Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Maailma majandus ja poliitiline geograafia". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
riigipiir, geopoliitika, riigipiirid, rumeenia, sapiens, kogutulu, kong, income, traktor, rudolf, haushofer, poliitilisel, rahuleping, sloveenia, slovakkia, afrika, suurbrittannia, klassifikatsioon, friedrich, käsitlema, professor, loomulikud, politoloogia, rakenduslik, klaus, kant, väikeriigid, 1814, suurbritannia, maailmasõda, ukraina, moldova1 “States in a Canging Wold a contemporary analysis”. Edited by Robert H. Jacson and Alan James. Oxford University Press 1993.). (kaart: Gateway Europea) kohaselt moodustub Baarentsi merest kuni Musta- ja Vahemereni ulatuv Gateway, ehk “väravala” või teiste sõnasega Vahe-Eiroopa (ka Suur-Vahe-Euroopa, v.t. kaart) geopoliitiline regioon, mis jääb Euroopa ja endise NSVL-du vahele. Sinna kuuluvad peale Balti riikide Poola, Valgevene, Tšehhi, Slovakkia, Ungari, Ukraina, Rumeenia ja Moldova kas Soome või ilma Soometa. Seda geopoliitilist regiooni võib nimetada ka Diagonaalliiduks, mis on ühlasi ka kahe supperregiooni puhveralaks. Coheni arvates peitub globaalne stabiilsus ja süsteemisisene tasakaal väravriikides (gateway states). Need on väiksed, piiratud iseseivusega territoriaalsed üksused, mis on kas täielikult või osaliselt eraldunud suurematest rahvuskehadest. Coheni maailmsüsteem on hierarhiline. Kõrgemal tasandil on kaubandusest
Rahvusvaheline poliitika 12.09 – II loeng - riigid ja välispoliitika....................................................................4 Toimijad............................................................................................................... 4 Riik...................................................................................................................... 4 Suveräänsus – omadus mis võiks riigil olla......................................................4 Välispoliitika........................................................................................................ 5 Riikide eesmärgid (Holsti)................................................................................... 5 Julgeolek........................................................................................................... 5 Heaolu.............................................................................................................. 6 Prestii
I loeng - sissejuhatus Mis on rahvusvahelised suhted? Actor -> toimija!!! Rahvusvahelised suhted ● Termini kujunemine - Bentham & Comte -> Bentham võttis 19. saj.-l kasutusse termini “international”. [1919 Walesis avati esimene õppetool rahvusvahelistes suhetes] ● Suhted kellegi/millegi vahel - Kes on suhtlejad? ● Kontekst - anarhia -> ei ole ühist valitsejat. Tähendab, et ei ole hierarhiat. Kellelgi pole teise üle võimu anarhias. Maailmas on üldjuhul ikka hierarhiline ka riikide vahel. ● Sisemine vs välimine ● Erinevad teemavaldkonnad Sisemine ja välimine ● Vahendite monopol vs detsentraliseeritus ● Tööjaotus vs eneseabi -> Eneseabi tähendab, et kõigega peab ise hakkama saama. See on anarhias. Hierarhilises süsteemis on tööjaotus ehk ise ei pea nt kartulit kasvatama, seda teevad põllumehed jne. ● Anarhia vs hierarhia ● Õigu
//nt Indoneesia – ei ole kummaski hea, aga on suur riik. Milline riik suudab teistele peale suruda oma mängureeglid – suurriigid, impeeriumid 4) Suhete iseloom - eelkõige kaubandus (mis põhimõtetel rajatud, kuidas reguleeritakse liikumist, kust kuhu,...) - diplomaatia 5) Käitumine, normide ja reeglite olemasolu – muutunud aja jooksul 2. loeng Aleksandr Dugin – geopoliitika valdkonna nr. 1 (looja), venelane tema käsitlus imperialistlik, venekeskne, mitte eriti teaduslik „Postmodernne geopoliitika“ süsteemne lähenemine, aga süsteemiks ei nimeta. Tema süsteemi käsitlemise aluseks on identsus. Identsuse määratlemine:Paradigmad Premodernne Modernne (hävitab eelneva) Postmodernne (ükskõikne) (eitab premodernset) (praegune aeg)
Mida uurib ühiskonna geograafia?Maailma ühiskonna geograafia uurib rahvastiku ja majanduse arengut ja paigutust, nende omavahelisi seoseid erinevates riikides või muudes regioonides ning maailmas tervikuna.Mis on riik?Riik on organiseeritud avalik-õiguslik poliitiline ühendus ühiskonna vajaduste rahuldamiseks, mis õiguskorra loomisel ja rakendamisel on oma territooriumil sõltumatu ja rahvusvahelises suhtlemises suveräänne igast must võimust.Tunnused.-Tunnused: riigipiir, riigivõim, kodanike julgeolek, õiglane kohtlemine, ühiskondlik abi.Piir.-Üht riiki eraldab teisest riigipiir. Tavaliselt järgib see looduslikke piire, kuid vahel eraldab riike joon, mis ei arvesta looduslikke tegureid ega rahvastikku paiknemist.Mis on monarhia. Absoluutne, konstitutsiooniline.Monarhia on riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipeal (emiir, keiser, kuningas, sultan, tsaar) on harilikult eluaegne ja pärilik võim
GEOGRAAFIA GE1 1. MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimgeograafia e. ühiskonnageograafia teadus, mis uurib ühiskondlike nähtuste ruumilist korraldust Majandussubjektid tarbijad (leibkond), tootjad (ettevõtted), riik, rahvusvahelised organisatsioonid Hüve kaup teenus majandus hüvede tootmine, vahetamine, jaotamine ja tarbimine maailmamajandus kogu maailma hõlmav majandus tootmisviis eluks vajalike elatusvahendite hankimise viis + tehnoloogia ning vastavad ühiskondlikud suhted 1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda (agraarühiskond -> industriaalühiskond) Peamine majandusharu põllumajandus Elatusmajandus, inimene oli oluliselt seotud loodusliku keskkonnaga, käsitsi töö Varaagraarne periood, enne 15. sajandit Põlluharimine ja loomakasvatus olid eraldi Alepõllundus Eelduseks oli mets, mida põletati Rändkarjakasvatus nomaadlus Hilisagraarne periood alates 15. sajandist Oli arenenud Ida-, Lõuna-, Kagu-Aasias, Põhja-Aafrikas, L�
Rahvusvahelised suhted- politoloogia üks harusid, mille valdkond hõlmab riike ja konkreetset välispoliitikat. VPga seotud valitsusametkondade, organisatsioonide fuktsioneerimine. Hõlmab faktoreid, mis mõjutavad VP (nt geograafiat, majandust). Bütsantsi aeg- intriigide aeg, tekkis Ida-Rooma alusel. Sõbralikud suhted naabritega. Abielude diplomaatia- polnud väga edukas. Religiooni tähtsus: paganad tuleb viia ristiusku. Realismi arengule on kaasa aidanud diplomaat Machiavelli (1469-1527). Hans Morgenthau Realism- “Politics among nations” 1. rahvuslik huvi 2. jõud/võim 3. jõudude tasakaal 4. jõu kasutamine anarhilises maailmas. Egiptus ja Ramses II (Suur) ca 1290 e.m.a: Ramses II: Kuulsaim omaaja vaarao. Kadeshi lahing. Rahulepingud hetiitidega: leping oli hõbedane, ühel pool Ramsese ja Hetiitide kuninga ning teisel nende abikaasade sõnad, lepingul on sissejuhatus, sisuline pool vaidluse üle, pöördumine mitme jumala poole lepingu kinnituseks- olid kõige tähtsamad.
KAASAEGSE MAAILMA POLIITILINE KAART On olemas 1) SUURRIIGID riik, mille majandus, territoriaalne suurus ja sõjaline võimsus sunnib teisi riike arvestama selle riigi huvi, ambitsioonide ja poliitikaga. N: Venemaa, Prantsusmaa, inglismaa, jaapan, hiina 2) VÄIKERIIGID väikse pindala ja rahvaarvuga riigid. N: Eesti, Läti, Andorra, Luksemburg 3) LINNRIIK riik, mis koosneb vaid ühest linnast. N: vatikan, monaco, singapur 4) ENKLAAV riik, või selle osa, mida ümbritseb teise riigi territoorium. N: Lesotho, Vatikan, San Marino, Alaska, Kaliningrad 5) RIKKAD RIIGID tugev haridus-, tervishoiu-, sotsiaalabi- ja ettevõtlussüsteem. N: Eesti, Norra, Rootsi, Belgia, Inglismaa, USA 6) VAESED RIIGID vaene elanikkord, tööpuudus, majandus tugineb põllumajandusel või maavara väljaveol. N: India, Mali, Niger EESTI ASENDI POSITIIVSED KÜLJED Juurdepääs merele, pole looduskatastroofe, mitmekesine kliima, Piisavalt l
Uudo Pragi "Sissejuhatus inimgeograafiasse" KOKKUVÕTE Kolm põhiteemat: inimgeograafia olemus, ajalugu ja kontseptsioonid. Need on tihedalt seotud. I osa INIMGEOGRAAFIA OLEMUS, KOOSSEIS JA RAKENDUSED Inimgeograafia nimetused Inimgeograafia = ühiskonnageograafia (human geography). Eesti k kasutatakse ka majandusgeograafia, kultuurigeograafia, antropogeograafia, kuid need on tegelikult vaid inimgeograafia komponendid, mille tähendust ei saa võrdsustada. Ei soovita kasutada sõna "sotsiaalgeograafia". Loodus-ja inimgeograafia seosed ja erinevused Üldlevinud on arusaam, et geograafias eristatakse loodus- ja inimgeograafiat, kuid tegelikult ei ole paljude vaidluste käigus suudetud kokkuleppele jõuda, kas need kaks on eraldiseisvad. Peetakse sõsarteadusteks ja mõnes valdkonnas vajalik nendevaheline koostöö. Seosed: · Ühine ajalugu (ühised teadmised, mõisted, terminid
Ühiskonna arengu peamised jooned AJASTU AGRAARAJASTU INDUSTRIAALAJASTU INFOAJASTU Peamised Põllumajandus, Töötlev tööstus Teenindus, info majandusharud metsandus, kalandus, (tekstiili-, masina-, töötlemine ja jahindus keemiatööstus jm) edastamine, transport. Peamine Mõis, talu Ettevõte, tehas Uurimis- ja tootmisüksus teenindusüksus Töö iseloom Käsitsitöö Masinatöö Vaimne töö Peamised Maa, mets, vesi Maavarad Informatsioon kasutatavad ressursid Hõive Valdav osa töötajatest
koostööle. Idee autor oli USA president Wilson, aga ise nad liidu liikmeks ei astunud. Rahvasteliidu keskus asus Genfis (sveitsis) · Esimese maailmasõja tulemusena muutus poliitiline kaart. 1) Suured impeeriumid lagunesid: -Saksa impeerium -Austria-Ungari imp -Türgi imp -Venemaa imp 2) Tekkisid uued riigid: -Soome -Eesti -Läti -Leedu -Poola -Austia -Ungari -Tsehhoslovakkia -Jugoslaavia 3) riigipiirid muutusid. Riigipiir ja rahvuspiir ei ühtinud ja tekitas palju erinevaid probleeme 4) Nõukogude venemaa muutus NSVL'iks. · Versailles' rahuleping ja selle sisu 28.06.1916 tagajärjed: 1) Saksamaa territoriaalsed kaotused (Poola koridor, Alsace ja Lorraine, Klaipeda, Danzig) + kaotas veel söekaevandused ja kolooniad 2) Sõjalised piirangud sõjaväeteenistuskohustus kaotati maaväes: 100000 vabatahtliku mereväes: 15000 vabatahtliku
sotsiaaldarvinism ellu jääb kõige tugevam ja see kes kohaneb kõige kiirenimi, Fr. Nietsche sõja ja jõu ülistaja, oli eeskujuks Hitlerile. Igapäevaelu oli küllaltki raske, ka noored olid vaimustunud, sest rutiin hakkas lõppema. Üks võimalus oli soda. Suurriikide blokkide kujunemine: 1872 Kolmekeisriliit: Saksamaa, Venemaa, Austria-Ungari; leping Prantsusmaa vastu, probleemid põrkusid Balkanil. Kolmikliit: Saksamaa, Austria-Ungari, Itaalia, 1882, hiljem liituvad Rumeenia, Bulgaaria. 1893 lähenemisleping Venemaa ja Prantsusmaa vahel 1904 kuningas Edward II, läks Pariisi, võttis endale seisusevälise naise, hea vastuvõtt, sõlmiti "südamlik leping" andant cordiale 1905 lõppes Vene-Jaapani soda, väga palju kulus Prantsuse raha, Venemaa kaotas 1907 - Venemaa liitus Antandiga. Kõik need lepingud olid mõeldud sõja vältimiseks. Blokkide kujunemine lõi eeldused maailmasõja puhkemiseks, iga riik oli endale vaenlase selgeks teinud, otsiti liitlased.
kindlusele ("Verduni hakklihamasin" hukkus ligi miljon meest). · 1 juuli.1916 alustasid liitlased Somme'i jõe ääres vastupealetungi, 1,3 miljoni mehe elu hinnaga õnnestus vallutada 180 ruutkilomeetrit. Tankid esimest korda. · 15 mai 1916 murdsid austerlased itaallaste rindest läbi. venelased pealetungi Austria- Ungarile vallutasid Galiitsia. Saksamaa peatas pealetungi Verdunile. · 27 august.1916 astus Antandi poolel sõtta Rumeenia, sai aga Keskriikidelt lüüa. · 23 veebruar .1916 interneerisid portugallased oma sadamates inglise survel saksa laevad ja 9 märts.1916 kuulutas Saksamaa Portugalile sõja · Venemaa oli aasta algul edukast Türgi rindel, kus vallutati Erzurum ja Trapezund. · Sõjaline edu kaldus Antandi poole, Keskriigid kannatasid majandusblokaadi tõttu. Austria-Ungaris tõstsid pead slaavlased, riik hakkas lagunema. · 12 detsember
Suuremahulised tarbekaubad(autod, telerid, külmikud) Brändi-tarbekaupade massitoodang(karastusjoogid, pesupulber ,hambapasta) 40.Peamised majandusoranisatsioonid: WTO-maailma kaubandusorganisatsioon MAAILMAPANK-ülemaailmne, ennekõike arengumaadele sooduslaene väljastav arengupank. EL-Euroopa Liit (Austria, Belgia, Bulgaaria, Inglismaa, Ungari, Saksamaa, Kreeka, Taani, Iirimaa, Hispaania, Itaalia, Küpros, Läti, Leedu, Luksemburg, Malta, Madalmaad, Poola, Portugal, Rumeenia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Prantsusmaa, Eesti, Rootsi ,Tsehhi) NAFTA-Põhja-Ameerika Vabakaubanduse Assotsiatsioon on Kanada, Ameerika ühendriikide ja Mehhiko kaubandusühendus. ASEAN-Kagu-Aasia Maade Assotsiatsioon. Arendada ja kiirendada liikmesmaade majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist koostööd. OPEC-Naftat eksportivate riikide organisatsioon. Toorainekartell, mis on moodustunud naftat tootvate arengumaade ühendusena, kaitsmaks liikmesmaade huve rahvusvahelistel turgudel. 41
Saksa kolooniate hõivamine. Meremiinid. 1915 Saksamaa alustas piiramatut allveesõda. USA reisilaeva Lusitania uputamine. 1916. a Jüüti merelahing S vs Briti. Saksamaal ei õnnestunud purustada Briti mereväge ega mereblokaadi. Ülestõus Kieli mereväebaasis 1918. Muudatused sõdivate poolte koosseisus 1914 -1917 Antante - kokku üle 20 riigi Suurbritannia + dominioonid Prantsusmaa Venemaa Serbia Belgia Rumeenia Kreeka Jaapan Itaalia (liitus 1915) USA (liitus 1917) Keskriigid Saksamaa Austria-Ungari Türgi (1914) Bulgaaria (1915) USA sõtta astumine President Wilson 1917. a suured USA väeüksused (palgasõdurid) Prantsusmaale USA laenud Antant'i riikidele USA sõjatööstuse areng Sõja hädad Haigused, düsenteeria Närilised (rotid) Probleemid jalgadega Vesi kaevikutes Lauspommitamine ja müra
· MRP salaprotokolli realiseerimine, endise Vene impeeriumi alade okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine-sept 1939. Poola ohvitseride vangi langemine ja mõrvamine · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga · 1939nov- 1940 märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni 1940 · 12.03 1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakituse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks. 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. · Nov 1939 - märts 1940. · Mannerheimi liin Karjala maakitsusel. · Helsingi pommitamine.
Vallutati: ● Luksemburg ● Holland ● Belgia Selleks kulus 2 nädalat. Eesmärk tungida Prantsusmaale läbi Belgia. Maginot’i liin Dunkerque 1940 14.06.1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22.06.1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu. Petain- Vichy valitsuse juht MAAILMASÕJA LAIENEMINE 5.dets.2017 Kolmikpakt 1940 SM; Itaalia; Jaapan Hiljem ühinesid: Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Slovakkia, Horvaatia TELJERIIGID 1941. kevad Saksamaa vallutas Kreeka ja Jugoslaavia Rudolf Hess Barbarossa plaan SM ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased Rumeenia Itaalia Unagri Slovakkia Soome (jätkusõda) Leningardi blokaad ● Saksa vägede kiire edasitung kestis kuni sügiseni ● 6.detsembril 1941 algas Moskva lahing - Saksa armee sai lüüa
c) EL-i laienemine pärast 1991. aastat; ● Maastrichti leping ○ lepiti kokku nn kolme samba poliitikas ■ majanduskoostöö ■ ühine välis- ja julgeolekupoliitika ■ õigus- ja siseküsimustealane poliitika ● 1995 liitusid Austria, Rootsi ja Soome ● 2004. aastal liitusid Eesti, Läti, Leedu, Poola, Ungari, Tšehhi, Slovakkia, Sloveenia, Malta ja Küpros. ● 2007. aastal liitusid Rumeenia ja Bulgaaria. ● 2013. aastal liitus Horvaatia. d) EL-i olulisemad märksõnad (näiteks Schengeni viisaruum, euro jm). ● 1999. aastal võeti euro kasutusele sularahata tehingutes ning kolm aastat hiljem tuli euro paberraha ja müntidena käibele 12 Euroopa Liidu riigis ○ aluse pani Maastrichti leping ● Schengeni viisaruum- ala Euroopas, milles Schengeni leppe alusel on kaotatud riikidevaheline piirikontroll
Bosnias. Saksa armee hõivas enamuse Belgiast ja osa Prantsusmaast. Vastaspoolte sõjaväed kaevusid maasse. Algas positsiooni- ehk kaevikusõda. Kasutati suurtükke, kuulipildujaid, miinipildujaid, mürkgaase, tanke ja lennukeid. Ida rindel õnnestus sakslastel tagasi tõrjuda Venemaa sissetung Ida-Preisimaale. Austerlased said venelastelt kohe sõja alguses nii rängalt lüüa, et enam ei toibunudki. Ka idarindel tekkis patiseis. Antanti poolel astusid sõtta Jaapan, Itaalia, Portugal, Rumeenia, Kreeka ja USA. Keskriikide poolele tulid Türgi ja Bulgaaria. Saksa laevastik seisis kogu sõja vältel sadamates. Logelevad madrused muutusid vastuvõtlikuks revolutsioonilisele ja sõjavastasele agitatsioonide. Saksamaa üritas inglastele vastu hakata allveesõja abil. Venemaa kokkuvarisemine 1917a märtsis toimus Venemaal Veebruarirevolutsioon, mille tulemusel Nikolai I loobus troonist ja võimule sai Ajutine Valitsus. Saksamaa hakkas toetama Venemaa
Austria-Ungari valmistus võitlema mitmel rindel: lõunas Serbia, idas Venemaa vastu. Nad arvestasid Saksa toetusega. Esimesest maailmasõjast kujunes pikk ja kurnav positsioonisõda. 29.septembril 1918 a. alustas Saksamaa rahuläbirääkimisi. Tagajärjed * Saksamaa kuulutati Weimari vabariigiks * Lagunes Austria-Ungari impeerium * Ulatuslikud muutused kaardil Uued riigid : Eesti, Läti. Leedu, Poola, Soome, Tsehhoslovakkia, Austria, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Vt. kaart number ..... Rahvasteliit Pariisi rahukonverentsi käigus sõlmitud lepingute koostisosaks oli ka Rahvasteliidu põhikiri. See kavandati kõigi maailma riikide ühisorganisatsioonina, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning taltsutaks võimalikke agressoreid. Paraku jäid liidust välja mitmed maailma võimsamad riigid, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid. See muutis Rahvasteliidu juba eos ebatõhusaks organisatsiooniks. Versailles' süsteem
Austria-Ungari kaotas ligi miljon meest (lisaks 400000 vangidena)¹. Austria-Ungari säilitas oma võitlusvõime tänu Saksamaale. Tänu sellele peatas Saksa pealetungi Verdunis ja sõda hakkas intensiivsemalt käima idas. Nähes, et Venemaal läheb hästi liitus sõtta (Austria-Ungari vastu) 27. augustil Rumeenia, (umbes 250000 meest) kes pretendeeris Transilvaaniale ja Banatile. Rumeenia sõjavägi purunes Keskriikide vastupealetungiga, mis algas septembri lõpus ja Rumeenia sõjaväe riismed suruti vastu Vene väe vasakut tiiba. 6. detsembril hõivasid Keskriigid Bukaresti. Vene väe jaanuaris alanud pealetung (kaukaasia rindel) oli edukas: vallutati Erzurum ja Trapezund. Mesopotaamias Kut al-Amara juures ümberpiiratud Briti vägi pidi 28. aprillil Türgile alla andma. Suurbritannia ülekaal jäi püsima ka pärast Jüüti merelahingut (lahingus osales kokku 250 laeva ja mõlemad pooled kuulutasid lahingu oma võiduks), mille 31. mail ja 1
Breznevi doktriin NSV Liit deklareesis, et juhul kui mõnes Ida- Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, siis on Nõukogude Liidu püha kohus sekkuda ja seal kord taastada Osapooled: Lääneriigid- USA, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa LV- eesmärgiks demokraatia taastamine NSVL (Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Rumeenia, Albaania, Mongoolia, Põhja-Korea, Põhja-Vietnam, Hiina RV, Kuuba) eesmärgiks sotsialistliku maailmavaate levitamine Ida-Euroopas Siit leiab mõisteid ja asju veel - http://spikerdaja.blogspot.com.ee/2009/12/ajalugu-kulm-soda.html 3. Vietnami sõda. 1964-1973 a) Vietnami sõja põhjused ja osapooled; Põhjused: USA soov saada Prantsusmaa toetust oma poliitikale Euroopas, Kommunismi leviku tagasi
aastal Belgia, Hollandi, Itaalia, Luksemburgi, Lääne- Saksamaa ja Prantsusmaa vahel. Rangemalt võttes rajati Euroopa Liit 1992. aastal Maastrichti lepinguga. VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu oli sotsialistlike riikide organisatsioon, mis korraldas liikmesriikide majanduslikku ja teaduslik- tehnilist koostööd. Organisatsioon asutati 1949. aastal. Selle täisliikmed olid Bulgaaria, Kuuba, Mongoolia, NSV Liit, Poola, Rumeenia, Ida-Saksamaa, Tšehhoslovakkia, Ungari ja Vietnam. Organisatsioon lõpetas tegevuse 1991. aastal seoses idabloki lagunemisega. VLO Varssavi Lepingu Organisatsioon (lühend VLO) ehk Varssavi pakt oli Ida- Euroopa kommunistlike riikide sõjalis-poliitiline organisatsioon 20. sajandil. Liit asutati 1955. aastal Varssavis vastukaaluks NATO-le, mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama. Leping, mis oli kirjutatud Nikita
NATO Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon. Asutatud 1949. Loodi liikmesriikide julgeoleku tagamiseks kommunistliku ekspansiooni vastu. Liikmesriike 26: Ameerika Ühendriigid, Belgia, Hispaania (alates 1982. a), Holland, Island, Itaalia, Kanada, Kreeka (alates 1952. a), Luksemburg, Norra, Poola (alates 1999. a), Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa (alates 1955. a), Suurbritannia, Taani, Tsehhi (alates 1999. a), Türgi (alates 1952. a), Ungari (1999. a), Bulgaaria, Eesti, Leedu, Läti, Rumeenia, Slovakkia ja Sloveenia (kõik alates 2004) OSCE (CSCE) - Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon. Tegeleb lisaks traditsioonilistele inimõigustele ka vabade valimiste ja demokraatia kaitsega. Eesti ühines 1991. OSCE missioon tegutses Eestis aastail 1993-2001, tegeldes põhiliselt demokraatlike struktuuride edendamise ning rahvustevahelise konflikti ärahoidmisega. Seetõttu olid missiooni tähelepanu keskpunktis eelkõige kodakondsus- ja keeleküsimused.
(1945-1991). Kaheks pooluseks olid üliriigid USA ja NSVL koos oma liitlastega. USA jt. lääneriigid NSV Liit jt. (demokraatlikud, kapitalistlikud) sotsialistlikud riigid I Külm sõda Teise maailmasõja lõpetamine: Juulist oktoobrini 1946 toimus Pariisis rahukonverents, kus valmistati ette lepingud Saksamaa liitlastega Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria ja Soomega. Lepingutele kirjutati alla veebruaris 1947 (kõikidelt riikidelt nõuti reparatsioone). Jaapaniga sõlmiti San Francisco rahuleping 1951 (ei kirjutanud alla NSVL, Tsehhoslovakkia, Poola). Austria jagati algul (nagu Saksamaagi) neljaks okupatsioonitsooniks (USA, Inglismaa, Prantsusmaa, NSVL). 1955 sõlmitud Austria riigilepinguga viidi sealt võõrväed välja, Austria pidi edaspidi jääma neutraalseks. ÜRO loomine:
Riigipäeva erakorralised valimised 5.märtsil 1933.a., valimiskampaania käigus süüdati Riigipäevahoone süüdistati kommuniste. Uus Riigipäev kinnitas valitsusele erakorralised volitused. Sellega lõppes Weimari vabariigi konstitutsiooni kehtivus. Vastu hääletasid sotsiaaldemokraadid - keelati juunis. - Juulis keelati kõik parteid peale NSDAP - kehtestus ühe partei diktatuur. Pärast 1933.a. oli Hitleril vähem aega tegelda parteiga - määras oma asetäitjaks parteis Rudolf Hessi. - religioon allutati riigi kontrollile - nii katoliiklus kui protestantism, mõlema kirikuga suhted halvad. - "pikkade nugade öö" 30.juunil 1934.a. - hävitati E.Röhm ja rünnakrühmad (Sturmabteilung - SA). - 1934.a. augustis suri president Hindenburg - Hitler ühendas kabinetidekreediga presidendi ja kantsleri ametikohad - politseiriigi kujundamine (repressiivaparaadi väljaehitamine) SS, SD, Gestapo, koonduslaagrid
Itaalia sai endale Liibüa. 10 2.3.5 I BALKANI SÕDA 1912-1913 Türgi vastu võitlesid Serbia, Kreeka, Bulgaaria, Monte Negro. Türgi kaotas kõik oma euroopa valdused, välja arvatud Istanbul. Bulgaaria sai juurde kõige rohkem alasid. Londoni rahuga 1912 tunnustati Albaania iseseisvust. 2.3.6 II BALKANI SÕDA 1913 Bulgaaria vastu võitlesid Makedoonia, Monte Negro, Rumeenia, Kreeka, Türgi. Bukaresti lepingu järg kaotas 1913 Bulgaaria suurema osa I Balkani Sõjas saadud maadest. Tugevnes omakorda Serbia. 1907 Pinge Austria-Ungari ja Serbia vahel. Serbiat toetas Venemaa. Seal tekkisid plaanid moodustada Suur-Serbia riik, kuhu koondatakse kõik balkani poolsaarel elavad slaavlased. Kriis tekkis sellest, et Austria-Ungaris elas palju balkani slaavlasi. Sõda tahtsid ära hoida Sotsialistid, kes koondusid II Internatsionaali. Jõudsid faktini, et sõda oli
GEOGRAAFIA 1 INFOAJASTU GEOGRAAFIA: GLOBALISEERUMINE. GLOBAALSE TÖÖJAOTUSE PÕHIJOONED. Globaliseeruma üleilmastuma Mastaabi sääst tootmiskulude kokkuhoid suurtootmisel. 1 Globaliseerumise eeldused: 1. koloniaalsüsteemi poliitiline iseseisvumine 2. riikide vaheline majanduslik koostöö 3. kaubanduse liberaliseerimine (vähendati tolle, ühtlustati nõudmised) 4. sidetehn. ja infotehn. kiire areng (külmsõda sõjatehnika eelisareng) 5. transpordi odavnemine (eriti lennunduse kiire areng) Kapitali ja tehnoloogia liikuvus võimaldavad paigutada tootmise sinna, kus see on kõige odavam. (see omakorda seab ohtu majanduse stabiilsuse...) 2 Infoajastu globaalne tööjaotus Infoajastul süveneb globaalne tööjaotus ja toimub järjest sügavam spetsialiseerumine. Iga ettevõte keskendub aina vähematele toodetele või teenustele (tihti vaid toote osale või üksikutele töö
Samal ajal avaldavad tööpuudus ja pensionikulude kasv survet liikmesriikide majandusele, mis teeb reformimise vajaduse veelgi ilmsemaks. Valijad nõuavad üha sagedamini, et valitsus leiaks nendele muredele praktilise lahenduse. Vaevalt oli Euroopa Liidu liikmete arv suurenenud viieteistkümneni, kui algasid ettevalmistused uueks enneolematu ulatusega laienemiseks. 1990ndate keskel koputasid Euroopa Liidu uksele endised nõukogude bloki liikmed (Bulgaaria, Poola, Rumeenia ja Slovakkia, Tsehhi Vabariik, Ungari), kolm Balti riiki, kes olid olnud NSV Liidu poolt okupeeritud (Eesti, Läti ja Leedu), lisaks üks endine Jugoslaavia Vabariigi maa (Sloveenia) ning kaks Vahemere riiki (Küpros ja Malta). Euroopa Liit tervitas võimalust aidata kaasa Euroopa stabiliseerimisele ning lubada ka nendel uutel demokraatlikel riikidel saada kasu Euroopa lõimimisest. Ühinemisläbirääkimised kandidaatriikidega algasid 1997. aasta detsembris
võimaluse mõjutada riigi arengut. Samuti ka see, et naised said valimisõiguse nii tekkisid suured valijate rühmad, kelle rahulolematust suutsid diktaatorid edukalt ära kasutada. 2. Sõja mõju. Sõdade tõttu olid inimesed harjunud karmi riigikorraga. Juhtidel, kes lubasid muuta inimeste elu paremaks, said suure poolehoiu ning muutusid rahvuskangelasteks. 3. Pettumine Versailles' süsteemis. Inimesi ärritas, et pärast sõda kehtestatud riigipiirid ei arvestanud rahvaste ja riikide huve. Seetõttu said poolehoiu need juhid, kes lubasid oma rahvale ebaõigluse jõuga heastada. 4. Majanduslikud raskused. Sõja kaotanud riigid olid raskustes reparatsiooni, paberraha väärtuse langemise ja tooraineallikate kadumisega. Majanduskriis tekitas paljudele usu kaotust paremasse elusse ja demokraatiasse. Seda kasutasid ära poliitilised jõud, kes lubasid paremat elu ning inimesed uskusid nendesse. 5
Mis on Euroopa Liit? · Euroopa Liit on ainulaadne majandusalase ja poliitilise koostöö partnerlus, milles osaleb 27 demokraatlikku Euroopa riiki. Need on Austria (aastast 1995), Belgia (1957), Bulgaaria (2007), Eesti (2004), Hispaania (1986), Holland (1957), Iirimaa (1973), Itaalia (1957), Kreeka (1981), Küpros (2004), Leedu (2004), Luksemburg (1957), Läti (2004), Malta (2004), Poola (2004), Portugal (1986), Prantsusmaa (1957), Rootsi (1995), Rumeenia (2007), Saksamaa (1957; Saksa DV ala aastast 1990), Slovakkia (2004), Sloveenia (2004), Soome (1995), Suurbritannia (1973), Taani (1973), Tsehhi (2004) ja Ungari (2004). Euroopas on üleüldiselt kokku 42 riiki, koos osaliselt Aasias asuvate riikidega 45. ( sulgudes on näha liitumisaastad ) · Euroopa Liit tegutseb veel paljudes poliitikavaldkondades majanduse, sotsiaal-, regulatiivses ja rahanduse valdkonnas, kus tema tegevus toob kasu liikmesriikidele.
10.mai alustas Saksamaa suurpealetungi Lääne-Euroopas Vallutati: Luksemburg Holland Belgia Selleks kulus 2 nädalat Eesmärk tungidda Prantsusmaale läbi Belgia Dunkerque 1940 14 juuni 1940 Pariisi langemine Prantsusmaa alistumine 22 juuni 1940 Prantsusmaa sõlmib relvarahu Vichy valitsus- Petain, valitsuse juht 1941 vallutas Saksamaa Jugoslaavia ja Kreeka Maailmasõja laienemine Barbarossa plaan- saksamaa sõjaplaan NSVL vastu 21.juuni 1941 Saksamaa ja NSVL sõja algus Saksamaa liitlased: rumeenia, itaalia, ungari, slovakkia, soome (jätkusõda) Saksa vägede kiire edasitung kestab kuni sügiseni 6.dets 1941 algas Moskva lahing- Saksa armee sai lüüa Curchill, Roosevelt- lepivad kahe riigi eesmärgid sõjas kokku Atlandi harta 14.august 1941 kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorra põhimõtted Jaapani sõttaastumine 7.dets 1941 ründas Jaapan USA mereväebaasi Pearl Harbourit 1942 Saksa pealetung idarindel
Trumani doktriin 1947 USA presidendi poolt välja käidud. USA lubas majanduslikku abi kõigile riikidele, kes ei ühinenud kommunistliku liikumisega. Nii said abi paljud Lääne-Euroopa riigid, eelkõige Lääne-Sksm. Marshalli plaan 1948-49 välja töötatud plaan, see oli Trumani doktriini praktiline elluviimine. Selle peale lõi NSVL omapoolse maj.abi organisatsiooni ehj VMN 1949 (s.t Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, kuhu kuulusid enamik sots.riike Poola, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, Saksa DV, Tsehhosl.) NATO 1949 aastal USA initsiatiivil loodud sõjaline organisatsioon NSVL vastu, sest Stalin oli teatanud tuumapommi olemasolust. VLO ehk Varssavi Lepingu Organisatsioon, oli sots. riikide poolt loodud sõjaline org. Põhjuseks oli eelkõige Saksa LV vastuvõtt NATO-sse. Demokraatia arend peale II MS: USAs- demobiliseeriti armee, loodi liite riikidega, püüti pidurdada kommunismi levikut,välditi nende ametisse määramist (makartism)
annaabi.ee 
