Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
grotesk, kunst, juut, real, joyce, else, novell, romaanid, loos, lily, groteski, jutuvestja, ööd, heebrea, laad, ramsay, aasa, filosoof, lugude, loengute, bahtin, sing, realistlik, luuletus, vaatas, stephen, alli, woolf, kafka, ängi, romaanis, tundis, kirjanikud, laadi, ootamatu, pärand, lugusid, realism, kristlaste, karen, woolfi, aegruum, proustMartinson, Vilhelm Moberg, Tomas Tranströmer (Rootsi) 18. Mitmest episoodist koosneb James Joyce'i romaan „Ulysses”? Teos koosneb kolmest suurest osast, milles on kokku 18 episoodi (3+12+3). Kogu romaan leaib aset ühelainsal päeval Dublinis. 19. Mida kujutab endast kirjanduslik meetod metafiktsioon? Kelle sulest ilmus 1914. aastal seda võtet kasutav romaan „Udu? Romaani „Udu” autor on hispaania kirjanik Miguel de Unamuno. Metafiktiivsed romaanid rõhutavad oma väljamõeldislikku olemust, lugejal on teose maailma süüvimine raskendatud. 20. Beckett, Ionesco, Genet, Dürrenmatt, Pinter, Stoppard... Mis mõiste alla nad tavaliselt ühendatakse? Absurditeater 21. Mis rahvusest oli Samuel Beckett? Mis keeltes lõi ta oma teosed? Nimetage kolm tema draama- 2 või proosateost. Beckett on rahvuselt iirlane. Ta kirjutas nii inglise kui prantsuse keeles. Tema loometee algas inglise
Kuna esikohal on peategelase sisekõne, siis puudub romaanis ühtne järjepidev tegevuse arendus ja peatükkide järjekordki pole oluline. Sageli tulevad mängu müüdid, unenäod, tegelaste kahestumine, ka nimede vahetumine. Stiilivõtetest on olulisel kohal sümbol, krotesk, absurd ja must huumor. Reaalsed sündmused põimuvad fantaasiamaailma ja seega on osa modernistlikke romaane mitmetasandiliselt mõistetavad. Marcel Proust, James Joyce, Franz Kafka., Virginia Woolf. JAMES JOYCE (1882-1941) iirlane, Dublinist, vaeses peres. Õppis jesuiitide koolides, Dublini ülikoolis. Ütles end kirikust lahti. 1902 viibis J Pariisis, vireledes, kirjutas luulet. Naases Dublini, elas Martello kindlusetornis. Naasis elukaaslase Nora Barnacle'iga Mandri-Euroopasse. Andis Triestes inglise keele tunde - ,,Dublinlased". I maailmasõda pagulus Zürichis ,,Kunstniku noorpõlveportree" ja näidend ,,Pagulased". 1920 siirdus Pariisi, 1922 ilmus ,,Ulysses", amoraalsuse tõttu ei
UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks pole ta nii andekas kui sooviks. Mrs. Ramsay võtab Charles Tansley oma jalutuskäigule kaasa, et külastada vaeseid abivajajaid. Mrs. Ramsay korraldab õhtul suure õhtusöögi, mis natuke hilines, kuna Minta Doyle kaotas jalutuskäigul rannas Paul Rayley'iga oma vanaema prossi. Mrs. Ramsay tahtis neid noori paari panna, mis tal ka õnnestus.
vabasurma. Woolfi loomingu põhisisuks on inimeksistentsi olemuse välendamine, kujundiks vormimine.James Joyce (1882-1941)-Oli Iiri päritolu.Sündis Dublinis ja õppis jesuiitide koolides ja Dublini ülikoolis.Pärast ülikooli lõpetamist läks Pariisi, kus alustas meditsiiniõpinguid.Tema novelle on võrreldud Tsehhovi omadega. Ta varasemad sümbolistlikud luuletused ilmusid kogus ,,Kammermuusika"(1907) . Esimeses novellikogus ,,Dublinlased"(1914) annab Joyce põgusa ülevaate oma kodulinna oludest ja kaaslinlaste, tavaliste inimeste elust, nende ootustest ja lootuste nurjumisest. Ka oma autobiograafilist kujunemisromaani ,,Kunstniku noorpõlveportree"(1916) alustas ta kodulinnas, kuid lõpetas Itaalias. ,,Ulysses"(1922) on monumentaalne teos, mis tungib sügavale inimese sisemaailma. Joyce´i deasist elu raskendas süvenev silmahaigus, mis viis pimedaks jäämiseni. Ta suri teise maailmasõja ajal Zürichis
Virginia Woolf ( 1882-1941 ) Tema isa oli tuntud biograaf. Kodus oli rikkalik raamatukogu. 1912 abiellus ajaloolase Leonard Woolfiga, kellega koos asutas kirjastuse. 1922 ,, Jakobi tuba" . Loobus korrapärasest süzeest. Oli andekas esseist. 1929 ilmus esseede kogu ,,Oma tuba". 20.saj feministlik kirjanik. Esines Camebridges ettekandega, millega kritiseeris jutustamismaneeri. Pihtimuslik romaan ,,Dalloway". ,, Tuletorni juurde ,, seda peetakse tema esindusteoseks. James Joyce ( 1882-1941 ) Sündis 2.veebruar 1882 ja suri 13.jaanuaril 1941. Pärit vaesest perest. Sündis Dublinis. Enamus elust elas Pariisis. Taunis iiri marurahvuslust ja briti. Õppis Dublini ülikooliss. Ütles lahti kirikust. Alustas kirjutamist luuletajana 1907 luulekogu ,,Kammermuusika". Esimene proosateos ,,Dublinlased" 1914. 1918 näidend ,,Pagulased". 1922 peateos ,,Ulysses". Tekitas kohe pahameeletormi. Keelati Ameerika Ühendriikides ja Inglismaal. See on romaanikunsti pööre
ja tema ümber toimus. Lootis rahva elujärge parandada, aga need lootused nurjusid. Kõige tähtsam on selline surmateemaline ja eksistentsiaalne luule. Elu kui suremine- üks Quevedo peamisi ideid. Kirjutanud suure hulga sonette. Ta arvustab härjavõistlust, see ei olnud sel ajal kuigi levinud, seega oli tähelepanuväärne. (Cerrar podrà mis ojos) Paistab silma groteski kasutava autorina, üks suurimaid groteski autoreid Euroopa ajaloos. Grotesk tähendab tugevat liialdatud madaldamist, enamasti mingi ideaali või välise ilmingu lagundamine ja kokkupuutesse viimine kadumise ja surmaga. Nähtuvus ja tegelikkus- Hispaania barokis väga olulisel kohal. Tema luuletuses kohtab rämedat otseütlemist. Kõige tuntum luuleosa on satiiriline. Hispaania jääb selgesti 17.sajandil varju, tõusevad Prantsusmaa ja Inglismaa. Gongora eelistas eemalolevat positsiooni, teda ei huvitanud see, mis poliitikas toimus. 12.10.10
Hispaania mustlaste romanssidega. Thomas S. Eliot Samuti seotud imazismiga, E. Poundi sõber. New criticism seda isegi ei tõlgita. Ülikoolis oli see kirjanduse uurimisel oluline vaatepunkt. Ta sai ka Nobeli auhinna. Tema luule mõjutas 20 sajandi kirjandust väga palju. Vabavärss muutus nii tavaliseks nagu ta praegu on. 1913 algas selle võidukäik. 1922 Modernismi ehk avangardismi läbimurde aasta. Siis ilmusid mitu kõige tähtsamat teost. Elioti poeem ,,Ahermaa" (Wasteland), Jame Joyce ,,Ulysses" ja Virgina Woolfi pöördumine modernismi. Eliot ,,Ahermaa" palju viiteid, õpetatud seoseid ja tsitaate selline luule on natukene ka teadus, see lahendab probleeme. Tükike teadust ja sümboleid ja sõnumeid. J. Frazier ,,Kuldne oks" Käsitles põlisrahvaste kultuure ja lugusid. Kirjanikud tundsid huvi pärismaallaste lugude vastu. 19. saj valitses romantism õhkas kaunite tunnete järele aga mitte käigus muutus tähtsaks üksikinimese
postmodernistliku kirjanduse hulka arvata kogu Teise maailmasõja järgse uuendusliku kirjanduse. Postmodernismi tunnused: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu · kasutatakse pastissi; kirjanikud tajuvad, et kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus · kindla teemaderingi eristamatus Postmodernism kunstis: · postmodernistlik kunst üritab taas läheneda elule; · kunstiteosesse tuuakse sisse banaalsed, triviaalsed, kitsilikud elemendid; · püütakse kahandada lõhet "kõrge" ja "madala" kultuuri vahel; · modernismi suurtele metafüüsilistele ja filosoofilistele otsingutele hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega; · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu;
saj esimesel poolel kujunes välja ka nn mod romaan, mis erines traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Mod romaan erineb ka selle poolest et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogidega. Mod romaanis kujutatakse inimese sisemaailma. Meeleolult on mod enamasti pessimistlik, peategelast saadab seletamatu hirm, äng, hingeline lõhestatus. Tähtis koht on mälestustel ja hetkeseostel. Romaanid on tavalugejale raskesti mõistetavad. Sündmustik on sageli ebareaalne. Aja ja ruumi suhted tavatähenduses mõistetamatud. Teostes puudub ühtne järjepidev tegevuse arendus. Dadaism Dadaism on modernistlik kirjandus- ja kunstivool, mis tekkis neutraalses Zürichis ning oli valitsevaks kultuuriliikumiseks aastatel 1916 1922. Dadaismi algatajateks loetakse nii kirjanikke kui ka maalikunstnikke, muuhulgas Tristan Tzara, Hans Arp, Marcel Janco
võimalikkus. ,,Süütuse laulud" ; ,,Kogemuse laulud" W. Wordsworth ja S.T. Coleridge ühine luulekogu ,,Lüürilised ballaadid" Wordsworth'i iseloomustab tunnete meenutamine vaikuses ja talupoja lihtne keel. Coleridge'i iseloomustab üleloomulik stiil ja sümbolid. Percy Bysshe Shelly essee ,,Luule kaitse" poeem ,, Kuninganna Mab" luule on tunnetamise kõrgeim vorm. John Keats ,,Oodis kreeka vaasile" Reaalne on vaid see mis on ilus. Romantiline grotesk Saksa romantismi sünd on seotud väikese Jena linnaga 18. Sajandi viimasel kümnendil, mis sinna koondus kohaluki ülikooli õppejõudude filoloogidest vendade Schlegel'ite ümber rühm noori literaate, filosoofe ja õpetlasi. Kasutades groteski saavutati efekt tegelikkust vaadeldi otsekui ülevalt alla see mis näib tähtsana igapäevaelus muutub nüüd naljakas pisiasjaks. E.T.A. Hoffmann ,,Väike Zaches, Kinaveriks kutsutu"
mõistis ta seda ka teisiti, kui harilikud lapsed oleksid. Ta paistis märkavat kõiki kujundeid, mida kasutati tunnete väljendamiseks, võibolla seetõttu, et omaenda negatiivsed tunded isa kohta (eriti ei sallinud ta seda, kuidas isa nõudis emalt lohutust ning sõltus temast vaimselt) sulges ta endasse ning selle asemel püüdis leida mõne teise tähelepanu nõudva tegevuse. Üks paremini kujutatud tegelastest oli aga Lily Briscoe, kellesse kirjutas Virginia Woolf palju sisse iseend. Lily maalis läbi terve teose (siiski mõningaste pausidega) pilti lapsele juttu lugevast mrs Ramsay'st, mis oli tema nägemuse järgi puudulik kuni teose viimase lõiguni, mille ajaks oli maali alustamisest möödunud juba kümme aastat. Lily oli huvitava mõttemaailmaga: asjad, mida ta ei mõistnud, tõlkis ta ümber lihtsamasse keelde ja muutis mõtteis teisteks objektideks, et tal oleks võimalik juurelda sama tähtsate asjade üle kui targematelgi
Kujutab naisi testmoodi, kui oma teistes teostes kujutab naises pigem vooruslikkuse asemel madalate kirgede kehastusena. Juan Manuel Hispaania kirjanik, kuulus kuninglikku perekonda, "Krahv Lucanour". 51 novelli, jutukogu. Zanri nimeks oli "ejemplo" (näide), sest seal ei olnud veel "novelasid" (novelljutustuse mõiste). On krahv, kellel on nõuandja, kes jutustab talle nõuandmise asemel õpetlikke lugusid, et tuua moraalseid näiteid. Petrus Alfonsi Hispaania juut, "Elutarkus"("Diciplina volutaris(?)"), ladinakeelne teos. Chaucer "Canterbury lood" on inglastele nagu eestlastel on "kalevipoeg". Loe proloog kindlasti; Bath'i emanda proloog; Oxfordi tudengi lugu; munga lugu. Lood on peamiselt kirjutatud paarisriimis, mis on tõlkes natuke lihtsalm, kui nt oktaavid. Vootele Viidemann on tõlkinud. Chaucer on oma vaimus väga lähedane Boccacciole. Prantsuse renessansis on Dekameronist mõjutatud novellikogu Marquerte de Navarra "Heptameron" (72 novelli)
Ilmalik laul oli kaua suuline ja esines peamiselt rahvalauluna on need tihedalt seotud ränd- ja rüütellaulikutega, kes olid keskaja külades ja lossides rõõmutoojaks. Ränd- ja rüütellaulikute elulähedases kunstis põimus muusika sõnakunsti, näitlemise, tantsu, nalja kui ka aeroobika ja tsirkusetrikkidega. Rändlaulikuid nimetati väga erinevate nimedega. Näiteks: huglaarid, zanglöörid, spielmannid jpm. Kirikutegelased kiusasid rändlaulikuid taga, sest nende elurõõmus kunst ei sobinud kokku kristlike ideedega. Rändlaulikute temaatika oli väga lai. Lauldi kõigest. 12. sajandil lõi õitsele rüütlilaulikute kunst, mis esindas ilusa, peene elu kultust. Rüütlilaul e. keskaegne õukondlik luule. Vormilised otsingud keskaja kirjanduses (eepilise kirjanduse ja rüütliromaanide vorm, luule vormid, proosakirjandus). Eepika on üks ilukirjanduse kolmest põhiliigist. Esikohal on jutustamine, mis on seotud arutluste, kirjelduste ja dialoogidega
Esteetilise maailma looja oli äärekalt võimekas inimene, ja siin tulebki mängu sõna 'geenius'. Romantismi üks iseloomulikke jooni oli koolkondlus. Tehakse rühmitusi, sest nii on kergem läbi lüüa. Kirjanduses peab üksikisik olema tõeliselt geniaalne et üksi läbi lüüa. Parnassos mägi kus vanas kreekas elasid kunstile pühendunud inimesed. Ka meie kasutame sõna 'geenius' endiselt, kuigi järjest vähem. Romantikute jaoks oli kunst väärtus omaette. On puhtalt esteetiline nõue. St kunst kunsti pärast. Vormiuuendused klassitsistlik printsiip rakendub vormitäiuse taotlemise abil. Enesekriitika loodava suhtes, vormipuhtuse taotlemine. Järjest vähem kirjutatakse antiikautoreid jäljendades ning kasutatakse antiikajazanre nagu oli kombeks klassitsismiajal. Esimesed eesti sõnad järgisid ka ladina keele struktuuri. Alates romantismist kaitstakse ka käitumuslikku vabadust, mis on seoses hilisema dekadentsiga.
kujundivõtetega. Tegelaste hingeseisundite ja hoiakute esitamine, inimloomuse varjatud keerukus. Loodus, mis vihjab kõiksusele ja saatusele. Olulisele kohale tõuseb esseistlikkus, tegelaskõnes hargnev arutlus. Ajaluulega liikus proosasse ekspressionism (Kivikase tekstid). Impressionistlikud katsetused (Tammsaare lühiproosakogu ,,Pöialpoiss" (1923)), ,,Noor-Eesti" ja ,,Siuru"-vaimuline uusromantism. 1920ndate I pooles domineeris novell romaani üle. Uusromantiline proosa vähenes järk-järgult realismi pealetulekuga. Autorid: Tuglas, Gailit, Hiir, Kivikas, Oks, Tammsaare, Karl Rumor, Aleksander Tassa, Juhan Jaik. Karl Rumor novellikogu ,,Sammud kaduvikku" (1928) kuulub tolleaegse novellistika paremikku. Tegelastekesksed novellid, sotsiaalse suunaga, naturalismilähedane õhustik. Hiir Erni Hiir ja Albert Kivikas koostöös ilmunud teos ,,Ohverdet konn" (1919). Need polnud
mingil kindlal teemal, ilma rangete mahupiiranguteta. Võrreldes Erasmusega oli tema humanism märksa ilmalikum. Arutleb „Esseedes“ kõikvõimalikel eluteemadel, kuid neid ühendab mõtisklus inimese elu mõtte ja õnne võimaluse üle. Õnne kehastab nauding. Imetleb inimeses elutäiust, kaitseb loomulikkust. Rõhutab ka mõistuse ja eneseanalüüsi tähtsust, mis peavad loodust abistama. Taunib äärmuslikkust, „Mida ma tean?“. Elukogemuse tarkus. 12.Renessansi romaan ja novell (XV-XVI saj.): rüütliromaan, pastoraalromaan (RA), Fernando de Rojase „Celestina“ (RA), François Rabelais (Gargantua, Pantagruel, MKL, RA), kelmiromaan (Tormese Lazarillo elukäik, RA), Cervantes (Don Quijote, Näitlikud novellid, Koerte kõnelus) XV saj 2. pool – romaan hakkas omandama oma tänapäevast kuju. Üleminek proosale. Renessansi enim viljeldud romaaniliik – rüütliromaan. Kangelaste rüütellikkus oli väga lähedane renessansi
Laiemalt võeti kasutusele vabavärss. Sümbolism sai alguse Prantsusmaal ja Belgias, muutus üleeuroopaliseks 1880. aastatest, täielikult valitses Euroopas XIX-XX sajandi vahetusel (kuni I maailmasõjani, kui valdavaks sai modernism e avangardism). Ida-Euroopas (ka Venemaal ja Eestis) vähemalt II maailmasõjani. Edgar Allan Poe (1809-1849) USA kirjanik, tuntud nii luuletaja kui ka proosakirjanikuna. "Tamerlan ja teisi luuletusi" (1827) Byronist mõjustatud Ida-temaatika, iroonia, grotesk, kõlaefektid, siseriimid. "Kaaren ja teisi luuletusi" (1845). Nimiluuletus "Kaaren" kõlaefektid, siseriimid, kordused, juhtmotiiviks surm ning armastus, millel lasub surma ja ängistuse vari. WALT WHITMAN (1819-1892) Esimene Lääne luuletaja, kes kasutas riimita vabavärssi. Pigem XX saj ekspressionismi laadis looming. Sündis Long Islandi saarel farmeri peres. Haris end ise. Tegi tööd vaid hädapäraseks äraelamiseks. Kodusõja alal töötas sanitarina sõjaväehaiglas.
põhimõtteid, ta pidi olema peenetundeline ja hell armastaja. Loomise keskonnaks on loss ja tegevus toimub ka lossis. 4 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini · Tähtis komponent on seiklus- see toob kiired muutused sündmustesse. Toimub kohtumine tundmatuga, esineb imesid, üleloomulikkust. Neil lugudel on keldi tagapõhi (ntx Arturi-romaanid e ümarlaua romaanid ). · Tähtsad on piirsituatsioonid, mis on eetilise, moraalse algega. Rüütlid peavad kinnitama oma armastuse terviklikkust, puhtust. Nad võitlevad kurja vastu. · Rüütlikirjanduses kerkivad esile kindlad autorid, nimelised kirjanikud, ntx Chrétien de Troyes, kes kirjutas esimese graaliteemalise romaani(kristliku varjundiga). Graal on täiuse ja õnne sümbol. · Wolfram von Eschenbach kirjutas ,,Parzivali" (ka graaliteemaline) see teos on
arenemise algus. Tekib „meie“ mõistes romaan, kuigi romaanilaadseid teoseid oli kirjutatud ka varem. Toimuvad kokkupuuted teiste maade ilukirjandusega (Idamaad, Pärsia). Romaani arengu eesotsas seisab Inglismaa, tema järel Prantsusmaa. Juhtivaks žanriks oli tollal aga ikkagi luule. Massiliselt loeti reisikirjandust. Populaarsed žanrid olid ka autobiograafia ja biograafia. Inimesed kirjutavad palju kirju (Samuel Richardson lõi ka uue žanri kiriromaan). Päevikuvormis romaanid olid samuti populaarsed (nt Jonathan Swifti teosed). 18. Sajandi autoreid eristaski see, et igaüks mõtled välja, kuidas oma romaani kirjutada. Valgustusromaanid tegelevad oma kaasaja tavade, kommete, ühiskonnanormide kritiseerimisega (näiteks läbi satiiri). Luule ja draama osakaal vaikselt väheneb. 18. sajand on romantismi ja realismi filosoofiline sissejuhatus. Märksõnad: John Locke; uued mõttestruktuurid; Prantsusmaal Montesquieu, Voltaire jt, kes on ühelt poolt
Romaanis ei toimu näiliselt midagi. Autor valgustab tegelasi nii nene endi kui ka teiste tegelaste mõtete ja sisekõnede kaudu, mis moodustavad enda ette vaatepunkti. Üht ja sama tegelikkuse fragmenti nähtakse erinevate pilkude kaudu, ainult nii on võimalik ühtainsat päeva jäädvustada ligemale 100 leheküljele. Tuletorn sümboliseerib elu sisemist valgust, vaimset alget, viitab ka kutsungile - teekonnale, millele asumine on tähtsam kui päralejõudmine. Iirimaa James Joyce - ütles end kirikust lahti, et juba varakult tõde otsida vabaduse altari ees. Tema novellides ei toimu õigupoolest midagi, oma tegelasi kujutab ta irooniaga.Suurromaan "Ulysses". Konservatiivsetes ringkondades tekitas see sedamaid pahameeletormi, raamatuid hävitati. Kirjandusmaailm tunnustas "Ulysses" kui romaanikunsti üht kõige pöörangulisemat ilmingut. "Ulysseus" meenutab laadilt ja ülesehituselt klassikalist kujumemisromaani. Autor ei püüa
värssnovellid, ei ole terviklik teos, ei jõudnud lõpetada.) 8) Uusaegse lüürika ja proosa algus. Petrarca ja Boccaccio (Dekameron (semperi tõlge), Secretum) 9) Renessansi lüüriline luule (15. 16. sajand) (Shakespeare'i Sonetid.) 10) Renessansi eepiline luule. (15.-16. saj) 11) Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (Erasmus Narruse kiitus, More Utoopia, Montaigne Esseid) 12) Renessansi romaan ja novell (15.-16. saj). (Rabelais Gargantua, Pantagruel; Tormese Lazarillo elukäik, Cervantes Don Quijote, Koerte kõnelus) 13) Renessansi draama ja teater (15.- 16. saj) (Marlowe' Tragöödiad (Doktor Faustuse traagiline lugu), Shakespeare'i komöödiad (Georg Meri tõlked enamuses). Ajaloodraamad ja tragöödiad, Lope de Vega Sevilla täht, ka valimik Hispaania pärand: Cervantese vahemängud, Lope de Vega Tantsuõpetaja.) 14) 17. saj ajaloolis-kultuuriline taust. Barokk ja klassitsism.
kujutlusvõimet piisavalt kasutanud). Siiski ei saa pidada kujutlusvõimet ainult kirjandusele omaseks tunnuseks. Seda võib täheldada ka teistes valdkondades, nt matemaatika, filosoofia, ajalooteadustes jne. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. Ajalooliselt on kirjandus olnud pigem esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. Sageli usutakse, et ilusana on tõesem. Emmanuel Kant: esteetilised objektid kui side materiaalse ja vaimse maailma vahel. Seega kunst kunsti pärast ehk nn. eesmärgitu eesmärk. Selle määratluse järgi ei ole kirjandusel praktilist eesmärki. Eesmärk on suunatud iseendale, see ei veena ega informeeri. See on eesmärkipärane üksnes selle süsteemi sees. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel,
Eristuspiiriks peetakse üldiselt 40ndaid ja 50ndaid aastaid, kusjuures mõned peavad postmodernismi alguseks 1941. aastat (surid Virginia Woolf ja James Joyce): piiriks on pakutud ka II maailmasõja lõppu või mõningaid eriliselt uudseid kultuurilisi sünnitisi (S. Becketti ,,Godo't oodates", 1953) 2. Nimetage vähemalt kolm tuntumat teadvuse voolu / sisemonoloogi kasutajat 20. sajandi kirjanduses. · Virginia Woolf · William Faulkner · James Joyce 3. Milline kirjanduslik liikumine eelnes James Joyce'ile Iirimaal? Nimetage selle kaks esindajat. James Joycei modernismile eelnes iiri sümbolistide hulgas 19. saj lõpus Iiri taassünd loomingu süzeed võeti iiri müütidest. Esindajaiks Leedi Augusta Gregory ja W.B.Yates (oma loomingu algusaastail). 4. Nimetage kolm 20. sajandi alguse teoreetikut / filosoofi, kes on tugevasti mõjutanud kirjandust. Sigmund Freud, Herbert Spencer, Henri Bergson. 5. Nimetage veel üks T. S
Modernism 1. Modernismi märksõnad, ajalooline taust, periood. Märksõnad: uusromantism, sotsiaalne modernism, avangardism, futurism, ekspressionism, dadaism, sürrealism, kirjandusvoolude paralleelne esinemine. Ajalooline taust: Paljusid maid haaranud rahvuslikud või revolutsioonilised liikumised, arvukad lokaalsed konfliktid ning senise aja suurim, Esimene maailmasõda, 1917. aasta oktoobripööre Venemaal, uute riikide sünd. Periood: 19 sajandi teine pool - 20 sajandi algus. 2. Uusromantism mis see on ja milline on selle mõju modernismile. Uusromantism ka neoromantism, on kunstivool ja ideoloogia, mis taaselustab ning arendab romantismi põhimõtteid, eitab naturalismi ja realismi. Uusromantism rõhutab subjektiivset maailmanägemist ning tundeelu primaarsust, peab ideaale, soove, võimalusi jms. olemasolevast tähtsamaks, seisab vastu valgustusajastu ühekülgsele ratsionalismile ja isiksust tasalülitava kapitalismi argisus
on midagi, mida pole uuritud. Maupassant oli eelkõige novellikirjanik. Alguses kirjutas varjunime all. Kirjutas nii armastusest, sõjast, talupoegadest, ühiskondlikest probleemidest, patriotismist. Patriootlikud on lihtsad, tavalised inimesed. Armastus on pigem füüsiliste vajaduste rahuldamine. Talupoegi kujutas ta kaheselt: samastas ka loomadega (rumalad, ise süüdi nagu Tsehhov), kuigi on patriootlikud ja lihtsad. · Romaan "Bel-Ami". · Novell "Rasvarull". · Novell "Kaks sõpra". Maupassant'i looming: täpne, lakooniline stiil, dramaatiline, pingestatud tegevus, puänteeritud lõpp, reljeefsed, teravalt väljajoonistatud karakterid, halastamatult objektiivne kujutluslaad, kirjanikule omane isepäine robustsus, millele on võõras igasugune valehäbi. Ta ei kasuta moraliseerivat jutustajahoiakut. Tema pessimism on inimelu analüüsimisel ääretu. 2) Analüüsi ja tutvusta E. A. Poe novelle
vihjeid tolleaegsa Inglismaa raames. Hilisemas elus Swift pagendati, väidetavalt oli lolliks läinud jne. Defoega üsna kaasaegsed. Temal on pigem 17. sajandile iseloomulikke asju. Swift on seotud inglise poliitilise pildiga. 17. sajandi kodanliku revotsiooni järel ei taastatud kuningavõimu täielikult ja absoluutselt. Olulisemaks muutus pidevalt alamkoda ja lihtsate inimeste esindus. Defoe kirjutamismaneer on rahulik ja heatahtlik, aga Swifti teoseid iseloomustab pingestatud pinge: grotesk. Haritud mehena oli ta kursis antiikkirjandusega ja hindas paljusid antiikautoreid, kellelt on saanud mõju. Ta oli veidi ka klassitsistlike vaadetega (eeskujuks Alexander Pope). Swiftile on omane vohav fantaasia. 1697 aastal kirjutatud ,,The battle of books"- ,,Raamatute lahing", ajastule iseloomulik raamatute lahing, kus Swift arutab vanade ja uute kirjandusteoste vastuolu üle. Sealt arendab välja oma robustse sõnavara, hiljem on omane talle ka Gulliveri reisides
Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline romaan, psühholoogiline romaan jne. Romaanil on omakorda alaliigid: ajalooline (Kross), psühholoogiline (Hesse, Tammsaare), põnevus-, sõja-, ulme-, kriminaal-, armastus-, seiklus-, autobiograafiline, sümbolistlik romaan jne. · jutustus - kujutab romaaniga võrreldes väiksemat elunähtuste ringi, teose kangelase elu kujutatakse põhiliselt mingil ühel perioodil (Vilde, Bunin). · novell - eepilise kirjanduse väikevorm, tegelasi vähe, keskendutakse ühele tähtsamale sündmusele, lõpeb puändiga (Boccaccio, Maupassant, Tsehhov, Valton). Sõna eepika päritolu on seostatav vanakreeka eeposte "Iliase" ja "Odüsseiaga". Dramaatika Draama kreeka k `tegevus'. Laiemas tähenduses nimetatakse draamaks iga niisugust teost, mis on antud tegelaste dialoogina, ilma autoripoolse jutustamiseta. Enamasti on draamateosed mõeldud laval esitamiseks,
VALGUSTUSKIRJANDUS Referaat SISUKORD........................................................... 2 1. SISSEJUHATUS.............................................3 2. PRANTSUSE VALGUSTUSE ERIPÄRA..............4 3. INGLISE VALGUSTUSE ERIPÄRA......................6 4. SAKSA VALGUSTUSE ERIPÄRA........................8 5. KOKKUVÕTE/KASUTATUD KIRJANDUS...........10 2 SISSEJUHATUS Valgustusajastuks nimetatakse Euroopas 18.sajadit. Valgustus oli vaimne liikumine, mille eesotsas seisid filosoofid ja kirjanikud. See ajastu on põhinenud demokraatlike ideede levikule, iganenud poliitilistele vastuseisudele ja dogmaatilisele kirikuideoloogiale. Ülimaks väärtuseks kuulutasid valgustajad humanismi, mis tähendab inimese ja inimlikkuse väärtustamist. Alguse said valgustusideed Inglismaal. Prantslased Voltaire ja Rousseau olid just need, kes aitasid valgustust edasi kanda.
Virginia Woolf (1882-1941) Virginia Woolf (neiupõlvenimega Virginia Stephen) sündis 1882. aasta märtsis Londonis, viktoriaanlikus kodanlasperekonnas. Woolfi isa Leslie Stephen oli tuntud literaat, ema Julia Duckworth (Jackson) kuulus oma erakordse ilu ja ennastsalgavuse poolest. Tal oli kuus (pool)õde-venda. Perekonnal olid laialdased sidemed kunsti- ja kirjandusringkondades. Iga võimaliku hetke veetis teadmishimuline tüdruk isa suurepärases raamatukogus tuhnides ja kirjutamisannet katsetades. Virginia jumaldatud ja tark isa pidas õigemaks kodus antavat haridust. Ta oli tütre igapäevane vestluskaaslane nende tunde vältavates analüütilistes aruteludes. Pealegi ei saanud vaimukuse ja loovusega hiilgav Virginia oma soo tõttu astuda ülikooli nagu tema kaks venda. Hilisemas elus suurt mõju avaldasid Woolfile aga eeskätt lapsena kogetud tragöödiad. 1895. aastal suri Woolfi ema, 1897. aastal poolõde Stella Duckworth, Aastal 1891 pandi tema 21- aastane poolõde Laura hullum
Poeetiline keel – kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Muudab igapäevast keelekasutust; on selles intensiivsem; erineb/eemaldub sellest; fookus keelel, enamat kui tavatähendus. Väljamõeldis – kujutlusvõime abil loodud. Fiktsiooniline tekst ei oma praktilist väärtust; konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed; sisu ja vormi seosed; kunst kunsti enda pärast – kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne Intertekstuaalne konstruktsioon – kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Ma arvan, et minu jaoks on kõige olulisemaks poeetiline keel, kuna see annab värskust minu
tähendus. Inimeste huvid ja lootused on seotud väga erinevate valdkondadega ja igale valdkonnale ei jätku tähelepanu ja finantse. Selles mõttes sellel nn üleminekuajal on kultuuriprotsess ühiskondlikus tervikpildis kõrvale jäetud. Olukord muutub sajandivahetusel, mil kultuuri tähtsus suureneb. Inimeste heaolu ja kindlustatus kasvab ja selle kõrval on võimalik tarbida ka kultuuri. Inimestes on vajadus tunnetada mingit teistsugust maailma ja seda pakub kunst ja kultuur. On avaldatud arvamust, et kirjanduse kõrval 90ndatel on olulisemad teised kultuurivaldkonnad, mille sisuks ja aluseks on visuaalsus. Justnimelt performatiivsed valdkonnad domineerivad, jättes teinekord verbaalse kirjandusevaldkonna mõnevõrra tahaplaanile. Need kaks asja võtab väga hästi kokku nähtus nagu suveteater. See zanr on tänaseks päevaks väga populaarseks muutunud.
Kirjanduse põhiliigid ja žanrid Eepika - välismaailma kirjeldamine ja jutustamine - huvitutakse välisest pildist - nt. Eepos, romaan, jutustus, novell Lüürika - väljendatakse siseilma mõtteid, tundeid - subjektiivne, isiklik - nt. Luuletused, sonetid, oodid, hümnid Dramaatika - tegevuse vahetu kirjeldamine, otsene kõne ja dialoog - konflikt - nt. Tragöödia, draama, komöödia, kuuldemäng Lüroeepika - liitliik = lugulaulud - lüüriline laad ja eepiline jutustus - nt. Valm, poeem, ballaad. Teema - millest teos kõneleb - trad. teemad: armastus, sõda, isamaa
proosasse ja draama loomingusse tema lemmikkangelased: vampiirid, libahundid ja Lydia Koidulad. Koidula kuju võlub Unti ka erandlikkuses ja haakub ka enesepeegeldustega. Koidulad ja libahundid võivad ka seostuda. Müstiline maailm hakkab kõige muu kõrval liigutama. Kõigesuurejoonelisemad postmodernismilised mängud: ,,Öös on asju" (1990) ja ,,Doonori meelespea" (1990). Kummalised lahendused elu ja kirjanduse piiril toimuvatest mängudest. Romaanid on esinduslikumad näited postmodernsest esteetikast, et keskne narratiiv on põhjalikult ära lammutatud. Süzee on punktiirne ja veider. Unt väsib kirjanduses, aga ei väsi teatrist. ,,Brecht ilmub öösel" (1997) viimane suurem romaan. Leidlikult süzeehakatus Brechti ja Voolijoki kohtumisest, kust võtab ajaloolise teema. Draamalooming jätkub: ,,Huntluts" (1999) Lutsu tekstid, mis saavad imelikul viisil kokku.
annaabi.ee 
