Kodune töö elektriajamites 3.3 ---3.3(1) (0)

Kutsekool - Elektroonika - Elektriajamid

1 Hindamata

Tallinna Polütehnikum
Päevane osakond
EE.EA04.1.2318
Kodutöö
Õpetaja:
Koostaja :
28.05.2007
Tallinn,2007
ÜL 3.3(1)
Arvutada täpsustatud Klossi valemi abil ning ehitada lühisrootorga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus
kuni , samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad toitepingele 0,8 ja 0,7
Antud:

Mootori tüüp 4A80B4

Nimivõimsus Pn=1,5 kW

Nimi liinipinge Un=380 V

Nimipöörlemissagedus Nn=1415 p/min

Nimivool An=3,57 A

Nimikasutegur =77,0 ℅

Käivitusvoolu kordsus =5,0

Käivitusmomendi kordsus =2,0

Vääratusmomendi kordsus =2,2

cos 0,83

Nimimoment Tn=10,1 Nm

Sagedus 50 Hz
1.1 Leiame ideaalse tühijooksu punktid :
Kuna rooto pöörleb magnetvälja pöörlemise kiirusel, siis libistus s=0 ja mootoori poolt arendatav elektromagneetiline moment on samuti:
T=0, kus (1)
- ideaalse tühijooksu moment,
(2)
1.2 Nimitööpunkti koordinaadid määrame valemiga, milles olevad suurused saame sildi pealt :
; (3)
, kus (4)
Tn – on nimimoment
- on niminurkkiirus
1.3 Leiame vääratuspunktid :
, (5)
, kus (6)
Tv –on vääratusmoment
-on vääratusnurkkiirus.
Selleks, et leida vääratusnurkkiirust, peame leidma abisuuruse A, nimilibistuse (), vääratuslibistuse ():
=> (7)
=> (8)
Paneme saadud väärtused valemitest (2) ,(8) valemisse (6) :
1.4 Leiame käivituspunktid :
(9)
ωk=0 ,kus
ωk – nurkkiirus ,
Tk – Käivitusmoment
2.0 Andes ette libistuse väärtusi (0-st – 1-ni), saame nüüd arvutada momendi ja saadud punktide järgi ehitada mootori mehaaniline tunnusjoon :
2.1 Leiame mootori mähiste aktiivtakistuste suhtega määratud teguri(q):
Kanname saadud tulemused tabelisse 1.1
Tabel 1.1

2
3
4
5
6
7
8
9
10
0,01
0.08
0.1
0.2
0.35
0.5
0.6
0.7
0.8

155
144
141
126
102
81,2
62,8
47,1
31,4

2,37
12,6
14,3
19,3
21,8
22,2
22
21,7
21,2

Selleks, et koostada tehistunnusjooned, pinge muutumise kohta, kasutame järgmist valemit :
, kus
Tl – on loomuliku karakteristiku moment,
Tt – tehiskarakteristiku moment;
Alandades pinget 0,7 korda nimipingest, saame teguri α väärtusi :
N∙m

Kanname saadud tulemused tabelisse 1.2
Tabel 1.2
0
2,37
10,1
12,6
14,3
19,3
21,8
22,2
22,2
22,0
21,7
21,2
20,2
0
1,16
4,95
6,17
7,01
9,46
10,7
10,9
10,9
10,8
10,6
10,4
9,9
Tabel 1.2 jätk
20,1
20,1
20,0
20,0
9,9
9,9
9,8
9,8
Alandades pinget 0,8 korda nimipingest, saame teguri α väärtusi :
N∙m
Kanname saadud tulemused tabelisse 1.3
Tabel 1.3
0
2,37
10,1
12,6
14,3
19,3
21,8
22,2
22,2
22,0
21,7
21,2
20,2
0
1,52
6,46
8,06
9,15
12,4
14,0
14,2
14,2
14,1
13,9
13,6
12,9
Tabel 1.3 jätk
20,1
20,1
20,0
20,0
12,9
12,9
12,8
12,8
Saadud arvutuste põhjal koostame lühisrootoriga asünkroonmootori loomuliku ja tehis mehaanilise karakteristikat:

.DOC Laadi alla originaalfail 9 lk · .doc · 39 allalaadimist

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1 #1

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1 #2

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1 #3

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1 #4

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1 #5

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1 #6

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1 #7

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1 #8

Kodune töö elektriajamites 3 3 ---3 3 1 #9

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-06-07 Kuupäev, millal dokument üles laeti

39 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

kristjantxx Õppematerjali autor

Tpt elektriajamite ülesannetekogust lahendatud kodune ülesanne 3.3(1)

tpt elektriajamite kodunetöö ajamid kodune töö elektriajamites

Sarnased õppematerjalid

doc

Kodune2---3.4 variant 7

Kodune töö nr 2 Ülesanne 3.4 variant 7 Arvutada ning ehitada faasirootoriga asünkroonmootori loomulik mehaaniline karakteristik nurkkiiruse vahemikus 0 kuni -0,50 . Mootori tüübi saan tabelist 14 ja mootori nimiandmed lisa 7'mest.Märkus: lisast 7 valin variandi B = 100%. Samuti ehitada tehistunnusjooned, mis vastavad lisatakisti väärtustele rootori ahelas. R2l,1= 0,0385 ja R2l,2= 0,067 Tabel 14 Variant Mootori tüüp 7 MTH613-10 Lisa 7 Faasirootoriga seeria MTH metallurgiamootorite tehnilised andmed. Staatorimähise ühendusskeem Y/ , 380/220, 50 Hz Võimsus cos Mootori B=100%, nn, n I2, E2k, Tmax, Tüüp KW p/min A V N*m MTH613-10 40 585 0,53 76,0 320 4120 1.Esiteks leiame ideaalse tühijooksu punkti.(tühijooksul libistus s=0): Mootori poolt arendatav moment on T0=

Elektriajamid

doc

ELEKTRIAJAMITE ÜLESANDED

10 520 5,4 2 + (5,4 2 + 5,4 2,9 + 2,9 2 ) + 2,9 2 180 3 3 kW Pekv = = 3,90 10 + 520 + 180 Standardsed lühiajalise töö kestused, mille jaoks valmistatakse elektrimootoreid on 10, 30, 60 ja 90 min. Töötsükli kestus on t ts = 10 + 520 + 180 = 710 s = 11,83 min. Kui loeme tegeliku töö kestuse ligikaudu võrdseks standardse töö kestusega 11,83 10, siis võime kohe valida elektrimootori lühiajaliste mootorite kataloogist (S2) tingimuse Pnl Pekv, tst = 10 min järgi. Kui meil lühiajalise töö mootorite kataloogi ei ole, siis valime kestva töö mootori (S1), mida võime rohkem koormata

Elektriajamid

xls

Regressioon, hinnang, hüpotees arvutused ja testid

0,0 0,0 0,0 0,0 18,7 14,1 7,9 3,2 16,9 0,0 0,0 0,0 15,6 0,0 0,0 0,0 18,5 0,0 0,0 0,0 13,8 0,0 0,0 0,0 14,6 15,2 9,3 3,9 18,8 0,0 0,0 0,0 22,4 0,0 0,0 0,0 18,7 0,0 0,0 0,0 14,6 0,0 0,0 0,0 23,3 17,7 10,5 2,2 13,4 0,0 0,0 0,0 16,9 0,0 0,0 0,0 13,8 0,0 0,0 0,0 15,6 0,0 0,0 0,0 14,5 0,0 0,0 0,0 Hinnangud, hüpoteesid, regressioon Proovitükk nr. 1118 Kodune töö 4 õppeaines Andmetöötluse alused Punkthinnangud, vahemikhinnangud, valimi maht Eeldame, et teie proovitükil mõõdetud andmete põhjal tahame teha järeldusi samalaadse üldkogumi kohta Selleks arvuta järgmised statistikud oma proovitüki kohta 1) Leida 1. rinde enamuspuuliigi diameetri kohta (rühmitamata andmetest) järgmised suurused: keskväärtuse hinnang (aritmeetiline keskmine), 15,945

Andmetöötlus alused

pdf

Inseneerigraafika

TALLINNA l.{NlKAULIKOQL lNSNR|GRAAFIKA KSKUS . lNsENRlGRAAFlKA KURSUS HARJUTUSULSANDE,D ..trhI{... opperuhm {l1gffit'dw} J'{'j* ?,,'-tserq U|ipi|ane fl.* alIinn 2009 I l.|RJUTUSTUND l* .';r';,!:'f;:oi;,,o,!f ....No.r.kiuji o.: ,',].|b'). Vilikethtedk6gusnoodsfab 70%suuthtede o?s t, tjla-ja alapikedused aga 30%' Kija kaldeuko 75" ' Thfedeja nubife joojdnedus on B-fijapi kijaI 10%suuteh- tde kdgusst' Pidev jnjoon Pidv peoon P kiipsjoo jooe laius s=0,7nn jooe taiuss :S/j joon laius ,,s/j I

Insenerigraafika

150

doc

СБОРНИК МЕТОДИК ПО РАСЧЕТУ

504.064.38 (, , , , , .), . ..................................................................................................4 1. ..............5 1.1. ....................................................................................5 1.2. .........................................................................................5 1.3. .....................................................................................6 1.4. ....................................................................................7 1.5. ........................................................................................7 2. 30 /.....................................................................9 2.1. ..................................................................................9 2.2. .......

Ökoloogia ja keskkonnatehnoloogia

pdf

Tee-ehitus I projekt

Pikett 0+00 1+00 2+00 2+38,03 3+00 3+75,86 4+00 4+45,16 5+00 5+25,76 6+00 7+00 7+20 7+66,2 8+00 9+00 9+14,44 10+00 10+98,72 11+00 12+00 12+94,44 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 19+28,57 20+00 21+00 21+28,57 21+55 22+00 23+00 23+65,17 24+00 25+00 25+7,81 26+00 26+11,43 26+25,96 26+27,7 26+55 26+59,64 26+75 27+00 27+0,22 27+32,3 27+34,07 27+48,82 27+50 28+00 29+00 30+00 Töömahtude koondtabel Algpikett 0+00 1+00 2+00 3+00 4+00 5+00 6+00 7+00 8+00 9+00 10+00 11+00 12+00 13+00 14+00 15+00 16+00 17+00 18+00 19+00 20+00 21+00 22+00 23+00 24+00 25+00 26+00 27+00 28+00 29+00 Masinvahetuste arvu määramine Kasvupinnase eemalda

Betooni puurimine

pdf

Teraskonstruktsioonide abimaterjal

plastne kandevõime Mpl). Ristlõike plastifitseerumisega suureneb tala läbipaine, kuna ristlõige pöördub tänu plastse liigendi tekkimisele. Edasine koormuse suurendamine pole võimalik ja moment ei suurene, küll aga deformatsioonid (sh. ristlõike pöördumine) järjest suurenevad. Viimane joonis iseloomustab täieliku plaste liigendi tekkimist tingimus, kus talale on rakendatud maksimaalne võimalik koormus. Väliskoormuse töö on sama suur kui plastse momendi töö plastses liigendis. TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 9/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut Pingejaotus ebasümmeetrilise ristlõike puhul plastse liigendi tekkimisel järk-järgulisel koormamisel: a-a) Pinged alumises kius jõuavad voolavuspiirini fy - elastne staadium b-b) Pinged ülemises kius jõuavad voolavuspiirini - elasto-plastne staadium

Ehitus

pdf

Füüsika kontrolltöö nr. 5 - VONKUMISED ja LAINED

c ' ,t-r,(r l t,{ -' i == 9,tt KONTROL LTO{) nr. b N;,";, ...T."..S-cg.ff x,,,"ur, .....F.t].-n... VONKUMISFi ja LAINED 05. detsernber2005 / . .. l.1. Harmoonj ,eit ionk va punkti v6nke[lnplitrrud orr 8 cm, nurksagedu,s 4 s-1, alffaas

Füüsika

Rohkem sarnaseid