André-Marie Ampère (0)

1 Hindamata

André-Marie Ampère
Referaat

klass
2010

Sisukord

André-Marie Ampère 1
Referaat 1
12klass 1
2010 1
Sisukord 2
1.Sissejuhatus 3
2.Elulugu 4
3.Töö 6
Ampére’i teooria sai aluseks 19. sajandi arendustele elektri ja magnetismi vallas. Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni 1821. Ampére’i mõtteid arendasid edasi nii Wilhelm Eduard Weber , William Thomson kui ka James Clerk Maxwell. 8
4.Ampere’i seadus 9
5.Lisad 10
6.Kokkuvõte 10
7.Kasutatud kirjandus 12
1. http://www.gap-system.org/~history/Biographies/Ampere.html (28.01.2010) 12
2. http://en.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9-Marie_Amp%C3%A8re (28.01.2010) 12
3. http://74.125.77.132/search?q=cache:1z6kfELgajEJ:www.laborint.com/12a/uploads/files/aivo_8.doc+ampere%27i+seadus&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a (1.03.2010) 12
4. http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.ht m (1.03.2010) 12
5. http://www.mailce.com/wp-content/uploads/ampere11.jpg (1.03.2010) 12
6. http://www.physics.sjsu.edu/becker/physics51/mag_field.ht m (1.03.2010) 12
1. Sissejuhatus 3
2. Elulugu 4
3. Töö 7
4. Ampere’i seadus 9
5. Lisad 10
6. Kokkuvõte 11
7. Kasutatud kirjandus 12

Sissejuhatus

Teen referaadi prantsuse füüsikust ja matemaatikust André-Marie Ampére’ist. Valisin selle teema, sest valikute seas oli see üks tuttavaid nimesid, kuna tema järgi on saanud nimetuse ka elektrivoolu tugevuse ühik. Töö eesmärk on rohkem tema kohta teada saada ja enda silmaringi avardada, esmavaatlusel tundub, et tegu oli väga targa mehega juba lapsest saati. Kuna eesti keeles pole tema eluloo kohta internetis midagi leida, on referaat inglise keelest tõlgitud.

Elulugu

André-Marie Ampére sündis Hill Valley ’s Prantsusmaal 20. jaanuaril 1775. aastal. Ta isa Jean-Jacues oli edukas mees, omades maja Lyonis ning suvilat Poleymieuxis. Kuni André-Marie seitsmeseks saamiseni veetis pere enamuse aastast Lyonis, väljaarvatud suvekuud, mis veedeti Poleymieuxis. 1782 . aastal sai suvilast Poleymieuxis pere peamine residents, kuna isa soovis rohkem aega pühendada André-Marie õpetamisele. Alates sellest aastast veedeti vaid mõned kuud Lyonis, et pereisa saaks tegeleda äriasjadega. Kuigi André-Marie ei käinud koolis, sai ta korraliku hariduse. Isa hakkas talle ladina keelt õpetama, kuni avastas poisi huvi ja loomuliku ande matemaatilisteks õpinguteks. Isa ei sundinud André-Mariet midagi õppima, kuid teadis, kuidas poega inspireerida. Enne, kui viimane lugema õppis, oli tema suurimaks naudinguks Buffoni ajalootekstide kuulamine. Ampére luges artikleid „L'Encyclopédie’ist“, millest paljusid ta oli võimeline hilisemas elus deklameerima. On teada, et ta alustas teose lugemist esimesest väljaandest ning luges artikleid tähestikulises järjekorras.
On öeldud, et Ampére oli endale selgeks teinud kogu teadaoleva matemaatika 12. eluaastaks, kuid see kõlab liialdusena, sest tema enda sõnul ei alustanud ta matemaatikaraamatute lugemist enne, kui oli saanud 13. aastaseks. Siiski oli ta alati enda võimetes kindel ning hakkas väga kiirelt välja töötama isiklikke matemaatilisi teooriaid ja alustas kooniliste kujundite uurimisega. Oma töös ei konsulteerinud ta kellegagi, seega ei ole üllatav, et ta pidas oma ideid originaalseteks.
Olles 13-aastane saatis Ampére oma esimese uurimuse Académie de Lyoni. Antud uurimus pidi pakkuma võimaluse konstrueerida joon, mis oleks sama pikk suvalise ringjoonega. Tema meetod kasutas lõpmata väikeseid arve, kuid kuna ta polnud õppinud algebrat, jäi töö avaldamata. Peale artikli kirjutamist sai Ampére aru, et peab matemaatika ning eelkõige diferentsiaalalrvutused endale paremini selgeks tegema. Olles selgeks saanud diferentsiaal - ning integraalarvutused , hakkas Ampére uurima Euleri ning Bernoulli töid. 1788. Aastal hakkas ta tõsiselt uurima Lagrange „Mecanique analytiquet“, mille lugemine andis talle uue tulisuse. Ta kordas kõiki selles olnud arvutusi .
Prantsuse revolutsioon algas tormijooksuga Bastillele 14. juulil 1789. Kuigi revolutsiooni algus Poleymieuxi regiooni eriti ei puudutanud, asus ta isa 1791. aastal rahuvalvaja ametikohale Lyonis, mis tõi endaga 1792. aastal kaasa Ampére õe surma. Lyoni linn keeldus Pariisist tulnud korraldustest ning see viis linna kaks kuud kestnud piiramiseni. Kui Lyon langes, mõisteti Ampére isa surma, see mõjus Ampére’ile laastavalt. Ta loobus „Mécanique analytique“ uurimisest ning loobus matemaatikaõpingutest 18. kuuks. Positiivse pöördepunkti tõi Ampére ellu Julie – neiu , kellesse ta armus . Julie aga oli Ampérest vähem huvitatud.
Hoolimata nii külmast suhtumisest kihlusid nad 1797. aastal ja näitamaks, et ta suudab ka raha teenida, hakkas Ampére tööle matemaatikaõpetajana Lyonis. Laulatus toimus 1799 ning nende poeg Jean- Jacques sündis 1800. aastal. Ampére jätkas tööd matemaatika õpetajana kuni 1802. aastani, kui ta määrati füüsika ja keemia professoriks Bourg École Centrales. See oli tema jaoks raske aeg, sest Julie haigestus vahetult enne Ampére lahkumist .
Bourgis kulus lõviosa Ampére ajast füüsika ning keemia õpetamisele, kuid tema isiklik teadustöö oli matemaatikas. Ta kirjutas uurimuse tõenäosuse kohta, mis kandis pealkirja „The Mathematical Theory of Games “ (tõlk. Mänguteooria). See töö avaldati peale mõningaid parandusi, kuid Ampére, kes polnud endas kindel, tõdes, et töö pole veel valmis. Mänguteooriale järgnes töö variatsioonitehete kohta 1803 . aastal.
Peale aastat Bourgis, kolis Ampére Lyoni, kus ta määrati matemaatiku positsioonile. Lyonis jätkas ta säravat tööd matemaatika vallas, andes välja uurimuse analüütilise geomeetria vallas, küll aga olid suurenemas tema isiklikud mured, sest Julia tervis üha halvenes. Peale tema naise surma aastal 1803, tundis Ampére end süüdi, et ta oli olnud liialt palju eemal nende liialt lühikese abielu jooksul ning kolis Pariisi.
1804 määrati Ampére õppejõuks École Polytechniques. Tema edutamine oli üllatav, sest tegelikkuses puudusid tal ametlikud kvalifikatsioonid ning haridus . See aga näitas omakorda, kuivõrd hinnati tema panust nii õpetaja kui matemaatikuna. Ampére abiellus uuesti 1. augustil 1806, kuid seegi kord õnnetult. Enne tütre sündi 1807. aastal elas paar lahus ning seaduslikult lahutati nad aastal 1808, kusjuures lapse hooldusõigus jäi Ampére’ile.
1809 edutati Ampére matemaatika professoriks ning sellesse ametisse jäi ta 1828. aastani. Ta õpetas koos Augustin Louis Cauchy’ga, kuid õpilased eelistasid Ampére’i konventsionaalsemat lähenemist analüüsimisse ning mehaanikasse. 1826 . aastal hakkas Ampére õpetama Collége de France ’s. Talle anti vaba voli õpetada aineid, mida ta tahtis ning kuidas ta tahtis, erinevalt Ecole Polytechnique’st, kus ainekava oli rangelt ettekirjutatud. Seega õpetas ta elektrodünaamikat ning tema olulisimaks õpilaseks sai Liouville, kes panustas tema kursusesse, muutes märkmeid, mida oli teinud Ampére loengutes. 1826 määrati ta Université de France õppetooli eesistujaks ning seda positsiooni hoidis ta kuni surmani.
Ampére’i poeg sai kuulsaks ajaloolase ning filoloogina Lääne-Euroopa keelte vallas. Ta määrati võõrkeelte kirjandusajaloo õppetooli eesistujaks Sorbonne ’is 1830. Poja suhted isaga olid keerulised. Mõlemad mehed olid temperamentsed ning allutatud pikkadele mõtisklustele, millele järgnes plahvatuslik viha. Ampére’i kodu ei olnud lihtsalt piisavalt paisuv , et majutada neid mõlemaid pikema ajaperioodi vältel.
Ampére’i suhe oma tütrega oli veel keerulisem. Tütar abiellus 1827. aastal ühega Napoleoni leitnantidest. Viimane aga oli alkohoolik ja peagi kerkisid probleemid. 1830 tuli tütar Ampére’i juurde, kuid viimane lubas mõni päev hiljem ka tütre mehel sisse kolida . See tekitas keerulise situatsiooni, mis viis politsei vahelesekkumiseni ning kurvastas Ampére’i tõsiselt.
André-Marie Ampére suri 10. juunil 1836. aastal Marseille ’s ning ta maeti Cimetière de Montmartre ’i Pariisis.

Töö

Pariisis töötas Ampére mitmete probleemide kallal. Olgugi, et tema näol oli tegu matemaatikaprofessoriga, huvitasid teda ka füüsika, keemia ja metafüüsika. Matemaatikas töötas ta osadiferentsiaalide arvutamise kallal.
Ampére panustas tugevalt ka keemiasse. 1811 pakkus ta välja, et veevaba hape, mis oli valmistatud 2 aastat tagasi, on segu vesinikust ning mingist tundmatust elemendist, mis pidi olema sarnane klooriga. 1816. aastal töötas ta välja keemiliste elementide klassifitseerimise.
Samuti töötas ta valguse teooriaga. 1815. aastal avaldas ta töö valguslainete paindumise kohta. 1816. aastaks sai temast valguse laineliste omaduste tugev pooldaja. Ta nõustus Augustin Jean Fresneliga ning oli Jean-Babtiste Biot ’ ning Pierre -Simon Laplace ’i vastane.
1820. aastate alguses tahtis Ampére välja anda kombineeritud teooria elektrist ning magnetismist. Ta töötas välja seaduse, et magnetväljas mõjub vooluga juhile jõud. On oluline märkida, kui kiirelt Ampére oma teooria välja mõtles. Olles kuulnud Hans Christian Orstedi eksperimentaalsetest tulemustest septembri algul 1820, avastas ta septembri lõpuks elektrodünaamilised jõud lineaarsete juhtmete vahel. 1820. aasta lõpuks oli ta välja töötanud nn. Ampére’i seaduse.
Ampére’i kõige tähtsam teos elektromagnetismi vallas („Memoir on the Mathematical Theory of Electrodynamic Phenomena, Uniquely Deduced from Experience “) kirjastati 1826. See sisaldab endas Ampére’i seaduse matemaatilist tuletust ning kirjeldab nelja eksperimenti. Maxwell on aastal 1879 kirjutanud antud teose kohta:
„ Vaevalt me usume, et Ampére tõesti antud seaduse nende eksperimentide najal avastas. See tekitab kahtluse, mida Ampére ka ise tõendab, et ta avastas selle seaduse protsessi kaudu, mida raamatus ei kirjeldata ning et see raamat kujutab perfektset demonstratsiooni, millest on eemaldatud kõik, millele ta ise toetus.“

Ampére’i teooria sai aluseks 19. sajandi arendustele elektri ja magnetismi vallas. Michael Faraday avastas elektromagnetilise induktsiooni 1821. Ampére’i mõtteid arendasid edasi nii Wilhelm Eduard Weber, William Thomson kui ka James Clerk Maxwell.

Ampere’i seadus

Ampere’i seadus ütleb, et magnetväljas asuvale vooluga juhtmelõigule mõjuv jõud F on võrdeline voolutugevusega I juhtmes , juhtmelõigu pikkusega l ning siinusega nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel. Jõud on risti nii juhtme kui magnetväljaga, tema suuna määrab vasaku käe reegel (vasak käsi tuleb asetada nii, et magnetinduktsioon suubub peopessa, väljasirutatud sõrmed näitavad voolusuunda, sõrmedega täisnurga moodustav pöial näitab juhtmele mõjuva jõu suunda)
F- jõud [N]
I- voolutugevus juhtmes [A]
l- juhtme pikkus[m]
sinα- siinus nurgast α voolu suuna ja magnetvälja suuna vahel
Ampere’i jõud on vooluga juhtmele magnetväljas mõjuv jõud, mis on määratud Ampere’i seadusega.
Nii Ampere’i jõud kui ka Lorentzi jõud on määratavad vasaku käe reegliga, mis näitab, et tegemist on analoogiliste jõududega. Erinevus on selles, et Ampere’i seadus ja jõud on avastatud 1820, kui ei olnud teada, mis voolab (elektron avastati alles 1897 ). Lorentzi seadus ja jõud selgus aga metallide klassikalise elektronteooria loomisel 1880…1909. Ampere’i jõud paneb vooluga juhtme liikuma magnetväljas ja sellele põhineb elektrimootori töö, st see jõud teeb tööd. Lorentzi jõud aga tööd ei tee, osakesed liiguvad lihtsalt Lorentzi seaduse kohaselt.

Lisad

Lisa 1. André-Marie Ampére
Lisa 2. Ampere’i seadus joonisel

Kokkuvõte

Seda tööd oli väga huvitav teha, kuna sain palju uut informatsiooni sellise suurepärase füüsiku ja matemaatiku kohta nagu Andre -Marie Ampere. Ta oli geniaalne teadlane ja samas ka väga huvitava eraeluga. Töö käigus harisin end ka füüsikaseadustega.

Kasutatud kirjandus

http://www.gap-system.org/~history/Biographies/Ampere.html (28.01.2010)

http://en.wikipedia.org/wiki/Andr%C3%A9-Marie_Amp%C3%A8re (28.01.2010)

http://74.125.77.132/search?q=cache:1z6kfELgajEJ:www.laborint.com/12a/uploads/files/aivo_8.doc+ampere%27i+seadus&cd=1&hl=et&ct=clnk&gl=ee&client=firefox-a (1.03.2010)

http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/magnetism_avevalli2005.ht m (1.03.2010)

http://www.mailce.com/wp-content/uploads/ampere11.jpg (1.03.2010)

http://www.physics.sjsu.edu/becker/physics51/mag_field.ht m (1.03.2010)

.DOCX Laadi alla originaalfail 10 lk · .docx · 16 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2010-09-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti

16 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

zestful Õppematerjali autor

referaat

ampere andre marie ampere füüsik ampere i seadus referaat

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

AMPER

selline konstantne elektrivoolu tugevus, mis voolu kulgedes kahes sirges, paralleelses, lõpmatu pikas, kaduvväikese ringikujulise ristlõikega, vaakumis teineteisest ühe meetri kaugusele paigutatud juhtmes tekitaks nende juhtmete vahel jõu 2·107 njuutonit juhtme meetri kohta." Elektronide arv, mis läbib juhtme ristlõiget 1 sekundis, on võrdeline voolutugevusega. Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i järgi. 1 amper on elektrivoolu tugevus, mille korral juhi ristlõiget läbib sekundis elektrihulk 1 kulon. 1-amprine vool tekib 1-oomise elektritakistuse korral 1-voldise potentsiaalide vahe juures. 2 ANDRE-MARIE AMPERE André-Marie Ampère sündis 20. jaanuar 1775. Ta oli prantsuse füüsik ja matemaatik. Teda peetakse üheks

Füüsika

docx

Magnetism, magnet referaat

JAKOB WESTHOLMI GÜMNAASIUM Füüsika referaat Insert name here 9.a Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus...............................................................................................................3 Magnetväli..................................................................................................................4 Voolu magnetväli........................................................................................................6 Magnetinduktsioon.....................................................................................................7 Magnetvälja jõujooned..................................................................................

Füüsika

pdf

Insenerifüüsika 2. KT kordamisküsimused 2022

86. Voolutugevuse ühiku definitsioon. Vool on seda tugevam, mida tugevamaid toimeid ta avaldab. Kui juhti läbib tugevam vool, siis juht soojeneb intensiivsemalt. Elektrolüüdilahuses eralduvad tugevama voolu toimel ained samuti intensiivsemalt. Tugevamat voolu ümbritseb ka tugevam magnetväli. Järelikult saab voolu toimete kaudu voolu kvantitatiivselt iseloomustada. Voolutugevuse kui füüsikalise suuruse ühik 1 A (1 amper, prantsuse füüsiku André-Marie Ampère´i järgi, 1755-1836) defineeritakse magnetilise toime kaudu 87. Elektrilaengu ühiku definitsioon. Üks kulon ( on niisugune laeng, mis läbib juhtme ristlõiget ühe sekundi jooksul siis, kui voolutugevus juhtmes on 1 A: 1𝐶𝐶 = 1𝐴𝐴 ⋅ 𝑠𝑠. 88. Ohmi seaduse sõnastus ja valem selgitustega. Katseskeem. Et määrata mingit tarbijat läbiva voolu ja tarbija klemmidele rakendatud pinge vahelist seost, korraldatakse järgmine katse (vt. joonis 11.5)

Füüsika ja elektrotehnika

pdf

Insenerifüüsika 2. Kontrolltöö kordamisküsimused

Füüsika

105

doc

Füüsika konspekt

11.1.INERTSIAALNE TAUSTSÜSTEEM EINSTEIN JA MEIE Albert Einstein kui relatiivsusteooria rajaja MART KUURME Liikumise uurimine algab taustkeha valikust leitakse mõni teine keha või koht, mille suhtes liikumist kirjeldada. Nii pole aga alati tehtud. Kaks ja pool tuhat aastat tagasi arvas eleaatidena tuntud kildkond mõtlejaid, et liikumist pole üldse olemas. Neid võib osaliselt mõistagi. Sest kas keegi meist tunnetab, et kihutame koos maakera ja kõige temale kuuluvaga igas sekundis umbes 30 kilomeetrit, et aastaga tiir Päikesele peale teha? Eleaatide järeldused olid muidugi rajatud hoopis teistele alustele. Nende neljast apooriast on köitvalt kirjutanud mullu meie hulgast lahkunud Harri Õiglane oma raamatus "Vestlus relatiivsusteooriast". Elease meeste arutlused on küll väga põnevad, kuid tõestavad ilmekalt, et palja mõtlemisega looduses toimuvat tõepäraselt kirjeldada ei õnnestu. Aeg on näidanud, et ka nn. terve mõistusega ei jõua tõe täide sügavusse. E

Füüsika

doc

Kuulsaimad füüsikud

Kuulsaimad füüsikud Albert Einstein 1879 1955 Eri- ja üldrelatiivsusteooria väljatöötamine Paljude arvates 20. sajandi tähtsaim teadlane Albert Einstein kasvas üles Münchenis, kus nautis viiulimängu, pidas kooli surmigavaks ning tegeles selle asemel iseseisvalt füüsikaga. Töötades 1905. aastal Sveitsi Patendiametis, vapustas ta teadusmaailma nelja revolutsioonilise dokumendi avaldamisega. Need sisaldasid selgitust, kuidas valgus käitub osakeste joana ning eri- ja üldrelatiivsusteooria, mis lõid eelduse hilisemaks tuumaenergia kasutuselevõtuks. 1916. aastal avaldas Einstein üldise relatiivsusteooria, mis kujutas endast gravitatsiooniteooria jätku ja kirjeldas, kuidas kehad ajas ja ruumis käituvad. Einsteini teooria aitas kaasa edusammudele astronoomias, viies muuhulgas mustade aukude avastamiseni. 1933. aastal USA-sse emigreerunud Einstein võttis otsustavalt sõna sõja vastu ja kutsus üles kogu maailma desarmeerimisele.

Füüsika

doc

Newtoni eelne füüsika areng

paberid perekonnarhiivis ja leidis, et too oli teinud hoopis rohkem avastusi kui seni arvatud, ent nende avastuste au oli läinud juba teistele. Näiteks oli Cavendish avastanud Richteri seaduse, Ohmi seaduse, Henry-Daltoni seaduse, Charles'i seaduse ja elektrilise konduktiivsuse põhimõtted. Kakssada aastat enne Albert Einsteini mõõtis Cavendish täpselt tähekiirte kõrvalekaldumist Päikese massi mõjul. 1879 avaldas Maxwell Cavendishi valitud tööd. André Marie Ampère Oli voolu vastastikmõjude avastaja. Oli esimene, kes ütles, et igasugused magnetilised jõud tekkisid tänu magnetilisele liikumisele. Konstrueeris esimese telegraafi. Ehitas esimese kommutaatori. Tegi katsed kahe voolujuhtmega. Oersted Tegi katseid magnetnõelaga.Märkas, et juhtmes, kus oli vool, selle suhtes magnet nõel pöördus risti. Faraday (22. september 1791 25. august 1867) oli inglise füüsik ja keemik, kes arendas elektromagnetismi teooriat ja elektrokeemiat.

Füüsika

doc

Teadlased, kes muutsid maailma

Teadlased, kes muutsid maailma referaat Koostanud: Katarina Kiiver 9.klass Sinimäe, 2009 Teadlased, kes muutsid maailma (Katarina Kiiver) Sisukord Teadlased, kes muutsid maailma.............................................................................................1 Sisukord...................................................................................................................................2 .............................................................................................................................................3 Marie Curie.............................................................................................................................3 Galerii ..............................................................................................................................

Keemia

Rohkem sarnaseid