Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Hormoonid (2)

3 KEHV
Punktid

Lõik failist

Hormoonid Hormoondi on bioaktiivsed endogeensed ained, mis primaarse signaalmolekulina edastavad signaali vajaliku muutuse tekitamiseks märklaudraku tasandil ja mille sidmiseks on märklaudrakul spetsiifilised retseptorid .
Hormooni loomus · Ülikõrge aktiivsus, lühike eluiga (kilpnäärme hormoonid mõned sekundid , osad mõned minutid , tunnid (nt. steroidsed hormoonid), kilpnäärme hormoonidel nädal), väga spetsiifiline toime · Vaid hormooni vaba vorm on bioaktiivne · Sünteesi kontrollib negatiivne tagasisidestus (hormooni taseme tõus veres mõjutab KNS ja süntees pärssub) · Erinev toimespetsiifilisus (kilpnäärme hormoonid toimivad kõikidele rakkudele, FSH vaid sugunäärmetele) · Hormoonregulatsioon on vahendatud, st toimub ensüümide aktiivsuse ja/või sünteesi mõjutamise teel ( hormoon on regulaator , mitte inhibiitor ega aktivaator ) · Hormonaalregulatsiooni summaarne efekt on organismi homeostaasi säilitamine (neurohumoraalne regulatsioon )
Retseptorite põhijooned · Liitvalgud (valguline+mittevalguline osa, tavaliselt süsivesik) · Kõrgspetsiifilisus (võtab vastu vaid kindla hormooni) · Kõrgafiinsus (võtab hormooni vastu juba väga väikeses kontsentratsioonis) · Küllastatusenomen (kui on 10 retseptorit, siis võtab vastu 10 hormooni, mitte rohkem) · Dünaamilised süsteemid (füsioloogilistes tingimustes retseptorite arvud muutuvad ­ tähtis hormonaalsete preparaatide väljastamisel)
Rakkudevahelisi regulatsioonivariante · Endokriinne signalisatsioon : endokriinrakus sünteesitud ja sekreteeritud SM viiakse verega märklaudraku retseptoritele (a) · Parakriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM difundeerub naaberraku retseptoritele (b) · Autokriinne signalisatsioon: endokriinrakus sünteesitud ja sealt sekreteeritud SM seostub sama raku retseptoritele (c) · Neurokriinne signalisatsioon: närvilõpmetes sünteesitud ja rakuvaheruumi sekreteeritud SM ( mediaator , transmitter liigub sünaptilise vedelikuga märklaua juurde (d)
Signaali ülekande toimumine · signaalmolekul · retseptorid · kaskaad · metaboolne vastus
Signaali ülekande üldjooned · Ülikõrge efektiivsus ­ neid on vaja vaid nano - ja pikogrammides · Signaali ülekanne algab signaalmolekuli seostumisega märklaudrakkude spetsiifiliste retseptoritega. Retseptorid on: kompleksmolekulid, kõrgspetsiifilised, kõrgafiinsed, pole staatilised süsteemid, küllastatusfenomeniga. · Kõikvõimalike tagasisidestuse esinemine (lühikesed/ otsesed ,pikad, neg, pos) · Signaali realiseerumine, · Signaal võimendub kaskaadses süsteemis ülekandumisel võimsalt · Suhteline lühiajalisus. Signaalmolekule sekreteeritakse kiiresti ja metaboliseeritakse kiitresti. · Signaalmolekule iseloomustab kõrge struktuur-spetsiifilisus: väike muutus molekuli ehituses võib tunduvalt muuta signaalmolekuli bioaktiivsust.
· Bioaktiivne on vaba hormoon : hormooni seostumine kandurvalkudega ­ see pehmendab hormonikoguse järske muutusi hormoonide sekretsioonis ja metabolismis toimuvate füsioloogiliste nihete korral (nt rasedus) · Hormoonide sünteesi kontrollitakse negatiivse tagasisidestuse printsiibil ­ tema kontsentratsiooni tõus veres nõjuta KNS ja vastava hormooni süntees pärssib. · Hormoonid erinevad toimespetsiifiliselt ­ nt kilpnäärme hormoonid toimivad org-mi kõikidele rakkudele, FSH aga ainult sugunärmetele · Hormoonregulatsioon on vahendatud - nad ei ole aktivaatorid /inhibiitorid, vaid regulaatorid · Hormonaalregulatsiooni summarväljund on organismi homeostaasi säilitamine ­ peab säilituma protsesside tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded.
Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid , valkhormoonid, steroidhormoonid , vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi ­ pankreas: glükagoon, insuliin , hPP ­ neerupealisesäsi: dopamiin , adrenaliin ­ kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon , kilpnääre hormoonid - suguhormoonid: androgeenid ja östrogeenid ­ kontrolliad teiste hormoonide sünteesi: ­ hüpotalamuse hormoonid: staniinid ja liberiinid (kontrollid hüpofüüsi) ­ hüpofüüsi hormoonid: reguleerivad endokriinnäärmete talitlust ­ kontrollivad metaboolseid protsesse ­ Ca/P metabolismi reguleeritavad ( kaltsitriool ) ­ vee ja mineraalainete metabolismi kontrollivad
Endokriinnäärmed · Hüpotalamus · Hüpofüüs · Käbinääre (epifüüs) · Kilpnääre ja kõrvalkilpnäärmed · Harknääre (tüümus) · Pankrease (endokriinosa) · Neerupealised · Munasarjad ja seemnesarjad
Hormoonide klassifikatsioon · Aminohappehormoonid, peptiid - ja valkhormoonid (nt. angiotensiin II) · Steroidhormoonid (steraantuum), vitamiin D hormoonvormid · Eikosanoidid (prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid), endokannabinoidid (sisuliselt rasvhapete derivaadid ) · Retinoidhormoonid (vitamiin A)
Aminohappe-, peptiid- ja valkhormoonid · Hüpotalamuse hormoonid o Liberiinid, statiinid ( peptiidid ) · Hüpofüüsi hormoonid o Somatotropiin , kasvuhormoon (STH, GH) (valk) o Adrenokortikotropiin ( ACTH ) (valk) o Melanotropiinid o Arg- vasopressiin (ADH), oksütotsiin (peptiidid) · Pankreas o Insuliin, glükagoon ( valgud , polüpeptiidid) · Neerupealisesäsi o Dopamiin
Steroidhormoonid ( sünteesitaksek olesterooli baasil) · Neerupealisekoor o Glükokortikoidid ( kortisool , kortikosteroon, kortisoon,) o Mineralokortikoidid ( aldosteroon , 11-desoksükortikosteroon) · Munasarjad o Östradiool, östriool, östroon · Plantsenta o Progesteroon , östrogeenid · Munandid o testosteroon · Neerud o kaltsitriool
Eikosanoidid (rasvhapete derivaadid) 20-C PUFA-de (eikosapolüeenhapete) oksüderivaadid · Prostanoidid (prostaglandiinid, PH; tromboksaanid, TX) (tsüklilised) · Leukotrieenid (LT) (atsüklilised) · Hüdroksüeikosatetraeenhapped ( HETE) (atsüklilised)
Asendamatud rasvhapped alfa- linoleenhape (-3) ja linoolhape (-6) baasil sünteesitakse teised pikema ahelaga küllastamata rasvhapped. Näiteks n-6 arahhidoonhape , n-3 eikosapenteenhape e. timnodonaat konkureerivad ensüümide vahel, mistõttu peaks olema tasakaal. Artriidi puhul soovitatakse põletikulist protsessi maha suruda (arahhidoonhapet).
Endokannabinoidid (rasvhapete derivaadid) Hasis ja marihuaana sisaldavad kannabinoide. 1940. a. avastati inimkehas kannabinoidretseptorid. Sellega reageerivad N- arahhidonoületanoolamiin ehk anandamiid jt.
Retinoidhormoonid · A1 derivaat
Hormoonid metabolism regulaatorid (toime järgi klassifitseerimine) · Hüpofüüsi ja teiste endokriinnäärmete talitluse reguleerimine (liberiinid, statiinid, ACTH, TSH, jt.) · Kasvu ja üldarengu reguleerimine (STH, kilpnäärme hormoonid, androgeensed hormoonid) · Sugulise arengu ja menstruaaltsükli regulatsioon (androgeenid, progestiinid , östrogeenid, platsenta hormoonid, jt) · Süsivesikute metabolism: veresuhkru taseme regulatsioon (insuliin, glükagoon, adrenaliin, glükokortikoidid) · Lipiidide metabolism (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) · Aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid) · Vee ja mineraalainete metabolism (ADH, atrionatriureetilised peptiidid, aldosteroon, angiotensiin II, endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin ) · Seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin jt) · Kehamass ja söögiisu (lepiin, NPY, CCK-8, grehlin) · Erütropoees ( EPO) · Valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · Käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin , dopamiin jt.)
Signaali ülekande rajad (retseptori asukoha järgi) · tsütoplasmaatiliste retseptorite rada (hormoon peab läbima rakumembraani, aktiivne on hormoon-retseptor kompleks ) · cAMP rada · cGMP rada · inositoolfosfaadi /diatsüülglütserooli rada · türosiini kinaasi rada · hormoon-tundlike ioonkanalite rada
Neurohormonaalse regulatsiooni põhiaspektid · Ühtne, terviklik, mitmeti reguleeritud süsteem homeostaasi tagamiseks · Hormonaalse signaali tekke algpõhjus on vastuvõetud välis- või sisesignaal · Hormoonide produtseerimine pole pidev, vaid dünaamiliselt muutuv · Hüpotalamuse, hüpofüüsi tagasagara , neerupealisesäsi hormonaalne aktiivsus on KNS kontrolli all. · Hüpofüüsi eessagaral on keskne roll, sest tema hormoonid reguleerivad märklaudendokriinnäärmete talitlust · Signaal võimendub kaskaadsüsteemina, tagades paljude märklaudrakkude üheaegse ja efektiivse mõjutamise · Signaali ülekanne peab tagama adekvaatse rakusisese metaboolse vastuse.
Hormoonid metabolismi regulaatorid · hüpofüüsi ja teiste endokriinnäärmete talitluse teguleerimine (liberiinid, statiinid, ACTH, TSH jt) · kasvu ja üldarengu reguleerimine (STH, kilpnäärme hormoonid, androgeensed hormoonid) · sugulise arengu ja menstruaaltsükli regulatsioon (androgeenid, progestiinid, östrogeenid, platsenta hormoonid, jt) · süsivesikute metabolism: veresuhkru taseme regulatsioon (insuliin, glükagoon, adrenaliin, glükokortikoidid) · lipiidide metabolism (adrenaliin, glükagoon, glükokortikoidid, insuliin) · aminohapete metabolism (glükokortikoidid, androgeensed hormoonid, insuliin, kilpnäärme hormoonid) · vee ja mineraalainete metabolism (ADH, atrionatriureetilised peptiidid, aldosteroon, angiotensiin II, endoteliinid) · Ca ja P ainevahetus (PTH, kaltsitriool, kaltsitoniin) · seedekulgla talitlus (gastriinid, sekretiinide perekond, koletsüstokiniin, hPP, histamiin, jt) · kehamass ja söögiisu (leptiin, NPY, CCK-8, grehlin jt) · erütropoees (EPO) · valulävi (endorfiinid, enkefaliinid, jt) · käitumise ja heaoluga seotud reaktsioonid (serotoniin, melatoniin, dopamiin jt) Hüdrofoobsete lipiidlahustuvate signaalmolekulide retseptorid (rakumembraani läbivad hormoonid) · steroidhormoonid · vitamiin D hormoonvormid · retineenhape · T4, T3 Hormoon ehk signaalmolekul transporditakse transportvalguga. Pärast selle vabanemist läbib rakumembraani. Kui tekib hormoon-retseptor kompleks, siis tungib rakutuuma. Osad hormoonid omavad tuumas retseptorit. Kui on tekkinuv aktiivne hormoon-retseptor kompleks, siis need mõjutavad genoomi (DNA kindlat lõiku), kus tavaliselt

Vasakule Paremale
Hormoonid #1 Hormoonid #2 Hormoonid #3 Hormoonid #4 Hormoonid #5 Hormoonid #6 Hormoonid #7 Hormoonid #8 Hormoonid #9 Hormoonid #10 Hormoonid #11 Hormoonid #12 Hormoonid #13 Hormoonid #14 Hormoonid #15 Hormoonid #16 Hormoonid #17
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2010-12-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 152 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 2 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Loreg Õppematerjali autor
Konspekt

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
30
pdf

Valgud

* fibroiinid * protamiinid * nukleoproteiinid * müosiinid * prolamiinid, * metalloproteiinid gluteliinid * liitensüümid Lihtvalgud Globulaarsed valgud on kerajas-ellipsoidse kujuga. See on arvukaim valkude rühm, kuhu kuuluvad: · kõik lihtensüümid; · liitvalkude valguline osa; · valgulised hormoonid jne. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 3 Koostanud M. Kolga Biokeemia Globulaarsete valkude põhirühmad: 1. albumiinid 2. globuliinid 1. Albumiinid - albumiinid sünteesitakse maksas, sisaldus seerumis 35-50 g / l - moodustavad verevalkude põhilise osa, hõlmavad rohkem kui poole vereplasma kogu- valgust (70 g / l),

Biokeemia
thumbnail
7
pdf

Hormoonide tabel klassifikatsioon ja nende mõju organismile

(kortikotropiin) -ACTH stimuleerib kortisooli produktsiooni ja eritumist neerupealise koore vahelmises tsoonis -türeoidnääret -türeoidhormoonide sünteesi stimuleeriv stimuleerimine ja sekretsiooni hormoon reguleerimine kilpnäärmes (türotropiin) TSH gonado- -FSH ja LH stimuleerivad tropiin sugurakkude produktsiooni sugunäärmetes ja küpsemist munasarjades ja munandites -folliikuleid -soodustab folliikulite valmistumist

Füsioloogia
thumbnail
11
docx

Sisesekretsioon

organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresooni, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit.

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
8
pdf

SISESEKRETSIOON-ainevahet us

Anne Vahtramäe + õpik. AINEVAHETUSE REGULATSIOON 1) ​Rakud on üksteisega ühenduses ​MEDIAATORITE e SIGNAALAINETE kaudu ● HORMOONID: ​levivad vereringe kaudu - Hormoone eritavad elundid: ​sisesekretoorsed e endokriinsed ● KOEHORMOONID:​ levivad koevedeliku abil ● NEUROMEDIAATORID:​ erituvad närvilõpmetest 2)​ ​Hormoonid mõjutavad rakkude RETSEPTOREID ● need võivad olla rakumembraanis või raku sees ● rakumembraanis paiknevaid retseptoreid mõjutavad hormoonid sageli nii, et tekivad sekundaarsed ülekandjad (nt tsükliline AMP) 3) Veetasakaalu reguleerivad​:

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
16
docx

SISESEKRETSIOON

närvisüsteemi) - sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult erinevates elundites paiknevad sisesekretoorsed näärmerakud. Eriti rohkesti on neid närvisüsteemis ja seedeelundkonnas (peensooles ja mao limaskestas). Hormooni väljutus näärmerakust edasi võib toimuda mitmel erineval viisil: a) vere kaudu e endokriinselt b) parakriinselt - s.o vahetusnaabruses olevale efektorrakule (täidesaatvale rakule) c) autokriinselt - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse sageli näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel (kui hormoon puutub kokku oma rakuga, siis see hakkab pidurdama edasist hormooni väljutamist). d) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele

Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
thumbnail
11
docx

Sisesekretsioon

organismis hajutatult paiknevaid näärmerakke, mis ka hormoone produtseerivad. Ei ole koondunud ühtseks näärmeks, neid on palju 1. seedekulglas ja 2. NS-s (osa neuroneid omab kahesuguseid funktsioone- erutuse juhtimine ja võime produtseerida hormoone, mis lähevad kas verre või rakuvahelisse ruumi)- seepärast ongi nimi neuroendokriinne, kuna neoronid omavad endokriinseid funktsioone. On veel 3. südames, 4. neerudes. Hormoonide transpordi viisid Kuidas hormoon oma tekkekohast efektorini jõab: 1. Endokriinne tee: transport vere kaudu. Näärmerakud, mille produtseeritav hormoon läheb verre, läheb sealt edasi. 2. Parakriinne tee: hormoon läheb rakuvahelisse ruumi ja toimib oma vahetus naabruses olevale rakule. Raku ja hormooni vahel ei ole veresoon, vaid rakuvaheline ruum. 3. Neorokriinne tee: hormooni transport piki närviraku aksonit. Hormoon tekib närviraku kehas, liigub piki aksonit

Terviseõpetus
thumbnail
18
rtf

Sisesekretsioon

produktsioonis. Mehel aga spermatotsoidide produktsioonis. 2) mitteklassikalised näärmed. Sellesse süsteemi kuuluvad hajutatult paigutunud sisesekretoorsed rakud. Ta on nendes kohtades hajutatud, kus pole endokriinne bla... Eriti rohkesti on neid NS-is ja seedeelundkonnas. Hormooni väljutus närvirakust ja transport: 1) vere kaudu ehk endokriinselt 2) parakriinselt - see on vahetus naabruses olevale efektorrakule 3) autokriinsed - hormoon toimib sellele samale näärmerakule, mis teda väljutas. Autokriinselt reguleeritakse näärmeraku aktiivsust negatiivse tagasiside teel. 4) neurokriinselt - neurokriinselt tähendab seda, et hormooni süntees toimub närviraku kehas ja sealt transporditakse hormoon piki aksonit aksoni lõppjätkeni, kus ta vabaneb siis kas verre või rakuvahelisse ruumi. Hormooni toimemehhanism efektorrakkudele Hormoon avaldab toimet nendele rakkudele, millel on vastava hormooni suhtes tundlik retseptor

Anatoomia ja füsioloogia
thumbnail
4
doc

Sisesekretsioon

Sisesekretsioon. Sisesekretsiooninäärmed ehk endokriinnäärmed. Endokriinnäärmetel puudub sekreedi viimajuha ja nad eritavad sekreeti neist läbivoolavatesse veresoontesse. Endokrin. näärmed toodavad hormoone, mis kanduvad vere, lümfi, seljaaju vedeliku vahedusel laiali kogu organismis. Kuna hormoonid lõhustuvad kiiresti, peavad näärmed koguaeg töötama. Näärmete üle- ja alatalitlus põhjustavad organismis tugevaid häireid. Sisesekretsiooni näärmed on omavahel tihedas seoses. - Glandula ­ Nääre. KILPNÄÄRE ehk TÜREOID NÄÄRE. Paikneb kaelapiirkonnas, kilpkõhrel. Kilpnääret läbib tunnis ligi 5liitrit verd. Kilpnäärmesse koguneb vee ja toiduga organismi tulnud jood ( I ) Jood ühineb näärmed aminohapetega ja moodustab hormoonid ­ TÜROKSIIN ja

Bioloogia




Meedia

Kommentaarid (2)

TTTTTT profiilipilt
TTTTTT: Polnud just see, mida vajaks.
00:51 25-02-2011
rauavanne profiilipilt
rauavanne: põhilised asjad olemas (Y)
22:36 10-09-2011



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun