...............................3 Vanaaja reisimehed........................................................................4 1. Hanno....................................................................................5 2. Pytheas Massaliast.......................................................................5 Keskaja maadeavastajad..................................................................6 3. Ibn Battuta...............................................................................7 4. Marco Polo..............................................................................7 5. Al Idrisi...................................................................................7 Uusaja maadeavastajad....................................................................8 6. John Cabot ( Giovanni Cabot).........................................................9 7. Christoph Kolumbus....................................................................9 8. Amerigo Vespucci............................
antiikaja maadeavastaja Hanno. 4. I ümbermaailmareisi juhiks oli Adam von 4. Lõunapooluse esimesed vallutajad olid James Krusenstern. Cook ja Roald Amundsen. 5. Esimesena kirjeldasid uusi maid 5. Eesti rahvusest maadeavastajad tegutsesid kaupmehed, sõjamehed ja rändavad 19. sajandil. usukuulutajad. 6. Itaalia kaupmees Marco Polo kirjeldas 6. Marco Polo on Portugali maadeuurija, kes põhjalikult Hiinat. kirjeldas 13. sajandil Aafrikat. 7. Esimesena kandis Eesti .......... aastal 7. Bartelomeo Diaz purjetas esimesena kaardile araablane ............................ ümber Aafrika lõunatipu Indiasse. 8. Portugali meresõitja Bartolomeo Diaz jõudis 8. Hispaania meresõitjat, Ch. Kolumbust 15
Tõrva Gümnaasium Piia Pähklamäe 8.a klass Maadeavastajate nimelised kohad Referaat Juhendaja õpetaja Laine Tangsoo Tõrva 2006 Sissejuhatus Reisikihk ja uued elamused on mind alati köitnud, nii otsustasin koostada referaadi meresõitjatest ja maadeuurijatest, kelle nimi on antud mõnele väinale, merele, mäele jne. Maadeavastajad on riskialtid ja eesmärgikindlad, seetõttu tahtsin teada rohkem nende elust, reisidest ja kohtadest, kus nad käisid. Ameerika 15 sajandi lõpus 16 sajandi algul jõudsid hispaanlased ja portugallased Brasiilia rannikule. Hispaanlastega kaasa olnud itaallasest maadeuurija Americo Vespucci uuris uut rannajoont üsna pikalt. Veidi hiljem sattus Brasiilia rannikule Portugali ekspeditsioon. Selle juht ei teadnud midagi his
......3 MEREL SÕITMINE..........................................................................................................4 BUSSOOL JA KOMPASS ................................................................................................5 VIIKINGID........................................................................................................................6 CRISTOPH KOLUMBUS.................................................................................................7 MARCO POLO.................................................................................................................8 KOKKUVÕTE..................................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................10 Sissejuhatus
1)Keskaja lõpul muutus Euroopas üha suuremaks vajadus väärismetallide järele. Esiteks kulutasid euroopa riigid tohutuid summasid kestvatel sõjapidamistel. India alla kuuluvad India , indo-Hiina , Indoneesi , Hiina ja Aafrika . Türklased vallutasid konstantinoopoli ja sellep muutus asi pakiliseks . Sest türgi hakkas valitsema musta mere ja süüria kaubateid . Nüüd hakkasid kaubad liikuma peamiselt Aleksandria kaudu , kuid sellel suunal valitses Veneetsia. Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed asusid otsima kontakte pürenee poolsaare riikidega . Hispaania ja Portugali meresõitjad olid tänu poolsaare kauaaegsele araabia asustusele saanud tutvuda araablaste geograafia ja matemaatikaga, ka olid nad hakanud ehitama uusi kaugsõidulaevu ehk karavelle , millega võis sõita ookeanil . 2)Portugali meremeeste uurimisobjektiks oli eriti Aafrika , sest nad oletasid et Aafrikas leidub kulda .
Tuntuimaiks oli Johannese kristlik riik, mis tuli vabastada muhameedlaste haardest. Ristiusu levitamine ja vajadus võidelda islamiga lisas maadeavastustele usulise mõõtme. 2.5 1492. aastal lõppes rekonkista. Hispaania ja Portugali väikeaadlikud hidalgod jätkasid maailma vallutamist. 3. Teaduslik-tehnilised eeldused 3.1 Geograafilised mõtte ja maailmapildi areng: 3.1.1 Ristisõjad pühale maale avardasid eurooplaste maailmapilti 3.1.2 Huvi tekitas kuulus Marco Polo reisikirjeldus 13. sajandist Mongooliasse ja Hiinasse. Menukas oli ka inglaseJohn Mandeville'i reisikirjeldus. 3.1.3 Taasavastati Maa kerakujulisus, 1492. a. kavandati esimene gloobus Saksamaal 3.2 Meresõidutehnika areng 3.2.1 Täiustati kompassi ja navigatsiooniriistu, leiutati astrolaab laeva kindlas asukoha määramiseks. 3.2.2 Koostati portolaane rannikute ja sadamate kirjeldused ja profiilide joonised. 3.2.3 Pikemad ning madalamad alused
Eeldused: Karavellide ilmumine Uute navigatsioonivahendite kasutusele võtmine: kompassi täiustumine ja astrolaabi leiutamine (tähekõrgusmõõtja) Hispaanias ja Portugalis leidus piisavalt meresõidukogemusega meremehi Pürenee poolsaarel oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette Veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu Taasavastati Maa kerakujulisus Tagajärjed Euroopale Maailmapilt avardus Uute kaubateede kujunemine Uute kaubanduskeskuste esilekerkimine (Lissabon, Amsterdam jt.) Rikaste Itaalia kaubalinnade tähtsuse kahanemine Uute põllukultuuride levik Euroopas (kartul, tomat, mais, kakao jm.) Kulla toomine Euroopasse aitas kaasa manufaktuuride rajamisele ja rahamajanduse
kulla ja hõbedavajaduste rahuldamiseks ei olnud Euroopas enam võimalusi, tuli hakata seda otsima kaugemalt. Legendide põhjal mindi otsima neid ,,Indiatesse", kasutades võimalikult lühikesi ja turvalisi mereteid. Kui vallutati Konstantinoopol muutus asi eriti pakiliseks ja samuti mängis suurt rolli kahe suure kaubalinna rivaalitsemine(Genova ja Veneetsia).Seni kontrollis neid sidekanaleid Genova nüüd aga tuli asju hakata ajama Veneetsia kaupmeestega. Maadeavastuste eeldused : · Seni polnud eeldusi ookeanisõiduks. Ka viikingid reisisid rohkem saarelt saarele. Tehnilised eeldused kujunesid alles 15. saj. · Uut tüüpi laev: karavell. o kolmnurkne nn. "ladina puri" võimaldas sõita igasuguse tuulega (ka vastutuulega) o karavelliga tuli toime ka väike meeskond o piisavalt suur trümm Genova ja tema liitlaslinnade kaupmehed otsisid kontakte Pürenee poolsaare riikidega.
MAATEADUS 1. Maateadus ja selle seosed teiste teadustega Maateaduse peamised osad on loodusgeograafia ehk füüsiline geograafia ja geoloogia Loodusgeograafia tähtsamad harudistsipliinid on: geomorfoloogia (teadus Maa reljeefist ja pinnavormidest) meteoroloogia (teadus Maa atmosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) klimatoloogia (teadus Maa kliimast kui pikaajalisest ilmade režiimist) hüdroloogia (teadus Maa hüdrosfäärist ja selles toimuvatest protsessidest) okeanograafia (maailmamere uurimisega tegelev teadusharu) mullageograafia (muldade levikut ja selle põhjuseid uuriv teadusharu) biogeograafia (teadus elusorganismide ja nende koosluste geograafilisest levikust) paleogeograafia (teadus Maa biosfääri arengust geoloogilises minevikus) maastikuökoloogia (teadus, mis uurib aineringete ja energiavoogude, samuti organismide ja nende koosluste dünaamikat loodusgeograafi
) Geograafilised laiused kirjutatakse rööbikute otste juurde. · GEOGRAAFILINE PIKKUS - loetakse lääne või ida suunda ip(idapikkus)., lp. (läänepikkus) Geograafilised pikkused kirjutatakse meridiaanide juurde. PILET 2 1. Tähtsamad maadeavastused. Geograafilised uuringud tänapäeval. TÄHTSAMAD MAADEAVASTUSED: · Esimesed maaeuurijad olid vanad kreeklased. · EROTOSTHENES arvutas välja üpris õige Maa ümbermõõdu · KLAUDIOS PTOLEMAIOS antiikaja kuulsaim geograaf, kes pidas Maad kerakujuliseks. Koostas esimese maailmakaardi. · LEIF ERIKSON viiking, kes jõudis aastal 1000 Põhja-Ameerikasse · CHRISTOPH KOLUMBUS itaallane, kes sõitis merd hispaania lipu all. 1492. aastal taasavastas Ameerika. · AMERICO VESPUCI sai aru, et Kolumbus oli jõudnud uude maailmajakku. · FERNAO DE MAGALHAES esimene ümbermaailmareis aastatel 1519 - 1522 · JAMES COOK otsis lõunamandrit ja tõestas, et Austraalia ei ole lõunamanner.
NENDE SUUR LEIUTIS OLI KA KOMPASS. Vana-kreeka - ARISTOTELES OLI VANA-KREEKA ÜKS ÕPETLASI, KES TÕI VÄLJA 2 HÜPOTEESI: 1) MAA ON UNIVERSUMI KESKPUNKT, MIS EI VASTAND TÕELE (TEGELT ON PÄIKE) 2) MAA ON KERAKUJULINE NING SEDA TA TÕESTAS KUUVARJUTUSEGA. ALEKSANDER SUUR-ANDEKAS SÕJAMEES. TEMA JA TEMA VÄGA SUUR VÄGI LÄBISID PIKIMA SÕJARETKE KREEKAST KUNI INDUSE JÕENI. VANA-KREEKAST ON KA PÄRIT MAAKAARTIDE VORMISTAMINE. Vana-rooma GEOGRAAF STRABON PANI KIRJA TEOSE "GEOGRAAFIKA". 17. KÖITEGA ENTSÜKLOPEEDIA. PTOLEMAIOS VALMISTAS ESIMESE KAARDIVÕRGUSTIKUGA KAARDI. SELLEST AJAST ON KAARDID PALJU TÄPSEMAD. 2) -AL-IDRIS mees, kes kandis 1154. a. kaardile eesti piirkonna. -MARCO POLO rändas 13.sajandil tänapäeva KESK-AASIAS, INDIAS, HIINAS ja jõudis MALAI SAARTELE. -INDIASSE üritati mereteed leida sealsete vürtside, kulla ja vääriskivide pärast. Need olid väga hinnas ja nendega oli hea kaubelda.
Parksepa Keskkool KESKAJA SUURED MAADEAVASTAJAD Referaat Koostaja: Tauri Udras 7. klass Juhendaja: Liia Luik Parksepa 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Marco Polo 3. Vasco Da Gama 4. Christoph Kolumbus 5. Amerigo Vespucci 6. Fernão de Magalhães 7. Kokkuvõte 8. Lisa 9. Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Sajandeid oli Euroopasse toodud idamaiseid kaupu: vürtse, pipart, kaneeli, luksuskaupu ja palju teisi kaupu. Idamaade kaubad veeti laevadega araabiamaadesse, sealt mööda maismaad Vahemere idarannikule ja siis üle mere Euroopasse. Vahemerelt toimetasid edasi kaupu
Mõõtkavas 1: 42 000. Kättesaadav maaamet.ee-st. Saab võrrelda fragmentaalsust ehk kui palju on liigendatud. Johannes Gabriel Granö esimene Tartu Ülikooli geograafiaprofessor. 1919-29 geograafia instituudi juhataja. Tema esimene peateos Eestis ,, Eesti maastikulised üksused". 1919. avati geograafia osakond. Eesmärk oli tunma õppida oma maad. Pühendutakse Eesti looduse uurimisele. Granö pani käima Eesti kihelkondade uurimised. Edgar Kant kõige kuulsam geograaf, kuid ei saa öleda, et ta on loodusgeograaf. Tema doktoritöö eestlaste eluruumist. August Tammekann Granö järglane, loodusgeograaf. Geograafia professor 1930-1940. Eduard Markus esimene eesti geograafi doktoritöö rahvuslikus ülikoolis. Üks kompleksprofiilide metoodika rajajaid maailmas. Uuris veel mõhnastikke, tööstus ja kultuurmaastikke. Töötas Eestis õpetajana, kui naasis Eestisse. Kompleksprofiil kujutatud
Marco Polo Sissejuhatus Veneetsia linnriigis 1254. aastal sündinud kaupmees ja maadeuurija Marco Polo saabus umbes 1275 aastal oma kahe onu Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilisele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad Il millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph
Itaalias. Seevastu Põhja- ja Ida-Euroopa oli asustatud väga hõredalt. Varauusaja lõpuni säilitas Euroopas ülekaalu maarahvastik. Vaid Hollandis ületas varauusaja lõpuks linnarahvastik maarahvastiku arvu. Inglismaal elas varauusaja lõpuks linnades 33%, Prantsusmaal 23%, Venemaal aga vaid 4% rahvastikust. Suurem linnastumus säilis ka Itaalias. 1600. aastal oli Euroopas seitse rohkem kui 100 tuhande elanikuga linna: London ja Pariis 200 tuhande, Napoli 150 tuhande, Palermo, Firenze, Veneetsia ja Moskva igaüks 100 tuhande elanikuga. Samas ulatus Istanbuli elanike arv 400 tuhandeni. Varauusaja lõpuks jõudis Euroopa suurima linna Londoni elanike arv peaaegu miljonini (900 tuhat), jäädes Pekingi ja Edo (Tokio) järel maailmas kolmandale kohale. Pariisis elas 18. saj. lõpul 650 tuhat, Viinis ja Peterburis 220 tuhat, Berliinis ja Varssavis 150 tuhat elanikku. Seisuslik korraldus Keskajast pärit seisuslik korraldus jäi püsima ka varauusajal. 18
KORDAMISKÜSIMUSED KARTOGRAAFIA 1. Mis on kaart, mis on tema põhilised omadused? Kaart on maapinna vähendatud üldistatud ja leppemärkidega seletatud mõõtkavaline tasapinnaline kujutis. Omadused: · erilised matemaatilised seaduspärasused (transformatsioon, projektsioon ja mõõtkava) · sümbolism (leppemärkide kasutamiseks) a. vähendamiseks b. ruumiliste nähtuste tasapinnaliseks kujutamiseks c. mitte füüsikaliste nähtuste kujutamiseks · abstraktsioneeritus ehk üldistatus 2. Mille poolest erineb kaart pildist? Kaart on mõõtkavaline tasapinna kujutis. Kaardil on erilised matemaatilised seaduspärasused, nagu näiteks transformatsioon, projektsioon, mõõtkava jne. Kaart on üldistatud ja leppemärkidega seletatud. Pildil need puuduvad. 3. Milliseid ülesandeid kaart täidab? Ülesanded: ruumilise info talletamine; ruumilise info esitamine >> kommunikatiivsus; õpetusvahend; praktiline töövahend, eriti teadusdokum
Saavad kasumit. Maadeavastajad: 1. Christoph Kolumbus (1492-1493) Avastas Ameerika. 2. James Cook (1768-1771) Käis ümber maailma kolm tiiru ning leidis Austraalia. 3. Fernão de Magalhães (1519-1522) Üritas leida läänepoolset teed Vürtsisaarteni Indoneesias. Kuid ta hukkus maailmareisil. 4. Vasco da Gama (1497-1499) On tuntud kui esimene eurooplane, kes Euroopast Indiasse purjetas. 5. Marco Polo (1271-1295) Reisis onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Selle aja vältel külastas ta paljusid Hiina piirkondi. Tagasi purjetas ta ümber Aasia lõunaosa ja tuli Pärsia kaudu kodumaale. 6. Adam Johann von Krusenstern (1803-1806) Tema eesmärgiks oli uurida Vaikset Ookeani. Mis tal ka õnnestus. (Ta oli eestlane). 7. Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1819-1821) Ta juhtis 18191821 Antarktika-ekspeditsiooni ja on üks kolmest esimestena Antarktikat
1 loeng Geograafia jagunemine- suurjaotus inim-ja loodusgeograafia, tihti eraldi kartograafia ja geoinformaatika. Inimgeograafia jaguneb omakorda: loodusvarade geo, majandusgeo, poliitgeo, kultuurigeo, rahvastiku ja asulastiku geo, geo ajalugu, inimgeo rakendusharud. Inimgeograafia- antud mõitse eesti keeles uus. Geo on olunud traditsiooniliselt rohkem loodusteadus. Nõukogude perioodile jagunes loodus ja majandusgeoks. 1990 a. muudeti nimi inimgeoks, eelkõige O.Kursi eestvedamisel. Alguses oli harjumatu. Kultuurigeograafia- inimgeo üks allharudest. On ruumiline kultuuriteadus: piirkondlikud erinevused inimeste kultuuris, kultuuriline suhtlemine läbi ruumi, kultuuri mõju inimeste käitumisele, kultuuri materiaalsete jälgede paigutus ja ruumiline korraldus. Ohuks on see, et kultuurigeo valgub laiali kuna proovib hõlmata kõikke, kuna kõik on ju kultuur. Soomes ja rootsis tähistab kultuurigeo just inimgeograafiat. Seosed teiste teadusharudega-1) ajalugu-suur osa kultuurigeost p�
Kokkuvõte Maadeavastajate Entsüklopeediast MARCO POLOST Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254 a.Veneetsias ja suri 1324 a. Veneetsias.Ta pärines kaupmeeste perekonnast.. Tema isa Nicolo Polo ja onu Matteo Polo veetsid mitu aastat Ilkhane maal (Iraan ja Iraak), Kuldhordi ja Valgehordi aladel ja ajasid tulusat äri Hiiva, Buhhaara ja Kokandi khaaniriikides. Kahel veneetslasel olid head suhted Tsingizkhaani vennapoja Hülägüga ja Kubla-khaaniga. Marco elukäik oli seega teataval määral asjade loomulik kulg. Marco Polo Kaug-Ida reisi marsuuti on raske taastada, sest oma reisipäevikus kirjeldas ta sageli maid, mida polnud ise näinud, seega põhinesid tema aruanded suurel määral oletustel. 1271. aastal suundus Marco Polo koos isa ja onuga Veneetsiast laeval Lajazzo (Väike- Armeenia) sadamasse, reisis läbi Rum Seljuki impreeriumi (Türgi Lõunaosas), rändas piki
Marco Polo Marco Polo oli itaalia maadeuurija. Ta sündis 15. semptembril 1254 aastal rikka Veneetsia kaupmehe perekonnas. Aastatel 1271–1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse, kus kus viibis 17 aastat. Selle aja vältel külastas Marco Polo paljusid Hiina piirkondi. Marco suri Veneetsias 1324. aastal 70 aasta vanuselt. Marco Polo koos enda onu ja isaga läksid otse Akkasse. Nad palusid legaadilt luba minna Jeruusalemma, et võtta sealt Kristuse haual põlevast lambist õli, mida soovis suurkhaan. Suurkhaan tahtis õli ema jaoks, kes oli kristlane. Legaat koostas neile ka kirjad, milles tõendas, et Niccoló ja Maffeo tahtsid oma ülesannet täita, kuid ei saanud seda teha paavsti puudumise tõttu. Saanud kirjad kätte, asusid Polod jälle teele, kuid vaevalt olid jõudnud nad Aiaseni, kui
KOSE GÜMNAASIUM MARCO POLO Marco Polo sündis 1254. aastal Veneetsias. Tema isa ja onu olid kaupmehed ja meresõitjad. Marco ema suri peale poisi sündi. Marco elas enamuse oma lapsepõlvest tädi juures, sest isa pidi kaubanduse tõttu palju reisima. 1271. aastal, kui Marco oli 17- aastane, suundus ta koos oma isa Niccolo ja onu Maffeoga läbi Rum Seljuki, piki Tigrise jõge Cathay'sse. Sinna jõudmiseks pidid nad läbima veel Mosuli, Bagdadi, Hormunze, Kermani, Baldri, Kasgani, Hotani ja Hsiliangi. Sinna jõudmine võttis aega 4 aastat. Cathay imperaatoriks oli sel ajal khaan-Hubilai, kellega Marco isa ja onu varemgi olid kohtunud ning seetõttu temaga hästi läbi said. Marco isale ja onule anti Hiina õukonnas tähtsad kohad ning nad elasid 17 aastat Hiinas
Avaldas maa tõepärased mõõtmed ja arvas, et on olemas lõunapoolne parasvööde. Koostas kaardi Euroopa, Aasia ja P-Aafrika kohta. Ptolemaios elas 1-2 saj. Kreekas, arvas et maa on kerakujuline, kuid liikumatu ning asub tsentris, mille ümber liiguvad teised planeedid. Arvas, et on olemas lõunamander. Koostas täpsema kaardi kui Erastosthenes, kus olid juba peal Kaspia meri, Niiluse ja Volga jõgi jne. Arvutas 800 koordinaati. Al-Idrisi elas 12. Saj., kandis kaardile Eesti. Marco Polo elas 13. Saj., reisis mööda maismaad Kesk- Aasias, Indias, Hiinas ja Malaisias. Ibn-Battuta elas 14. Saj., palverändurina käis Põhja- Aafrikas, Kesk-Aasias, Indias ja Indoneesias, koostas reisikirjeldusi. Afanassi Nikitin elas 15. Saj., reisis Indiasse, koostas reisikirjelduse. Cristoph Kolumbus jõudis 1492. aastal Lääne-India saarestikku, avastas Ameerika. Vasco da Gama purjetas aastatel 1497-1498 ümber Aafrika Indiasse. Amerigo Vespucci jõudis aastatel 1497-1502 L-
11.a klass KUULSAD JA EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD Praktiline ülesanne 2016 SISUKORD SISUKORD SISSEJUHATUS MAAILMA MAADEAVASTAJAD 1.1 Bartolomeu Dias (1450-1500) 1.2 Christoph Kolumbus (1451-1506) 1.3 Vasco da Gama (1460-1524) 1.4 Fernão de Magalhães (1480-1521) 2. EESTIGA SEOTUD MAADEAVASTAJAD 2.1 Otto von Kotzebue (1787-1846) 2.2 Fabian Gottlieb von Bellingshausen (1778-1852) 2.3 Adam Johann von Krusenstern (1770-1846) 2.4 Ferdinand von Wrangell (1797-1870) 2.5 Alexander Theodor von Middendorff (1815-1894) KOKKUVÕTE KASUTATUD MATERJALID LISAD 2 SISSEJUHATUS Valisin selle teema, sest geograafia on mulle alati huvi pakkunud, eriti maadeavastajad, sest tänu nendele on maailma geograafia nii kaugele arenenud. Töö eesmärgiks on uurida, milline roll on Eestist pärit maadeavastajatel maailma geograafias, e
Biogeograafia Biogeograafia · Teadus, mis kirjeldab ja seletab eluslooduse mitmekesisust ruumis ja ajas Biogeograafilisi küsimusi · Kus elab mingi liik? · Miks seda liiki mujal ei esine? · Kas liikide levimisel on piirajaks keskkond, halb levimisvõime või liikidevahelised suhted? · Millal mingi liik Eestisse levis? · Miks on troopikas rohkem liike kui meil? · Kas see on ökoloogiline seos, mis kehtib Eestis, kehtib ka troopikas? Mis on teadus? · Uute teadmiste saamise protsess · ,,teaduse tegemine on korduvate seaduspärade otsimine, mitte lihtsalt faktide kuhjamine" Robert MacArthur Biogeograafia tegeleb · Taksonid · Ökoloogilised kooslused · Ökosüsteemid · Seosed (ökoloogia) · Takson Klassifitseerimisaste eluslooduses Põhiühik on liik Liigist suuremad taksonid: perekond, sugukond, selts, klass, hõimkond, ri
Põhikooli geograafia lõpueksami juhend 2012 Ainekava teemad on kaetud järgmistes proportsioonides (maksimum 75 punkti): Kaardiõpetus 12-18p 16-24% Geoloogia 4-8p 6-11% Pinnamood 4-8p 6-11% Kliima 4-8p 6-11% Veestik 4-8p 6-11% Mullastik kuni 3p kuni 4% Loodusvööndid 5-10p 7-14% Rahvastik ja asustus 5-8p 7-11% Majandus 5-10p 7-14% Keskkond ja inimene 5-8p 7-11% Üldine geograafia kuni 5p kuni 7% sh Eesti geograafia 22-30p 30-40% sh maailma geograafia 45-53p 60-70% GEOLOOGIA · kirjeldab joonise abil Maa siseehitust; · iseloomustab jooniste ja kaartide abil laamade liikumist, teab laamade liikumisega seotud geoloogilisi protsesse: vulkanism, maavärinad, pinnamoe muutumine, kivimite teke ja muutumine; · tunneb joonistel ja kaartidel ära laamade lahknemise ja põrkumise piirkonnad, seostab vulkaanide ja maavärinate leviku laamade liikumisega; · teab kivimite tekkeviise ning toob näiteid erineva tekkega kivimitest ja nende kasutus
oma meeskonda, leidsid oma kindlust La Navidad põletuna. 1496. aastal 10. märtsil pöördus Kolumbus tagasiteele. Kolmas retk toimus 1498 aastal, mille tagajärjel avastas Lõuna- Ameerikat. Neljandat reisi korraldati 1502. aastal, mis oli kõige ebaõnnestunum mereretk, sest tagasi kodumaale jõudis kõigest üks laev. Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda. 3 Marco Polo (1254 1324) Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271-1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Marco Polo saabus umbes 1275. aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal
Risitsõjad toimusid 11-13 sajandini. Esimesed ristisõjad toimusid Vahemere idarannikule ja viimased Põhja-Aafrikasse. Ristisõdade tagajärjed: 1. Paavstivõimu autoriteet langes ja kuningavõim tugevnes. 2. Kolme tsivilisatsiooni (islami, katoliiklik ja õigeusklik maailm) vahel süvenes vaen. 3. Kaubateede ümberpaiknemine, eeskätt Vahemere idaosast Vahemre lääneossa. Itaalia kaubalinnad tõusid esile (olulisemad Veneetsia ja Genova). 15. LINNAÜHISKONNA TEKE KÕRGKESKAJAL Varakeskajal linn: 1. Usukeskus piiskopi residentsid 2. Võimukeskus valitseja või asevalitseja residentsid Linn klassikalises mõttes peaks tähendama ikkagi kaubandus- ja käsitöökeskust. Linnaelu hakkas elavnema umbes 11. sajandil ehk kõrgkeskajal. Linnaelu elavnemise eeldus: Põllumajanduses toimuv murrang toodetakse rohkem kui ise ära tarbitakse. Selle tagajärjel tekivad ülejäägid
kaugemal avamerel. Suurteks merereisideks kujunes neil välja ka uus laevatüüp - karavell. Karavell oli kerge, kiire ja kolmemastiline laev. Samuti paranesid ka navigatsiooniseadmed: kompass täiustus ja leiutati astrolaab (tähekõrgusmõõtja). XV sajandil jõuti lõpule ka sellega, et vallutati islamiusuliste käest tagasi Pürenee poolsaar, kus oli palju sõjakaid rüütleid (hidalgosid), kes olid valmis minema kaugetele merereisidele. Uutele avastustele aitas kaasa ka veneetslase Marco Polo kirjutatud reisikirjeldused Mongooliast ja Hiinast, mis tekitasid suurt uudishimu kaugete maade vastu. Ristisõjad avardasid eurooplaste maailmapilti, valmistades neid teatud mõttes avastusteks ette. Taasavastati ka Maa kerakujulisus. Uusi maadeavastusi toetasid Portugali prints Henrique Meresõitja ja Hispaania kuningakoda. Henrique Meresõitja sai oma hüüdnime selle järgi, et organiseeris väsimatult piki Aafrika läänerannikut lõunasse suunduvaid mereretki. Ta ei käinud ise
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 – 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu – purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800
Vana-Kreeka ehk Hellas Loodusolud ja nende mõju tsivilisatsiooni kujunemisele Asukoht: Balkani ps lõunaosa Egeuse mere saared Järsud ja kaljused mäed (4/5 maast) ning lahed jagavad mandriosa kolmeks: Lõuna-Kreeka (Peloponnesose ps) Kesk-Kreeka Läbimatute mägede vahel ainus ühendustee. Põhja-Kreeka umbes 50m laiune Termopüülide kitsastee. Peamine ühendustee MERI. Avatus muule maailmale ja sisemine killustatus. Hellas kui kultuurivahendaja: Hellenid võtsid üle Ida tsivilisatsiooni saavutused, rajades vanima Euroopa tsivilisatsiooni. Hellase tsivilisatsioon omakorda mõjutas hilisemat Euroopa tsivilisatsiooni. Kreeka ajaloo põhiperioodid Kreeta-Mükeene (u 2000 1100 eKr) Minoiline tsivilisatsioon Kreeta saarel (Knossose palee) 1600 eKr tsivilisatsiooni kujunemine Mandri-Kreekas (keskuseks Mükeene linn) 1200 eKr doorlaste (ühe Kreeka hõimu) sissetung tegi toonasele hiilgusele lõpu purustati lossid ja hävines tsivilisatsioon. Tume ehk Homerose ajajärk (1100-800 e
GEOSCIENTIA GEOGRAAFIA RIIGIEKSAMIKS 2010 www.geograafia.ee 1 SISUKORD GEOGRAAFIA RIIGIEKSAM 2010 .............................................................................................................................. 8 EESMÄRGID ......................................................................................................................................................... 8 EKSAMI KORRALDUS: .......................................................................................................................................... 8 EKSAMI VORM JA TASE ....................................................................................................................................... 8 TEMAATIKA: ........................................................................................................................................................ 9 ÕPILASED PEAVAD EKSAMIL TEADMA JA OSKAMA JÄRGMIST: .................
SISUKORD 1.MAA KUI SÜSTEEM................................................................................................................... 2 2.MAA TEKE JA ARENG................................................................................................................ 3 3.MAAKERA TEKE........................................................................................................................ 3 4.GEOLOOGILINE AJASKAALA...................................................................................................... 4 5.MAA SISEEHITUS...................................................................................................................... 6 6.LAAMTEKTOONIKA................................................................................................................... 6 6.1.Laamade liikumine............................................................................................................... 7 6.2.Laamade liikumise võimalused................