dünaamilise rõhu staatiliseks. F1 – ventilatsiooniseadme kaitselüliti F5 – neljanda ventilaatori kaitselüliti KM1 – ventilatsiooniseadme liinikontaktor F6 – ventilatsiooniseadme juhtimisskeemi sulavkaitse AT – autotrafo S1 – ventilatsiooniseadme juhtimise ümberlüliti «käsitsi- M1 – esimese ventilaatori lühisrootoriga automaat» asünkroonmootor S2 – ventilaatorite kiiruse reguleerimise ümberlüliti M2 – teise ventilaatori lühisrootoriga S3 – esimese ja teise ventilaator lülitamine (käsitsi juhtim asünkroonmootor S1 asend «+45») M3 – kolmanda ventilaatori lühisrootoriga
Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad mähisega rootoris ja indutseerivad selles elektrivoolu rootoris tekib elektromagnet Asünkroonmootori lühismähisega rootori ehituse selgitus
Sõltumatu ergutusega mootori skeem Paralleelse ergutusega mootori skeem Paralleel ja sõltumatu ergutusega mootorite karakteristikud käivitusest nominaalreziimini Jadaergutusega mootori skeem Jadaergutusega mootori karakteristika 3- astmelisel käivitusel nominaalreziimini Segaergutusega mootori skeem Segaergutusega mootori karakteristik 3-astmelisel käivitusel nominaalreziimini Vahelduvvoolu mootorid · Jagunevad : 1. Asünkroonmootorid Faasirootoriga Lühisrootoriga (normaal-, sügav- ja 2-uurdega) 2. Sünkroonmootorid (tänapäeval koos sagedusmuunduriga) · Kommutaatori olemasolu järgi: 1. Kontaktivabad lühisrootoriga asünkroonmootorid 2. Rootori kontaktrõngastega asünkroonmootorid e. faasirootoriga mootorid (tänapäeval vähelevinud) 3. Vahelduvvoolu kollektormootorid Asünkroonmootori põhimõtet selgitav skeem Pöörlev magnetväli 3-faasilises vahelduvvoolu mootoris Pöörleva magnetvälja jõujooned lõikuvad
Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootor koosneb liikumatust osast ehk staatorist, liikuvast osast ehk rootorist ja laagrikilpidest. Staator koosneb kerest ja faasimähistest. Keresse on pressitud õhukestest plekkrõngastest koosnev uuretega toru. Uuretesse on mähitud staatori faasimähised. Faasimähised tehakse isoleeritud mähisetraadist. Staatorimähiste kuus otsa viiakse välja mootori keres olevast august ja kinnitatakse klemmliistule. Klemmliistu puudumisel on juhtmeotsad lahtiselt klemmkarbis. Lahtised
Asünkroonmootori tööpõhimõte Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist. Asünkroonmootor koosneb paigalseisvast staatorist ning pöörlevast rootorist, mis on üksteise suhtes paigutatud nii, et nende vahel eksisteeriks õhupilu laiusega kuni 0,1...1 mm. Asünkroonmootori ehitus on näidatud Joonis 2.8. Joonis 2.9. Ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor Asünkroonmootori staator koosneb mitmest vasktraadist mähisest, mis on üksteise suhtes ruumiliselt nihutatud ning mida toidetakse kolmefaasilisest elektrivõrgust. Mähised võivad olla ühendatud kas kolmnurka või tähte. Selline paigutus tekitab ümber staatori pöörleva magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille
Kontaktor on madalpingelistes jõuahelates kasutatav elektromagnetiline distantslülitusaparaat. Eristatakse: * alalisvoolukontaktoreid * vahelduvvoolukontaktoreid Kontaktori põhiosad on magnetahel mis on liikumatust ja liikuvast osast (ankrust) koosnev elektromagneti südamik, elektromagneti mähis ning liikuvad ja liikumatud kontaktid. Kontaktori rakendumiseks peab tema mähisele rakendama mähise nimipinge, mis tekitab elektromagneti. Elektromagnet tõmbab liikuvat terasankrut ja tema külge kinnitatud jõu- ja abikontaktid muudavad oma olekut (sulguvad või avanevad). Pinge katkemisel mähisel elektromagnet lakkab olemast ning jõu- ja abikontaktid taastuvad oma esialgse asendi. Kontaktor ei kaitse seadmeid lühise ega liigkoormuse eest. Aktiivtakistusega tarbija (hõõglamp, kütte-element) korral tuleb seadet kaitsta lühise eest. Kui tarbija...
KOOL eriala Õpilase nimi MOOTORITE VÕRDLUS Iseseisev töö Juhendaja: ..... Tartu 2017 1 VAHELDUVVOOLUMOOTORI TÜÜPID Eelised Puudused Tavalised Kasutatav rakendused toide Lühisrootoriga - Otsekäivitus - Suurem Leiab järjest Vahelduvvool asünkroonmooto - Lihtne meetod ja käivitusvool enam kasutust. r ehitus u (kuni 8x Tööstusseadmete - Ei vaja keerukaid suurem ajamid, võimsad juhtimissüsteeme nimivoolust) pumbad, tõste- ja - Madal hind - Tegelik teisaldusseadmed - Töökindel vooluimpulss ,
1 = 1 - 2 = 1,2 - 0,64 = 0,56 2 = 2 - 3 = 0,64 - 0,34 = 0,34 3 = 3 - = 0,34 - 0,198 = 0,142 Pidurdustakisti suurus - - = - -, milles Ea-ankrumähise emj; Ia,p-algpidurdusvool = × = 3,88 × 104,7 = 406 Algpidurdusvoolule esitatud tingimus , 2 ... 2,5 × , 344 ... 430 , seega -440 - 406 = - 0,198 = 1,77 -430 ÜLESANNE Nr. 3 (Variant 7) Arvutada täpsustaud Klossi valemi abil lühisrootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline tunnusjoon ja tehistunnusjoon, kui mootori staatorimähise toitepinge on Ul=0,7Uln. Arvutustulemuste alusel ehitada tunnusjoonte diagramm. Üldotstarbelise seeria 4A lühisrootoriga asünkroonmootori tehnilised andmed: Mootori Nimi- Nimi- Käivitus- Staatori- Nimi- Nimi- Vääratus tüüp võimsus pöörlemis- momendi mähise pinge voolu momendi
Mähised on ruumis nihutatud ning pöördemoment tekib nagu ühefaasilises käivitusmaähisega masinas. Üks mähis-ergutusmähis E-töötab konstantsel pingel U. Teine-tüürmähis T-töötab pingel Ut, mille suurust või faasi juhtsignaaliga muudetakse. **Lühisrootoriga asünkroonmootorid** Kui mootori rootormähis on valmistatud lühismähisena, mis koosneb varrastest eerdeis ja neid elektriliselt ühendavaist lühisrõngastest, siis sellist mootorit nim. lühisrootoriga asünkroonmootoriks. **Faasirootoriga asünkroonmootorid** Kui rootori uurdeis on kolmefaasiline mähis, mis koosneb sektsioonidest ning on isoleeritud rootorist, siis on tegemist faasirootoriga asünkroonmootorid. Rootori faasimähised on tavaliselt tähtühenduses, kusjuures mähiste algused on ühendatud võllil asuvate isoleeritud kontaktrõngastega. Kasutusalad Sünkroonmasinaid kasutatakse generaatorina ja mootorina. Kolmefaasiline
Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid kommuteerivad juht-, blokeer- ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamasti kuni 20 A voolu juhtimiseks kuid ainult 5 A väljalülitamiseks. Need on enamasti nii normaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuse iseloomu järgi jagatakse (IEC 947-4-1 ja EN 60 947): Vahelduvvoolukontaktorid AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasirootoriga asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ning vastulülituspidurdus Alalisvoolukontaktorid DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus DC-5 jadaergutusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidurdus
magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu ehk elektromagnetilise induktsiooni nähtus. Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid. Faasirootoriga mootoris muudetakse rootori kiirust takistuse muutmisega rootori ahelas kasutades selleks spetsiaalseid harjakesi, mis aga kuluvad kiiresti. Järjest enam leiab kasutust lühisrootoriga asünkroonmootor, kus rootori mähised on omavahel lühistatud ning kogu elektrilise energia ülekanne toimub läbi õhupilu. Staatori magnetvälja pöörlemise kiirust nimetatakse sünkroonkiiruseks, mis avaldub 5 6
Kontaktorid võivad olla ka viivitusega rakenduvad. Abikontaktid lülituvad ümber juht-, blokeer-, ja signalisatsiooniahelaid ning on arvestatud enamastu kuni 20A voolu juhtimiseks kuid ainult 5A väljalülitamiseks. Need on enamasti nirmaalselt avatud kui ka normaalselt suletud. Koormuste iseloomu järgi jagatakse: · Vahelduvvoolukontaktorid · Alalisvoolukontaktorid Vahelduvvoolukontaktor: AC-1 aktiivkoormus, takistusahjud AC-2 faasimootoriga, asünkroonmootor AC-3 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja pöörleva mootori väljalülitamine nimikoormusel AC-4 lühisrootoriga asünkroonmootori käivitamine ja vastulülituspidavus Alalisvoolukontaktor DC-1 aktiivkoormus DC-3 rööpühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine ning dünaamiline või vastulülituspidavus DC-5 jadaühendusega mootori käivitamine ja seisva või vaevalt pöörleva mootori väljalülitamine....
Mittereversiivse kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootori juhtimisskeem Skeem on ette nähtud kolmefaasiliste lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitamiseks, seiskamiseks ja kaitsmiseks lühise ja ülekoormuse eest. Skeemi toiteks on viiejuhtmeline kolmefaasiline 400/230 V madalpingesüsteem. Skeem koosneb kahest põhiosast: primaar- ehk jõuosast ning sekundaar- ehk juhtimisosast. Primaarossa kuuluvad kolmepooluseline kaitselüliti F1, kontaktori jõukontaktid KM, mootor M ja signaallamp H1 (läbipaistev), mis signaliseerib, et primaarosa on pingestatud. Kõik teised elemendid kuuluvad sekundaarossa
suhtes ning vastavalt asendisignaalile juhtida mootori toitepinget Pöörlevad kommutaatorita elektrimasinad 20 Asünkroonmootorid Üldist · Asünkroonmootor on tööstuses kõige enam kasutatav elektrimootor, mis on tingitud eelkõige tema lihtsast konstruktsioonist · Tänapäeval kasutatakse põhiliselt faasi- ja lühisrootoriga asünkroonmootoreid Töötamispõhimõte · Asünkroonmootori staator on analoogne sünkroonmasina staatoriga, kus selle ülesandeks on pöörleva magnetvälja tekitamine · Mootori kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest ja viimane omakorda staatorimähise pooluste arvust ja toitevoolu sagedusest · Rootori pöörlemapanemiseks on vaja tekitada vool rootorimähises · Staatori ja rootori mähised on omavahel magnetahela kaudu elektromagnetilises sidestuses
Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. . 3)Millest ja kuidas sõltub asünkroonmootori magnetvoo pöörlemissagedus? Sõltub staatormähiste pooluspaaride arvust 4)Kuidas liigitatakse kolmefaasilisi asünkroonmootoreid rootortüüpide järgi? Lühisrootor- ja faasirootoriga asünkroonmootor 22)Kuidas käivitatakse lühisrootoriga asünkroonmootoreid? Sulgeda võrgulüliti. Kolmefaasiline toitevool staatorimähistes tekitab pöördmagnet, mis veab kaasa rootorit.Sealjuures tekitab käivitusvool, mis põhjustab toiteliinis pingelangu. 23)Kuidas saab lühisrootoriga asünkroonmootorite käivitusvoolu vähendada? Käivitusomabuste parandamiseks tehakse võimsate mootorite lühisrootorite uurded kitsaste sügavate ristküliku kujulised, milles paiknevad mähiselatid. Lk 264 1
*** Referaat Kolmefaasiline asünkroonmootor *** 12. klass *** 2010 Asünkroonmootorist Asünkroonmootor on vahelduvvoolu jõul töötav elektrimootor, mille pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Nimetus tuleneb sellest, et ta pöörleb elektrivoolu sageduse ja poolusepaaride arvu alusel arvutatavast kiirusest veidi väiksema kiirusega ehk mitte sünkroonselt. Koormuse suurenedes asünkronmootori kiirus väheneb ja ta võtab automaatselt, ilma mingi regulaatori abita, võrgust tugevamat voolu, et taastada normaalne pöörlemissagedus. Üldlevinud on lühisrootoriga asünkroonmootorid, mille rootori mähised on omavahel ühendatud - lühises. Toodetakse ka faasirootoriga asünkroonmootoreid, mille rootorimähis on kontaktrõngaste ja harjade abil ühendatud vooluvõrku. Joon.1 Asünkroo...
1.Alalisvooluringi seadused.Voouring koosneb: 1) toiteallikas; 2) tarbija e koormus: 3) ühendusjuhtmed. Faasirootoriga asünkr. Lühisrootoriga, kahe- ja ühefaasilised asünkroonmootorid. Graafilist kujutist nim skeemiks. Vooluring kus vool on ühe ja sama väärtuseks nim haruks. 3 või enama haru Asünkroonmootori ehitus: staator(koosneb välisest teraskerest, millesse on pressitud uuretega kalvaanilist ühenduskohta nim sõlmeks. Kui pinge ja vooluvaheline sõltuvus on lineaarne siis nim staatorisüdamik, mis koostatakse stantsitud terasplekist), rootor(koosneb terasplekkidest on mähitud)
Hankelogistika Vanametalli- uus eluring Hankelogistika on suur strateegia, mis nõuab kõigepealt tähelepaneliku turu analüüsimist, kindlat arvestust ja jälgimist, prioriteetide määratlemist, oma tegevuste kordineerimist ja finanside ning operatsioonide juhtimist. Suurimad firmad nii Euroopas kui ka Eestis on rajatud logistilise ahela järgi. Nad eksesteerivad ning funktsioneerivad edukalt (tihtipeale veel nii edukalt, et luuakse uusi filiaale), tagades omanikele hea sissetuleku. Minu logistilise ketti esimese voo tooraineks e. materjaliks on vanametall. Vanametalli saab panna logistilises ahelas ka korjevoo alla ja käsitleda jäätmekäitlusena. Minu töös on vanametall tooraine, mis läheb edasi ümbertöötlemisele. Mis on vanametall ja kust seda saada? Tegelikult vastus on väga lihtne, ümberringi vaatamisel võib näha palju metallist tehtud asju, kõik need asjad muutuvad kunagi vanaks ja nad visatakse kas prügimääl...
rootoris indutseeritud elektromotoorjõud suureneb; rootorivool suureneb. Mille poolest erineb asünkroonmasina aseskeem transformaatori aseskeemist? Asünkroonmasinal on sekundaarpoole koormuseks fiktiivne aktiivtakisti mille suurus sõltub libistusest; voolu, pinge ja takistuse taandamistegurite määramisel on erinevusi. Asünkmootori nimivõimsus määratakse valemiga P=T*w. Asünkroonmootori stabiilse töö piirkond on vääratuslibistuse ja 0libistuse vahel. Tavalise lühisrootoriga asünkroonmootori moment on max lähedal kui libistus on piires s=0... 0,05; käivitusel. Asünkroonmootori käivitusmomendi suurendamiseks kasut faasirootoriga masinat; sügavuuretega rootorimähist; kaksikuuretega rootorimähist. Asünkroonmootori sagedusreguleerimisel on tingimata vaja sageduse tõstmisel üle nimisageduse tõsta pinget võrdeliselt sagedusega; sageduse langetamisel alla nimisageduse langetada pinget võrdeliselt sagedusega.
3 Tabel 1.3 T0 T2 Tn T3 T4 T5 T6 Tv T7 T8 T9 T10 T Tl 0 2,37 10,1 12,6 14,3 19,3 21,8 22,2 22,2 22,0 21,7 21,2 20,2 T2 ,t 0 1,52 6,46 8,06 9,15 12,4 14,0 14,2 14,2 14,1 13,9 13,6 12,9 Tabel 1.3 jätk T11 T12 T13 T14 Tl 20,1 20,1 20,0 20,0 T2 ,t 12,9 12,9 12,8 12,8 Saadud arvutuste põhjal koostame lühisrootoriga asünkroonmootori loomuliku ja tehis mehaanilise karakteristikat:
pöörlemissagedus ei ole sünkroonne elektrivoolu sagedusega. Asünkroonmootori leiutas 1885 itaalia füüsik ja elektriinsener Galileo Ferraris. 1888 avaldas ta oma töö tulemused Torinos Kuningliku Teaduste Akadeemia väljaandes. Hiljem samal aastal anti Nikola Teslale USA-s patent number 381 968. Patenditaotluses avaldas ta oma mootori töö teoreetilised alused, et selle tööpõhimõte oleks arusaadav. Järgmisel, 1889. aastal leiutas Mihhail Dolivo-Dobrovolski lühisrootoriga asünkroonmootori.Tänapäeval eelistatakse tööstuses asünkroonmootoreid nende tugeva konstruktsiooni ja harjade puudumise tõttu. Tänu tänapäevasele elektroonikale on võimalik mootori kiirust hästi kontrollida.Asünkroonmootoril on kaks liiki: lühisrootoriga asünkroonmootor ja faasirootoriga asünkroonmootor. 1.2.Asünkroonmootori rootor Rootor on masina pöörlev osa. Põhimõttelt võib rootoriks olla telje ümber vabalt pöörlev traatraam või suvaline elektrit juhtiv keha
Üliõpilane KAKB-61 Töö tehtud Matrikli nr Aruanne on Juhendaja Viktor Bolgov esitatud Elektrotehnika Töö nr 4 Elektriseadmed Variant A. Lühisrootoriga asünkroonmootor Katseobjektid Kasutatud seadised 2 Katseandmed Arvutustulemused. Tabel 2. Arvutustulemused Jrk. nr P1 , W T, Nm P2 , W η Cos ϕ1 s f 2 , Hz 0,75691 0,80379 0,05133 2,56666 1 1880 9,55 1423 5 9 3 7
Viimistlustööde masinad jaotatakse veel gruppidesse vastavalt nendega tehtavale viimistlustöö liigile – krohvitööde masinad ja seadmed; maalritöö masinad ja seadmed; põrandakatte ja viimistlustööde masinad ja seadmed; plaatijate tööriistad. 3. Elektriliste käsimasinate liigitus. a) kasutatav voolu liik – alalisvool; normaalsagedusega vahelduvvool; kõrgsagedusega vahelduvvool b) vahelduvvoolu faaside arv – ühe- ja kolmefaasilised c) mootori tüüp – kollektormootorid ja lühisrootoriga mootorid d) elektriohutuse klassid – I klass (U>42;, normaalsagedusega vahelduvvool (50Hz), normaalisolatsiooniga); II klass (U>42V; normaalsagedusega vahelduvvool (50 Hz), topeltisolatsiooniga); III klass (U<42V normaalsagedusega vahelduvvool (50Hz) või U>42V kõrgsagedusega vahelduvvool (>200Hz) mida toidetakse läbi sagedusmuundurite) e) kaitstus väliskeskkonna mõjude eest – normaalkaitstus (lahtine konstruktsioon masina sisemise läbipuhumisega jahutussüsteem, ei
magnetvälja, mis läbi õhupilu aheldub rootoris olevatel mähistel ning tekitab rootori elektrivoolu (elektromagnetilise induktsiooni nähtus). Vool tekitab rootoris omakorda magnetvälja, mille vastasmõjul staatori magnetväljaga tekkib jõud, mis paneb mootori pöörlema. Rootori pöörlemise kiirus sõltub magnetvälja pöörlemise kiirusest, mis omakorda sõltub mootori pooluspaaride arvust p ja toitesagedusest f. Joonis 5.2 on näidatud ühe ja kahe pooluspaariga lühisrootoriga asünkroonmootor, mille pooluspaaride arv on määratud staatori pooluspaaride arvuga. 37 Kaks poolust Neli poolust n0 = 3000 p/min n0 = 1500 p/min Pöördväljamähisega staator
Puuduseks on keeruline ehitus, suured mõõtmed ja suur käivitusvool. Vahelduvvoolumootor. Automaatsüsteemides kasutatakse täiturmootoritena kolme või kahefaasilisi asünkroonmootoreid. Kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid kasutatakse seal, kus on vajalik suurema võimsuse (jõu) rakendamine. Süsteemides, kus on nõutav täiturmehhanismi kiiruse reguleerimine kasutatakse faasirootoriga kolmefaasilisi vahelduvvoolumootoreid, kui kiiruse reguleerimine pole vajalik, kasutatakse lühisrootoriga kolmefaasilisi asünkroonmasinaid. Vahelduvvoolumootorite eeliseks on lihtne ehitus, väikesed gabariidid, suhteliselt väikene käivitusmoment (vool). Puuduseks on keerukus pöörlemissageduse reguleerimise, väikene pöördemoment käivitusel ja suur pöörlemissageduse sõltuvus koormusest Elektromagnetid Elektromagnetite ülesandeks on muuta elektriline juhtsignaal reguleeriva organi edasi-tagasi liikumiseks või pöördumiseks mingi nurga alla . Elektriliste täiturseadmete seas on
=1,6...2,0; Kergetel käivitustingimustel kestusega kuni 8 sek. = 2,5...3,0. Antud tingimus kehtib selliste elektritarvitite kohta, milliste võrku sisselülitamine põhjustab märgatavate Kaabelliinide induktiivtakistus on kaablisoonte väikese vahekauguse tõttu tunduvalt väiksem õhuliinide tõukevoolude tekkimist (N: lühisrootoriga asünkroonmootor). induktiivtakistusest. I käiv = K I n K käivitusvoolu kordsus.3) 12. Juhtmete ja kaablite ristlõigete määramine lubatud pingekao alusel:
1) tarbitava voolu liik: a) alalisvool b) vahelduvvool, mis sageduse järgi jaguneb normaalsagedusega 50…60 Hz ja kõrgsagedusega 200…400 Hz 2) konstruktiivne lahendus a) kinnised = välimise jahutusega b) lahtised = sisemise jahutusega. 6. Vahelduvvoolu mootorite liigitus ja elektrimootorite põhiparameetrid. 1) magnetvälja pöörlemissageduse ja rootori pöörlemissageduse ühtimise järgi: a) sünkroonmootorid b) asünkroonmootorid 2) rootori konstruktsiooni järgi: a) lühisrootoriga b) faasirootoriga 3) faaside arvu järgi: a) ühefaasilised b) kolmefaasilised 4. töörežiimi järgi: a) lühiajalis-perioodiline b) pidev. Elektrimootorite põhiparameetrid on a) toitepinge b) tarbitav võimsus c) võlli pöörlemissagedus. 7. Hüdropumpade liigitus. a) hammasrataspump b) labapump c) radiaal-plunserpump d) aksiaal- kolbpump. Enimkasutatavateks on hammasratas ja aksiaal-kolbpump 8. Hüdrosüsteemide täidesaatvate jõuseadmete liigitus. a) hüdromootorid – kasut. pöörleva
R1 R g s v 1 ; s s ( A A 2 1) kus A g ( 1); T Tv ; R12 X k2 R2 v n T T Tn Pn n0 n n Tn 9,55 ; sn ; Teguri g andmeteks võib täpsemate andmete puudumiselt nn n0 võtta g 5s n Tn- nimimoment, Tv- vääratusmoment, s-libistus, 14. Lühisrootoriga asünkroonmootori põhivõrrandid ja loomulikud karakteristikud I km I Käivitusvool toitevõrgus - I k 2 kl Mootori näivtakistus käivitusel (lühitakistus) - kt aIm kt Un Zk 3I k 15. Asünkroonmootori sagedusreguleerimine 16. Elektrimootorite töötamine ühisel võllil 1 = 2 = . . . = i T = T1 + T2 + ... + Ti
20-kordne nimivool peab olema lahutatud 0,1 sekundiga. Termovabasti rakendumistunnusjoon on kõigil ühesugune, peab tagama liinide kõrge eluea. 1,13 In peab taluma üks tund. 1,45 In tuleb lahutada ühe tunniga. Automaatkaitselüliti nimivool valitakse vastavalt juhile kestvalt lubatavale voolule. Kaitselüliti peab taluma arvutuslikku lühisvoolu. Mootorikaitselüliti K-rakendumistunnusjoonega mootorikaitselüliti on mõeldud otse võrku lülitatava lühisrootoriga asünkroonmootori kaitseks. Mootorikaitselülitil on kaks ülesannet: 1) avastada ohtlikud olukorrad nagu liigkoormus või lühis, 2) katkestada toiteahel. Mootorikaitselüliti Käivitus Lühisrootoriga asünkroonmootori otsekäivitusel on käivitusvool enamasti vahemikus 4...8 nimivoolu. See tähendab, et käivituse vältel eraldub sama aja vältel soojust 16...64 korda rohkem kui nimivooluga töötamise ajal. Käivitusaeg on suhteliselt lühike
Käivitamise tüüpsõlmed sõltuvalt ajast ............................... 24 1.3.4. Pidurdamise tüüpsõlmed sõltuvalt elektromotoorjõust ............. 26 1.3.5. Juhtimise tüüpsõlm sõltuvalt läbitud teest ............................ 30 1.4. Elektrimootorite kaitse .............................................................. 31 1.5. Vahelduvvoolumootorite kontaktjuhtimisskeemide näiteid .................... 39 1.5.1. Lühisrootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontakt- juhtimisskeem dünaamilise pidurdusega sõltuvalt ajast ............. 39 1.5.2. Lühisrootoriga asünkroonmootori reverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitusvoolu piiramisega sõltuvalt ajast ............ 41 1.5.3. Faasirootoriga asünkroonmootori mittereverssiivne kontakt- juhtimisskeem käivitamisega sõltuvalt voolust ....................... 42 1.5.4
10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3..
10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3..
primaaraarvõimsus; sekundaarvõimsus; vaseskao ja rauaskao summa. 44. Asünkroonmootorid. Asünkroonmootori ehitus: Asünkroonmootori põhiosadeks on staator (paigalseisev osa) ja rootor (pöörlev osa). Asünkroonmootorid jagunevad ehituselt kaheks tüübiks, mis erinevad teineteisest ainult rootori ehituselt lühisrootoriga ja faasirootoriga mootoriteks. Viimaseid nimetatakse ka kontaktrõngastega mootoriteks. Joonistel on on näidatud lühisrootoriga asünkroonmootori ehitus. Kolmefaasiline asünkroonmootor on levinuim vahelduvvoolul töötav elektrimootor maailmas. Seda oma lihtsa ehituse, kerge hooldamise ja suheteliselt madala hinna tõttu. See masin võib töötada nii
Otsekäivitamine on mõeldav väikeste pingete ja väikese mootori korral, mille ankrumäise takistus on suur. Pöörlemiskiiruse reguleerimine toimub kuni nimikiiruseni ankrupinge tõstmisega nimipingeni. Edasine kiiruse tõstmine, kui masina ehitus seda võimaldab, toimub ergutusvooli vähendamisega. 38. Asünkroonmootorid: ehitus, tööpõhimõtte, mehhaaniline karakteristik, käivitamine, reverseerimine Enimkasutatavaks jõuallikaks maailmas on asünkroomootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator om mootori paigalseisev osa, mis paikneb mootorikeres, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid paiknevad laagrikilpides, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. Keres paikneb staatori magnetsüdamik, mis on koostatud 0,3-0,5 mm paksustest stantsitud staatroplekkidest, mis on omavahel isoleeritud
12.Mida nimetatakse vääratusmomendiks? 13.Milline on vääratusmomendile vastav libistus sõltuvalt mootori võimsusest ja konstruktsioonilt? 15.Mis sobib hästi asünkroonmootori käivitusvoolu vähendamiseks ja käivitusaja juhtimiseks? 16.Millega saab sujuvalt reguleerida kiirust? 17.Faasirootoriga asünkroonmasinad, ehitus, tööpõhimõte. 18.Kus kasutatakse faasirootoriga asünkroonmootoreid?Kuidas ühendatakse elektrimootor võrku? 19.Kuidas saab muuta lühisrootoriga ja faasirootoriga mootori rootori pöörlemise suunda? 20.Milline peab olema elektrimootori võimsus võrreldes töömasinaga? Nimetada mootori tähtsamad sildiandmed. 21.Joonestada kolmefaasilise asünkroonmootori klemmiplaat tähtlülituses, tähistada mähiste algused ja lõpud. 22.Joonestada kolmefaasilise asünkroonmootori klemmiplaat kolmnurklülituses, tähistada mähiste algused ja lõpud. 65.Ühefaasiline asünkroonmootor 1
Asünkroonmootor koosneb staatorist, mis on terasplekkidest koostatud õõnessilinder ja mille sisepind on uurestatud. Uuretes paikneb kolmefaasiline staatorimähis pöördmagnetvälja tekitamiseks. Teiseks põhi komponendiks on pöörlev rootor, mis asub võllil, on terasplekkidest silinder, mis on samuti varustatud uuretega. Uurdes asub rootormähis, staatori ja rootori vahel on väike õhupilu. Liigitus: Faasirootoriga asünkroonmootorid, lühisrootoriga asünkroonmootorid, kahefaasiline asünkroonmootor, ühefaasiline asünkroonmootor 19. Asünkroonmootori tööpõhimõte, libistus, pöörlemissagedus. Asünkroonmootor töö põhineb pöördmagnetvälja ja rootori voolu vastasikusel toimel. Pöördmagnetvälji, mille tekitab kolmefaasiline vool staatorimähistes, läbib õhupilu ja aheldub rootorimähisega. Rootorivoolu põhjuseks
Automaatlüliteid (automaate) kasutatakse elektriahelate, seadmete ja elektriseadme osade käsitsi sisse- ja väljalülitamiseks, kusjuures välja- lülitamine võib toimuda ka automaatselt liigkoormus- või lühisvoolude 20 toimel. Automaadid lahutavad elektriahela ka juhul, kui pinge langeb alla ettenähtud väärtust või kaob täielikult. 3.2 ELEKTRIMOOTORITE KÄIVITUSSKEEMID Kolmefaasilise lühisrootoriga asünkroonmootorite tavaline käivitus. Keskmise võimsusega mootorite tavalisel käivitamisel, ilma et muudetaks pöörete suunda, kasutatakse vinnaklüliteid, trummellüliteid või pakettlüliteid. Nende elektriline lülitusskeem on kõigil ühesugune ja nad ühendatakse elektrivõrku kaitsmetega järjestikku. Kaitsmed asuvad tarbija pool, sest siis saame neid vahetada ja pingevabas olekus remontida. L1 L2 L3 (3.faasiline v. vool) SA (lüliti)
.1894) ja Peter Lebedev (1866...1912), valmistades sellega ette uute tehnoloogiate nagu raadio, televisioon, arvutid, jne kiire õitsengu. Esimese elektrimootori ehitas Joseph Henry (1797...1878) aastal 1831 ja Moritz Hermann Jacobi (1801...1874) võttis selle 1834. aastal koheselt kasutusele. Aasta 1886 sai muudetava kiirusega elektriajamite sünniaastaks, kuna võeti kasutusele Ward Leonardi süsteem (generaator-mootor süsteem). Aastal 1889 leiutas Michail von Dolivo-Dobrowolsky (1862...1919) lühisrootoriga asünkroonmootori. Järgmisel aastal 1890 pakuti välja faasirootoriga asünkroonajami kiiruse juhtimise põhimõte. Üheksateistkümnenda sajandi lõpul leiutati esimene elavhõbe-vaakumlamp ning samuti kaarlamp ja elavhõbealaldi. Seejärel ilmus vaakumdiood ning patenteeriti elektronkiiretoru ja vaakumtriood. Järgnevalt töötati välja juba palju tüüpe elektronseadiseid. Alates aastast 1923 sai võimalikuks ignitronidel põhinev juhitav alaldamine
meetodit. Mehaanilised karakteristikud. Pöördemomendid. Võimsused. Tm = Tm (v ) Pm = Pm (v ) Jõumasin Tt = Tt (s ) P(t ) = Pt (s ) Töömasin Jõumasinate mehaanilised karakteristikud on üldiselt langevad ( vt. joonised 7 10), töömasinatel tõusvad. Joon.7. Lühisrootoriga asünkroonmootori otsevõrkulülituse tunnusjooned Joon.8 Asünkroonmootori kiiruse reguleerimine vähendatud väljatugevusega Joon.9 (joon. 8) ja konstantse momendiga talitus kuni põhisageduseni 87 Hz (joon 9). Joon.10 17 Joonised 7-10 on skaneeritud raamatust "Sujuvkäivitid ja sagedusmuundurid", Koostanud prof. T
Võimsuskao maksimaalväärtuse võib leida valemiga ∆W ∆Pm = (1.3) τ kus kaoaja τ võib määrata näiteks maksimaalkoormuse (kasutus)aja Tm järgi käsiraamatutes leiduvalt kõveralt. Meie oludes on see väärtus tavaliselt piiri- des 3500...4500 h. Lisaks aktiivvõimsusele võtavad tarbijad võrgust ka reaktiivvõimsust. Näiteks on lühisrootoriga asünkroonmootorite cos ϕ ≈ 0,85...0,9 ehk tan ϕ ≈ 0,6...0,5. Tarbija reaktiivkoormus sõltub oluliselt tarbija iseloomust, koormusrežiimist ja võrgu nimipingest, kuna reaktiivvõimsuskaod trafodes ning liinide mahtu- vuses ja kompenseerimisseadmetes genereeritavad reaktiivvõimsused on mär- kimisväärsed võrreldes võrgus edastatava reaktiivvõimsusega. Tavaliselt puuduvad andmed elektrivõrgu reaktiivkoormuste kohta. Projek-
10 W võimsusega masinate kasutegur on aga alla 0,5. Kasutegur sõltub ka masina koormusest. Kaod kasvavad koormuse suurenemisel. Koos sellega suureneb ka soojenemine. Elektrimasina lubatava koormuse määrabki tavaliselt soojenemise lubatav piir, harvem mingi osa mehaaniline tugevus või voolutihedus liugkontaktil. Seepärast on väga oluline luua soojuse ärajuhtimiseks head jahutus- tingimused. 8.2 Asünkroonmootor Enamkasutatavamaks jõuallikaks maailmas on asünkroonmootor. Lühisrootoriga asünkroonmootor ei vaja peaaegu mingit hooldust. Asünkroonmootori põhiosadeks on staator ja rootor. Staator on mootori paigalseisev osa. Staator paikneb mootorikeres 1, mis fikseerib kõik masinaosad omavahel ja millega mootor kinnitatakse tööpingile. Veerelaagrid 2 paiknevad laagrikilpides 3, mis tagab masinaosade kontsentrilisuse. 115 Keres 1 paikneb staatori magnetsüdamik 7, mis on koostatud 0,3..
Į( ļ-_-' . e . tan 6 .r järsuma (lülrema kestusega) esificrrdiga inrpuisid väļreircļavad Seļlest võib järeldada, et omakorda isolatsiooni läbilöögitugevust" 18 8. SAGEDUSJUHTIMISĘGA AJAMI VAL|K 8.1 Lühisrootoriga asünkroonmootori ja sagedusmuunduri Valik Ajami optinraalrre projekteerilnine eeldab töönrasina, mootorija toiternuunduri tututussuurttste parirnat võinralikku sobitarnist. Mootori ja nrtrunduri valik on nrääratud käitatava töömasinaga, nrida iseļoomtrstavad alŲärgrrevad tunnussuurused: " väikseirn ja suurim kiirus ehk reguieerimispiirkond, . vajaļik pöördemorrrent.ia selle sõltuvus talitluskiirusest ning vajadusel ka ajami
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
