Riigi ja haldusõiguse konspekt (1)

Riigi õiguse materjalid:
Põhiseaduslikud Institutsioonid

• Riigikogu – 101 liiget
  
• Vabariigi President – Hendrik Ilves
  
• Vabariigi Valitsus-Valitsuskoalitsiooni moodustasid kolm erakonda:
  Eesti Reformierakond
  Isamaa ja Res Publica Liit
  Sotsiaaldemokraatlik Erakond.
  

Kohus

Kohtuvõim on teistest võimudest ja nende mõjusfäärist eraldatud. Õigust mõistab ainult kohus, see tähendab, et lõppastmes otsustab vaidlusküsimuse kohus.
Teatud liiki asjades mõistavad õigust riigi või kohaliku omavalitsuse ametnikud. Näiteks väärteomenetluses, mille eest võib karistada rahatrahviga, on otsuse tegemise õigus ametnikul. Õigusemõistmise funktsiooni täidavad ka muud selleks loodud organid . Individuaalsete töövaidluste lahendamiseks on loodud töövaidluskomisjonid ja intellektuaalse omandiga seotud vaidluste lahendamiseks tööstusomandi apellatsioonikomisjon. Need organid on õigusemõistmise funktsioone täitvad haldusorganid, mis ei kuulu põhiseaduse kohaselt kohtusüsteemi. Riikliku kohtusüsteemi osaks pole ka kutseühenduste aukohtud.
 
Kohtusüsteem koosneb:

maakohtutest ning halduskohtutest;

ringkonnakohtutest;

Riigikohtust.
Kõik kohtuasjad algavad esimese astme kohtust ehk maa- või halduskohtust. Ringkonnakohus on teise astme kohus, mis vaatab läbi vaid esimese astme kohtu lahendeid. Kuna kõik kohtuasjad algavad maa- või halduskohtust, siis on menetlusosalisel võimalus kaevata kõrgemale kohtule kaks korda: esimese astme kohtu otsuse peale ringkonnakohtule ja teise astme kohtu otsuse peale Riigikohtule.
Maakohus arutab tsiviil-, kuriteo- ja väärteoasju ning halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikud vaidlused.
Riigikohus on ühtlasi põhiseadusliku järelevalve kohus, mis tähendab õigust kontrollida ka Riigikogu poolt vastuvõetud seaduste vastavust põhiseadusele ja tunnistada seadus kehtetuks, kui see on vastuolus põhiseaduse sätte ja mõttega.
Isikul on õigus omada kriminaal - ja väärteomenetluses kaitsjat ja muus kohtumenetluses esindajat. 
 
Kohtunikud
Kohtunik mõistab õigust kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Õiguste ja vabaduste tagamiseks on oluline, et otsust langetades ei kuuletuks kohtunik täidesaatva võimu ja üksikisiku tahtele, vaid seadusele, mida kohaldatakse kõigi kodanike suhtes ühteviisi.
Kohtunikud nimetatakse ametisse eluaegsetena ning seda asjaolu loetakse kohtuniku sõltumatuse üheks põhitagatiseks.
Esimese ja teise astme kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President  Riigikohtu ettepanekul. Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul.
 
Riiklik süüdistaja
Riikliku süüdistuse esindamine kuulub prokuratuuri ülesannete hulka. Prokuratuuri ülesanded, prokuratuuri korraldus ja prokuröriteenistus on reguleeritud Prokuratuuriseadusega. Riiklikku süüdistust esindab prokuratuur üksnes kuriteoasjade arutamisel kohtumenetluses. Väärteomenetluses prokuratuur ei osale.

Eesti Pank Eesti Panga olemus ja roll

Eesti Pank on Eesti Vabariigi keskpank, kes hoiab käigus Eesti rahasüsteemi ehk teostab riigi rahapoliitikat.
Eesti Panga missioon on tagada hinnastabiilsus Eestis. Stabiilne hinnatase annab nii ettevõtetele kui tavakodanikele kindlustunde - nad võivad oma säästmis-, tarbimis- ja investeerimiskäitumise pikaks ajaks ette plaanida. Raha stabiilsus on ühiskonna pikaajalise eduka majandusarengu alus.
Oma missiooni elluviimiseks täidab Eesti Pank järgmisi põhiülesandeid:
1) osaleb riigi majanduspoliitikas - see tähendab iseseisva rahapoliitika teostamist, valitsuse nõustamist ja rahvusvahelist koostööd;
2) hoolitseb finantsstabiilsuse eest Eestis - see tähendab finantssektori poliitika kujundamist ning usaldusväärsete ja hästitoimivate maksesüsteemide käigushoidmist;
3) korraldab sularaharinglust Eestis;
4) valmistub saama üheks Euroopa kooskõlastatud majanduspoliitika ja ühtse rahapoliitika võrdväärseks kujundajaks teiste euroala keskpankade seas.
Eesti Pank on sõltumatu põhiseaduslik institutsioon , kes ei allu valitsusele ega ühelegi teisele täidesaatvale riigivõimuasutusele. Eesti Pank ei vastuta riigi varaliste kohustuste eest, samuti ei vastuta riik panga varaliste kohustuste eest. Panga kõrgeimasse organisse - nõukokku - ei või kuuluda valitsuse liikmed. See tagab keskpangale parimad võimalused raha- ja finantsstabiilsuse tagamiseks.
Keskpanga sõltumatus on iga hinnastabiilsuse tagamist esmatähtsaks hindava rahasüsteemi lahutamatu osa. Samas eeldab kaasaegne demokraatlik ühiskonnakorraldus igalt avalikke ülesandeid täitvalt institutsioonilt aruandmist oma tegevuse kohta.
Riigikontroll
Riigikontroll on maksumaksja huvides ja palgal tegutsev audiitor , kelle ülesandeks on uurida, kuidas riik ja omavalitsused on maksumaksja raha kulutanud ning mida selle eest talle pakkunud.
Riigikontrolli töötulemused on eelkõige suunatud Riigikogule, valitsusele ja avalikkusele.
Riigikontrolli pädevuses pole kedagi karistada; samuti ei teosta ta ise võimu, vaid abistab ettepanekuid tehes neid, kes otsuseid vastu võtavad.
Et Riigikogu ja valitsus saaksid Riigikontrolli sõltumatut analüüsi ja ettepanekuid kasutades avaliku sektori raha paremini kasutada ja riiki tulemuslikumalt juhtida, teeb Riigikontroll kaht liiki auditeid:
finantsauditeid
tulemusauditeid Riigikontrolli juhib riigikontrolör, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. Riigikontrolöri volituste kestus on viis aastat. 
Õiguskantsler
Õiguskantsleri ülesandeks on põhiseaduslikkuse järelevalve ning avalikke ülesandeid täitvate asutuste kontrollimine isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamiseks ehk ombudsmani ülesanded.
Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks. 12. veebruaril 2008 nimetati Riigikogu poolt õiguskantsleriks Indrek Teder , kes andis ametivande ja astus õiguskantsleri ametisse 10. märtsil 2008.
Õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik . Õiguskantsleri õigusliku seisundi ja tema kantselei töökorralduse sätestab õiguskantsleri seadus.
Igaühel on õigus pöörduda õiguskantsleri poole riigiasutuste tegevuse, seal hulgas isikute põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks. Õiguskantsleril on õigus alustada ka omal algatusel menetlust põhiseaduslike õiguste ja vabaduste tagamise kontrollimiseks eelnevalt laekunud teabe alusel (nt ajakirjanduses kajastatu).
Õiguskantsler ei menetle avaldust, kui avalduse aluseks olevas asjas on jõustunud kohtuotsus või samaaegselt toimub kohtueelne kaebemenetlus või kohtumenetlus .
Kui õiguskantsler leiab, et isiku põhiseaduslikke õigusi või vabadusi on rikutud, teeb ta rikkumises süüdi olevale asutusele (ametiisikule) ettepaneku rikkumine kõrvaldada ning rakendada meetmeid samasuguste õigusrikkumiste vältimiseks.
Kui õiguskantsler leiab, et õigustloov akt täielikult või osaliselt ei vasta Eesti Vabariigi põhiseadusele või kõrgemal seisvale õigustloovale aktile, teeb ta akti vastu võtnud organile põhjendatud ettepaneku viia akt või selle säte kooskõlla põhiseaduse või seadusega.
Õiguskantsler esitab Riigikogule sügisistungijärgu täiskogu kolmandal töönädalal ülevaate seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohalike omavalitsuste õigustloovate aktide kooskõlast põhiseaduse ja seadustega. Ühelt poolt on see õiguskantsleri aruanne parlamendile oma põhiülesannete täitmise kohta eelneva 12 kuu jooksul. Teiselt poolt võimaldab ülevaate esitamine õiguskantsleril juhtida Riigikogu tähelepanu põhiseaduse rakendamisel ilmnenud kitsaskohtadele ja õigusprobleemidele, millega ta on kokku puutunud.
Kohalik omavalitsus
Omavalitsused
Linnavalitsused  | Vallavalitsused  | Omavalitsusliidud  |
Kohalikul omavalitsusel on õigus lahendada kõiki kohaliku elu küsimusi, mis tähendab, et riik ei tohi otsustamist endale võtta. Kohaliku elu küsimused peavad seonduma kogukonna liikmete ühiselu ja ühiste huvidega kohaliku omavalitsuse territooriumil.
Kohaliku omavalitsuse üksused on vallad ja linnad.
Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Volikogul on õigus seaduse piires ja kohalike elanike huvides otsustada iga kohaliku omavalitsuse pädevusse kuuluvat küsimust.
Kohalikul omavalitsusel on iseseisev eelarve ning õigus kehtestada ja koguda makse. Kohaliku eelarve iseseisvuse printsiip ei tähenda keeldu riigieelarvest kohaliku omavalitsuse üksustele eraldiste tegemisele. Vastupidi, väiksemate rahaliste vahenditega valdade ja linnade kaitseks on vaja rakendada teatud rahalise ühtlustamise mehhanisme või analoogilisi meetmeid, et tasandada potentsiaalsete finantsallikate ja kulutuste ebaühtlast jagunemist.
Riik ja kohalik omavalitsus on omavahel territoriaalses seoses, kuna omavalitsus rajaneb riigi territooriumi haldusjaotusel. Eesti haldusterritoriaalse korralduse muutmise alused ja korra sätestab Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus.
Kohaliku omavalitsusel on õigus moodustada teiste kohalike omavalitsustega liite ja ühisasutusi. Sellise koostöö kaudu aidatakse kaasa valdade ja linnade arengule ja võimaldab nende ühishuvide efektiivsemat esindamist ja kaitset avaliku võimu eri tasanditel.

Põhiseadus

Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis on loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel ja välja kuulutatud 1918. aasta 24. veebruaril, mis on rajatud vabadusele, õiglusele ja õigusele, mis on kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade – võttis Eesti rahvas 1938. aastal jõustunud põhiseaduse § 1 alusel 1992. aasta 28. juuni rahvahääletusel vastu järgmise põhiseaduse.

Vabariigi Valitsus

Ministeeriumid
Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Täidesaatva riigivõimu mõistesse kuulub ka piiratud ulatusega õigusloome ja õigusemõistmine. Seaduste rakendamiseks, on neid sageli vaja täpsustada või konkretiseerida. Seda tehakse Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrusega. Täidesaatev võim jaguneb kahe funktsiooni vahel, milleks on valitsemine ja haldus. Vabariigi Valitsusele kuulub koordineerimis- ja järelevalvefunktsioon täidesaatva riigivõimu asutuste üle. Vabariigi Valitsuse töökorraldus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduses.
Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid . Põhiseadus ei sätesta Vabariigi Valitsuse liikmete arvu. Valitsuse liikmete kõige suurem võimalik arv on Vabariigi Valitsuse seaduse järgi 15. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Ministeeriumi juhtivaid ministreid on 12. Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni 2 portfellita ministrit. Portfellita ministrite ülesanded määratakse kindlaks peaministri korraldusega. Portfelliga ministrite ülesanded ja pädevuse määrab kindlaks Vabariigi Valitsuse seadus.
Valitsuse moodustamine
Kui valitsus on tagasi astunud , siis peab Vabariigi President 14 päeva jooksul määrama peaministri kandidaadi, kellele ta teeb ülesandeks uue valitsuse moodustamise. Põhiseadus ei sätesta, millest lähtudes peab Vabariigi President peaministri kandidaadi valima. Parlamentaarse riigi tavade järgi peaks ta  kandidaadiks esitama valimistel kõige rohkem mandaate saanud erakonna liidri või äärmisel juhul valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet kindlalt deklareerinud erakondadest enim mandaate saanud erakonna liidri.
Valitsus astub ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Ametivande andmise hetkest tekivad uuel valitsusel volitused ja lõpevad tagasi astunud valitsuse volitused.Vabariigi Valitsuse liikmed ei tohi olla üheski muus riigiametis ega kuuluda tulundusettevõtte juhatusse või nõukogusse. Vabariigi Valitsuse seadus keelab neil olla ka kohaliku omavalitsuse ametis ja tegutseda ettevõtjana või töötada teisel tasustataval ametikohal. Ainsa erandina võib valitsuse liige olla teaduslikul või pedagoogilisel tööl.
Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel Riigikogu liige, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda sama koosseisu Riigikogu liikme kohale. Kui isik oli Vabariigi Valitsuse liikmeks nimetamisel riigiteenistuses, siis on tal valitsuse liikme kohalt vabastamisel õigus asuda oma endisele või samalaadsele teenistuskohale.
Ministeeriumide moodustamine 
Valitsemisalade korraldamiseks moodustatakse seaduse alusel vastavad ministeeriumid. Igale ministeeriumile nähakse ette teatud haldustegevuse valdkond ja see sisaldab ka valitsemisfunktsioonide täitmist, mis on seotud eelkõige ministri kui valitsuse liikme ülesannetega.
Ministeeriumi juhib minister, kes täidab topeltfunktsiooni: ta on Vabariigi Valitsuse liige, kelle põhiülesandeks on riigi poliitiline juhtimine, ning samal ajal juhib ta iseseisvalt ministeeriumi ja täidab haldusfunktsiooni (seaduste rakendamine ja täitev-korraldav tegevus). Ministrit saab asendada üksnes teine minister. Ministri asendamine toimub peaministri korralduse alusel, mis avaldatakse Riigi Teataja Lisas.
Riigikantselei
Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on valitsuse teenindamine – valitsuse ja peaministri asjaajamise korraldamine ja tehniline teenindamine. Riigikantseleid juhib riigisekretär, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist peaminister. Riigisekretär ei ole poliitiline ametnik ning tema  ametiaeg ei sõltu valitsuste vahetumisest.
Peamine allikas: Eesti Vabariigi põhiseadus: kommenteeritud väljaanne (Tallinn 2002)

Seadusandlus

Seadusi võetakse vastu põhiseaduslikke protseduure järgides.
Seaduse algatamise õigus on:

Riigikogu liikmel;

Riigikogu fraktsioonil;

Riigikogu komisjonil;

Vabariigi Valitsusel;

Vabariigi Presidendil põhiseaduse muutmiseks;
Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu.
Riigikogus vastuvõetavate seaduste vastuvõtmise korra sätestab Riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Rahvahääletusel seaduste vastuvõtmist reguleerib Rahvahääletuse seadus. Põhiseaduse muutmist reguleerib Eesti Vabariigi põhiseadus.
Seaduse eelnõu kuni vastuvõtmiseni
Algatatav seaduseelnõu antakse Riigikogus koos seletuskirja ja muude vajalike lisadega istungi juhatajale . Riigikogu juhatus teeb 3 päeva jooksul otsuse, kas võtta eelnõu menetlusse. Menetlusse võetud eelnõule määratakse juhtivkomisjon . Nii eelnõu menetlusse võtmise kui ka tagastamise otsuse teeb istungi juhataja teatavaks Riigikogu istungil. Seaduse vastuvõtmiseks tuleb seaduseelnõu Riigikogus üldjuhul arutada vähemalt kahel lugemisel.
Esimene lugemine seisneb selles, et kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Peale esimest lugemist otsustatakse, kas saata eelnõu teisele lugemisele või arvatakse eelnõu menetlusest välja. Kui eelnõu läheb teisele lugemisele, siis antakse kirjalike muudatusettepanekute esitamise tähtaeg. Muudatusettepanekute tegemise õigus on Riigikogu liikmel, fraktsioonidel ja komisjonidel.
Teiseks lugemiseks arutab juhtivkomisjon läbi laekunud muudatusettepanekud ja kannab eelnõu teksti need muudatusettepanekud, millega ta nõustub. Peale selle koostab juhtivkomisjon muudatusettepanekute loetelu . Eelnõu uus redaktsioon ja muutmisettepanekute loetelu jagatakse kõigile Riigikogu liikmetele .
Teisel lugemisel kuulatakse ära eelnõu algataja ettekanne ja juhtivkomisjoni kaasettekanne. Ettekannetes selgitatakse esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga tehtud tööd. Riigikogu liikmed võivad esitada ettekandjatele küsimusi. Järgnevad Riigikogu liikmete, fraktsioonide ja komisjonide esindajate sõnavõtud. Seejärel toimub muudatusettepanekute hääletamine. Järgneb eelnõu lõpphääletus, mille käigus hääletatakse eelnõu tervikuna.
Enne lõpphääletust võib teist lugemist katkestada uute muudatusettepanekute tegemiseks. Teist lugemist on võimalik korduvalt katkestada. Enne lõpphääletust võidakse teha ka ettepanek saata eelnõu kolmandale lugemisele. Enne kolmandat lugemist töötatakse eelnõuga samuti nagu teise lugemise eel. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandale lugemisele saadetud eelnõusse võib muudatusettepanekuid teha üksnes fraktsioon või alatine komisjon . 
Kolmas lugemine toimub analoogselt teise lugemisega. Oluline erinevus seisneb selles, et kolmandal lugemisel tohib eelnõu kohta sõna võtta üksnes fraktsiooni või komisjoni selleks volitatud esindaja.
Eelnõu algatajal on õigus võtta eelnõu tagasi Riigikogus menetlemise igal etapil. Sellega saab eelnõu algataja vältida sellise eelnõu vastuvõtmist, millesse tehtud muudatustega ta ei nõustu.
Vastuvõetud seadusele kirjutab alla Riigikogu esimees ning seejärel esitab Riigikogu Kantselei seaduse väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendile .
Seaduse eelnõu Riigikogu koosseisu vahetumise korral 
Kui Riigikogu koosseisu volitused lõpevad, siis langevad Riigikogu menetlusest välja kõik eelnõud, mida koosseis ei jõudnud lõpuni menetleda. Eelnõu algatanud Riigikogu liige ei pruugi olla enam uue koosseisus , eelnõu algatanud Vabariigi Valitsuse asemel on aga uus valitsus ja uus Riigikogu koosseis pole kursis eelnõuga eelnevalt tehtud tööga.
Riigikogul on õigus panna seaduseelnõu rahvahääletusele. Rahva otsus tehakse hääletamisest osavõtnute häälteenamusega. Seega ei ole oluline osavõtnute arv. Vabariigi President peab vastuvõetud seaduse välja kuulutama. Kui seaduseelnõu jääb rahvahääletusel poolthäälte enamuseta, on see aluseks Riigikogu erakorraliste valimiste väljakuulutamiseks Vabariigi Presidendi poolt.
Seaduse jõustumine 
Vastuvõetud seaduse jõustumisele peab eelnema seaduse väljakuulutamine Vabariigi Presidendi poolt. Kui Vabariigi President kuulutab seaduse välja, siis avaldatakse seadus Riigi Teatajas. Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või taotleb Riigikohtult seaduse põhiseaduslikkuse kontrollimist. Kui Riigikohus rahuldab Vabariigi President taotluse, siis jääb seadus jõustumata. Kui Riigikohus jätab taotluse rahuldamata, siis peab Vabariigi President seaduse välja kuulutama.
Seadus jõustub kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses ei sätestata teist tähtaega.
Põhiseaduse muutmine
Õigus algatada põhiseaduse muutmist on vähemalt viiendikul Riigikogu koosseisust ja Vabariigi Presidendil. Põhiseaduse I peatükki „Üldsätted“ ja XV peatükki „Põhiseaduse muutmine“ saab muuta ainult rahvahääletusega. Põhiseadust saab muuta seadusega, mis on vastu võetud:

rahvahääletusel;

Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt;

Riigikogu poolt kiireloomulisena.

Rahandus ja riigieelarve

Raha on riigi poolt kehtestatud ja tunnustatud maksevahend. Kolm peamist raha funktsiooni on vahetus- ja maksevahendi funktsioon, väärtuse säilitamise funktsioon ning kaupade ja teenuste väärtuse etaloni funktsioon. Raharinglus võib toimuda sularahakäibena, pangaülekannetena, tšekkide väljastamisena ja elektrooniliste maksevahendite kaudu. Eesti Vabariigis on ainsaks seaduslikuks maksevahendiks Eesti kroon.
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Riiklikku finantsjärelevalvet teostab Finantsinspektsioon. Finantsinspektsioon on autonoomse pädevusega ja oma eelarvega Eesti Panga juures asuv asutus. Finantsinspektsioon teostab riiklikku järelevalvet Eestis tegevusloa alusel tegutsevate pankade, kindlustusseltside, kindlustusvahendajate, investeerimisühingute, fondivalitsejate ja väärtpaberituru üle.
 
Riigieelarve
Riigieelarvet võib käsitada riigi majandusplaanina eelolevaks aastaks. Riigieelarve vastu võtmine on Riigikogu ülesanne. Riigieelarvet menetletakse nagu seadust, mille eelnõu saab algatada vaid Vabariigi Valitsus. Riigieelarve vastuvõtmise teel annab seadusandlik võim täidesaatvale võimule loa riigi raha kulutamiseks, kontrollides sellega valitsuse tegevust ja seades sellele piirid. Eesti praktika kohaselt võetakse ühe seadusena vastu nii konkreetse aasta riigieelarve kui ka eelarve rakendamiseks vajalikud õigusnormid (näiteks kohalikesse eelarvetesse makstava toetuse arvutamise valem, lastetoetuse määr jne). Riigieelarve võetakse vastu iga aasta kohta. Valitsus on kohustatud esitama riigieelarve projekti Riigikogule vähemalt kolm kuud enne eelarveaasta algust ( hiljemalt 1.oktoobriks).
Kui valitsus soovib teha kulutusi, mida riigieelarves ei ole ette nähtud või suurendada riigieelarve kulusid , tuleb võtta vastu lisaeelarve. Riigieelarve muutmisega on tegemist siis, kui eelarve kulusid soovitakse ümber paigutada nii, et tulude ja kulude kogumaht ei muutu.
Riigieelarve koostamise ja vastuvõtmise sätestab Riigieelarve seadus. Riigieelarve eelnõu koostamist koordineerib Rahandusministeerium. Ministeeriumid koostavad igal aastal koos valitsemisala eelarve projektiga valitsemisala tegevus- ja majandusarengu kava ning investeeringute kava vähemalt kolme järgmise eelarveaasta kohta. Sellele järgnevad eelarveprojekti läbirääkimised Rahandusministeeriumi ja vastava ministeeriumi või põhiseadusliku institutsiooni vahel. Lahkarvamused lahendatakse Vabariigi Valitsuses. Lõpliku eelarveprojekti kinnitab Vabariigi Valitsus. Koos riigieelarve eelnõuga esitatakse Riigikogule ülevaade riigi majanduse olukorrast ja Vabariigi Valitsuse põhieesmärkidest ning riigieelarve eelnõu seletuskiri. Riigieelarve menetlemine Riigikogus toimub vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Välissuhted ja välislepingud

Välissuhtlemine
Eesti suhtlemist teiste rahvusvahelise õiguse subjektiga nimetatakse välissuhtlemiseks. Välissuhtlemine võib toimuda nii Eesti osalemisena rahvusvahelises õigusloomes kui ka igapäevase operatiivse tegevusena riikidevaheliste suhete korraldamisel läbirääkimiste ja kirjavahetuse teel.
Välissuhtlemise korraldamist reguleerivateks eriseadusteks on:

välissuhtlemisseadus, mis käsitleb välissuhtlemise korda, siseriiklike välissuhtlemise organite pädevust, välisesinduste ülesandeid ja juhtimist, välislepingute sõlmimist, jõustamist, täitmist ja denonsseerimist;

välisteenistuse seadus, mis käsitleb riigiteenistust diplomaatilisel ametikohal välisesindustes, nende koosseisude ametiastmeid, diplomaatilisi au- ja teenistusastmeid, välisteenistusse võtmise nõudeid ja korda, diplomaadi õigusi, kohustusi ja sotsiaalseid tagatisi ;

konsulaarseadus, mis käsitleb konsulaarasutuste tegevust välismaal;

rahvusvahelise sanktsiooni seadus, mis reguleerib rahvusvahelise sanktsiooni siseriiklikku rakendamist;

rahvusvahelise sõjalise koostöö seadus, mis käsitleb Eesti Vabariigi kaitseväe kasutamist välismaal ja välisriigi relvajõudude ajutise viibimise võimaldamist Eesti Vabariigi territooriumil.
Välissuhtlemist korraldavad välissuhtlemise organid - Riigikogu, Vabariigi President, Vabariigi Valitsus, Välisministeerium ja muud ministeeriumid oma valitsemisala piirides.
Välissuhtlemist reguleerivad ka rahvusvahelise õiguse põhimõtted ja normid. Vastavad rahvusvahelise õiguse normid muutuvad Eesti õigussüsteemi normideks rahvusvahelise lepingutega ühinemise või nende ratifitseerimise teel.
Välislepingud
Välislepinguid sõlmib Vabariigi Valitsus ja esitab ratifitseerimist nõudvad lepingud Riigikogule. Ratifitseerimine tähendab rahvusvahelist akti, mille vahendusel riik väljendab oma nõusolekut selle kohta, et leping on talle kohustuslik. Ratifitseerimine ei saa olla tingimuslik, ega ole kohustuslik. Siiski loetakse heaks tavaks, et riigid peaksid hoiduma alla kirjutamast lepingutele, mida nad ei kavatse ratifitseerida.
Rahvusvahelise lepingu denonsseerimine tähendab rahvusvahelise lepingu ülesütlemist, tühistamist või sellest väljumist. Selle aktiga vabastab riik ennast rahvusvahelisest lepingust tulenevatest kohustustest.
Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib Eesti Vabariigi lepingud:

mis muudavad riigipiire;

mille rakendamiseks on tarvis Eesti seaduste vastvõtmist, muutmist või tühistamist;

mille kohaselt Eesti Vabariik ühineb rahvusvaheliste organisatsioonide või liitudega;

millega Eesti Vabariik võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi;

milles ratifitseerimine on ette nähtud. 
Riigikogu ratifitseerib lepinguid seadusega ning ratifitseerimise seadus avaldatakse Riigi Teatajas. Eesti riigipiire muutvate lepingute ratifitseerimiseks on nõutav Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline häälteenamus. Riigipiiri mõiste, riigipiiri asukoha määramise ja tähistamise ning piirimärkide hooldamise korra ja piirirežiimi sätestab riigipiiri seadus.
Eesti Vabariik ei sõlmi välislepinguid, mis on vastuolus põhiseadusega. Välisleping võib olla vastuolus sama küsimust reguleeriva Eesti õigusaktiga ning sel juhul juhindutakse välislepingust.

Riigikaitse

Riiki kaitsevad Eesti kodanikud üldise põhiseadusliku kohustuse alusel. Riigikaitse ei tähenda vaid sõjategevuses osalemist. Peamised kohustused kaitseväeteenistuse kõrval on riigikaitseliste sundkoormiste seaduse alusel pandud töö- ja veokohustus. Kaitseväeteenistuskohustus hõlmab väljaõppekohustuse ning kohustuse asuda sõjaseisukorra ajal mobilisatsioonikava alusel kaitseväeteenistusse sõjapidamiseks.
Veendumustest sõltumata on kõik Eesti kodanikud kohustatud kaitsma riigi iseseisvust. Kaitseväeteenistuse alternatiiviks loodud asendusteenistus on võimalus mitte tegutseda teiste inimeste tapmisele kaasa aitaval viisil. Võimalik on näiteks asendusteenistujaid kasutada sõja korral tagalas ning rahuajal anda vastav väljaõpe. Kaitseväe- ja asendusteenistuse korra sätestavad kaitseväeteenistuse seadus, kaitseväe distsiplinaarseadus ning Kaitseliidu osas Kaitseliidu seadus.
Riigikaitse korralduse sätestavad rahuaja riigikaitse seadus ja sõjaaja riigikaitse seadus.
Kaitsevägi 
Kaitsevägi on rahuaja riigikaitse seaduse alusel Vabariigi Valitsuse alluvuses ja Kaitseministeeriumi valitsemisalas olev sõjaväeliselt korraldatud täidesaatva riigivõimu asutus.
Tegevteenistuses olev isik ei tohi olla muus valitavas ega nimetatavas ametis ega osa võtta ühegi erakonna tegevusest. Eesmärk on tagada kaitseväelase erapooletus. Piirang puudutab vaid lepingulises tegevteenistuses olevaid isikuid, mitte ajateenijaid.
Kaitseliit
Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ning sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorgan.
Riigikaitse juhtimine
Eesti kaitseväge ja riigikaitseorganisatsioone juhib rahuajal kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe ülemjuhataja. Kaitseväe ülemjuhataja nimetatakse ametisse vaid sõjaseisukorra ajaks. Kaitseväe juhataja ja ülemjuhataja nimetab ametisse ja vabastab ametist Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul.
Riigikaitse kõrgeimaks juhiks on Vabariigi President. Vabariigi Presidendi juures on nõuandva organina Riigikaitse Nõukogu, kelle koosseisu ja ülesanded on sätestatud rahuaja riigikaitse seaduses ja sõjaaja riigikaitse seaduses.
Riigikaitse igapäevane juhtimine toimub Vabariigi Valitsuse ja Kaitseministeeriumi kaudu, mille valitsemisalasse Kaitsevägi ja Kaitseliit kuuluvad.