Tartu Kutsehariduskeskus Jaanus Mägila Elektrilised töö riistad Iseseisva töö Juhendaja : Tartu 2010-09-30 SISUKORD 1.Nurklihvijad 2.Saed 3.Akutrellid 4.Freesid NURKLIHVIJAD Metabo nurklihvija Nurklihvija W 6-125 pappkarbis 650 W, ketas 125 mm, tühikäigupöörded 10000 p/min. Ekstsentriklihvija 240 W, tald 125mm, 11000p/min komplektis tolmukoguja koos filtriga, kohvris 1. Metabo nurklihvija, Quick nurklihvija W 11-125 Quick võimsus: 1100W, 230V, Marathon 4iame, ketas 125 mm, MVT käepide, Quick mutriga Nurklihvija Bosch GWS 11125 CI Toide: 230 V/50 Hz Ketta 4iameter: 125 mm Võlli keere: M 14 Võimsus: 1100 W Tühijooksu kiirus: 11 000 rpm Suurus: P286×K106 mm Kaal: 1.6 kg
Elektrilised käsitööriistad Kasutamisomadusi iseloomustavad näitajad Elektritööriistadel kasutatavad erinevad lõiketarvikuid (puurid, sae-, höövli- ja freesiterad) valmistatakse: 1. Tööriistaterasest HCS. Suure süsinikusisaldusega teras on enimlevinud lõiketerade valmistusmaterjal. 2. Kiirlõiketerasest HSS e. HS. Kiirlõiketerase HSS iseärasuseks on see, et säilib suur kõvadus 600 7000 juures. 3. Volframsüsinikust tipuga HW. HM. TCT. TCT terasid nimetatakse ka kõvasulamteradeks ja teemantteradeks. Neid ei valmistata terasest. Kõvasulamid valmistatakse pulbermetallurgia meetoditega. Mitmesuguste metallide volfram jne, karbiidide ja metallilise koobalti pulbrite segust saadakse erimenetlusega plaadid. Need plaadid joodetakse kõvajoodisega tööriista tera tippu. 4. Bimetallidest BiM, BM. Bimetallidest terad koosnevad kahest erinevast terase liigist. Tööriistade puhul kasutatakse tööriistaterast ja kiirlõiketerast ühes lõiketeras. Tuntuma
Tartu Kutsehariduskeskus Elektrilised käsitööriistad Ragnar Huik Õppeaasta 2013/2014 Sisukord 1.Tikksaag 2.Käsiketassaag 3.Ülafrees 4.Lihvmasin 5.Akutrell Elektrilistes käsitööriistades kasutatakse j6uallikana vahelduvvoolu , kommutaatormootorit. Kommutaatormootor koosneb korpusest , mille külge on kinnitatud staator , harjahoidjad koos grafiitharjadega ja rootorist , mis koosneb v6llist, rootori südamikust,rootori mähisest,kommutaatorist ja jahutusventilaatorist . Rootor pöörleb korpusesse paigaldatud kuullaagritel. Kui lasta magnetväljas asuvasse juhtmesse elektrivool, siis hakkab ta liikuma .Sellel reeglil p6hineb ka kommutaatormootori töötamine, kusjuures magnetväli tekitatakse staatorisse lastava elektrivooluga , juhtmeteks on rootorimähise keerud . Ülevaade ehitusest , tarvikutest, ohutusn6uetest. Tikksaag Tikksae p6hiosad on korpus , kuhu on paigaldatud elektrimootor koos juhtimislülitiga, j6uülekande reduktor , ektse
Elektrihöövel Höövli kasutaminer Höövliga töötamisega harjumiseks soovitame kõigepealt testida seda mõnel proovitükil ning alles siis asuda töödeldava detaili kallale. Kui masina seadistused ei ole õiged, siis võib höövel materjali maha hööveldada kiiremini soovitud. Pea meeles, et töötlemisjäätmed väljuvad läbi laastuava. Hoia juuresolijad väljumisavast eemale. Hööveldamissügavuse reguleerimine Hööveldamissügavuse suurendamiseks tuleb keerata reguleerimisnuppu päripäeva ning sügavuse vähendamiseks vastupäeva: Masina maksimaalne hööveldamissügavus on 3 mm. Käivitamine ja lõpetamine Masina käivitamiseks hoia ohutuslülitit allavajutatuna ning vajuta samaaegselt käivituslülitit. Hoia tera pea käivitamise ajal töödeldavast detailist eemal. Masina seiskamiseks vallanda käivitusnupp. Kaldu hööveldamine Masina põhjaplaat on niimoodi soontega varustatud, et töödeldava materjali ääres on või
Pärnu Kutsehariduskeskus 5 Elektrilist käsitööriista Referaat Tööohutuses Õpilane: Raimond Kasemaa Rühm E-08B Juhendaja : Karli Edo Pärnu 2008 Elektriline tikksaag IE-5202 Saag on ette nähtud puidu, puitlaastplaatide, teraslehtede, alumiiniumi ja teiste metallide läbivaks saagimiseks.Sae konstruktsioon vôimaldab materjali saagimist pinnaga 90 - 45o nurga all; saekäigu kiiruse elektroonilist reguleerimist. Tööriista müratase on 86dB, müravôimsus vôib ulatuda 99dB. Kasutage kindlasti isikukaitsevahendeid kuulmise kaitseks. Vibratsioon, mis môjub käele, ei ületa 2,5m/s2. Tikksaag vastab järgmistele standarditele ja normatiivdokumentidele: IEC745-1-82, IEC745-2-11-84, EN50144, EN55014, EN60555, HD400.3JS1 kooskôlas direktiividega 73/23/EWG, 89/336/EWG (1/96), 89/392/EWG. Ohutusnõuded: Töötamisel saega so
Võrumaa Kutsehariduskeskus EV-12 Sigrid Pau EHITUSEL KASUTATAVAD MASINAD JA VÄIKEMEHHANISMID Referaat Juhendaja: Andres Aruväli Väimela 2012 SISUKORD: 1. Sissejuhatus elektrikäsitööriistade valdkonda 3 2. Liimipüstol 4 3. Kuumaõhupuhur 6 4. Trell 8 5. Akutrell 9 6. Tikksaag 10 7. Kasutatud kirjandus 11 1. Elektrikäsitööriistad Käsitööriistad jagunevad mehhaanilisteks, pneumaatilisteks ja elektrilisteks. Mehhaanilised tööriis
looduslikust energiaallikast saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks. Selliste jõuallikate esindajad on aurumasin ja sisepõlemismootor. 56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad muudavad primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehhaanilise energia mingiks teiseks energia liigiks, mida järgnevalt kasutatakse taas mehhaanilise energia saamiseks. Sellisteks jõuallikateks on elektrilised, pneumaatilised ja hüdraulilised jõuseadmed. 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) karburaatormootorid e Otto mootorid, b) diiselmootorid 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) kolbmootorid, b) rootormootorid e Wankel mootorid, c) gaasiturbiinmootorid 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) kolb-tüüpi b) plunser-tüüpi c) teleskoopilised (silindrid)
saadav energia muudetakse vahetult mehaaniliseks energiaks. (nt aurumasin, sisepõlemismootor) 56-Millised on ehitusmasinais kasutatavad sekundaarsed jõuallikad? Sekundaarsed jõuallikad on need, kus primaarsest jõuallikast või otse loodusest saadud mehaaniline energia muudetakse mingiks teiseks energia liigiks. Järgnevalt kasutatakse seda taas mehaanilise energia saamiseks. (nt pneumaatilised, hüdraulilised, elektrilised jõuseadmed) 57-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid põlevsegu moodustumise viisi järgi? a) Karburaatormootor b) Diiselmootor 58-Kuidas liigituvad sisepõlemismootorid energiat muundava mehhanismi järgi? a) Kolbmootor b) Rootormootor c) Gaasiturbiinmootor 59-Nimetage hüdromootorite tüübid nende konstruktsiooni järgi. a) Hamaasratasmootor b) Labamootor c) Kõrgmomendiline radiaal-plunser või radiaal-kolbmootor
annaabi.ee 
50 punkti
~ 13 lehte
3 laadimist
0 arvamust 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid