 kraadi võrra seab ohtu kogu Läänemere ökosüsteemi bakteritest ja planktonist kuni kaladeni, sest nemad on harjunud sellise kliimaga nagu praegu on, kuigi seegi hakkab juba muutuma .
Ühesõnaga võib öelda et on palju vajante, mis võib tulevikus Läänemerega juhtuda ning kindlalt ei saa teada enne 2100 aastat, praegu võib ainult oletada ning proovida vältida igasuguseid võimalusi. Võib olla juhub üldse midagi meie planeet Maaga terviklikult.
Läänemeri aastal 2100 #1
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 1 leht Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-11-15 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 6 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor laurakiin Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

Läänemeri
9
doc

Läänemeri

............................................................................... 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik....................................................................................................................

Geograafia
Läänemeri-ohud ja võimalued
9
doc

Läänemeri, ohud ja võimalued

Õnnetuse tagajärjel merre valgunud nafta ümbritsetakse pikkade ujuvtõketega. Seejärel lastakse naftal imenduda poorsesse ainesse või imetakse see otse veest teise laeva trümmi. Ainus tee randa sattunud nafta eemaldamiseks on kraapida see pooltahkena kokku ja seejärel rannakividel põlema panna. Kaitseabinõud on parandanud Läänemere seisundit. Eutrofeerumine on aeglustunud. Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50- 60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine. Ka viigrite sigimises on märgata paranemist. Mere sihiteadlik kaitse võimaldab säilitada Läänemerd suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena 7 Kasutatud Kirjandus 1.Matti Leinonen, Harri Leinonen ja Teuvo Nuberg ­ Läänemeri 2. http://et.wikipedia.org/wiki/L%C3%A4%C3%A4nemeri# 8

Geograafia
Läänemeri-ohud ja võimalused
9
doc

Läänemeri, ohud ja võimalused

Õnnetuse tagajärjel merre valgunud nafta ümbritsetakse pikkade ujuvtõketega. Seejärel lastakse naftal imenduda poorsesse ainesse või imetakse see otse veest teise laeva trümmi. Ainus tee randa sattunud nafta eemaldamiseks on kraapida see pooltahkena kokku ja seejärel rannakividel põlema panna. Kaitseabinõud on parandanud Läänemere seisundit. Eutrofeerumine on aeglustunud. Kalasaagid on rikkalikud ning üldiselt inimtoiduks kõlblikud. Soomes kasvab praegu merikotkastel igal aastal umbes 50-60 poega lennuvõimeliseks. Kotkaste taastumisele on kaasa aidanud ka nende talvine söötmine. Ka viigrite sigimises on märgata paranemist. Mere sihiteadlik kaitse võimaldab säilitada Läänemerd suhteliselt puhtana ja eluvõimelisena Kokkuvõte Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri mis on rannapiiriks üheksale riigile (Eesti, Soome, Rootsi, Läti, Leedu, Poola, Taani, Saksamaa, Venemaa). Läänemerd ühendavad Põhja-merega madalad ja kitsad Taani väinad.

Geograafia
Läänemere keskkonnaprobleemid
9
pptx

Läänemere keskkonnaprobleemid

Läänemere keskkonnaprobleemid Käthy Kaits Läänemerest üldiselt Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri. Piirab Eestit põhjast ja läänest. Läänemere pindala on 373 000 km2 . Läänemerega me tavaliselt otseselt iga päev kokku ei puutu, kuid siiski mõjutab ta oluliselt meie elu. Praegu sööme me Läänemerest näiteks püütud kala. Läänemere asukoht Keskkonnaprobleemid läbiaegade väikese veemassi ning kehva veevahetuse tõttu väga kergesti reostuv veekogu. Seda ümbritsevad üheksa arenenud tööstuse ja põllumajandusega riiki, kus sattub vette mitmeid reoaineid. Läänemerre on sattunud mitmesuguseid mürkaineid, neist tuntumad on DDT, PCBühendid, elavhõbe ja raskemetallid. Kliima soojenemine Seoses globaalse kliima soojenemisega on vähenenud jäätumine see tuleb küll kasuks laevandusele, kuid mitte eluks jääd vajavatele loomadele. Tsüklonite kese on viimaste aastatega nihkunud ja seetõttu on hakanud esinema rohkem torme, mis toob

Geograafia
Läänemeri
16
doc

Läänemeri

60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest u. 5 meetrit madalamad. Umbes nii oli asi Antsülusjärve lõpus ja Mastogloiamere alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. Eesti rannikumeri Saaremaast ja Hiiumaast avamere poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke rahusid ja madalaid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes Soome lahte viiva meretee lähedal paiknevat Hiiumadalat, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja Vilsandist 15-20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja

Keskkonnaõpetus
Läänemeri
21
docx

Läänemeri

LÄÄNEMERE ÜLDISELOOMUSTUS Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos Taani väinadega 386 000 km², Koos Kattegatiga 420 000 km². Läänemere keskmiseks sügavuseks on 55 meetrit, maht umbes 20 000 km³. Põhjareljeefi ja hüdroloogilise reziimi sarnasuse alusel käsitletakse mõnikord Kattegatti Läänemere osana

Läänemere elustik
Euroopa ja loodusgeograafia
80
doc

Euroopa ja loodusgeograafia

.. 30 1.8. Eesti maavarad ... 34 Õppetükkide 1.1.-1.8. kokkuvõte ... 38 2. EUROOPA JA EESTI KLIIMA 2.1. Euroopa kliima ... 42 2.2. Regionaalsed kliimaerinevused Euroopas ... 46 2.3. Eesti kliimat kujundavad tegurid ... 50 2.4. Kliimamuutuste võimalikud tagajärjed Euroopas ... 54 Õppetükkide 2.1-2.4. kokkuvõte ... 58 3. EUROOPA JA EESTI VEESTIK 3.1. Euroopa mered ... 60 3.2. Läänemere eripära ja selle põhjused ... 64 3.3. Läänemere eriilmelised rannikud ... 68 3.4. Läänemeri kui piiriveekogu, selle majanduslik kasutamine ja keskkonnaprobleemid ... 72 3.5. Euroopa jõed ja järved ... 76 3.6. Eesti jõed ja järved ... 80 3.7. Põhjavee kujunemine ja liikumine ... 86 3.8. Põhjavesi Eestis ja sellega seotud probleemid ... 90 3.9. Sood Euroopas ja Eestis ... 98 Õppetükkide 3.1.-3.9. kokkuvõte ... 98 LISA Sõnastik ... 102 Geokronoloogiline skaala ... 107 --- 4 Kuidas kasutada õpikuid?

Euroopa
Eesti biotoobid
48
docx

Eesti biotoobid

Lagedat lammi ilmestavad üksikud puud ja põõsad andes talle kohati hõreda puisniidu ilme. • Säilinud luhaniite on Soomaal umbes 1000ha, neist hooldatavad vaid ca 600. • Keskseks voolusooneks on Navestisse suubuv Halliste jõgi millesse suubub omakorda Raudna jõgi, millel on vaja vastu võtta Lemmjõe ja Kõpu jõe veed. • Üleujutatud ala pindalalt suurim kogu Eestis, nõrga üleujutuse korral 3000-4000 ha, keskmisel aastal 5000 hektarit, maksimaalse veeseisu. Niidu kuremõõk, siberi võhumõõk. Kasari luht: • Kasari luha suuruseks umbes 4000 ha, luhailmelise ala suurus pisut üle 5000 ha. Oleneb sellest, kuhu tõmmata mageda ja soolase vee üleujutuse piir. • Luha viljakus on kaldalähedases vööndis märgatavalt kõrgem kui enamiku teiste Eesti jõgede luhtadel. • Vesikonna suure põllususe tõttu on luhta kantavate mullaosakeste hulk suur ja muld väga viljakas nagu metsastepis Ukrainas ja Venemaa

Eesti biotoobid




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun