1. Sadama asukoht Lübeck on linn Saksamaal Schleswig-Holsteini liidumaal. Asub Läänemere Lüübeki lahe kaldal. Kesklinn asub 15 km kaugusel merest, Trave jõe kaldal. Pilt 1. Lüübek Pilt 2. Lüübeki sadam 2. Sadamast Lübecker Hafen-Gesellschaft mbH (LHG) on Saksamaa suurim sadama operaator balti merel. LHG ei paku mitte ainult head vee-ja sisemaa ühendust, vaid ka asjatundlikut teenindust ja parimat varustust, et saavutada kliendi optimaalne rahuolu vastavalt nende nõudmistele. LHG Grupp ei paku mitte ainult suurepärast kauba käitlemist sadamas, vaid lisaks ka erinevaid teenuseid transpordiahelas. Alates ekspedeerimisest, kombineeritud transpordist,
Tallinna Niguliste kirik Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik. See on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Kiriku altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 14781481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on laiusega avatud tiibadega 6,3 m ja kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Arhitektuur ja ehitamine Kirik rajati algkujul 1230. aastal Ojamaalt saabunud saksa kaupmeeste asula keskusena. Siis ei
vastased. Kuna Rootsil siinmail ainult üks linn Tallinn oli püüdid ta saada rohkem linnu ja losse enda valdustesse, ka neid mis olid Poola kuninga ja endise heermeistri jagu. Puhkes sõda Rootsi, Poola ja heermeistri vahel. Sellel ajal said moskviidid rahumeeli endid kindlustada. Neil oli sihiks, et kui nn. võimumehed ära vasivad siis saavad moskviidid ka oma tulu sellest. Kuningas Erik soetas oma vaenlaseks ka Lüübeki linna, mille laadungeid ta tavatses ära võtta kui Lüübeki laevad Narvast tulid. Teiseks sai Taani kuningas Frederick II . Tekkis kauaaegne sõda Taani ja Rootsi vahel. Sellel ajal kannatas Rootsi riik suurt kahju. Poolakad pidasid läbirääkimise Riiaga. Poola tahtis, et Rooma riik mille ustavuses riiakad algusest peale oli olnud neid vabaks annaks. Neil ei läinud see aga korda. Aastal 1561 suri Tallinnas üle 2000 Rootsi sõduri. Nad haigestusid ebaharilikku taudi, millesse linna elanikud ja muud kohalikud ei haigestunud
2.2. Olulisemad linnaõiguse perekonnad Frankfurti perekond Lübecki perekond (levib just rannikulinnades) Viini perekond Magdeburgi perekond Uue linna asutamisega võeti üle mõne varasema linna õigus, millega emalinn muutus ühtlasi kõrgemaks instantsiks kohtuasjades. Nii tekkisid ema- ja tütarlinnadest linnaõiguse perekonnad, kusjuures viimased võisid oma õiguse jälle teistele edasi anda tuntuimad on Lüübeki õiguse linnad, mis asusid peamiselt Läänemere piirkonnas ida-alade koloniseerimisest sündinud linnad kasutasid põhiliselt Magdeburgi linnaõigust Riia õigus (Hamburgist pärit) Kulmi õigus Brandenburgi õigus Neumarkt-Magdeburgi õigus Lõuna-Saksa linnaõigus 2.3. Linnaõiguse reformatsioon Rooma õiguse retseptsioon. 3. Lüübeki linnaõigus 3.1. Lüübeki linnaõiguse teke
Tallinna Linnamuuseumi külastus 1. 1) Ehisnaela pea 16. sajandist. Selle valisin, sest keskajal hakkas arenema käsitöö.Minumeelest on see naelapea erakordne sellepoolest, et isegi tänapäeval on sellist raske teha ja välja mõelda ning see on võrdlemisi hästi säilinud. 2) Tallinna linnaarhiivis säilinud Taani kuninga Erik Klippingi ja tema ema Margareta poolt Tallinnale 1282. aastal annetatud Lüübeki õiguse koodeksi esilehekülje koopia. Valisin selle koopia, sest keskajal anti välja ja võeti tallinnas kasutusele Lüübeki Linnaõigus. Tänu sellele arenes Tallinn suurel määral. Mulle meeldivad ka keskaegsed kirjutased ja illustratsioonid. 3) ''Karjaallika veekogumise pesa''(nii on kirjas vastuvõtudokumentides), ehk tegelikult tinast sõel, mis paiknes Karjaallikas vett linna poole juhtiva torustiku alguses. Valisin sõela selle tõttu, et keskajal
demonstreeris väga veenvalt, et surma ees on kõik võrdsed. Tänapäeva on jõudnud surmatantsud küll maalide kujul, kuid keskaegsetes linnades esitati ka selleteemalisi näitemänge. Surma tantsuline iroonia pole jätnud puutumata ka kirjandust, olles ühendavaks motiiviks prantsuse luuletaja Francois Villon´i loomingus. Siiski, maailma esimeseks surmatantsumaaliks loetakse Cimetiére des Innocents´i kirikuaia seinal Pariisis asetsevat maali. See oli inspiratsiooniallikaks Lüübeki maalijatele, kelle vahendusel jõudsid need ka Tallinnasse. Lüübeki maalija, Eesti juurtega Bernt Notke taiest ,,Surmatants" on peetud Tallinna tähelepanuväärseimaks kunstiteoseks. Algselt oli ,,Surmatants" ligi 30-meetrine ning inimesi oli kujutatud elusuuruses, kuid selle sajanditepikkuse ebaprofessionaalse hoiustamise tõttu on tänaseks päevaks säilinud vaid ligi 7,5 meetri pikkune fragment. Surma kainestav sõnum pole aja möödudes kuhugi kadunud
Tallinna meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid. Imiteerimaks Lüübeki alabasterreljeefe, on Kaarma pilditahvlid värvitud valgeks. Kantsli juures paiknev puuskulptuur kujutab nähtavasti Küreene Siimonit, kes aitas Kristusel risti kanda. Kuju on valminud tõenäoliselt 1450. a. paiku, praegune värvkate pärineb aga alles 1778. aastast.
kaitsjatena protsessi pidades, kohtunikena õigust mõistes, kuninga nõunikena maad juhtides või parlamendisaadikutega võideldes. Riigiõiguslik pinnas, millelt võrsus nende common law, oli kuningakohus, curia regis, kings council. Sellele oli pandud alus Clarrendoni assiisidega (1166) kuningas Henry II (1133- 1189) valitsemisajal. 7 7 Euroopa õiguse ajalugu (2004), Hans Hattenhauer, II raamat: Lüübeki õigusest kuni Code Civil de France' ni. Lk 256 Kuningakohtust kasvasid välja muud kohtud, lõid sellest lahku, neid täiendati põhimõtetega ja ikkagi valitsesid neis kõigis samad juristid ning sama õigustehnika. Kuningavõimul läks korda muuta oma kohtupidamine kogu maal kohustuslikuks ja laiendada oma teegevusala kõrgemale kohtuinstantsidena kohalike kohtute suhtes. Sellel õnnestumisel on mitmeid põhjusi: kuningakohtunike (judges itineram) liikuvus, juba 13
Niguliste kirik Üldinfo Tallinna Niguliste kirik on hilisgooti sakraalarhitektuuri stiilis kirik Tallinnas. Kirik on pühitsetud kaupmeeste ja meresõitjate pühakule Nikolausele. Alates 1984 tegutseb Niguliste kirik muuseum-kontserdisaalina, kus eksponeeritakse Eesti Kunstimuuseumi vana kunsti kollektsiooni ning korraldatakse korrapäraselt orelikontserte. Altar Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478-1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildi ja Mustpead vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja meremeeste kaitsepühaku püha Nikolause poolt päästetud laeval. Ehitamine Kirik rajati al...
(maksid kohustuste eest raha), maavabad (isiklikult vabad) Kohustused: kirikule- 1/10 saagist (kümnis) 1/10 kümnisest (kirikumaks) mõisale- mõisategu (a. Rakmetegu- tööle hobusega, toit mõlemale, b. Jala tööle, toit endale) loonusrent- talupoeg andis mõisnikule kõigest, mis talu tootis, abitegu- vabast ajast mindi mõisa appi tööle, mõisavoor- veeti viina (~400 km) *Linnaõigused ( õigused, mis kehtisid linnas) Lüübeki õigus- Taani aladel Riia õigus- ordu aladel Piiskopi õigus- vana-Pärnu, Haapsalu raad- asus raekojas (raehärra- paaris arv, raeliikmed; sündik- jurist; linnafoogt- maahärra esindaja) rae ülesanded: vaeste hoolekanne, korra tagamine, kohtumõistmine, linna tulude tagamine, kaitse organiseerimine, tagavarade hoidmine/soetamine) elanikkond- 90% mitte-eestlased. Käsitöölised- 40 käsitööharu. Tsumft- käsitööliste ühing, skraa- tsumfti põhikiri
Pühavaimu kirik Püha Vaimu kirik on Tallinna Raekoja naabruses väikseim keskaegne kirik. Kiriku põhjaküljel olev maalingute ja nikerdustega kell on üks Tallinna vanemaid säilinud ajanäitajaid. Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid, uusaegsed vitraazaknad. Tallinnas eestikeelseid jumalateenistusi on peetud Püha Vaimu kirikus juba 1531. aastast 1881. a. oli eestlaste osatähtsus Tallinnas üle 50% (tööstuse arengu tõttu oli vaja maalt uut tööjõudu). Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt. Selleks hakati raha koguma, sest linnanõukogu otsustas anda loa oma kiriku ehitamiseks. Kui 1867. a. Püha Johannese (Jaani) kirik valmis sai, siis mindi Püha Vaimust uude ki...
“ (lk. 66) Ma usun, et raskeks teeb selle mõistmise ka see, et lugemisel tuleb sisse elada väga kauge aja – umbes 4000 aasta taha. Teos hüpleb edasi- tagasi 1000 aastat siia ja sinna. Raske on sel viisil jälgida tegevuste ja sündmuste kulgemist. „Pytheaselt pärinevad antiikgeograafia esimesed ja mõnes osas ka ainsad teated kaugest Põhjalast. Ta avaldas need 325. aasta paiku teoses „Maailmameredest“. (lk . 45) Hiljemalt 1440. aasta kevadel jäi Lüübeki kaupmeeste laev Saaremaa vetes tormi kätte ja hukkus.“ (lk. 79) Raamatu põhiideeks on Kaali meteoriidi langemise kohta info otsimine Läänemere (ja ka laiemalt kuni Vana-Kreekani välja) kaldal elanud rahvaste pärimusest. Tolle aja inimese jaoks kukkus sisuliselt päike taevast alla ja erakordselt midagi võrreldavat olla ei saanud. „Mõtlen praegu Andrus Saareste suurejoonelisele üldistusele: meteoriit, mis lähenes idast
meistrid.. Kantsel - Eesti kirikuis on palju rikkalikult nikerdatud barokkaltareid ja kantsleid, üksnes Saaremaal on neid vähe. Seetõttu on suureks erandiks 1645. aastast pärinev Kaarma kantsel, millel on ka kantsli kujundus. Tavaliselt kaunistavad selle rinnatist üksikud skulptuurid, siin on aga reljeefid stseenidega Kristuse elust (ristimine, Kristus Ketsemani aias, ristilöömine, ülestõusmine, Püha Vaimu väljavalamine). Meister on võtnud eeskujuks Lüübeki toomkiriku ligi 70 aastat vana kantsli. nii muutuvad ka arusaadavaks reljeefide kummaliselt hilised renessanssvormid. Imiteerimaks Lüübeki alabasterreljeefe, on Kaarma pilditahvlid värvitud valgeks. Kantsli juures paiknev puuskulptuur kujutab nähtavasti Küreene Siimonit, kes aitas Kristusel risti kanda. Kuju on valminud tõenäoliselt 1450. a. paiku, praegune värvkate pärineb aga alles 1778. aastast.
Linnade õiguslik korraldus:Tallinnas, Narvas ja Rakveres Lüübeki linnaõigus, Tartu, Viljandi, Paide ja Uus-Pärnu said Riia linnaõiguse, Vana-Pärnus ja Haapsalus kehtis piiskopiõigus|Linna võimuorganiks oli raad, mille liikmete arv oli linnati erinev, lisaks kuulusid sinna ka bürgermeistrid(Tallinnas 4)| sündik (tundis hästi seadusi). Rae liikme seisus oli eluaegne|Rae ülesanded: *sissetulekute, *heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine, *kaubanduse ja käsitöö soodustamine, *linna huvide kaitsmine, kirikute ja koolide eest hoolitsemine jne
Tõsiselt kannatas kirik Põhjasõjas 1708. aastal, mil lahkuvad Vene väed õhkisid linna süstemaatiliselt. Nähtavasti varises torni ülaosa pikihoonele ning kesklöövi ja kooriosa võlvid hävisid. Kiriku hädapärasel taastamisel ehitati kesklööv madalamaks, koori seinu seevastu kõrgendati ning mõlemad hooneosad kaeti ühise katusega. Järgnevalt muutus eelkõige kiriku lõunakülje ilme, kus muide juha 17. sajandil oli asutud rekonstrueerima Lüübeki kabelit. Nüüd püstitati siia ka mitmed matusekabelid. Chr. W. vonMünnichi oma ehitati 1746. aastal Lüübeki kabeli läänevõlvikusse, kujundades sinna uue barokk-portaali. Pärast 1769. aastal ehitati Ernst vonMünnichi matusekabel torni lõunaküljele. 1820.-30. aastail rekonstrueeriti kiriku interjöörid G. F. W. Geisti Kavade kohaselt, üritades ruumi muuta antiiktempli sarnaseks. Paraku oli see vist suurim hoop ehitisele kogu tema ajaloos
lossi, 4 torni ja kaitsemüür, ohete sild ühendab vanglaga, saali ülaserva ääristavad doodzide portreed, sadamabasseini poole avaneb Teravilja värav, rikkalikult kaunistatud kivinikerdustega Reimsi katedraal naerev ingel, prantsusmaa, 13 saj Fresko it värske, maaliti märjale krohvile Giotto- inimestel on kehad ja ruumil tekib sügavus, jõulisus, maalikunstnik ja arhitekt Notre-dame- jumalaema katedraal Eesti : 15 saj, lüübeki meistrid: 1)bernt notke- surmatants niguliste kirikus, antoniuse kabelis, moodne, kõik surma ees võrdsed, lõpp on piirkonniti erinev, alustades kõrgemast astmest 2)Hermen Rode- niguliste kiriku altar
Bernt Notke Bernt Notke (1435 Lassanis talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas. Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus, mis on hävinud. Sarnase, kuid osaliselt säilinud teose, tegi ta ka Tallinna Niguliste kiriku jaoks. Surmatants Surmatants, tempera ja õli segatehnikas maal 160 X 750 sentimeetri suurusel lõuendalusel. See ei ole terviklik maal, vaid õnnekombel säilinud algustükk kunagisest ebatavaliselt pikast kompositsioonist, millele olid maalitud kõigi keskaegsete seisuste esindajad, kokku 48-50 inim- ja surmafiguuri. Maalifragmendil on 13 esimest figuuri: jutlustaja, torupilli puhuv Surm, sarka kandev Surm, paavst, Surm, keiser, Surm, kuningas ja Surm. Maali peategelaseks on Surm, kõikevõitev ja halastamatu, kes ühteviisi takistamatult viib endaga kaasa nii selle ilma vägevad ku...
Keskaegne Tallinn Tallinn sai linnaõiguse kuuludes veel Taanile ning sai selle Lüübeki koodeksi näol 1248 aastal. 13. sajandil astus Tallinn Saksa kaubalinnade liitu ning Läänemere kaubalinnade Hansa liitu. Praeguse vanalinnana tuntud piirid sai Tallinn 14. sajandi keskel. 14. sajandi lõpul sillutati tänavad, ehitati vee- ja kanalisatsiooniseadmed ning keelati tulekahjude kartuses uute puitehitiste püstitamine. Kuna Tallinn kuulus hansaliitu oli tal tähtis roll Läänemere ääres ja tänu heale majandsuele sai hakkata kindlustama linna. Tänu võimsatele kaitseehitistele
kunstiosavuse ja suurte kuludega ehitatud Ristija Johannese kirikul, kus muude kaunistuste hulgas olid lunastaja ja kaheteistkümne apostli kujud. Ehkki kirikut on korduvalt purustatud ja rekonstrueeritud, on tema keskaegne üldkuju säilinud. Tugeva läänetorniga kolmelöövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone lõunaküljel oli nn Lüübeki kabel - meenutus ajast, mil Tartu hansalinnana vahendas ennekõike Lüübeki ja Venemaa kaubandust. Küll ei ole kirik ehitatud ühtse kava järgi ning oma lõpliku keskaegse ilme sai ta pärast mitmeid plaanimuudatusi, ümberehitusi ja ilmselt ka katastroofe. Kiriku ehitusloo selgitamisel on ürikulistest andmetest vähe abi. Teame, et 1323. aastal kirik või vähemalt kogudus eksisteeris, küll ei selgu, mil määral oli tegemist meile teada oleva kirikuga. Olulist teavet on
suruma, voi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes või nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste võimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaõigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes piirkondades, mida me praegu tunneme Mecklenburgi, Pommeri ja Ida-Preisimaana, rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn, mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud 1219. aastal. Taanlased lahkusid Eestist mõned aastad hiljem ja andsid oma võimu üle Mõõgavendade Ordule, ühele saksa rüütlite ordule. Ordu kutsus kohale 200 saksa
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse? XII sajandil hakkasid sakslased liikuma itta. 1143. Aastal vallutasid nad lääneslaavi maad ja rajasid Lüübeki. Peagi jõudsid nad ka Läänemere äärde. Ei läinud kaua, kui Läänemerel asusid sõitma Saksa kaupmehed. Nende vahendusel tuli Liivimaale munk Meinhard, kes pidi siinsetel maadel ristiusku levitama. Kuigi enamus liivlasi võttis ristiusu vastu, tekkisid siiski nendega teravad tülid, kuna vaimulikud tegid koostööd kaupmeestega, kes siinsele rahvale ei meeldinud ning ka sellepärast, et sooviti endiselt ilma pealesurutud vaadeteta edasi elada.
tuleohtu.Eriti laastavad oli suuremates linnades. Keskaegne välimus on ajaloolistest linnadest kõige paremini jälgitav jällegi Tallinnas, kus on säilinud tänavavõrk. Tallinna linnamüür oli oma aja suurimaid ja tugevamaid kaitseüsteeme kogu Põhja- Euroopas. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel.Eesti linnade sätestatud õiguskord kujunes naabermaade linnade eeskujul, põhiliselt koguni laenatuna. Kehtestati erinevates linnades Lüübeki linnaõigus, Riia õigus ja pooskopiõigus. Vastavalt linnaõigusele oli linna võimuorganiks raad. Raeliikmete arv oli linnades erinev, muutudes ka vastavalt linna kasvule. Kõige suurem ja mõjukam oli Tallinna raad. Raeliikme seisus oli eluaegne. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustamise eest hoolitsemine. Lisaks raele oli keskaegse linna elus oluline roll ka kaupmeeste gildidel ja käsitööliste tsunftidel
Ülesanne 1 · Raamatu väline kriitika Raamat kuldsete tähtedega · Raamatu sisemine kriitika Eessõnast saime aru, et raamat on välja antud 1924 Kroonikad: Henriku Liivimaa kroonika 1227 Liivimaa vanem riimkroonika 1290 Balthasar Russowi Liivimaa kroonika 1578 Statistika 1200 100 000-200 000 Taani hindamise raaamat 1242 Loeng 10.03.2012 Õigusaktid 13. sajandi alistumislepingud (52 Jüri Uluots) 1227 Riia linnaõiguse Tallinna variant 1279 Haapsalu- Riia võeti eeskujuks 1282 Lüübeki õigus Raehärraks saamisel, kestis see tiitel neil kuni surmani. Kaupmeestest enamasti said raehärrad. 17.sajandi plakatid 1686-1832 kirikuseadus 1710 kapitulatsiooniaktid 18. sajandi ukaasid ja patendid 1802, 1804, 1816/1819, 1849, 1856, 1865 JA 1880-1890. Aastate talurahvaseadused. Balti provintsiaalseadustik 19 sajandil, mille kolmas osa 1864 nn Balti eraseadus. 1906 Vene riigi I põhisedus EV põhiseadused 1920 (riigikogu, I riigivanem Ants Piip), 1934 (vapside põhiseadus, enamlase
EESTI KESKAJAL 1. Milliste võõrvõimude vahel jagunes Eesti? Taani, tartu piiskopkond, saarelääne piiskopkond ja liivi ordule 2. Põhiline koormis. Kümnis 3. Keskaegse Eesti linnad. Tallinn, Viljandi, Pärnu(Vana- ja Uus-), Tartu, Haapsalu, Paide, Narva, Rakvere 4. Millisteks väiksemateks haldusüksusteks jaotati Liivi ordu alad? Komtuur- ja foogtkondadeks 5. Mis on hinnus? Hinnus on kindlaks määratud naturaalmaks 6. Kuidas nimetati Eesti ja Läti vallutatud alasid? Liivimaa 7. Kuidas nimetati feodaalse killustumuse ajajärku Eestis? Vana-Liivimaa ajaks 8. Jüriöö ülestõusu algus (kuupäev, kuu, aasta). 23.aprill 1343 .a. 9. Millega tegelesid haagikohtud? Talupoegade kindlakstegemise, ülesotsimiseks ja tagasitoomiseks 10. Maarahva vastupanuvormid rõhumisele. a)esitati kaebusi mõisnike peale.;b)ei täidetud koormisi.;c)hakati vastu mõisasundijaile.; ...
1501 tungiti arvuka väega Venemaale. (Väikse kokkupõrke järel Venelased põgenesid. Kuna eestlasre seal levisid rasked nakkushaigused, pöörduti tagasi. 1502 Venelaste rüüsteretk 1502 Plettenberg tungis uuesti Pihkvamaale Smolino järve lahing, kus venelased olid sunnitud taganema. 1503 sõlmiti vaherahu Linnad ja kaubandus Linnade õiguslik korraldus. Linna oluliseks tunnuseks oli õiguslik korraldus, mis põhines linnaõigusel. Tallinn, Narva, Rakvere Lüübeki linnaõigus. Tartu, Viljandil, Uus-Pärnu - Riia linnaõigus. Vana-Pärnu piiskopiõigus. Raad e magistraat linna võimuorgan. Raadi kuulusid 4 bürgermeistrit, kes moodustasid rae juhatuse. Sündik tundis hästi seadusi; jurist. Maahärrat esindas rae juures linnafoogt. Rae ülesannete hulka kuulus linna sissetulekute, heakorra ja kindlustuse eest hoolitsemine; pidi rakendama abinõusi kaubanduse ja käsitöö soodustamiseks; kaitsma huve suhetes teiste linnade ja
Niguliste kirik Niguliste kirik paikneb Tallinna all-linna edelaosas. Kirik rajati algkujul arvatavasti 1230 a. saksa kaupmeeste asula keskusena ning ta oli muuhulgas kasutusel ka kaitsekirikuna. Esmalt valmis neljatahuline väike kooriruum, mis asus praeguse kooriruumi keskkohas. 13. sajandi lõpul lisandus sellele aga kolmelööviline nelja traveega pikihoone. Tollane pikihoone oli praeguse pikihoone suurune pseudobasiilika, mõõtmetega 26.4x31.7 m, kuid selle traveede pikkus oli praegusest mõnevõrra erinev. Pikihoone sisaldas ka läänetorni, mis paiknes oma praeguses kohas, kuid ei ulatunud eriti üle kesklöövi katuse. Pikihoone külgseintes asetsesid raidportaalid. Põhjaseinas paiknes rikkalikult liigendatud palestikuga sirge talumiga teravkaarportaal, mis oli vimpergiga kroonitud. Niguliste põhjaseina portaal on Tallinna vanim teadaolev dekoratiivportaal, kuid sellest on säilinud vaid alumine osa - algne arhivolt ja vimperg lammutati keska...
Tallinna Püha Vaimu kirik Carin Kameraus MRG 2010 10a Asukoht · Asub Tallinnas Pühavaimu tänaval Püha Vaimu kirik Ajalugu · Kirik ehitati 13.-14. s, kuna Püha Vaimu kogudus soovis saada oma kirikut, et vabaneda saksa raehärrade võimu alt · Püha Vaimu kirik on Tallinna väikseim keskaegne kirik · Tuntuim kirikuõpetaja oli Balthasar Russow · Kirikus on Euroopa-tähtsusega kappaltar (Lüübeki meister Berndt Notke, 1483), renessansskantsel (1597), baroksed nikerduste ja maalidega väärid (Elert Thiele, XVII), suur arv vanu maale ja valgusteid · Tallinna pommitamisel 22.09.1944 süttib naabruses asetsev postkontorihoone põlema. Maha põleb ka Püha Vaimu kogudusemaja. Osaliselt saab vigastada ka kirik (väärtuslikud vitraazaknad purunevad viimseni) · Püha Vaimu sõjaeelses koguduses oli kuni 20 000 liiget. Sellest suurest kogudusest jäi ...
see, et ristiusu ainuke teoreetiline alus on Piibel. Rahvale oli küll Piiblit juba mitusada aastat selgitatud, kuid kuna kõik toimus ainult ladina keeles, siis ei saanud enamus inimesi sellest lihtsalt aru. Seega tuli Piiblit tõlkida rahvale arusaadavasse keelde. Tõlkimisega ei alustatud tegelikult Piiblist endast, vaid väiksematest kirikuraamatutest, millest esimeseks võib pidada Lübeckis trükitud jumalateenistuse käsiraamatut. Viimase hävitas aga Lüübeki raad, millest võib järeldada, et Saksamaal polnud reformatsioon selleks ajaks isegi linnas läinud nii sujuvalt kui Baltimaades. Kuna oli ikkagi vaja raamatut, mille alusel rahvale usku õpetada, koostati luterlik katekismus. Selleks aga, et Piiblit ennast tõlkida, oli vaja haritud eestlast, kes oskaks kirjutada nii saksa kui ka eesti keeles. Harituid eestlasi tol ajal põhimõtteliselt polnudki, nagu ka kirjalikku eesti keelt. See viis
tornikiiver. Maha põles ka enamik sisustust koos hinnaliste kunstiväärtustega. Mõne aasta pärast varises kokku ka enamik pikihoone kõrgseinu koos võlvidega. Kõige väärtuslikumad kunstivarad on alles tänu nende kohesele evakueerimisele. Muuhulgas päästeti: · Barokiaegsed epitaafid (17.18. sajand) · Renessanss- ja barokklühtrite kogu (16.18. sajand) · Püha Antoniuse kabeli põrandat katvad hauaplaadid (14.17. sajand) · Püha Antoniuse altar · Lüübeki meistri Hermen Rode valmistatud suur peaaltar (1481) · Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa (15. sajandi lõpp) · Von Roseni kabeli ehisseina mõned detailid (1655), · Seitsmeharuline kandelaaber (1519) Kõik need esemed on leidnud koha restaureeritud hoones. Peale nende on säilinud veel 13. sajandi lõpust pärinev tammepuust krutsifiks, mis paikneb ajaloomuuseumis, ning 1477 Tallinna kullassepaHans
koju. Teiste hulgas ka Adamson-Eric (1902-1968), kes üritas kohapeal Eesti kunstielu edendada. Olles Eesti professionaalse tarbekunsti rajajaid, sai temast Tallinna Riikliku Tarbekunsti Instituudi direktor ning ta osales hilisema kunstikombinaadi "Ars" asutamisel. Nagu paljud juhtivtöötajad langes ka tema stalinlike repressioonide ohvriks ning pidi 1949. aastal oma ametikohalt lahkuma. Maailma kunstist on Eestis kuulsad kahe Lüübeki meistri tööd 15. sajandi lõpust: Hermen Rode peaaltar Niguliste kirikus (1478-1481) ja Bernt Notke "Surmatantsu" algusosa. Hilisema aja maalikunsti väärtuslikke taieseid eksponeeritakse Väliskunsti muuseumis Kadrioru lossis. Ka lossi võib vaadelda suurepärase kunstiteosena, mille rajamist alustasid 1718. aastal Venemaa tsaar Peeter I ja tema arhitekt Niccolò Michetti. Tõeline meistriteos on läbi kahe korruse ulatuv barokkstiilis peasaal, mis on praktiliselt säilitanud oma algse ilme
– juudid, mustlased • Kihistumine – adratalupojad – üksjalad – vabatalupojad – maavabad • vabadikud, sulased • träälid Talupoegade olukord 14.- 16. saj • Mõisate arvu kasv – viljahindade tõus • Koormiste kasv – teoorjus – kümnise suurenemine – raharent • Pärisorjuse ja sunnismaisuse teke – “mees või võlg” – haagi- e adrakohtunikud – 1507 relvakandmise keeld Linnad • Lüübeki õigus – Tallinn 1248 – Rakvere 1302 – Narva 1345 • Riia õigus – Tartu 1262 – Haapsalu 1279 – Viljandi (1283) – Paide 1291 – Uus-Pärnu 1318 • Piiskopiõigus – Vana-Pärnu 1251 Linnade juhtimine • Raad – bürgermeistrid – raehärrad – rae juures linnafoogt • Gildid – Suurgild – Mustpeade vennaskond – Väikegild • Tsunftid – tsunftisundus, tsunftijänes – skraa Kaubandus • Hansa Liit
suruma, vi nad assimileerusid sakslaste hulgas, kes olid rajanud linnad ja toonud neisse uusasukaid (peamiselt Westfaliast, Saksimaalt ja Friisimaalt). 1143. aastal sai Lüübekist esimene saksa sadamalinn Läänemere ääres. Enamik linnu nii nagu Lüübek asusid kas siis endistes slaavlaste kaubakeskustes vi nende lähedal, kuid ei omanud linna staatust enne sakslaste vimu alla langemist. Sakslased andsid neile linnaigused, mis toodi ära Lüübeki Linnahartas. Lisaks asulatele nendes piirkondades, mida me praegu tunneme Mecklenburgi, Pommeri ja Ida-Preisimaana, rajasid saksa kaupmehed veelgi uusi linnu. Üheks näiteks on Tallinn (endine Reval), mis X sajandist alates oli olnud eestlaste linnus, mille Taani armee oli vallutanud 1219. aastal. Taanlased lahkusid Eestist mned aastad hiljem ja andsid oma vimu üle Mgavendade Ordule, ühele saksa rüütlite ordule. Ordu kutsus kohale 200 saksa
Tallinna vanim sadam asetses praeguse Aia tänaval paikneva Kalevi siseujula kohal, keskaegse Väikese Rannavärava ees. Selliselt eksisteerinud muistse Tallinna vallutasid 1219. aastal taanlased, kes rajasid Toompeale eestlaste linnuse asemel oma linnuse. Lääne-Euroopast pärinevad võõrvallutajad tõid Eestisse ka lubjapõletamiskunsti, seoses sellega hakati järjest rohkem püstitama kiviehitisi. Aastail 1238-1346 kuulus Tallinn Taani riigi koosseisu ning sai linnaõigused Lüübeki koodeksi näol 1248. aastal. Asustus jagunes sel ajal lõplikult Toompea linnuseks, mis kuulus ordule, ning all-linnaks, kus kehtis mainitud linnaõigus ja valitses raad. 13. sajandil rajati linna ka kaks kloostrit: dominiiklaste Katariina klooster ning naistsisterlaste Mihkli klooster. Linna elu ning ehitustegevus intensiivistusid, linn laienes, järjest rohkem ehitati puidust hoonete kõrval kivist ehitisi, seda nii ühiskondlike hoonete, kui ka elamute osas
4 1686 Anti välja lõunaeestikeelne Uus Testament,mille tõlkis ja toimetas Kambja pastor Andreas Virginius ja tema poeg Adrian. 1739 Ilmub esimene eesti keelne piibel Anton Thor Helle juhtimisel. 5 Eestikeelne trükisõna q 1525.aastal trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti,liivi ja lätikeelse selgitava tekstiga. q Peaaegu kogu triaaz hävitati Lüübeki rae poolt. q Seepärast pole raamat tänaseni säilinud,kuid loetakse siiski esimeseks eestikeeleseks teadaolevaks trükiseks. 6 Wanradti ja Koelli katekismus q Oli üks luterliku õpetuse keskseid põhimõtteid see,et iga kristlane peab kuulama või lugema Jumala sõna vahetult oma emakeeles. q 1535.aastal ilmus Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kirki
(kiriku fassaadid). Kujud toetasid seljaga vastu seina, figuurid olid pikaks venitatud, saledad, rikkalikult volditud rõivastes. Saksamaal arenes välja puuskulptuur. Värvitud puukujudega hakati kaunistama tiibaltareid. Tiibaltar on õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis. Tuntuim Lüübeki meister oli HERMEN RODE, kes elas ja töötas Lüübekis 15.saj lõpul ja 16.saj algul. Oli peamiselt maalija, kuid tema ateljees valmistati tiibaltareid. Tema kuulsaim töö on Niguliste kiriku endise peaaltari välistiivad. Teine tuntud meister oli BERNT NOTKE (1430/40-1508/09). Sündis Lassanis, elas ja töötas põhiliselt Lüübekis, kus tema töökojas valmistati maale, graafikat ja skulptuure. Tema kuulsaim töö on ,,Surmatants", millest on säilinud vaid osa
Balti hõimud hakkasid põhja pooletungima(Põhja-Läti aladele). Asuala laiendasid ka slaavlased.skandinaavlased korraldasid eestisse rüüsteretki. 1030 toimus Jarislav Targa sõjaretk Tartu alla, mille ta vallutas. Vene võim lõppes 1061. a. millal Eesti hõim- sossolid linnuse ja mjad maha põletas ning seejärel Pihkvat ründas. 1154. a. mainis araabia geograaf oma kaardile linna Qlwn mis tähendab Tallinnat. 1159 rajasid sakslased Läänemereäärse linna Lüübeki. Usund-muinasusind oli loodususund. Jumal oli Tarapita. Muinasusundi teljeks võib pidada väe mõistet. Kasutati sajatusi(kurjad loitsud) ja raviloitse. Oli olemas kalender, seitsmepäevane nädal ja kuud olid taevas nähaolevad kuud. Aasta oli ring millel olid vaid käänakud(talvine ja suvine pööripäev) aga mitte lõppu. 10-11 saj võtsid ristiusu vastu Taani, Rootsi, Venemaa. Sellega sattus ka eesti kristlike riikide vahele. Ristiusk jagunes 1054. a. katoliikluseks ja õigeusuks
Sellest annab aimu loodepoolseim piilari kuju. Võlvid on kaetud pirnvöödi ja süvarihvadega profileeritud tugevate roietega, mia annavad ruumile erilise võlu. Ruumi keskaegne ilme taastati 1976. aastal. Tänu oma heale akustigale kasutatakse seda kontserdisaalina. Saalis asub ka Lüübeki kunstnikule Henning von der Heidele omistatav tammepuust altarireljeef "Maarja kroonimine" (umbes 1497-1500). Oma virtuoosse lõikestiili ja soorejoonelise piduliku monumentaalsusega on reljeef Eesti säilinud gooti nikerduskunstis erakordne, olles esile-küündiv kogu Põja-Euroopa kunstis. Pidurefektooriumi kõrval paikneb kabel, mis on kõrgeim ruum linnuses. Ruum on ruudukujulise põhiplaaniga, mille keskel toetab võlve sihvakas
II Liivi ordumeister koos ordu ametnikuga III Vasallkonnad IV Linnad.-Riia, Tallinn, Tartu 7) Vana-Liivimaa majanduslik areng, hansakaubandus Tänu manufaktuuri tööstuse arengule ja linnade kasvule suurenes nõudlus teravilja järgi. Tekkisid kaubandusteed, maaharimises kasutati uusi võtteid. 8) Linnade teke Eestis. Linnade valitsemine 1248 sai TLN linnaõigused. Lüübeki linnaõigused( TLN, Narva, Rakvere) Toompea ja all-linn- eraldi seisvad, umbusaldus ja pingeline olukord. Kõrgeim võimuorgan- RAAD Seadusega tegelev- SÜNDIK 9) Käsitöölised ja kaupmehed keskajal Gildid 10) Keskaegse linna välisilme Linnad olid ümbritsetud kaitserajatistega, vaesemad elasid väljaspool agulites 11) Vana-Liivimaa valitsejate vastuolud 14-15. sajandil ja nende lahendamise katsed Danzigi konverentsil
Talurahva majanduslik seisund 13. -16. sajand Liivimaa territoorium jagati nn. maahärrade vahel: ·Kagu-Eestis valitses Tartu piiskop ·Lääne-Eestis ja saartel Saare-Lääne piiskop ·Põhja-Eestis Taani kuningas Iga maahärra: ·omas sõjaväge ·suhtles iseseisvalt teiste riikidega ·müntis raha ·läänistas maid koos talupoegadega vasallidele Põllumajandus Põllumajandus oli kogu keskaja jooksul tähtsaimaks majandusharuks. Valitses naturaalmajandus. Tähtsaimaks maaharimisriistaks oli: · juurtega puutüvest tehtud ader · okstega kuuselõhandikest tehtud karuäke · Toimus põlispõldude laienemine metsa arvelt. Põlispõldudel levis kolmeväljasüsteem. Kehvematel maadel aga kaheväljasüsteem. Kasvatati talirukist, aga ka vähesel määral · otra, kaera ja nisu. Teistest kultuuridest kasvatati lina, kanepit, humalat, hernest, uba, tatart, hirssi, naereid. · Kehtis väljasund ehk sunduslik külvikord. Saagid sõltusid ilmastikust. Sagedased...
Eestlaste muistne vabadusvõitlus 1208-1227 Paganlik kiil Euroopa ihus Baltikumi ristisõja põhjused Saksa kaupmeeste soov saada oma kontrolli alla läbi Baltikumi kulgevad kaubateed Venemaale. (1159. aastal rajati Lüübeki linn, millel olid kau-banduslikud huvid Läänemerel). Soov teha Jumalale meelepäraseid tegusid ning ristida Euroopa viimased paganarahvad. (Usuti, et surm ristisõjas lunastab kõik patud ning hing pääseb otse Paradiisi, vaatamata sellele, et inimene on varem elanud patust elu.) Balti ristisõda 1180-1290 Rahumeelne misjon 1180-1198 Liivlaste ja latgalite alistamine 1198-1207 Eestlaste muistne vabadusvõitlus 12081227
(kiriku fassaadid). Kujud toetasid seljaga vastu seina, figuurid olid pikaks venitatud, saledad, rikkalikult volditud rõivastes. Saksamaal arenes välja puuskulptuur. Värvitud puukujudega hakati kaunistama tiibaltareid. Tiibaltar on õhukest kappi meenutav, ühe või enama paari ustega altarikaunistus, kujundatud maalingute ja skulptuuridega. Enam kasutati kujude värvimisel punast, sinist ja kuldset värvi. Kõige rohkem valmistati tiibaltareid Lüübekis. Tuntuim Lüübeki meister oli HERMEN RODE, kes elas ja töötas Lüübekis 15.saj lõpul ja 16.saj algul. Oli peamiselt maalija, kuid tema ateljees valmistati tiibaltareid. Tema kuulsaim töö on Niguliste kiriku endise peaaltari välistiivad. Teine tuntud meister oli BERNT NOTKE (1430/40-1508/09). Sündis Lassanis, elas ja töötas põhiliselt Lüübekis, kus tema töökojas valmistati maale, graafikat ja skulptuure. Tema kuulsaim töö on „Surmatants“, millest on säilinud vaid osa
Iseloomulik Riemenschneideri nikerdatud altaritele on see, et ta neis esimesena loobus värvimisest; ta oli otsusele jõudnud, et värv võtab plastikalt selle modeleeriva ilu. Riemenschneideri teostest võib veel esile tõsta keiser Heinrich II hauamonumendi Bambergi katedraalis ja kivialtarit Maidbronni kirikus. Baieri ja austria meistritest väärivad esiletõstmist Erasmus Grasser ja Michael Pacher. Saksa kunstilinnadest tol ajal tuleb esile tõsta ka Lüübek. Lüübeki suur ajalooline tähtsus oli selles, et ta oli 15 ja 16 saj. kõigi Läänemerd ümbritsevate maade kunstiline keskus. Tuntumaid Lüübeki meistreid tol ajal olid skulptor ja maalija Bernt Notke (u. 1440-1517) ja Hermen Rode (tegutses 1485-1504). Alates 16 saj. omavad saksa kunsti arengus otsustavat tähtsust sisserännanud madalmaade meistrid: Cornelius Floris, Alexander Colin, kes võtab osa Heidelbergi lossi kaunistamisest ja
Tallinna32.Keskkool Niguliste kirik Niguliste kirikul on ainult pikihoone ja see koosneb kolmest löövist. Löövid on üksteisest eraldatud piilarite ja kaartega. Kesklööv on põhjalöövist ja lõuna löövist kõrgem. Sellepärast ehitati ta ülaossa aknad, et rohkem valgust sisse pääseks kirikusse. Seda keskmise löövi akendega osa nimetatakse valgmikuks sest seal on valge. Kiriku lakke vaadates märkad et kirikul lagi ei ole mitte sile, vaid võlvitud. Selles seisneski ehitusmeistrite kunst ehitada raskest kivist kaari ja võlve, mis mõjuksid väliselt kergelt ja õhuliselt. Seda on raske küll uskuda, et iga võlv kannab kivide mitmesajatonnist raskust. Tänu ehitusmeistrite osavusele oli võimalik ehitada ka külglöövide ja kooriruumi seintesse suured aknad. Seest vaadates tunduvad need veel suuremanagi kui väljaspoolt. Osadel akendest on tavalised, osadel värvilistest klaasitükkidest ruudud. Selliseid värvilisi piltaknaid nimeta...
Esimene linnakool rajati Tallinnasse Oleviste kiriku juurde 1432. aastal. 20. Milles seisneb Russowi kroonika ajalooline tähtsus? See on Eesti keskaja üks tähtsamaid allikaid, sealt saab informatsiooni tolleaegse elu ning elukorralduse kohta. 21. Iseloomusta lühidalt linnade õiguskorraldust (linnaõigus, kodanikud, valitsemine) Milles seisnes keskaegse linnaühiskonna korporatiivsus? Linnade õiguslik korraldus põhines linnaõigusel. Eestis oli kasutusel nii Lüübeki (Tallinn, Narva) kui Riia (Tartu, Viljandi) õigused. Kõrgeim võim linnas oli raad, koosnedes 6-24 raehärrast. Neile lisandus 2-4 bürgermeistrit, kes moodustasid midagi rae juhatuse taolist. Rae koosseisu kuulus ka õpetatud seadustetundja e sündik. Maahärrat, kelle territooriumil linn asus, esindas linnafoogt.
sakslastest elanikkond ning olemasolevate linnade vastuseis, sest linnaõiguse omamisega kaasnesid mitmed peamiselt kaubanduslikud privileegid (eesõigused), millest ei tahetud loobuda. Keskaegsed linnad olid oma mõõtmetelt (müüridega piiratud alalt) mitte eriti suured ja suhteliselt väikese elanike arvuga: Mõisted: Linnaõigus: õigusnormide kogum linlastele, mis reguleeris linnade valitsemist ja linnaelanike omavahelisi suhteid (Taani valdustes asunud linnades Lüübeki õigus, Liivi ordu aladel olevatel linnadel Riia õigus). Raad: linna isekomplekteeruv võimuorgan, mis koosnes rikkamatest kaupmeestest (rae liikmete arv oli sõltuvuses linna suurusest; Tallinnas kuni 24). Bürgermeister: rae juhatuse liige Sündik: rae koosseisu kuuluv jurist ja seaduste tundja; rae ainus palgaline liige. Linnafoogt: maahärra esindaja rae juures; nende mõju oli suurem väiksemates
Kordamis küsimuste vastused 1.Eesti ala haldusjaotus : pär ast Muistset vabadusvõitlust pär ast Jüriöö ülestõusu päras t Liivi sõda -Pärast Jüriöö ülest tõusu loovutas Taani kungingas oma valdused 19000 hõbemarga eest Saksa ordu kõrgmeistrile. -1583. aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks Põhja-Eesti Rootsi kätta -1582.aastal Pihkvamaal sõlmitud Venemaa ja Poola vahelise vaherahuga läks Lõuna-Eesti Poola kätte -Septembris 1559 müüs Saare-Lääne piiskop oma valdused Taanile. 2.Eesti ala valitsemine pärast Muistset vabadusvõitlust ilmalik võim, vaimulik võim...
Inge Org H. Gustavsoni raamatust ,,Meditsiinist vanas Tallinnas" (Tallinn, 1969, kirjastus ,,Valgus") See pealkiri jäi kirjanduse nimestikuga tutvudes kohe silma. Keskaja eluolustik, mis kahtlemata on seoses inimeste tervisega, on huvipakkuv. Suurt osa selle teema valimisel mängis ka ilmselt minu isiklik huvi kõige tervishoiuga seonduva vastu. Teoses annab autor kõigepealt ülevaate vana Tallinna üldisest sanitaarsest olukorrast. Ajapiirid jäävad 14.sajandi ja aasta 1816 vahele. Kasutatud on paljusid allikaid, toodud väga täpselt välja tuntumad tohterdajad alates linnaarstidest kuni nendeni välja, kes ka pidasid end antud küsimuses kompetentseteks. Teosel on tihe seos demograafiaga. Saame teada sissesõitnud ravijatest(nimetan üldnimetusega kõiki), samuti ka ümberasumisest mujale. Õppima asumine võis päädida ka pikema eluperioodiga kaugemal riigis. Samuti on toodud...
Tallinna vanalinn koosneb neljast eri funktsioone täitnud osast: Toompeast, mis paikneb ümbruskonnast 2030 m kõrgemal asuval paekünkal ning hõlmab 6 hektarit. Alates 13. sajandist kuulus Toompea aga Mõõgavendade ordule ning oli all-linnast nii administratiivselt kui ka müüriga eraldatud. Tallinna all-linnast, mis paikneb Toompea ja sadama vahel ning oli (on) ümbritsetud ringmüüriga. All-linnas kehtis Lüübeki linnaõigus ning all-linn hõlmas 29.3 ha. Ringmüüriga piiratud ala ulatus Tallinnas koos Toompeaga 35.3 hektarini, olles sellega pindalalt suurim linn Põhja-Euroopas. Tallinna linnamüürist, mille ehitamist alustati 1310. aastatel; hiljem kindlustusi pidevalt täiendati, tugevdati ja uuendati. Linnamüür valmis lõplikult 1355. Aastal. 1561. aastal, orduaja lõpul, piiras all-linna 2, 35 km pikkune ringmüür, milles oli 27 müüri- ja 8
kordumatuks haruldased terrakotaskulptuurid. Kirikut mainitakse esmakordselt 1323. aastal, kuid kirik peab olema palju vanem. Kiriku uurimisel on leitud osi, mis on päris kristianiseerimisele eelnenud ajast. Põhiosas algas praeguse kiriku ehitamine siiski 14. sajandi algul. Tugeva läänetorniga 3-löövilisele basilikaalsele pikihoonele liitub piklik polügonaalse lõpmikuga koor, mille põhjaküljel paikneb käärkamber. Pikihoone lõunaküljel oli nn Lüübeki kabel. Kirik on kannatanud palju ning selle restaureerimine kestab tänini. Toomkirik 13. sajandi keskel oli kirik planeeritud 3-löövilise 8 traveega basiilikana. Pikaleveninud ehitustööde käigus muudeti korduvalt plaane (basiilikast kodakirikuks ja siis jälle tagasi) ning konstruktsioonielementide kasutamist ja asukohta. Kiriku pikihoone sai valmis 14. sajandil, kus tugipiilarite vahele kujundati veel eraldi kabelilööv
alates. Toomkoolid jagasid kasvatust tulevastele toomhärradele. Alates 15 saj pidid kõrgemate vaimulikukohtade taotlejad omandama ülikoolihariduse. 27. Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes õppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare- Lääne piiskopkonna toomkapiitlisse. 28. 1525 a trükiti Lüübekis jumalateenistuse käsiraamat ka eesti-, liivi-, ja lätikeelse selgitava tekstiga. Peaaegu kogu tiraaz hävitati Lüübeki rae poolt kui luterlik jõledus. Seda loetakse siiski esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks. Varsti pärast seda koostati Tallinnas luterlik katekismus. Raamatu pani kokku Simon Wanradt ja eesti keelde tõlkis Johann Koell. Nende katekismus trükiti 1535 a Saksamaal vasakul pool alam-saksakeelne ja paremal eestikeelne tekst. See raamat aga keelustati varsti Tallinna rae poolt selles esinevate ,,rohkete vigade tõttu". 29
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
