TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL International University Audentes Rahvusvaheliste suhete teaduskond Kätlin Kukk Ameerika Ühendriigid ja terrorism. 21.saj väljakutsed. Kursusetöö Juhendaja: Dots. Tiiu Pohl (PhD) Tallinn 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus. .............................................................................................lk 1. Mis on terrorism?.............................................................................. lk 2. Ameerika roll 21.sajandi maailmas.......................................lk 3. 9/11 rünnak.........................................................................................lk 4. Sõda terrorismiga Afganistaanis...........................................lk 5. Sõda Iraagis..................................................................lk 6. Terrorismivastane võitlus......................................
USA 1991 2011 Ajalooreferaat Sissejuhatus Pärast NSVLi kokkuvarisemist jäi USA ainsaks üliriigiks maailma aga tekkisid uued probleemid ja väljakutsed. President George H. W. Bushi all võttis USA liidrirolli Lahesõjas ja sanktsioonides. Tsiviilsüüdistus ja seksiskandaal viisid Bill Clintoni tagandamismenetluseni aastal 1998, aga ta jäi siiski ametisse. 2000. aasta Presidendivalimised kujunesid äärmiselt tasavägiseks ja vastse presidendi George W. Bushi maine sai selle tagajärjel
väärtegusid kui Watergate'i afäär, siis oleks Clintoni presidendikarjäär lõppenud. Antud juhul aga näis ta avalikkusele halvimal juhul sümpaatse kelmina ning püsis presidendikohal teise ametiaja lõpuni. Demokraatidel oleks peaaegu õnnestunud võita ka 2000. aasta presidendivalimised, sest Clintoni endine asepresident Al Gore saavutas rahvahääletusel väikese enamuse. Kui valimissüsteemi iseärasuste tõttu võitis vabariiklane George W. Bush. Selle tulemuse üle puhkesid ägedad vaidlused, sest väideti, et Bush sai võidu ainult tänu ettekavatsetud häältega manipuleerimisele, eriti Floridas, kuid järgnenud uurimine näitas, et Bushi või oli aus. Väiteid, et vabariiklased Floridas valimistel petsid, tuleks vaadelda kõrvuti vähem reklaamitud, kuid hästi tõestatud juhtumitega, kus demokraadid enda kasuks valimistulemusi võltsisid, eriti kesk-lääne osariikides Iowas, Wisconsinis ja Missouris. Bushi
JULGEOLEKU KONSEPTSIOONID: Individuaalne, riiklik, rahvusvaheline JO regionaalsel tasemel; RV JO globaalsel tasemel. * Ühine JO organsieeritud. Kollektiivne JO koos. Ulatuslik JO laildane. Julgeoleku analüüsimine: vaenlase strateegia ja ohu strateegia. Sümmeetriline (otsene ja tavapärane sõjapidamine, võimude tasakaalustamine, sõjas pooled enam-vähem võrdsed, nt. USA ja Hiina/ Venemaa) ja asümmetriline JO oht (selgusetu oht ja tulemused, nt. terrorism, tavapäratu taktika ja sõjapidamine, MHR ja ballistiliste rakettide kasutamine, kübersõda. Sõjapidamisel sõjaline võimekus osapoolte vahel märgatavalt erinev, nt Eesti ja Venemaa) Sisemine julgeolek: hoida rahu suveräänse riigi piirides. Probleemid: kriminaalõigus ja seaduse jõud (riikideülene kuritegevus, narkootikumide liiklus, majandus kuriteod, rahapesu, korruptsioon); MHR levik; terrorism ja tema tüübid; inimõiguste problemaatika; majandus ning keskkonna JO; immigratsioon,
samas erandeid vaesematele õpilastele, ja alustas ka uut õppelaenude süsteemi, kus õpilane pidi laenu tagasi maksma alles siis, kui tema sissetulek on piisavalt kõrge. 2004 hakkas ta tähelepanu pöörama ka keskkonnale, püüdes vähendada CO2 sattumist atmosfääri. Blairi plaan oli mitte vähendada CO2 väljalaset maksude abil, vaid arendada äri selles suunas, kus firmadel oleks sellest vähendamisest kasu. Pärast terrorirünnakut USA-le 11. septembril 2001 sai Blairist Bushi välispoliitika suur toetaja. Ta saatis Afganistaani ka Briti väed. Ta sai tuntuks ka selle poolest, et külastas sõdade ajal riike, mille külastamist mõni teine riigijuht pidas liiga ohtlikuks. Blairi mainet kahjustas Bushi toetamine Iraagi sõjas. Blair sõnul oli sõda vajalik, sest oli kahtlus, et Iraak omab mingit sorti massihävitusrelvi ja see läheb vastuollu ÜRO otsustega. Ta saatis Iraaki 1/3 kõigist Briti vägedest. Mitte mingeid massihävitusrelvi ei leitud. 2005 jõudis
Selleks, et teada saada kas maailm on moraalne peab leidma kõigepealt vastuse küsimusele, kas me oleme moraalsed üksteise suhtes. Thomas Hobbes uskus, et inimesed toimuvad alati sellest lähtudes, mida nad tajuvad olevat oma huvides, st nad otsivad alati rahuldust ning püüavad vältida kahju ehk siis inimesed käituvad nii nagu on neile parim. Hobbes leidis, et loodus on loonud meid kehaliselt ja vaimselt võimetelt ligikaudu võrdsetena, nii et ehkki üks inimene võib olla teisest mõnevõrra tugevam või targem, on igaüks suuteline teist kahjustama või isegi tapma- kui mitte üksi , siis teiste abiga. Nii oli just hiljuti Osama bin Ladeni tabamine, kus Barack Obamal õnnestus olla Osamast mõnevõrra tugevam ja suutis teiste abiga Osama tabada. Sven Mikser avaldas oma koduleheküljel, et Osama bin Ladeni tabamine on kindlasti moraalne võit lääne terrorismivastasele koalitsioonile ja nendele
peegeldus Euroopa traditsioonilisest arusaamast ja arengust lepingust ja rhv-lepingust.See kodifikatsioon tehti ILC kodifitseeritud rahv õ spetsid nad ühtlasi edendavad rahvvahelist õigust. Nt Viini rhv-õ lepinguõiguste konventsioonis ius cogens'i kohta lepingus kokkulepitav ei tohi minna vastuollu. (vt allpool) 6 Tavaõigus Rahvusvahelise tavaõiguse doktriin koosneb kahest elemendist - riikide praktikast ja õiguslikust veenest e opinio iuris'est (arusaam, et see on õige käitumine ja seega õigus). Riikide praktika peab olema seejuures üldine, järjepidev ja mittevastuoluline. Nt diplomaatide õigused ja nende kohtlemine on nüüdseks küll määratud konventsioonides, kuid nende sisu pärineb ikkagi rv tavaõigusest. Tavaõiguse tõestamine: Peab olema praktika, et tõendada, et tegemist tavaga tuleb näidata et riigid, kes on seda
pingestub. Näiteks järgnes Teisele maailmasõjale n-ö külm sõda, mille raamesse mahtusid omakorda pingelõdvendusperioodid, mil Nõukogude Liit ja Ameerika Ühendriigid kärpisid vastastikku relvastust (1960.–1970. aastatel). Külm sõda lõppes 1991. aastal Nõukogude Liidu lagunemisega ja 20. sajandi viimane aastakümme kujunes suhteliselt rahulikuks. 21. sajandi alguses halvenes olukord taas, põhjuseks islamifundamentalistide terrorism ja USA agressiivne välispoliitika. Kõige üldisemalt sõltub rahvusvaheline julgeolek kolme liiki faktoritest: • põhjalikest ning olulistest muutustest mõnes suurriigis; • suhetest suuriikide (või riikide blokkide) vahel; • tehnoloogilistest avastustest sõjatööstuses (nt tuumapomm, kosmoserelvad). Maailmas on küll ligi kakssada riiki, kuid enamasti ei mõjuta nendes toimuv üleilmset julgeolekut
Oluline oli märku anda Iraaklastele, et USA kavatseb lõpetada ning vägede väljatoomine on selleks ainuõige viis. USA sõjaväe ja välispoliitika ei saanud olla enam kauem Iraagi valitsuse pantvang. Teiseks sammuks oleks värske lähenemine Iraagiga leppimise suunas. Senini olid Ameerika diplomaadid koos valitsusega teinud valesid otsuseid. Nad ei olnud toonud liitlasi mängu, keelduti rääkimast inimestega, kes neile ei meeldi, on läbikukutud leidmaks konsensust. Selle tulemusena on Iraak sõjakam, ebastabiilsem ja USA ebakindel oma kindluses. Diplomaatia tuleks viia agressiivsemale tasemele. Ameerika ei tohiks keskenduda enam sellele, mida nemad seal tegema peaksid, vaid sellele, mida kogu maailm saaks olukorra parandamiseks teha. Kolmandaks sammuks tuleks Iraagi naabreid sundida piirkondlikule kokkuleppele. Nad ei tohiks teha Iraagi probleemi enda probleemiks. Neljandaks sammuks oleks vastupanu jubedatale humanitaar kriisidele Iraagis. Üle kahe
maailmas aegade algusest saadik toimunud eri riikide vahel ning seda ka samal ajal lõpetada, et Maal oleks rahu. Töö materjali kogusin erinevatelt internetisaitidelt. Antud referaadis on kaheksa peatükki: esimeses räägin terrorismist üldiselt, teises rahvusvahelisest terrorismist, kolmandas natuke terrorismi ajaloost ja arengust, neljandas usulisest, viiendas sõjalisest terrorismist, kuuendas relvadest, seitsmendas terroristidest ja kaheksandas terrorirühmitustest. 1 TERRORISM MIS SEE ON? Igapäevases kõnepruugis ei kasutata alati terrorismi samas tähenduses kui teeb seda seadusetäht. Terrorism on kuritegu EV seaduste järgi ja süüdistuse terrorismis võib saada märgatavamalt "süütumate" tegude eest kui seda on pommirünnak või selle kavandamine, kusjuures teatavatel tingimustel ei pruugi eelnimetatud teod üldse kvalifitseeruda terrorismina. Terrorism on tuntud ka sõjalise strateegia ja taktikana, kuid selle defineerimine on väga raske
vastastik luure vastandlikud sõjalised liidud (NATO ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organistatsioon, eesmärgiks vastu seista NSVL sõjalisele ekspansioonile, VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, NSV Liitu ja Ida-Euroopa sotasilistlikke riike ühendav sõjalis-poliitiline blokk) võidurelvastumine Lisaks: Trumani doktriin 1947 (president Truman lubas anda sõjalist abi neile riikidele, keda ähvardab NSV Liidu poolne ekspansioonioht) Marshalli plaan 1948-1952 (eesmärgiks Euroopa majanduse kiire taastamine) Eisenhoweri doktriin 1957 lubati anda sõjalist ja majanduslikku abi kõigile Lähis- ja Kesk-Ida riikidele, keda ohustab mõni kommunistliku orientatsiooniga riik
HHL0130 Üliõpilane: Juhendaja: Tallinn, 2011.a. SISUKORD SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................2 1.RAHVUSVAHELINE TERRORISM........................................................................3-6 1.1 Mis on rahvusvaheline terrorism?................................................................................3-4 1.2 Terrorismirelvad...........................................................................................................5-6 2.TERRORISMI VASTANE VÕITLUS.....................................................................7-11 2.1 Kuidas võitleb maailma terrorismiga...........................
· kultuuriline võitlus/vastasseis · majanduslik võitlus/vastasseis · võidurelvastumine · piirkondlikud konfliktid · kriisid, pingekolded NB! Külm sõda algas peale Berliini blokaadi 1948. aastal ja püsis kuni NSV Liidu lagunemiseni 1991. (Nimetus "külm sõda" sündis 1947. Sellele eelnesid Stalini kõne veebruaris 1946 ja Churchilli kõne märtsis 1946, kus vastuoludest räägiti) USA poolt avaldus külma sõja poliitika nende välispoliitilises suunas, mida nimetati Trumani doktriin (Harry Truman oli USA president 1945-53) Doktriin kuulutati välja märtsis 1947. NB! Trumani doktriini sisu: USA aitab nii majanduslikult kui sõjaliselt riike, kus on kommunismi võimuletuleku oht. Teiste sõnadega see on kommunismi pidurdamise poliitika, kommunismi-vastane poliitika. Sellel hetkel peeti silmas Türgit ja Kreekat, kus oli reaalne kommunismi võimuletuleku oht. Trumani doktriini üheks elluviimise vahendiks, väljundiks, oli Marshalli plaan. See
kuultasid seal välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi, alustades sotsialistliku ühiskonna ülesehitamist. Prantsusmaa Vietnami DV-d ei tunnustanud ja see viis Indo-Hiina sõja puhkemiseni (1946-1954). Vietnami DV-d toetasid sõjas kommunistlikud Hiina RV ja NSVL ning Prantsusmaad USA. 35 1954.aastaks oli Prantsusmaa sõja kaotanud ja Vietnami edasist saatust hakkasid otsustama suurriigid (Prantsusmaa, Suurbritannia, USA, NSVL ja Hiina RV). 1954. jagunes Vietnam 2 riigiks: NSV Liidu toetusel moodustatud Põhja-Vietnamiks, kus moodustati Vietnami Demokraatlik Vabariik ja USA mõju aluseks Lõuna-Vietnamiks 1955a-st Vietnami Vabariik.36 Kaugemas tulevikus oli ette nähtud ka mõlema riigi ühendamine. Prantsusmaa pidi antud piirkonnast oma väed välja tõmbama ja andma iseseisvuse ka teistele sealsetele aladele (Laosele ja Kambodžale). Vaatamata saavutatud rahuleppele ei nõustunud Vietnami DV riigi
Nõo Reaalgümnaasium Vietnam ja Vietnami sõda Referaat Koostaja: Triin Kaaver Juhendaja: Ege Lepa Sisukord 1. Sissejuhatus ............................................................................................................... 3 2. Indo-Hiina sõda .
USA PÄRAST II MAAILMASÕDA Harry S. Truman 1945-53 Manhattani projekt (1942-46) Juhendas J.Robert Oppeheimer. Teise maailmasõja aegne Ameerika Ühendriikide valitsuse projekt eesmärgiga luua esimene Ühendriikide aatomipomm. Tuumaplahvatused Hiroshimas ja Nagasakis. Trumani doktriin e pidurdamisdoktriin (1947) Seadis USA välispoliitika eesmärgiks vabade rahvaste toetamise nii sise- kui ka välissurve vastu; selle all peeti silmas kommunistide võimuhaaramiskatseid. Samal aastal kuulutas USA riigisekretär George Marshall välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele, aidates kaasa Euroopa majanduse ülesehitamisele ning nõrgestades kommunistliku kihutustöö mõju (Marshalli plaan). NATO asutamine (1949)
kahtlema · Demokraatia kriis, äärmuslike liikumiste tugevnemine Muutused Euroopa poliitilisel kaardil · Väheneb Venemaa territoorium tekivad: Eesti, Läti, Soome, Leedu, Poola endise Venemaa territooriumile · Austria Ungari laguneb, tekivad: Austria, Ungari, Tsehhoslovakkia, Rumeenia · Türgi kaotab valdusi, tekivad: Iraak, Süüria Liibanon · Saksamaa kaotab valdusi Rahvasteliit Prantsusmaal sõlmitud rahulepingute koostisosaks oli Rahvasteliidu põhikiri. Rahvasteliit kavandati maailma kõikide riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam kasvada sõjaks ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid. Paraku jäid rahvasteliidust välja aga mitmed võimsad riigid nagu USA.See muutis Rahvasteliidu
Euroopa ja üleüldiselt maailm muutus veidi ühtsemaks, kui seda oldi enne külma sõja ajal (Lääne Euroopa riigid suhtlesid nüüd tihedamalt Ida Euroopa omadega ja samuti ka USA ). Inimeste üldine heaolu kasv, iseseisvuste teke jne. Omamoodi uue ajajärgu algus, mis on mitmekesisem, kuid omade kultuuriliste probleemidega. 2. Terrorism on demokraatia suurim vaenlane, sest demokraatia on selle poolt kõige haavatavam. Demokraatia ei suuda enda olemuses vabaduste ja õiguste rõhutamine, terrorismi vastu võidelda, sest terrorism põhineb üksikisikulisel ettevõtmisel ja mida rahumeelselt ja lihtsalt poliitikaga on võimatu pidurdada. MIDA fanatismis, VABAM ON DEMOKRAATIA SEDA HAAVATAVAM SEE ON TERRORISMI POOLT
konfliktiks Läänega (Külma sõja algus) Winston Chruchilli kõne USAs kuu aega hiljem – tõi esile liitlaste vastuolud, hoiatas Läänt kommunismi agressiivsete kavatsuste eest, võrdles kommunismi fašidmiga, kutsus Läänt kommunismi levikule vastu seisma; kõnet ei tervitatud ei Läänes ega Idas. Konflikti vältimiseks oldi valmis Stalinile järeleandmisi tegema Trumani doktriin (USA 1947) – USA pr Henry Truman kuulutas välja doktriini, mis seadis USA välispoliitika eesmärgiks toetada vabasid rahvaid nende võitluses sise- ja välissurve vastu (kommunistide võimuhaaramiskatsed) Marshalli plaan (USA 1947) – USA riigisekretär George Marshall kuulutas välja ulatusliku abiandmisplaani sõjas kannatada saanud Euroopa riikidele. Loodeti kaasa aidata Euroopa majanduse ülesehitamisele ja nõrgestada
tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, arendada tervishoiusüsteemi ja rajada juurde uusi elamuid. Tegemist oli reaktsiooniga vabariiklaste reformettepanekule. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt
tööpuudust. 1940.-1950. aastatel suurenes USA SKP kolm korda. Armee suurus oli 1950. a. 600 000. Samaaegselt armee koosseisu vähenemisega hakkasid suurenema USA rahvusvahelised kohustused. Truman (1945-1953, D) Truman ei olnud populaarne president. Taheti piirata presidendi võimu.1951. a. ratifitseeriti 21. konstitutsiooniparandus, mis keelas presidendil olla ametis rohkem kui kaks ametiaega. 1947. algas külm sõda. Loobuti isolatsionismist. Seisti vastu kommunismi levikule Trumani doktriin või ka pidurdamine (containment). Trumani doktriini esimesi rakendusi oli Marshalli plaan. 1948. a loodi Euroopa Majandusliku Koostöö Organisatsioon. 1949. a. Fair Deal ehk Õiglane kurss reformide jätkamine uue kursi vaimus. Lubati parandada elujärge, vähendada tööpuudust, arendada tervishoiusüsteemi ja rajada juurde uusi elamuid. Tegemist oli reaktsiooniga vabariiklaste reformettepanekule. Teisel ametiajal jätkas ta kommunismivastast võitlust veelgi karmimalt
Dwight Eisenhower Vabariiklik Partei 1953-1961 John Fitzgerald Demokraatlik Partei 1961-1963 Kennedy Lyndon Johnson Demokraatlik Partei 1963-1969 Richard Nixon Vabariiklik Partei 1969-1974 Gerald Ford Vabariiklik Partei 1974-1977 James Carter Demokraatlik Partei 1977-1981 Ronald Reagan Vabariiklik Partei 1981-1989 George Bush (sen.) Vabariiklik Partei 1989-1993 Bill Clinton Demokraatlik Partei 1993-2001 George W. Bush Vabariiklik Partei 2001- · USA sisepoliitika on II maailmasõja järel olnud suhteliselt stabiilne; kaheparteiline süsteem on jäänud püsima (NB! 1992.a. presidendivalimistel sai Texase miljardär Ross Perot sõltumatu kandidaadina üle 19 miljoni hääle; oma osalusega aitas ta ka
Churchilli Fultonis 1946. a. peetud kõnest, kus ta ütles ,, Stettinist Läänemere ääres kuni Triesteni Aadria mere ääres sirutub üle mandri raudne eesriie" · Sellega tähistati Lääneriikides N Liitu ja tema mõju all olevaid riike · Sellega hakati iseloomustama NSV Liidu eraldumist muust maailmast, suletust ja vaenulikkust lääneriikide suhtes Rahvusvahelised doktriinid ja plaanid Trumani doktriin ehk pidurdamisdoktriin · 1945. a. kevadel esitas NSV Liit territoriaalseid nõudmisi Türgile, vaatamata sellele, et see riik oli II maailmasõjas jäänud erapooletuks. Kreekas, kus oli ennistatud sõjaeelne valitsus, algatasid sealsed kommunistid 1946. a. lõpul valitsusevastast kodusõda. Sealjuures said nad relva ja rahaabi NSV Liidult. Türgipoolsed territoriaalsed loovutused ning Kreeka muutumine
AMEERIKA ÜHENDRIIGID PEALE TEIST MAAILMASÕDA KUNI 1974 Tartu 2009 Sisukord Teise maailmasõja lõpp................................................................................................................. Harry S. Truman............................................................................................................................ Trumani doktriin....................................................................................................................... Marshali Plaan.......................................................................................................................... Sisepoliitika............................................................................................................................... Dwight Eisenhower.............................................................................
Saksamaa Föderatsioon: Versailles 1871 läbirääkimised L-Saksamaa riikidega ühinemiseks. 25 riiki (vürst, hetsog jne) Preisimaa ja preisi kuningas kesksed. Bismarcki sõja õppetunnid: Sõjad on kallid, neid võib pidada lühiajaliselt, uued tehnoloogiad olulised. Sõdu saab pidada, kui eesmärgid on selged, kõiki sõdasid toetab diplomaatia, Bismarcki huvi oli Saksamaa ühendamine, mitte laiendamine! USA maailmapoliitikas: Isolatsionism, moralism, pragatism. Monroe doktriin 1823- Ameerika kontinendid on suletud eurooplastele. Poliitiline süsteem erineb Euroopast. Eurooplase katse laieneda Ameerika kontinendile on julgeoleku oht. Kui Eurooplased on rahumeelsed siis USA ei sekku nende asjadesse. 20 sajandi alguses õhk ärev, mõisteti, et uus sõda on tulemas. I MS tagamaad: Ajend: Franz Ferdinand’i tapmine Sarajevo’s 28.07.1914. Põhjused: 1.Euroopa konfliktid (Saksamaa- Prantsusmaa; Saksmaa-Inglismaa) 2.Euroopa võidurelvastus 3
1958. aastal hakkas NSV Liit nõudma, et lääneriigid viiksid oma väed Lääne-Berliinist ära ja hakkaksid pidama läbirääkimisi Saksa DV marionettvalitsusega. Lääne-Berliin oli kujunenud veidraks demokraatlike vabaduste ja turumajanduse saareks keset üha enam sovetsieeruvat Ida-Saksamaad. Tegemist oli võrdlemisi suure territooriumiga, suurusega ligi 500 km2 (võrdluseks: Muhumaa on 200 km2 ), kus elas 2 miljonit inimest. Lääne-Berliin ei kuulunud Lääne-Saksamaa koosseisu, ehkki Bonn seda soovinuks, vaid jäi vastavalt Berliini blokaadi lõpetamisel 1949. aastal sõlmitud kokkulepetele omaette haldusüksuseks, sisuliselt vabalinnaks. Ühtlasi oli tegu kahe maailmavõimu vastaseisu sümboliga, sest lääneberliinlaste julgeolekut ei taganud miski muu kui lääneriikide sõjaväeüksuste kohalolek. Lääs ei suutnud päästa idatsooni, kuid NSV Liit ei suutnud alla neelata Lääne-Berliini.
Kas kodusõda Süürias võib kujutada ohtu Eestile? Essee Tallinn 2014 18. detsembril 2010 Tuneesias alanud protestide laine levis ja sai tuntuks „Araabia kevade nime all“. 26.01.2011 toimusid Süürias esimesed opositsiooni meeleavaldused. Kodusõda Süürias kestab juba üle kahe aasta. President Bashar al-Assadi baathistlik režiim pole suutnud opositsiooni maha suruda ega ka opositsioon valitsevat režiimi kukutada. Hiljuti pingestus olukord veelgi – suure tõenäosusega valitseva režiimi või tema toetajate keemiarünnaku tagajärjel opositsioonilisele Damaskuse eeslinnale Ghoutale, kus täpsustatud andmetel sai surma 1429 inimest, sealhulgas 426 last. Süüria on oluline strateegiline sõlmpunkt, kus ristuvad mitme suurvõimu: USA, Euroopa Liidu, Venemaa ja Hiina, aga ka regionaalsete jõudude: Saudi Araabia, Iraani, Iisraeli ja Türgi huvid. Saudi Araabia toetab Assadi režiimi ku
Lepingu Organisatsioon), kriisid (Kuuba kriis, kus üks pool paigutas Kuubale tuumarelva ja teine pool soovis selle likvideerimist), lokaalsed sõjad (Korea sõda, Vietnami sõda), ideoloogiline võitlus (üks pool kaitses demokraatiat ja vabaturumajandust, teine pool kaitses kommunismi ja plaanimajandust; ideoloogiline võitlus võis väljenduda kunstis, kirjanduses, spordis jms), spionaaz ja salateenistuste tegevus (püüti hankida luureandmeid). Trumani doktriin ehk pidurdusprogramm USA president Truman tuli oma välispoliitilise programmiga välja 1947. Doktriini sisu: USA välispoliitika juhtmõte on vabade rahvaste toetamine sise- ja välisvaenlase vastu. Sise- ja välisvaenlasena peeti silmas kommuniste ja kommunismiohtu. Sel ajal oli Ida-Euroopa muutunud juba kommunistlikuks või hakkas kommunistlikuks muutuma. USA aga ei soovinud et Türgi ja Kreeka muutuksid kommunistlikuks, sest kontroll Vahemere ääres oleks läinud kommunistide kätte
Kuigi bin Laden omab siiani väga suurt ideoloogilist mõjutust moslemi ekstreministide üle, siis siiski väidavad eksperdid, et al-Qaeda on aastate vältel jagunenud mitmeteks erinevateks rühmitusteks, kellel omavahel on väga väike ühendus.8 Al-Qaeda strateegia voolab loogiliselt selle ideoloogiaga. Kõrvalseisjatele võivad rühimutses olevad liikmed näida irratsionaalsetena motiveeritud segasest vihkamisest, jämedalt ebarealistlikud oma eesmärkides, ja võimelised tapma süütu mehe, naise ja lapse, et saavutada 7 ,,Osama bin Laden: sõda Lääne vastu"; Elaine Landeau 8 Wikipedia: Al-Qaeda; Organization; 10.05.2011; [WWW] oma tahe. Reaalsuses toimib al-Qaeda nagu iga teinegi terroristlik grupp, tegutsevad ratsionaalselt, selles mõttes, et nad kaaluvad oma tegusid ja põhjuseid, hindavad alternatiivseid lähenemisviise ning kalkuleerivad kahju ja kasu. Tema juht võib mõnikord teha
RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ARENG Rahvusvahelise õiguse mõiste ja piiritlemine Rahvusvaheline õigus on õigusnormide, üldtunnustatud õiguspõhimõtete ja tavade süsteem, mis reguleerib suveräänsete riikide ja teiste rahvusvahelise õiguse subjektide omavahelisi suhteid. Rahvusvahelist õigust on tähistatud ka terminiga ,,rahvaste õigus" (ius gentium). Universaalne rahvusvaheline õigus on üldiselt aktsepteeritud ja kehtib kogu maailmas. Regionaalne rahvusvaheline õigus kehtib teatud riikide poolt aktsepteerituna nende omavahelistes suhetes. Sanktsioonid on vähemefektiivsed kui siseriiklikus õiguses, ent see ei tee rahvusvahelist õigust ebaefektiivseks ta lihtsalt toimib teistmoodi, vastastikuse ja konsensuse põhimõttel. Rahvusvahelisel eraõigusel ei ole rahvusvahelist olemust kuigi erinevate riikide eraõiguse normid võivad olla sarnased, eksisteerib rahvusvahelist õigust nii palju, kui on riike. Samas on riigid sõlminud lepinguid rahvusvahelise era
jooksul. Rahu maailmas sõltus vaid kahe üliriigi juhi isiksustest ja otsustest. Kuigi konflikt oli väga pingeline, saavutati rahvusvaheliste suhete tulevikku silmas pidades ka positiivseid lahendusi: kahe suurriigi vahel loodi pidevalt töötav telefoniliin ehk nn. kuum liin, teiseks märkimisväärseks saavutuseks oli 1963. a sõlmitud tuumarelvade atmosfääris katsetamise lõpetamise leping. VIETNAM 1964-1973.a 1954.a pärast Prantsuse ülemvõimu lõppu poolitati Vietnam: 1) põhjas loodi kommunistlik Vietnami Demokraatlik Vabariik 2) lõunas USA-meelne Vietnami Vabariik. Põhja-Vietnamis oli olukord äärmiselt raske: rohkem kui miljon vietnamlast elas peaaegu näljas. Riigi juhtkond võttis kursi sotsialismi ülesehitamisele ja suhete loomisele Moskvaga. USA toetusel ametisse seatud valitsus kuritarvitas Vietnami Vabariigis võimu, oli korrumpeerunud ning piirkonda kimbutasid majandushädad. Probleeme tekitas ka poliitiline
KÜLM SÕDA Läänelik USA vs. Punane NSVL Potsdami konverents 1945 suvi, Saksamaa külje all. Otsustakse Saksamaa saatuse üle. Saksamaa ja Berliin jaotati neljaks(Inglismaa, USA, Prantsusmaa ja NSVL).Võitjad lähevad tülli. Trumani doktriin 1947 12. märts avalikustas plaani/õpetuse anda abi riikidele, kellel on oht langeda NSVL mõjusfääri. Ida-Euroopa langes NSVL'u. Siis prooviti ära hoida Türgi ja Kreeka langemist NSVL mõjusfääri. Marshalli plaan - 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Prooviti elavndada vaeste riikide majandust, et pärssida kommunismi. Liitusid: Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island,
sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega. KÜLM SÕDA (inglise Cold War, vene ) Laiemas tähenduses peetakse külmaks sõjaks mistahes poliitilist sõda.[viide?] Kitsamas tähenduses mõistetakse Külma sõja all konkreetset ajaloolist sündmust, milleks oli Ida--Lääne poliitiline, ideoloogiline ja majanduslik konflikt Teise maailmasõja järgsel rahuperioodil. TRUMANI DOKTRIIN oli USA välispoliitiline doktriin, mis lubas Kreeka ja Türgi valitsustele sõjaväelist ja majandusabi, vältimaks nende riikide langemist Nõukogude Liidu mõjusfääri. Doktriini tegi avalikuks president Harry S. Truman 12. märtsil 1947 ettekandega Kongressile. Doktriin viis USA välispoliitika détente'ilt lähemale George F. Kennani sõnastatud ohjeldamispoliitikale. Paljude ajaloolaste arvates märgib Trumani doktriini väljakuulutamine külma sõja algust.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
