Turg jagunes nüüd keelte alusel paljudeks väikesteks osadeks. Püüti toota ka mitmekeelseid filme, näiteks Dupont´i ,,Atlantic" (1929) võeti üles inglise, prantsuse ja saksa keeles, kasutades kolme erinevat näitlejate koosseisu. Heli ei mõjutanud mitte üksnes filmi sisu ja stiili, vaid ka tööstuse struktuuri. Kunstiline efekt oli aga kesine, sest paljud helifilmid olid viletsa kvaliteediga etenduste adaptsioonid, milles domineerisid dialoog, kehvapoolne näitlejatöö ja liikumatu kaamera ja mikrofon. Enamik filme olid ekraanile toodud Broadway show´d. Pikapeale õppisid rezissöörid ja stuudio tehnilised töötajad seda, kuidas maskeerida kaamera müra, muuta see vabamaks ja mobiliseerida mikrofonid ja helisalvestusseadmed. Sellest alates oli helifilm tulnud, et jääda. Heli ei muutnud ainult filmitööstust, vaid ka paljude rezissööride ja näitlejate karjääri. 1930ndatel tegid edusamme mitmed zanrid ja publikut hullutas uus staaride põlvkond, kuhu
Esse Vestern Vestern ei ole mitte ainult vanim filmizanr, vaid ka ainus Ameerikast alguse saanud kunstivorm. 1920. aastatest kuni 1960. aastate alguseni oli just vesternite populaarsus see, mis aitas kaasa Hollywoodi domineerimisele üleilmsel filmiturul. Vesternite tegevus leiab traditsiooniliselt aset ajavahemikus 1850-1890, neil aastatel tabas Californiat ja Dakotat kullapalavik ning leidsid aset Ameerika kodusõda, tervet mandrit läbiva raudtee ehitus, sõjad, indiaanlastega, karjade ajamisega kaasnevad tülid ning uusasukate, farmerite ja immigrantide liikumine läände. Sellesse ajavahemikku jäi piisonite ning pärismaalastest põlisasukate peaaegu täielik väljasuretamine. Kuid mõne vesterni tegevus toimub Ameerika koloniaalajastust kuni 20. sajandi keskpaigani välja. Vesterni tegevuskohta geograafiline asend jääb tavaliselt Mississippi jõest läände, Rio Grande jõest põhja ning ulatub lõunas Mehhiko pi
Kreekakeelsetest sõnadest ,,liikumine" (kinema) ja ,,kirjutama" (grapho) tuletatud ,,kinematograaf" sai selle uue sensatsioonilise leiutise tabavaks nimeks. (Kosenkranius 1964) ,,Ja tuhanded, kes seda nägid, hüüdsid: ,,Imetaoline!"" Nende vaimustatud sõnadega reklaamiti kinematograafi Tallinnas. See oli 1896. Aasta sügisel Kino jõudmist Eestimaale kohe selle esimesel levikuaasta jooksul tuleb pidada üpris juhuslikuks. Esimesed ,,elavate piltide" demonstratsioonid väljaspool kinematograafia sünnimaad Prantsusmaad said teoks alles 1896. Aasta kevadel ja suvel: veebruaris Londonis, aprillis Viinis, juunis Ameerika Ühendriikides, juulis Peterburis, augustis Stokholmis, provintsi jõudis kino vaid õige tagasihoidlikus ulatuses Prantsusmaal. Kinematograaf oli rangelt salajane patent, küllaltki suur haruldus, nii et ka publiku kujundasid sel perioodil peamiselt jõukamad kihid. Vaatamata tohutule levikutempole oli kino tollal siiski ainult suurlinnade eeliseks
Prantsusmaa suunas, tegi see olukorra mõnevõrra lihtsamaks Jean-Luc Godardile, et oma debüüdiga silma paista. 1960. aastal nägigi ilmavalgust tema kassaedu saavutanud ja kriitiliselt hästi vastu võetud film „À bout de souffle“, mida võib pidada Prantsuse uue laine manifestiks, kuna selles eksisteerivad pea kõik antud liikumist kirjeldavad tegurid: autorlus, pikad kaadrid, kaadrisisesed lõiked, neljanda seina lõhkumine, suur teravussügavus, rappuv kaamera, naturaalne valgustus, narratiivireeglite eiramine, reaalse keskkonna kasutamine, dokumentaalfilmi ja fiktiivse filmi piiride hägunemine. 2.1 Uudsus Filmidesse oli uue lainega tekkinud lausa revolutsiooniline anarhistlik värskus, mis vastandus suuresti varem nähtule ning eelkõige cinéma de papa’le. Sellised piirangud nagu 30-kraadi ja 180-kraadi reegel ei mänginud enam mingit rolli – filmitegija oli oma visuaalse loominguga täielikult vaba
id=L2s_si0K9zHL4M:&ved=0CAQQjB0&url=http%3A%2F %2Fwww.kevinhadfield.co.uk %2Fmechtv04.html&ei=1fGRUdaWGsWSOMqSgLAG&bvm=bv.46471029,d.ZWU&p sig=AFQjCNFRvZK0wjbC4-tDBWuUwCNu_lMyrQ&ust=1368605519344164 [TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] · 1887 huvitus "liikuvatest piltidest" ka Thomas Alva Edison. 1889. aastal leiutas ta kineskoobi,mille abil sai näidata liikuvaid pilte, kahjuks korraga vaid ühele vaatajale, sest filmi nägi aparaadi sisse piiludes. Aparaati käitas elektrimootor, kasutati 50 jala pikkust filmilinti, mille otsad olid kokku liimitud ja mille perforatsioon oli praktiliselt identne tänapäevase 35 mm filmi omaga. Kaadrisagedus oli umbes 40 fps. Frames per second(see tähendab seda, mitu kaadrit sekundis on )
Tartu Ülikool MAN RAY Referaat Triinu Eesmaa 2011 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................................3 1. Elu ja kunst.......................................................................................................................................4 2. Maal..................................................................................................................................................4 3. Fotograafia........................................................................................................................................4 4. Lühifilmid.........................................................................................................................................6 5. Skulptuur..........................................................................................................................................7 Kirjand
bioloogiline. 1936-1938 tegi Meade välitöid koos oma mehe Gregory Bateson´iga Uus-Guineas Bali saarel iatmuli rahva juures. Bateson oli lisaks veel keele. ja sotsiaalteadlane ja semiootik. Kasutasid fotosid ja filmi., tegid umbes 25 000 fotot. Uurisid iatmulide käitumist. Avastasid erinevuse laste kasvatamises, et kui lapsed on emotsiooni kõrgpunktis, siis emad hakkavad neid ignoreerima. Batesonil ja Meadil oli erinev arusaam kaamera kasutamisest. Mead võttis kaamerat kui nurgas seisvat dokumeteerijat ja Bateson tahtis kaamerat liigutada, zuumida ning filmitavat valida. JEAN ROUCH Jean Rouch oli Prantsuse filmitegija ja antropoloog. Õppis teedeehituse inseneriks ning sattus seda tööd tehes Lääne-Aafrikasse Nigeeriasse (1940). Ehitusel sai kümme kohalikku töölist välgu tagajärjel surma, samaan tegi nende üle riituse. Rouch ütles, et sellest ajast hakkas huvituma antropoloogiast. Kohtus seal
Tallinna Reaalkool Tallinna Reaalkooli 131. lennu õpilaste teadlikkus filmimuusikast ja selle funktsioonidest filmides Uurimistöö Alar Järvelaid 11.a Juhendaja: õp Eve Karp Tallinn 2015 1 Sisukor Sissejuhatus.......................................................................................................................4 1. Filmimuusika olemus....................................................................................................6 1.1. Filmimuusika ajalugu.............................................................................................7 1.2. Muusika funktsioonid filmis...................................................................................9 1.2.1. Muusika manipuleerib emotsioonidega....
kujutasid oma teostes neid uusi väärtusi.16 Nouvelle vague pole mõistena ühtne ja põhimõtteliselt iseloomustavad seda nii üldised terminid kui uuenduslikkus, eristumine varasemast selle poolest, mida kujutati, kuidas (mis võtete) abil kujutati. Samas oli suurele osale uuest lainest ühine madal eelarve, mille sunnil paljuski neid uuendusi omaks võeti. Näiteks stuudios filmimine oli kallis lõbu ja nii filmiti koha peal (näiteks tänaval) kus asupaik dikteeris valgustuse ning kaamera käsitlemise võimalused. Samuti oli eelarve huvides jäädvustada võimalikult palju materjali ühe võttega ja nii iseloomustavad uut lainet pikad kaadrid, mis toovad publiku filmile lähemale, muudavad asja loomulikumaks, isiklikumaks.17 Juba mainitud Naomi Greene kirjeldab Rouch'i nii uue laine eelkäija kui kaasategijana: ,,Ta oli kindlasti 'eelkäija' kuivõrd tema varasemad filmid avaldasid sügavat
gallopeerides mõnel hetkel neli jalga õhus, kuna inimsilm seda ei suutnud tuvastada. Mõtles välja süsteemi, pani suure hulga fotoaparaate erinevatele kaugustele, hobune jooksis ja siis need kaamerad pildistasid ja kokku tuli erinevatest piltidest ja kaameratest seeriafotod (selgus, et hobusel on mingil hetkel jalad õhus, nii nunnu ). See on esimesi katseid kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Zoopraxiscope 1879. Kronofotograafia - abivahendiks mingisugune püssilaadne kaamera. Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etngraafiliseks filmiks, samas see püss on kaamera vnoh ma ei tea, mis tehnoloogia seal on..) Thomas Alva Edison 1847-1931, leiutas päris mitmeid elektriabil töötavaid vidinaid, kinetoskoop nt, pilt/film liikus
Kõige enam kasutatakse aktiivselt sulguvaid LCD prille. Aastast 2010 hakati visuaalefekti rakendama ka videomängudele. Kahtlemata võimsaim 3D film on senini olnud „Avatar“. Selle taga on filmimees James Cameron, kes tahtis oma ideed juba ammu ellu viia, kuid tehnika ja eriefektid olid tollal kehvavõitu. Koos Vince Pace’iga alustati aga uue, Fusion Camera Systemi loomist, millega saab ühekorraga kolme dimensiooni filmida. Seal asuvad objektiivid üksteisele väga lähedal ning kaamera teeb fokusseerimistöö ise ära. 10 KOKKUVÕTE Eelnevast näeme, et 3D kinol on tõesti enne meie sündi olnud juba menukas ajalugu. Kui vaadata asjaolusid veelgi suurema plaani pealt, märkame, et ruumilite piltidega loomisega on seotud niivõrd mitmed teadused: bioloogia, keemia, matemaatika, geomeetria ning loomulikult füüsika.
nende peamiseks puuduseks oli just tehniline külg ning talle oli selge, et kui ta tahtis sel alal midagi teha, pidid tema teadmised põhjalikumad olema. Selle mõtte ajel läkski Luts 1924. aastal koos abikaasaga Pariisi, kus ta sai tuttavaks venelasest filmioperaatori Toporkoviga, kes oli sel ajal Pariisis oma erialal üks paremaid ja tuntumaid. Toporkov õpetas Lutsule filmikaamera tähtsamaid saladusi ning jagas algajale vajalikke näpunäiteid. Toporkov müüs Lutsule oma vana kaamera, pärast mida hakkas Luts mööda Pariisi ringi kolama ja saadud õpetuse põhjal ülesvõtteid tegema. Luts veetis Pariisis pool aastat ning kodumaale naasnuna hakkas ta innukalt siinset filmielu edendama. Kuid alata tuli tasa ja targu, sest puudus raha kõigi ideede koheseks teostamiseks. Luts alustas filmide tegemist 1926. aasta paiku. Sageli täitis Luts välis- ja kaitseministeeriumi tellimusi, filmides reservväelaste kordusõppusi, noorsoo- ja
tuvastada. Mõtles välja süsteemi, pani suure hulga fotoaparaate erinevatele kaugustele, hobune jooksis ja siis need kaamerad pildistasid ja kokku tuli erinevatest piltidest ja kaameratest seeriafotod (selgus, et hobusel on mingil hetkel jalad õhus, nii nunnu ). See on esimesi katseid, kuidas püüda liikumatust pildist saada liikuv pilt. Mõtles välja zoopraxiscope 1879, mille keerutamisel näed liikuvat pilti. Kronofotograafia abivahendiks, mingisugune püssilaadne kaamera (püss/kaamera), mis filmis 12 kaadrit sekunids. .Etienne-Jules Marey, Felix-Louis Regnault (arst, keda huvitas inimese iikumine) (püüdis selle püssiga jäädvustada, kuidas wolofi naine teeb potti ja ta näitas, et keraamikas on oluline, et üks käsi keerab alust ja teine savi, osad peavad seda esimeseks etnograafiliseks filmiks. Filmisid ka Aafrika rahvaid kõndimas, kükitamas, puu otsa ronimas jne. Inimkeha liikumine oli fookuses, samas see on olnud kogu aeg oluline.
ELMO NÜGANEN Uurimustöö 1. Elmo Nüganeni elu ja töö 1.1 Lapsepõlv Elmo Nüganen sündis 15. veebruaril 1962. aastal Jõhvis. (http://et.wikipedia.org/wiki/Elmo_Nüganen) Juba lapsepõlvest peale tahtis Elmo saada näitlejaks või advokaadiks. Soov teatriga tegeleda tekkis Elmol umbes 1. klassis. Ta käis ka Jõhvis näiteringis. Üks tema unistustest oli saada langevarjuriks, sest tema lapsepõlve kodu lähedal oli lennuväli ja ta nägi seal langevarjureid hüppeid sooritamas. Advokaadiks tahtis ta saada selle pärast, et talle meeldis inimesi õigustada. Tundide ajal istus ta tavaliselt tagumises pingis, kuid õpetajad käskisid tihti tal tulla ettepinki, sest talle meeldis nendega vaielda ja protestida. Ta ei õiendanud enda eest, vaid teda huvitas kaitsta teisi. ( Tiiu Suvi, (L)avastades Nüganeni, Eesti Naine, 2001, 12, lk32-35) E. Nüganen käis Jõhvis vene laseaias, sest see oli kodule kõige
André-Marie Ampère Referaat 12 klass 2010 Sisukord 1. Sissejuhatus Teen referaadi prantsuse füüsikust ja matemaatikust André-Marie Ampére'ist. Valisin selle teema, sest valikute seas oli see üks tuttavaid nimesid, kuna tema järgi on saanud nimetuse ka elektrivoolu tugevuse ühik. Töö eesmärk on rohkem tema kohta teada saada ja enda silmaringi avardada, esmavaatlusel tundub, et tegu oli väga targa mehega juba lapsest saati. Kuna eesti keeles pole tema eluloo kohta internetis midagi leida, on referaat inglise keelest tõlgitud. 2. Elulugu André-Marie Ampére sündis Hill Valley's Prantsusmaal 20. jaanuaril 1775. aastal. Ta isa Jean-Jacues oli edukas mees, omades maja Lyonis ning suvilat Poleymieuxis. Kuni André-Marie seitsmeseks saamiseni veetis pere enamuse aastast Lyonis, väljaarvatud suvekuud, mis veedeti Poleymieuxis. 1782. aastal sai suvilast Poleymieuxis pere peamine residents, kuna isa soovis rohkem aega pühendada Andr
Sisukord SISSEJUHATUS............................................................................................................ 3 OPERETT MÕISTENA.................................................................................................. 4 OPERETI AJALUGU...................................................................................................... 6 KOKKUVÕTE................................................................................................................. 8 KASUTATUD MATERJALID.......................................................................................... 9 LISAD.......................................................................................................................... 10 2 SISSEJUHATUS Valisin oma uurimistöö teemaks opereti, kuna tundsin, et sellest muusikazanrist ei räägita piisavalt ning see kipub tihti jääma temaga sarnase zanri - ooperi varj
1. AUTORIÕIGUS JA AUTORIÕIGUSTE KAITSE 1.1. Autoriõigus ja selle areng Eesti Vabariigis Enamus inimesi on autorid, kellel on oma teoste suhtes autoriõigus, kuid paljud lihtsalt ei tea seda. Kiri sõbrale või ajalehele, koolikirjand, ülikooli referaat või kursusetöö, välislähetuse aruanne, memo, seletuskiri jms. igapäevase tegevuse tulemus on tegelikult kaitstav autoriõigusega. Selliseid loometulemusi kaitstakse samade autoriõiguse reeglite alusel nagu nende autorite poolt loodut, kellele loomine on elukutse. Seega on autoriõigus mõnes mõttes igaühe õigus. Sõnal "autoriõigus" on mitu tähendust. Autoriõigus on: 1) intellektuaalse omandi üks liik; 2) iseseisev normistik riigi õigussüsteemis ja 3) selle normistikuga loojatele garanteeritud õigused. Intellektuaalne omand ehk intellektuaalomand tähendab õigusi mitmesugustele inimese loomeresultaatidele. Rahvusvaheliselt on tunnustatud liigitus, mille kohaselt intellektuaalsel omandil on kolm liiki: au
Estonia who has felt the lifestyle's rougher side- alcoholism that brought him close to death. In 2008 Mihkel published an autobiography about 1980s rock music and his journeys, which turned out to be successful here. He has achieved a lot in his life within Estonia - fame and careers in television, literature, and music - and now he's also expected to work miracles in politics. At least I hope he stands for the interests of the Estonian nation. His key to success is determination, overcoming of obstacles and diversity. 21 KASUTATUD ALLIKAD http://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Pervik http://www.elk.ee/?profile=688 http://www.elk.ee/?profile=eno-raud http://et.wikipedia.org/wiki/Rein_Raud https://www.etis.ee/portaal/isikuCV.aspx? PersonVID=38744&lang=en%3E http://www.elk.ee/?illustrator=piret-raud http://et.wikipedia.org/wiki/Piret_Raud http://www.ohtuleht
MUUSIKA VANA-KREEKAS Referaat Sisukord MUUSIKA VANA-KREEKAS 1 Sisukord........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..........................................................................................................................................1 Mõiste päritolu ja muusika olemus Vana-Kreekas ..................................................................................2 Orpheuse müüt.............................................................................................................................................4 Vana-Kreeka muusika ajalugu...................................................................................................................4 Fakte muusika ajaloost....................
,,Alva Skateboardisi" meeskond alustas ka erinevate kujudega laudade katsetamist. Igaühel oli meeskonnas erinev sõitmis stiil, seega üritati igale liikmele luua erilise kujuga laud, mis seostuks tema individuaalse isikupäraga. ,,Alva Skateboardsil" on tänapäevani oma originaalne stiil vana koolkond. (Glitter 2005) Tony elust ja stiilsest rulatamisest on tehtud dokumentaalfilm: ,,Dogtown and Z-Boys: A Film about the Birth of Now". See film võitis publiku lemmiku ja lavastaja auhinnad Sundance'i Filmifestivalil. Selle filmiga, mille lavastajad olid Tony Alva, Stacy Peralta ja paljud teised vana koolkonna rulatajad, loodeti harida inimesi, tutvustada rulatamise algseid juuri ja liikumist, mis panid aluse uuele elustiilile. (Ibid) Tony Alva jaoks oli rulatamine viis olla nii heas vormis kui ka võimalus hoida sidet noorema generatsiooniga
Sissejuhatus Stephen King on tänapäeva üks populaarsemaid ja paremini müüvaid autoreid kogu maailmas. King kombineerib oma lugudes psühholoogilise trilleri elemente, ulmekirjandust, paranormaalseid nähtusi ja detektiivi teemasid. Olles sõltuvuses loetletud elementidest, segab ta sisse eredaid igapäevaseid seiku. Stephen King, kes on peamiselt tuntud oma romaanide järgi, laiendab oma silmapiiri kirjutades filmidele käsikirju, mitteilukirjandust, autobiograafiaid, lasteraamatuid ja lühijutte. Kuigi King on tuntud oma romaanide "The Stand" ja "IT" järgi, on tema parimateks töödeks just lühijutud nagu "The Body" ja "Quitters Inc." Kingi teosed on nii võimsad, sest ta kasutab oma kogemusi ja vaatlusi igapäevaelust. Kingi elulugu Stephen Edwin King sündis 21. septembril 1947ndal aastal Portlandis, Mainis. Stephen, ta ema Nellie ning adopteeritud vend David pidid enda eest ise hoolitsema, k
Lapsepõlv ja The Jackson 5 (19581975) Jacksoni lapsepõlvekodu Indianas Garys. Maja ees on lilled, mis Jacksoni austajad tõid pärast tema surma. Michael Jackson sündis 29. augustil 1958 seitsmenda lapsena üheksalapselises afroameerika töölisperekonnas, kes elas väikeses kolmetoalises majas Chicago linnastu Gary linnas. Linn oli tollal terasetootmise keskus. Tema ema Katherine Esther Scruse oli koduperenaine ja tõsimeelne Jehoova tunnistaja ning isa Joseph Walter Jackson töötas terasetehases kraanajuhina. 1950ndate keskel püüdis Jacksoni isa alustada muusikukarjääri, kuid see ei õnnestunud. Jacksonil oli kolm õde: Rebbie, La Toya ja Janet, ning viis venda: Jackie,Tito, Jermaine, Marlon ja Randy. Kuues vend Brandon suri imikuna. Jacksoni isa Joseph avastas oma kolme vanima poja Jackie, Tito ja Jermaine'i muusikaande. Tema abiga loodi ansambel The Jackson Brothers, millest sai hiljem The Jackson 5 ning veel hiljem The Jacksons. Joseph oli ansambli juhendaja ja mänedzer
Agoraa – akropoli läheduses asuv koosoleku- ja turuplats, mille ümber paiknesid templid ja linnaelanike majad. Homerose ajal oli agoraa vabade kodanike rahva-, kohtu- ja sõjaväekogunemine, hiljem kogunemiskoht ise. Reeglina paiknesid agoraa ääres Kreeka polise ametiasutuste hooned, templid ja kauplused. Agoraa oli enamasti põhiplaanilt ristkülikukujuline ning alates klassikalisest ja hellenismi ajastust ümbritsetud sammaskäikudega ehk stoadega. Sissepääsu agoraale tähistas väravaehitis ehk propüleed. Kuulsaim agoraa on 1931. aasta väljakaevamistel põhjalikult läbiuuritud akropolise lähedal asuv Ateena agoraa. Akadeemia – Platoni asutatud filosoofiline kool Ateena lähedal, mis tegutses 385 eKr – 529 pKr. Kool sai nime oma asupaika järgi Ateena Hekademeia-nimelises hiies, millele omakorda andis nime heeros Akademos. Hekademeia oli pühapaik, mida lisaks Akademosele on seostatud ka Dioskuuride ning Dionysose kultusega. Platon asutas Akadeemia Pyt
Teaduse arengu uued suunad S?jaj?rgsetel aastatel tegid just demokraatliku vormiga riikides teadlased suurimaid edusamme matemaatikas, loodusteadustes, meditsiinis jm.Eestvedajaks oli f??sika ja eriti j? udsalt arenes tuumaf??sika. Uus-Meremaal s?ndinud Briti teadlane Ernest Rutherford tegi silmapaistvaid avastusi tuumaf??sika alal.1919. aastal teostas ta esimese tehisliku tuumareaktsiooni.1930. aastal avastas Prantsuse f??sikutest abielupaar tehisradioaktiivsuse.Samal aastal j?uti praktikas l? hedale tuuma l?hustamisel vabaneva energia saamisele.1942. aastal pandi USA-s t??le maailma esimene tuumareaktor(Chicago Pile No1).See valmis E.Fermi juhtimisel. S?ja t?ttu ja tuumapommi loomist silmas pidades toimus kogu ehitus ja selle katsetamine range salastatuse tingimustes. Ei lubatud isegi fotografeerimist. Kogu aparatuuri ?mbritses ? hupallimaterjalist kate, mille ?ks k?lg k?ll katse ajal avatud oli. F??sikute ja matemaatikute avastusi kasutasid ?ra astronoomid, k
Rudolf Tobias (29. V 1873 Käina - 29. X 1918 Berliin) on üks eesti varasematest sümfoonilise muusika loojatest, kelle tähtusus eesti professionaalse muusika rajajana on suur. Saanud esimese eestlasena kompositsioonialase kõrghariduse, olid tema teosed professionaalsel tasemel, paistes silma mitte ainult Eestis, vaid ka ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Omades peale suurepäraste muusikaliste eeldu
TARTU ÜLIKOOL EESTI JA ÜLDKEELETEADUSE INSTITUUT Sotsiolingvistiline uurimistöö JÜRI MUTTIKA IDIOLEKT SAATE „RINGVAADE“ NÄITEL Mirell Põlma Tartu 2014 SISUKORD 1.KEELEJUHT. MATERJAL............................................................................................4 1.1. Jüri Muttika taust....................................................................................................4 1.2. Analüüsitavad saated ja vestlusteemad...................................................................5 2.TEOREETILINE TAUST...............................................................................................7 2.1. Analüüsitavad keelejooned...............................
Kuressaare Gümnaasium KRIMINAALSE KÄITUMISE VALLANDAJA KESKKOND VÕI GENEETIKA Uurimistöö Koostaja: Johanna Randmets Klass: 10A Juhendajad: Sirje Kereme ja Maidu Varik Kuressaare 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4 1. KRIMINAALNE KÄITUMINE ............................................................................................ 6 1.1 Kriminaalne käitumine ..................................................................................................... 6 1.2 Kriminaal .......................................................................................................................... 6 1.3 Kriminaalne isiksus ........................................................................................
See võimaldas kujutist teravustada. Taolised kaamerad olid levinud 1850-ndatel ja 1860-ndatel aastatel, seega ka pärast praktilisemate fototehnikate leiutamist ja neid kasutati isegi veel kuivplaatidega. Vahetust vajas vaid kassett, mis muutus vastavalt fotoplaadi arengule. Lisaks tavalistele kahest teineteise suhtes liikuvast puitosast koosnevatele kaameratele ehitati neid ka päris mitmest kastist koosnevatena. 1851- lahendati kahest kastist koosneva kaamera probleemid: aparaat küllaltki raske ja kohmakas, teravustamisvahemik oli aga mõnevõrra piiratud. USA- puitosasid ühedas loots. See võimaldas teravustada ka päris lähedale asuvatele objektidele, lisaks sai mõlemat kasti erinevates suundades liigutades kujutistega manipuleerida. Lõõtsaga kaamerad asendasid kahest kastist koosnevad kaamerad 1860-ndate keskpaigaks. Suurema formaadiga filmikaameratel oli lõõts veel aga ka järgneval sajandil
tallinn.ee/est/haridus/Montessori-metoodika [27.09.2011]. Morel, A. (2011). Käeline tegevus ja rühmatunnid hariduslike erivajadustega laste koolis Johannes Käisi põhimõtteid järgides. Võru Linna Leht, veebruar, 4. http://www.voru.ee/linnaleht/Voru_Linna_Leht_022011.pdf .[27.09.2011]. Pitamic, M. (2006). Õpeta mind seda ise tegema: Montessori tegevused teile ja teie lapsele. Tallinn: Koolibri. Polk Lillard, P. (1996). Montessori today: a comprehensive approach to education from birth to adulthood. Schocken Books. Prepared environment. http://en.wikipedia.org/wiki/Montessori_education#Prepared_environment .[09.10.2011]. The Montessori Method. http://dewey.area24.net/TheMontessoriMethod.htm .[09.10.2011]. *Kasutatud fotode viited Foto 1. http://www.michaelolaf.net/maria.html .[27.09.2011]. Foto 2. http://nl.wikipedia.org/wiki/Bestand:Maria_Montessori_Grave.JPG .[27.09.2011]. Foto 3. http://www.ponderosamontessori.org/0_0_0_0_495_331_csupload_16771267.png?u=2574695132
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Kadi Mõttus Puittaimede hooldusjuhend Hooldusjuhend aines 'ilutaimede kasutamine' Tartu 2011 SISUKORD SISUKORD...................................................................................................................................... 2 TAIMERÜHMADE JAOTUS......................................................................................................... 9 SIBERI KONTPUU....................................................................................................................... 11 Lühiiseloomustus........................................................................................................................11 Hooldus isekülvil või levimisel..................................................................................................11 Kasutus ja lõikamine..........................................................
Tsivilisatsioonid 4. september 2009. a. 8:59 Tsivilisatsioon e. kõrgkultuur - organiseeritud inimrühmade tegevus Tekke eeldused: 1. Maavileljelus (9000 a tagasi) (mesopotaamia, iraak jne); künnipõllundus 2. Karjakasvatus (9000 a tagasi) 3. Paikne eluviis 4. Toidu ülejääk, seega toimub tööjaotus 5. Kihistumine 6. Pannakse alus kirjale 7. Kultuuri arenemine 8. Vase pronksi ja raua avastamine ja kasutamine, tööriistad Tunnused: 1. Põllundus 2. Tööjaotus 3. Varanduslikud klassid 4. Riikide ja suurte asulate (sh linnade) jms teke 5. Kirja ja kunsti arenemine 6. Tööriistade uute materjalide kasutuselevõtt 7. Uued tööriistad (disain jne) 8. Selgemate hierarhiate ja valitsemise teke; pealikud 9. Religiooni teke Ajalugu Page 1 Vana-Egiptus 7. september 2009. a. 14:33 Vana-Egiptuse tsivilisatsioon kujunes välja 4. ja 3. aastatuhende vahetuse
Üldine Teatriajalugu II I Perioodi, riigi või kunstivoolu iseloomustus (eksamil mõne perioodi, riigi, voolu võrdlus; pöörata tähelepanu ka ajaloolistele ja ühiskondlikele taustadele teatri arengus) 1) Lavastajateatri teke Uusaja euroopa teater ei tundnud autori institutsiooni. Teatris oli ainuvaldajaks alati konservatiivne ja traditsioone hoidev näitlejaskond. Uuendusi võeti vastu äärmise vastumeelsusega. Nii Inglismaal kui ka Hispaanias asus näitlejate tsunft ja tema järel ka vaataja nende dramaturgide poolele, kes tagasid etenduse traditsioonilise vormi säilimise. Prantsusmaal juurutati uus lavaline süsteem käsu korras (kardinal Richelieu). Klassitsism oli oma põhiolemuselt kirjanduslik, sest seab dramaturgi kõrgemale näitlejast, näidendi aga lavastusest. Üheks probleemiks muutus vaataja istumine laval see kärpis näitlejate mänguruumi. Kuna tegu oli õukonnateatriga (klassitsism), siis tundus tolleaegsetele, et on lo
treenimine. Neil on raske enda jaoks kujutada käitumisnorme. Intellektuaalne õppimine koolides ei olnud vastuvõetav ta jaoks. Individualism hävitab Am kultuuri. Kõik noored elavad üle Friedrich von Klingeri ,,Torm ja Tungi" perioodi. Freud oli temaga ühel nõul, mis puudutas noorukiiga. Am probleem oli selles, et ta hoidis oma noori liiga palju ,,we are nation of adolescence". Am taust oli noor maa. Am noor oli turusektor 1922 a käis 50% noori kinos korra kuus. II Maailma sõjaajal kujunes Inglism 2 omavahel konfliktis olevat hoiakut: 1) Paternalistlik - (käitumist, kus mingi isik, organisatsioon või riik piirab isikute või organisatsioonide vabadusi ja autonoomsust nende endi hüvanguks.) Inim, kes teavad, mis on noortele kasulikum(rikkad, poliitikud).
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
