Maksukorralduse seadus (MKS)

Põder, Janeli

Maksukorralduse seadus (MKS) (0)

Tallinna Tehnikaülikool - Majandus - Maksundus

1 Hindamata

Esitatud küsimused

Mida reguleerib MKS?
Millised on riiklikud maksud ?
Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur ?
Kes on maksukohustuslane ?
Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht?
Millised on maksuhalduri ülesanded?
Mis on uurimispõhimõte?
Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele?
Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris?
Mida tuleb teha pü siva tegevuskoha registreerimiseks?
Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb?
Mis on maksusaladus?
Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada?
Millised on maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused?
Mis on maksuvõlg?
Mis on tagastusnõue?
Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral?
Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi?
Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama?
Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega?
Kuidas peab toimuma dokumentide kättetoimetamine maksukohustuslasele ja millised on need eri viisid?
Mida tähendab maksukohustuslase kaasaitamiskohustus?
Mitu aastat peab maksukohustuslane säilitama raamatupidamisdokumente?
Milliseid tõendeid võib maksuhaldur maksumenetluses koguda?
Millist teavet on maksuhalduril õigus küsida maksukohustuslaselt?
Millisel juhul ja milliseid tõendeid on maksuhalduril küsida kolmandatelt isikutelt?
Kellel on teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus?
Millised kulud peab maksuhaldur kolmandatele isikutele hüvitama ja milliseid kulusid on õigus sisse nõuda maksukohustuslaselt?
Millises ulatus võib maksuhaldur kohaldada sunniraha teabe asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest?
Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert?
Milliseid vaatlus- ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha?
Mis on revisjon ja millises ulatuses seda läbi võib viia?
Mitu päeva peab revisjonist ette teatama?
Millal ja kus revisjoni läbi viiakse?
Millised on maksukohustuslase õigused ja kohutused revisjoni ajal?
Millised õigused on revidendil revisjoni ajal?
Mida peab sisaldama revisjoniakt?
Milliseid jälitustoiminguid ja päringuid võib maksuhaldur teha sideettevõtjale?
Kuidas toimub maksukohustuse määramine maksuhalduri poolt?
Kuidas toimub maksusumma määramine hindamise teel?
Mis on maksuotsus ja mida see peab sisaldama?
Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg?
Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg tahtliku tasumata jätmise korral?
Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha?
Mitme päeva jooksul on maksuhaldur kohustatud täitma maksu tagastusnõude?
Kui ei ole sätestatud teist tähtaega 106 1 51 Millistel juhtudel on õigus tagastusnõude tähtaega peatada või pikendada?
Mis on maksuvõla ajatamine ja millistel tingimustel on võimalik maksuvõlga ajatada?
Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse?
Kui suur on intressimäär maksuvõlalt?
Millistel juhtudel intressi ei arvestata?
Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse?
Millistel alustel on maksuhalduril õigus arestida maksukohustuslase pangakonto?
Kui pikk on vaide esitamise tähtaeg ja millised nõuded kehtivad vaidele?
Millised on maksurikkumiste eest kohaldatavad karistused?
Millistes määrades karistusi rakendatakse?

Lõik failist

Janeli Põder, RP14
Maksukorralduse seadus (MKS)

Mida reguleerib MKS?
Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1

Mis on maks?
Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2

Millised on riiklikud maksud ?
Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks . §3 (2)

Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur ?
Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus . §5 (1);(2)

Kes on maksukohustuslane ?
Maksumaksja , maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6

Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht?
Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9

Millised on maksuhalduri ülesanded?
Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust. Arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress . Nõuda sisse maksuvõlad. Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes karistusi. Teostada järelvalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. §10 (2)

Mis on uurimispõhimõte ?
Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjad tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusi. §11 (1)

Millist teavet peab maksuhaldur andma maksukohustuslasele?
Maksuhaldur annab maksukohustuslase taotlusel teavet tema poolt tasumisele kuuluvate maksude, maksusumma arvutamise korra ja määramise aluste kohta ning selgitusi maksudeklaratsiooni täitmise ja vaide või taotluse esitamise kohta. Vajadusel selgitab maksukohustuslasele tema õigusi ja kohustusi maksumenetluses. §14 (1);(2)

Millised isikud peavad olema registreeritud maksukohustuslaste registris?
Maksukohustuslane ; sotsiaalmaksuseaduse alusel kindlustatav isik; töötuskindlustuse seaduse alusel kindlustatu, töötuskindlustusmakse maksja ja kinnipidaja; kohustatud isik, makse maksja ja makse kinnipidaja kogumispensionide seaduse tähenduses; maksuesindaja. §17 (2)

Mida tuleb teha püsiva tegevuskoha registreerimiseks?
Püsiva tegevuskoha registreerimiseks esitatakse püsiva tegevuskoha asukohajärgsele Maksu- ja Tolliameti piirkondlikule struktuuriüksusele avaldus, kuhu on märgitud:
1) isikuteühenduse või varakogumi nimi või nimetus ja aadress, kui need on olemas;
2) isikuteühenduse või varakogumi identifitseerimist võimaldav number või registrikood, kui see on olemas;
3) isikuteühenduse liikmete või varakogumi kaasomanike nimi ja aadress, välja arvatud käesoleva lõike punktis 4 sätestatud juhul;
4) juhtimisõigusega liikmete, tegevjuhi või vara valitseja nimi ja aadress, kui kõik käesoleva lõike punktis 3 nimetatud isikud ei osale ühenduse juhtimises või varakogumi haldamises;
5) püsiva tegevuskoha tegevusala , tegevuskoht ning postiaadress Eestis;
6) püsiva tegevuskoha teenindamiseks avatud pangakonto number ja krediidiasutuse nimi, kus pangakonto on avatud;
7) püsiva tegevuskoha vastutava isiku ees- ja perekonnanimi , isikukood (selle puudumisel sünnikuupäev, -kuu ja -aasta) ning elukoht. §21 (3)

Mis on töötamise register ja millised andmed sinna kanda tuleb?
Ravikindlustuse seaduse § 17 lõike 1 punktide 1 ja 2 alusel ravikindlustuse andmekogusse kantud isikuandmed ning kindlustuskaitse tekkimise, lõppemise ja peatumise aluseks olevad andmed kantakse töötamise registrisse 2014. aasta 1. juuli seisuga. §168,6

Mis on maksusaladus?
Maksuhaldur, tema ametnikud ja teised teenistujad on kohustatud hoidma saladuses maksukohustuslast puudutavat teavet, sealhulgas kõiki andmekandjaid (otsuses, aktid , teated ja muud dokumendid ) maksukohustuslase kohta, teavet andmekandjate olemasolu kohta, äri- ja pangasaladust, mida nad teavad seoses maksude tasumise õigsuse kontrollimise, maksu määramise, maksuvõla sissenõudmise, maksuõigusrikkumise asja menetlemise või muude teenistuskohustuste täitmisega. Maksusaladuse hoidmise kohustus ei lõpe teenistussuhte lõppemisega. §26 (1)

Millised andmed on avalikud ja kellele võib maksuhaldur neid avaldada?
Maksuhaldur võib maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele:
1) käesoleva seaduse §-des 18–22 sätestatu kohaselt Maksu- ja Tolliametis registreeritud maksukohustuslase registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva, tegevusala ja tegevuskohta , füüsilisest isikust ettevõtja tegevuse alguse ning lõpu kuupäeva, § 18 lõigetes 1 ja 11 nimetatud isikute puhul vastutava isiku andmeid ning § 23 lõikes 3 nimetatud andmeid;
2) käibemaksukohustuslase, samuti aktsiisilaopidaja registrisse kandmise ja registrist kustutamise kuupäeva ning tema registreerimisnumbrit;
3) andmeid maksumaksja residentsuse kohta;
4) maksuvõlgade suuruse;
5) ajatatud maksuvõla suuruse ja maksuvõla tasumise ajakava kestuse;
6) kohtulahendit maksuvaidluses või resolutsiooni vaide lahendamise kohta, mille peale kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg on kaebust esitamata möödunud;
7) andmeid tulumaksusoodustusega mittetulundusühingute ja sihtasutuste nimekirja kantud mittetulundusühingu või sihtasutuse, erakonna ja avalik-õigusliku ülikooli tulude, sealhulgas saadud kingitused, annetused, ning nende kasutamise kohta;
8) andmeid maksukohustuslase poolt maksudeklaratsiooni esitamise või esitamata jätmise kohta;
9) andmeid ametiühingute registrisse kantud isiku ja haiglat pidava isiku saadud kingituste ja annetuste ning nende kasutamise kohta;
10) andmeid süütegude kohta, kui avalik huvi andmete avalikustamiseks kaalub üles huvi nende avalikustamata jätmiseks ning avalikustamine ei ohusta tõe väljaselgitamist kriminaal- või väärteomenetluses. §27 (1)

Millised on maksuseadusest tulenevad rahalised nõuded ja kohustused?
Maksumaksja kohustus tasuda maksusumma; maksu kinnipidaja kohustus pidada kinni ja tasuda kinnipeetud maksusumma; isiku õigus saada tagasi seaduses ettenähtust rohkem makstud maksusumma või muu enammakse; kolmanda isiku kohustus tasuda maksumaksja või maksu kinnipidaja maksuvõlg ; maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud. §31 (1)

Mis on maksuvõlg?
Maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellest arvestatud intress. §32

Mis on tagastusnõue?
Enammaksu sooritamise korral on õigus kolme aasta jooksul enammakse tekkimise päevast taotleda maksuhaldurilt enammakstud summa tagastamist või tasaarvestamist. §33 (1)

Kuidas toimub maksukohustuse üleminek pärimise korral?
Käesoleva seaduse § 31 lõikes 1 nimetatud nõuded ja kohustused, välja arvatud sunniraha maksmise kohustus, lähevad pärandajalt üle pärijale pärimisseaduses sätestatud korras.Kuni pärandvara vastuvõtmiseni või sellest keeldumiseni täidab pärandaja nimel käesolevast seadusest või maksuseadusest tulenevaid kohustusi pärandvara hooldaja või testamenditäitja, nende puudumise korral pärandvara inventuuritegija. Eelnimetatud isik täidab pärandaja rahalisi maksukohustusi pärandvara arvel. §36 (1);(2)

Milliseid haldusakte maksuhaldur annab ja millise seaduse järgi?
Maksuhaldur annab isikule seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Maksuhalduri haldusaktide andmisel, muutmisel ja kehtetuks tunnistamisel juhindutakse haldusmenetluse seaduses sätestatust, kui käesolevas seaduses või maksuseaduses ei ole ette nähtud teisiti. §46 (1)

Millistele tingimustele haldusaktid peavad vastama?
Haldusakti adressaadi õigusi piiravad ja talle kohustusi panevad haldusaktid peavad olema kirjalikud ning põhjendatud. §46 (2)

Millist teavet võib vahetada maksuhaldur välisriigi pädevate ametiasutustega?
Välisriigi pädeva asutusega talle kättesaadavat ja maksumenetluses välisriigi residentide kohta koguvat teavet järgmiste tulude kohta:
1) Töösuhtest saadud tasu ning töövõtu-, käsundus - või muu võlaõigusliku lepingu alusel makstud töö- või teenustasu
2) juriidilise isiku juhtumis- või kontrollorgani liikmetele makstud tasu
3) elukindlustuslepingu algusel makstud kindlustussumma ja –hüvitis
4) makstud pension
5) kinnisvaratulu
6) muud tulud §512 (2)

Kuidas peab toimuma dokumentide kättetoimetamine maksukohustuslasele ja millised on need eri viisid?
Dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektrooniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamisviisi.Kui dokument on adresseeritud mitmele isikule, toimetatakse see kätte kõigile adressaatidele, välja arvatud juhul, kui adressaadid on maksuhaldurilt taotlenud dokumendi kättetoimetamist ainult ühele adressaadile või andnud selleks nõusoleku. Abikaasadele adresseeritud dokumendi võib kätte toimetada ühele abikaasale, välja arvatud juhul, kui maksuhaldurilt on taotletud dokumendi kättetoimetamist mõlemale abikaasale.Juriidilise isiku staatust mitteomavale isikuteühendusele ja õigusvõimetule varakogumile adresseeritud dokument toimetatakse kätte isikuteühenduse juhile või vara valitsejale, eelnimetatud isikute puudumise korral maksuhaldurile teadaolevatele isikuteühenduse liikmetele või kaasomanikele.Piiratud teovõimega isikule adresseeritud dokument toimetatakse kätte tema seaduslikule esindajale. §52 (1);(2);(3);(4)

Mida tähendab maksukohustuslase kaasaitamiskohustus?
Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud , mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. §56 (1)

Millistele tingimustele peab vastama maksukohustuslasele raamatupidamisarvetuse ja arvestuse pidamine?
Mõistliku aja jooksul peab olema võimalik saada ülevaadet tehingute toimumisest ning maksustamise seisukohast tähendust omavatest asjaoludest. Võib nõuda tõlkimist eesti keelde, peab olema loetelu lühendite, sümbolite ja märkide kohta ning vajadusel peavad olemas olema ka lisaselgitused. 57 (3)(4)

Mitu aastat peab maksukohustuslane säilitama raamatupidamisdokumente?
Kui seadus ei sätesta teist tähtaega , on maksukohustuslane kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt seitsme aasta jooksul dokumendi koostamisele või saamisele, toimiku või dokumentide kogumiku puhul viimase sissekande tegemisele järgneva aasta 1. jaanuarist arvates. §58

Milliseid tõendeid võib maksuhaldur maksumenetluses koguda?
Tõendid maksumenetluses on kõik asjas kogutud andmed, sealhulgas maksukohustuslaselt, kolmandalt isikult, riigi-, valla- või linnaasutuselt saadud teave, dokumendid, asjad, vaatluse teel tuvastatud asjaolud ning eksperdiarvamus. Maksuhaldur otsustab, lähtudes talle seadusega pandud ülesannetest ning kaalutlusõigusest, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks konkreetses asjas koguda. Maksuhalduril on õigus kontrollida kõiki maksukohustuslase majandus- või kutsetegevusega ning maksukohustuslase poolt maksude tasumisega seotud dokumente, samuti teha kaupade, materjalide ja muu vara ning tehtud tööde ja osutatud teenuste inventuure ja ülemõõtmisi. Kontroll jaguneb:
üksikjuhtumite kontrolliks; üldkontrolliks ehk revisjoniks. §59 (1);(2)

Millist teavet on maksuhalduril õigus küsida maksukohustuslaselt?
Maksuhalduril on õigus saada maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamiseks maksukohustuslaselt või tema esindajalt suulist või kirjalikku teavet. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada maksukohustuslast või tema esindajat teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. §60 (1)

Millisel juhul ja milliseid tõendeid on maksuhalduril küsida kolmandatelt isikutelt?
Maksuhalduril on õigus nõuda kolmandatelt isikutelt, sealhulgas krediidiasutustelt, teavet maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks. Eelnimetatud isikud on kohustatud andmeid esitama, välja arvatud juhul, kui neil on seaduse alusel õigus tõendite ja andmete esitamisest keelduda. Vajaduse korral võib maksuhaldur kohustada kolmandat isikut teabe andmiseks ilmuma maksuhalduri poolt määratud ajal maksuhalduri ametiruumidesse. §61 (1)

Kellel on teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigus?
1) advokaadil asjaolude kohta, mis said temale teatavaks seoses õigusabi andmisega;
2) arstil , notaril, patendivolinikul ja vaimulikul temale seoses kutse- või ametitegevusega teatavaks saanud andmete kohta;
3) riikliku statistilise vaatluse korraldajal ja seda läbiviinud ametnikul talle seoses vaatlusega teatavaks saanud andmete kohta;
4) audiitoril ja audiitori kutsetegevusega seotud isikul vastavalt audiitortegevuse seaduses (RT I 1999, 24, 360; 2002, 21, 117) sätestatule;
5) maksukohustuslase abikaasal, otsejoones sugulasel, õel või vennal , õe või venna alanejal sugulasel, abikaasa otsejoones sugulasel, abikaasa õel või vennal, välja arvatud juhul, kui ta peab antud asjas teavet andma ja dokumente esitama seoses enda maksukohustusega;
6) isikul küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist;
7) kui teabe andmine või tõendite esitamine rikuks posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladust või riigisaladust. §64 (1)

Millised kulud peab maksuhaldur kolmandatele isikutele hüvitama ja milliseid kulusid on õigus sisse nõuda maksukohustuslaselt?
Kolmandale isikule hüvitatakse tema taotlusel käesoleva seaduse §-des 61 ja 62 sätestatud väljaspool tema elukohta kohustuste täitmisega kaasnenud dokumentaalselt tõestatud sõidukulud, majutuskulud ja saamata jäänud keskmine palk. Ärakirjade või väljavõtete tegemise eest tasub maksuhaldur talle esitatud arve alusel kuni kolm krooni iga paberilehekülje eest alates 21. leheküljest. Maksuhalduril on õigus nõuda sisse kolmandale isikule kulude hüvitamiseks makstud summa maksukohustuslaselt, kui maksukohustuslane:
1) ei täitnud maksuhalduri korraldust, milles nõuti sellessamas asjas teabe, asjade või dokumentide esitamist või
2) ei olnud kättesaadav oma elu- või asukohas või muul maksuhaldurile teatatud aadressil või
3) hoidis menetlusest kõrvale või
4) takistas muul viisil maksumenetluses tähendust omavate asjaolude väljaselgitamist. Maksuhalduril ei ole õigust nõuda kolmanda isiku kulude hüvitamist maksukohustuslaselt, kui ta pöördus kolmanda isiku poole, andmata maksukohustuslasele võimalust teabe esitamiseks , välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2-4 nimetatud juhtudel.
Maksuhaldur esitab maksukohustuslasele kulude tasumise nõude korraldusega, määrab selles tasumise tähtaja ja teeb hoiatuse , et kulude tähtpäevaks tasumata jätmise korral nõue sundtäidetakse vastavalt käesoleva seaduse §-dele 128-132. §66 (1);(2);(3);(4)

Millises ulatus võib maksuhaldur kohaldada sunniraha teabe, asjade ja dokumentide esitamata jätmise eest?
Kui deklaratsiooni ei ole esitatud seadusega sätestatud tähtpäevaks, võib maksuhaldur määrata deklaratsiooni esitamiseks tähtaja ja teha hoiatuse, et maksuhalduri määratud tähtajal deklaratsiooni esitamata jätmise korral võidakse rakendada sunniraha. Sunniraha võib rakendada ka juhul, kui isikule on deklaratsiooni esitamise kohustust enne selle esitamise tähtpäeva hoiatuses meelde tuletatud , samuti juhul, kui maksukohustuslane ei kõrvalda maksudeklaratsioonist puudusi käesoleva seaduse § 90 lõike 1 alusel määratud tähtajal ning maksuhaldur tegi puuduste kõrvaldamiseks tähtaja määramisel sunniraha rakendamise kohta kirjaliku hoiatuse. §91 (1);(2)

Millisel juhul kaastakse maksumenetlusse ekspert?
Maksuhaldur võib oma algatusel või maksukohustuslase taotlusel menetlusse kaasata eksperdi . Eksperdi nimi tehakse menetlusosalistele teatavaks enne eksperdi kaasamist, välja arvatud juhul, kui on vajalik asja kiire menetlemine. §68 (1)

Milliseid vaatlus - ja menetlustoiminguid võib maksuhaldur teha?
1) kaasata spetsialiste ja eksperte;
2) teha käesoleva seaduse §-s 65 sätestatud korras dokumentidest väljavõtteid või ärakirju;
3) fotografeerida või muul viisil jäädvustada vaadeldavat territooriumi või asju;
4) teha kaupade, materjalide ja muu vara inventuure ja ülemõõtmisi, samuti koostada vaadeldavate territooriumide või ehitiste plaane või skeeme;
5) võtta ära dokumente ja asju vastavalt käesoleva seaduse §-s 65 sätestatule;
6) nõuda vaadeldaval maatükil või vaadeldavas ehitises või ruumis viibivatelt isikutelt teavet maksukohustuslase majandus- või kutsetegevuse kohta vaatluse eesmärgiga piiratud ulatuses. Ütlused protokollitakse käesoleva seaduse § 60 lõikes 4 sätestatud korras. §72 (5)

Mis on revisjon ja millises ulatuses seda läbi võib viia?
Revisjoni eesmärgiks on välja selgitada kõik revideeritava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas nii maksukohustust suurendavad kui a vähendavad asjaolud. Revisjon võib hõlmata üht või mitut maksu, üht või mitut maksuperioodi või ola piiritletud knkreetsete asjaolude väljaselgitamisega. §73 (1);(2)

Mitu päeva peab revisjonist ette teatama?
Revisjonist peab ette teatama hiljemalt seitse päeva enne revisjoni algust. §75 (1)

Millal ja kus revisjoni läbi viiakse?
Revisjon viiakse läbi üldisel tööajal või ettevõtte tööajal maksukohustuslase poolt revisjoni ajaks revidendi kasutsse antud tööruumis või töökohas . §77 (1)

Millised on maksukohustuslase õigused ja kohutused revisjoni ajal?
Maksukohustuslasel on õigus saada revisjoni ajal teavet senituvastatud asjaolude ja nende võimaliku maksustamisalase tähenduse kohta.Maksukohustuslasel on õigus taotleda revidendi taandamist käesoleva seaduse §-s 49 sätestatud alustel. Maksukohustuslane on kohustatud:
1) tagama revidendile juurdepääsu revideeritava maksukohustusega seotud andmetele;
2) esitama revidendile tutvumiseks asjasse puutuvaid dokumente ja asju ning vajaduse korral andma nende kohta selgitusi;
3) võimaluse korral tagama revidendile revisjoni läbiviimiseks kohase tööruumi või töökoha, võtmata selle eest tasu;
4) tutvustama revidendile raamatupidamissüsteemi ja raamatupidamisega seonduvaid infosüsteeme. §78 (1);(2);(3)

Millised õigused on revidendil revisjoni ajal?
Revidendil on õigus saada revisjoni läbiviimisel maksukohustuslaselt või tema määratud isikult seletusi . Kui maksukohustuslane või tema määratud isik keeldub seletuste andmisest või hoidub revisjonist kõrvale, võib revident küsitleda teisi kohalviibijaid maksukohustuslase töötajaid. Vajaduse korral seletused protokollitakse. Revidendil on õigus läbi viia vaatlusi , kaasata eksperte ja spetsialiste, teha dokumentidest väljavõtteid ja ärakirju ning sooritada muid käesoleva seaduse 6. Peatükis sätestatud toiminguid , arvestades käesolevas peatükis sätestatud erisusi. Toiminguid võib sooritada suulise korralduse alusel, va seaduse §70 ja §71 sätestatud juhul. §79 (1);(2)

Mida peab sisaldama revisjoniakt ?
Revisjon koostab akti, milles tuuakse ära kõik revisjoni käigus tuvastatud maksustamise seisukohast tähendust omavad faktilised ja õiguslikud asjaolud. Kui revisjoni kaasti eskpert või spetsialist, märgitakse revisjoniakti ka nende osavõtt . §81 (1)

Milliseid jälitustoiminguid ja päringuid võib maksuhaldur teha sideettevõtjale?
Maksu- ja Tolliamet võib isiku kirjalikul nõusolekul koguda tema kohta isikuandmeid kriminaalmenetluse seadustiku §126 lõikes 1 nimetatud jälitustoiminguga ning päringuga sideettevõtjale elektroonilise side seaduse §111 lõigetes 2 ja 3 sätestatud andmete kohta, kui see on vajalik, et otsustada isiku juurdepääs jälitusteabele või isiku teenistusse võtmine Maksu- ja Tolliametisse. §81,2 (1)

Milliseid tingimusi kohaldatakse maksumenetlusele, kui on selgunud , et tehingud on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil?
Kui tehingu või toimikust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tegelikule majanduslikule sisule. §84

Mis summast alates algab maksuvõlg ja mis summani väljastab maksuhaldur maksuvõlgnevuste puudumise teate ja mis summani ei koostata haldusakti maksuvõlgade sissenõudmiseks?
Maksuhaldur on kohustatud maksuvõlgade puudumise tõendi väljastama ka juhul, kui maksukohustuslase maksuvõlg kõikide sama maksuhalduri poolt hallatavate maksude puhul kokku on väiksem kui 10 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Tõendit maksuvõlgade puudumise kohta ei väljastata, kui maksukohustuslasel on taotluse täitmise tähtpäeval täitmata maksudeklaratsiooni esitamise kohustus ning maksusummat ei ole määranud ka maksuhaldur. §14 (5)

Kuidas toimub maksukohustuse määramine maksuhalduri poolt?
Maksukohustuse määramise korral maksuhalduri poolt on maksuvõla avalikustamine lubatud pärast haldusakti täitmise tähtpäeva saabumist ja kui haldusakti täitmist ei ole peatatud. Haldusakti vaidlustamise korral tehakse avaldatud maksuvõla juurde sellekohane märge maksukohustuslase taotlusel või ilma taotluseta, kui maksuhaldur on vaidlustamisest muul viisil teada saanud. §27 (2)

Kuidas toimub maksusumma määramine hindamise teel?
Maksuhaldur võib tuvastada tasumisele kuuluva maksusumma määramise aluseks olevad asjaolud hindamise teel. Hindamine on lubatud, kui maksu määramiseks vajalikud kirjalikud tõendid on puudulikud, ebapiisavad, mitteusaldusväärsed, hävinud või kadunud ja muude tõenditega ei ole võimalik maksukohustuse aluseks olevaid asjaolusid tuvastada. Hindamine on lubatud ka juhul, kui füüsilisest isikust maksumaksja kulud ületavad tema deklareeritud tulusid ning maksumaksja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et need kulutused on tehtud varem maksustatud või mittemaksustatavate tulude või saadud laenude arvel.Hindamisel tuginetakse asjas kogutud andmetele, samuti maksukohustuslase majandustegevuse näitajatele, tema kulutustele või võrdlustele teistes sarnastes maksuasjades kindlakstehtud andmetega . Maksuotsuses esitatakse ka hindamise metoodika ja hindamisel kasutatud tõendid.Hindamisel loetakse varaga seotud majanduslikud hüved vara omaniku omandis olevaks. Majanduslikud hüved on asjad, rahaliselt hinnatavad õigused ning asjast saadav tulu või kasu. Kui isikul on tegelik võim teise isiku vara üle ning ta kasutab selle varaga seotud majanduslikke hüvesid viisil, mis välistab nende kasutamise vara omaniku poolt, loetakse maksusumma määramisel majanduslikud hüved valdaja omandis olevaks.Majanduslikke hüvesid ei loeta valdaja omandis olevaks, kui isik, kes valdab enda nimel olevaid varalisi õigusi või enda poolt kasutatavat asja maaklerina, esindajana, pandipidajana, üürnikuna, rentnikuna või kasutusvaldajana, esitab tõendid vara kuuluvuse ja omaniku isiku kohta. Kui vara valdaja ei esita usaldusväärseid tõendeid, loetakse maksusumma määramisel need õigused või asi valdaja omandi hulka kuuluvaks. §94 (1);(2);(3);(4)

Mis on maksuotsus ja mida see peab sisaldama?
Tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks teeb maksuhaldur maksuotsuse . Maksuotsusest peab selguma, kuidas tasumisele kuuluv maksusumma või tagastusnõude suurus on määratud. §95 (1);(2)

Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg?
Maksusumma määramise aegumistähtaeg on kolm aastat. §98 (1)

Kui pikk on maksusumma määramise aegumistähtaeg tahtliku tasumata jätmise korral?
Maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral on maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. §98 (1)

Millisel juhul võib samas maksuasjas uue maksuotsuse teha?

Millistel juhtudel võib maksuotsust muuta või kehtetuks tunnistada?
1) maksukohustuslase nõusolekul või taotlusel või
2) kui maksuotsuse on teinud asjad mittepädev haldusorgan või
3) kui maksuotsuse tegemine saavutati pettuse või ähvarduse teel või muid ebaseaduslikke viise kasutades või
4) haldusaktis olevate ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks või
5) muudel seadusega sätestatud juhtudel, va haldusmenetluse seaduse 4. peatüki 4. jaos sätestatud juhtudel. §101 (1)

Mitme päeva jooksul on maksuhaldur kohustatud täitma maksu tagastusnõude?
60 päeva jooksul taotluse saamise päevas arvates, kui ei ole sätestatud teist tähtaega. §106 (1)

Millistel juhtudel on õigus tagastusnõude tähtaega peatada või pikendada?
Riiklike maksude maksuhalduril on õigus peatada käesoleva seaduse §-s 106 nimetatud tagastusnõude täitmine juhul, kui maksukohustuslase tegevuses on tuvastatud käesoleva seaduse või maksuseaduste rikkumise tunnuseid ning seoses rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust või väärteomenetlust. §107 (1)

Mis on maksuvõla ajatamine ja millistel tingimustel on võimalik maksuvõlga ajatada?
Maksuvõla ajatamine on see, kui makseraskustes maksukohustuslase ei pea maksma mingi aeg võlga, kui ta on selleks loa saanud. Tingimused: varaline seisund, majandusnäitajad , varasemad maksukohustuste täitmised, ajatamise otstarbekus, tagatise olemasolu. §111 (1);(2)

Millistel juhtudel maksuvõlg kustutakse?
Riiklike maksude maksuhaldur võib maksukohustuslase põhjendatud kirjalikul taotlusel kustutada tema maksuvõla, kui selle sissenõudmine on lootusetu või oleks ebaõiglane maksukohustuslasest mitteolenevate asjaolude, sealhulgas vääramatu jõu tõttu, samuti kui tulumaksuvõlg tekkis maksukohustuslase vara realiseerimisest kolmanda isiku võla tagatisena täitemenetluses või pankrotimenetluses. Maksuhalduril on õigus nõuda eelnimetatud asjaolude kindlaks tegemiseks vajalike dokumentide esitamist. Sellisel juhul võib maksuhaldur teha otsuse 30 päeva jooksul dokumentide esitamisest arvates. Maksuvõla kustutamisele laieneb käesoleva seaduse § 111 lõikes 5 sätestatu. §114 (3)

Kui suur on intressimäär maksuvõlalt?
Käesoleva seaduse §155 ja §116 sätestatud intressimäär on 0,06% päevas. §117 (1)

Millistel juhtudel intressi ei arvestata?
Intressi ei arvestata juhul, kui maksuhaldur andis haldusakti maksukohustuslase deklareeritud andmete alusel. §116 (1)

Mis on sundtäitmine ja kuidas seda rakendatakse?
Maksuhaldur on kohustatud sisse nõudma maksukohustuslase poolt tasumata maksuvõla. Maksuvõla sundtäitmine toimub käesolevas peatükis ning täitemenetlust reguleerivates õigusaktides sätestatud korras. Maksukohustuslase pankroti väljakuulutamise korral rahuldatakse maksuvõlad pankrotiseaduses sätestatud korras. §128 (1)

Millistel alustel on maksuhalduril õigus arestida maksukohustuslase pangakonto?
Maksuhalduril on õigus anda krediidiasutusele korraldus arestida võlgniku pangakonto või kanda tema pangakontolt raha üle selleks määratud kontole maksuvõla summa suuruses. §131 (1)

Kui pikk on vaide esitamise tähtaeg ja millised nõuded kehtivad vaidele?
Vaie haldusakti peale tuleb esitada 30 päeva jooksul, arvates haldusakti teatavaks tegemise või kättetoimetamise päevast. Vaie esitatakse kirjalikult. Vaides märgitakse:
1) haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
2) vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3) vaidlustatava haldusakti nimetus ja selle andmise kuupäev või toimingu aeg;
4) vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
5) põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
6) vaide esitaja selgelt väljendatud nõue;
7) vaide esitaja kinnitus selle kohta, et selles asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
8) vaidele lisatud dokumentide loetelu.
Vaidele kirjutab alla selle esitaja või tema esindaja. Vaidele lisatakse asjasse puutuvad dokumendid. §139 (1);(2);(3);(4)

Millised on maksurikkumiste eest kohaldatavad karistused?
Rahatrahvid ja arest . 15 peatükk.

Millistes määrades karistusi rakendatakse?
Füüsilisel isikul kuni 100, 200 või 300 trahviühikut või arrest, juriidilisel isikul rahatrahv kuni 32000 €.

Lae alla, et näha rohkem ▪ ▪ ▪

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2016-04-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti

38 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Janeli Põder Õppematerjali autor

1. Mida reguleerib MKS?
Maksukorralduse seadus reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. §1

2. Mis on maks?
Maks on seadusega või seaduse alusel avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tuli saamiseks maksumaksjale pandud rahaline kohustus. §2

3. Millised on riiklikud maksud?
Tulu-, sotsiaal-, maa-, hasartmängu-, käibe-, tolli-, aktsiisi- ja raskeveokimaks. §3 (2)

4. Kes on riiklike maksude haldur ja kes kohalike maksude maksuhaldur?
Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Kohalike maksude maksuhaldur on valla- või linnavalitsus. §5 (1);(2)

5. Kes on maksukohustuslane?
Maksumaksja, maksu kinnipidaja, muu isik, kes vastutab seaduse või lepingu alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja maksukohustuse eest. §6

6. Mida tähendab ettevõtte püsiv tegevuskoht?
Tähendab seda, et täielikult või osaliselt toimub mitteresidendi püsiv majandustegevus Eestis. §9

7. Millised on maksuhalduri ülesanded?
Kontrollida maksude arvestamise ja tasumise õigust. Arvestada ja määrata seadusega sätestatud juhtudel tasumisele kuuluv maksusumma ja intress. Nõuda sisse maksuvõlad. Kohaldada maksuseaduste rikkujate suhtes karistusi. Teostada järelvalvet töötamise registreerimise kohustuse täitmise üle. §10 (2)

8. Mis on uurimispõhimõte?
Maksuhaldur on maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustatud arvestama kõiki asjad tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusi. §11 (1)

haldur maksuhaldur sätestatu revisjon maksusumma haldusakt asjaolud maksuvõlg maksja vaide

Sarnased õppematerjalid

docx

Maksukorralduse seadus (MKS)

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? MKS reguleerib riigi maksusüsteemi ning selle põhjal teostatakse seadusliku maksu maksmise korda. 2. Mis on maks? Maks on seadusega maksumaksjale pandud kohustus, mis kuulub täitmisele, seadusega ettenähtud korras, suuruses ja tähtaegadel. 3. Millised on riiklikud maksud? Riiklikud maksud on: 1) tulumaks; 2) sotsiaalmaks; 3) maamaks; 4) hasartmängumaks; 5) käibemaks; 6) tollimaks; 7) aktsiisid; 8) raskeveokimaks. 4

Maksundus

pdf

Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses

Maksukorralduse seadus (MKS) 1. Mida reguleerib MKS? Maksukorralduse seadus reguleerib maksuhalduri ja maksukohustuslase õigused, kohustused ja vastutuse, maksumenetluse korra ning maksuvaidluste lahendamise korra. (MKS § 1 lg 1). 2. Mis on maks? Maks on seadusega või seaduse alusel valla- või linnavolikogu määrusega riigi või kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslike ülesannete täitmiseks või selleks vajaliku tulu saamiseks maksumaksjale pandud ühekordne või perioodiline rahaline kohustus, mis

Majandus

docx

Maksuhalduri ja maksukohustlase õigused ja kohustused.

(kinnipidamiskohustus) Maksukohustuslase kohustus tasuda intress, sunniraha või asendustäitmise kulud (kõrvalkohustus). Maksukohustuslane on kohustatud maksuhaldurile teatama kõik talle teadaolevad asjaolud, mis omavad või võivad omada maksustamise seisukohast tähendust. Maksukohustuslane peab arvestust maksustamise seisukohast tähendust omavate asjaolude kohta, annab seletusi, esitab deklaratsioone ja muid tõendeid ning säilitab neid seadusega ettenähtud tähtaja jooksul. Kui seadus sätestab tõendi kohustusliku liigi, saab maksukohustuslane kasutada tõendamisel ainult seda liiki tõendit. Maksukohustuslane ei või takistada maksuhaldurit menetlustoimingute sooritamisel. Maksukohustuslane peab raamatupidamisarvestust raamatupidamise seaduses sätestatud juhtudel ja korras. Maksukohustuslane on kohustatud säilitama tehingute ja väljamaksetega seotud ning muid maksustamise seisukohast tähendust omavaid dokumente vähemalt

Maksuõigus ja maksumenetlus

doc

Maksunduse loengumaterjal II 2014

MAKSUNDUSE LOENGUMATERJAL II OSA Koostas: VIKTOR ARHIPOV TALLINN 2014 1 MAKSUKORRALDUSE SEADUS Maksuõigus koosneb normidest, mis reguleerivad riiklike ja kohalike maksude kehtestamist, määramist ja sissenõudmist. Maksuõigus kuulub avaliku õiguse hulka. Tegemist on haldusõiguse ühe osaga. Seetõttu rakendatakse maksuõiguses kõiki haldusõiguse ja –menetluse üldpõhimõtteid. Maksuõigussuhtest tekivad peamiselt rahalised nõuded ja kohustused. Mitterahalistel kohustustel on vaid abistav iseloom ja need

Maksundus

doc

Maksundus II

Väljavõte mingi mahukama dokumendi osa. Ärakiri puuduvad originaali pitsat ja allkiri. Koopia nähtavad originaali pitsat ja allkiri. * Maksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 50 krooni. * Maksuseaduse rikkumisega suures ulatuses on tegemist kui selle tulemusel jäi maksuna maksmata 100 000 ja enam krooni (ilma intressita). Maksuseaduse rikkumine võib seisneda: 1. tulude varjamises, nt. Ei esitata tuludeklaratsiooni, kui seadus seda nõuab; 2. või esitatakse tulude vähendamiseks fiktiivseid või võltsituid dokumente. Võltsitud algdokument on seadusevastaselt muudetud; Fiktiivne - on koostatud ilma majandustoiminguta. 3. kui aruande perioodil tegutsenud ettevõte ei korralda raamatupidamisarvestust ega koosta deklaratsioone. * Tulude varjamist loetakse tahtlikuks, kui sellega kaasneb raamatupidamisdokumentide

Maksundus

docx

Maksundus test nr 3

1. Maksuhalduri ametnikul on õigus vatluse läbiviimiseks siseneda ettevõtte tööajal või üldisel tööajal ehitesse ja ruumidesse , kus toimu malsukohustuslase majandus või kutsetegevus- tõene, väär 2. Revisioni eesmärk on välja selgitada kõik revidentitava maksukohustusega seotud asjaolud, sealhulgas maksukohustuse suurendavad, mitte vähendavad asjaolud-tõene, väär 3. Intressi arvestamise aegumisetähtaeg on .........aastat, arvates maksusumma või isikule tagastatud summa tasumise või tasuarvestamise päevast 4. Riiklike maksude maksuhalduril on õigus jääda tagastusõpe rahuldamata ja tasaarvestada see sama maksuhalduri poolt hallatavate maksukohustuslase rahaliste kohustustega , mille tasumise tähtpäev onsaabuvad või saabub enne tagastamise tähtpäeva saabumist. Tasaarvestamine toimub järgmises järjekorras · Rahatrahv · Intress · Maksusumma · Sunniraha · Asendutäitmise kulud 5. Maa hindamise jag

Maksud

doc

Maksundus

võimaldab säästa teatud ressursse, mida mõttetult kulutatakse. Säästetud ressursid võib omakorda suunata sotsiaalse abi tagamiseks. Maksusuhete elemendid. * iga maksusüsteemi oluline eeldus on tema korrastatus. Aluse selleks paneb maksude põhikomponentide elementide ühetaoline käsitlus kogu maksusüsteemis. * Maksukohustis on õigussuhe, mis tekib maksuseaduses ettenähtud teo koosseisu saabumisel, kehtiv maksusüsteem toimib vastavalt maksukorralduse seaduses esitatud üldpõhimõtetele. Elemendid: 1. maksupealkiri ehk nimetus. 2. maksusubjekt on maksusuhte kohustatud pool ehk võlgnik. Kohustatud subjektiks on maksukohuslane (mis on üldmõiste), kelleks võib olla maksumaksja, maksukinnipidaja ja kolmas isik, kes annab garantii. Maksuhaldur on õigustatud subjekt. Maksumaksja on isik, kes on kohustatud maksu maksma või isik, kes tegelikult maksu maksab. Maksukinnipidaja on isik, kes on

Maksundus

docx

Maksunduse KT nr 2

Maksunduse KT nr 2 1. Maksukohustuslane on 1. tulumaksu kinnipidaja 2. kolmas isik, kes vastavalt lepingule peab tasuma kellegi maksuvõla 3. maksumaksja 4. käibemaksu maksja 5. kohalik maksuhaldur 2. Maksuhalduri haldusaktid on 1. maksuotsus 2. maksu ettekirjutus 3. vastutusotsus 4. revisjoni protokoll 5. sundtäitimise hoiatus 3. Maksuhaldur võib maksumenetluses kasutada kaalutlemisõigust 1. abinõude valikul, kui see on seadusega kooskõlas 2. maksukohustuslase poolt ärakuulamisõiguse kasutamisel 3. kui maksukohustuslane soovib esitada tõendeid 4. maksuvõla ajatamisel 5. enammakse tagastamisel, kui maksukohustuslane ei aita menetlusele kaasa 4. Maksuseadusest tulenevad rahalised kohustused ja nõuded on 1. trahvid ja viivised 2. asendustäitmise kulud 3. enammakse tagasisaamise õigus 4. maksu kinnipidamiskohustus 5. maksuvõla ajatamise nõue 5. Menetlusosaliseks on maksumene

Majandus

Rohkem sarnaseid

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri

Kõik kommentaarid

Maksukorralduse seadus (MKS) (0)

Esitatud küsimused

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

Maksukorralduse seadus (MKS)

Küsimuste vastused maksukorralduse seaduse (MKS) kohta maksuarvestuses

Maksuhalduri ja maksukohustlase õigused ja kohustused.

Maksunduse loengumaterjal II 2014

Maksundus II

Maksundus test nr 3

Maksundus

Maksunduse KT nr 2

Kommentaarid (0)

Registreeri ja teeni 10 punkti

Registreeri ja teeni
10 punkti