Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto

Töötlemine laastu eemaldamisega (0)

1 Hindamata
Punktid
Töötlemine laastu eemaldamisega #1 Töötlemine laastu eemaldamisega #2 Töötlemine laastu eemaldamisega #3 Töötlemine laastu eemaldamisega #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-06-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 26 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor mikkmax Õppematerjali autor

Märksõnad

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
6
doc

LÕIKETÖÖTLEMINE (töötlemine laastu eemaldamisega)

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus LÕIKETÖÖTLEMINE Töö nr: 4 (töötlemine laastu eemaldamisega) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 13.05.2013 Töö eesmärk: Harjutustöös tuleb koostada valamise või vormstantsimise teel saadud toorikute pindade lõiketöötlemise tehnoloogia. Lahendatakse järgmised ülesanded: · Etteantud pindade sobiva lõiketöötlemisviisi ja ­pingi tüübi valik. · Lõikeriista ja tema teriku materjali valik. · Valida tooriku kinnitusmoodus

Konstruktsioonimaterjalide...
thumbnail
26
docx

Metallide tehnoloogia, materjalid eksam 2015

1. Aatomi ehituse skeem suhtena. Kõvaduse määramine Rockwelli meetodil Kõvadus Rockwelli meetodil määratakse sissesurumise jälje sügavuse järgi: teraskuul läbimõõduga 1,6 mm ja jõud 980 N (100 kgf) – skaala B; teemantkoonus tipunurgaga 120° ja jõuga 580 N (60 kgf) või kõvasulamkoonus jõuga 1470 N (150 kgf). Kõvadust iseloomustab kuuli või koonuse

Materjaliõpetus
thumbnail
85
docx

Materjaliõpetus - Puiduteadus, materjaliõpetus

.360 Janka Lehisepuidu kasutusalad : *Kasutatakse kohtades kus on nõutud suur tugevus ja vastupidavus mädanikele. *Kasutatakse konstruktsioonmaterjalinavälistigimustes – uksed, aknad, katuselaastud. Kadakas (Junperus communis)  Värvus maltspuit kollakas, lülipuit pruunikast punakani.  kadakas on lülipuiduline liik.  Puit on iseloomuliku lõhnaga.  Aastarõnga selgelt eristatavad. Kuna Kadaka  tüvi ei ole korrapäraselt silindriline, on  aastarõngaste kuju lainelise piirjoonega.  Kadakas ei sisalda vaiku.  Kadaka puit on väga vastupidav mädanikule  Puit on väga sitke ja kõva.  Kergesti töödeldav ja viimistletav  Tihedus 550..650 kg/m3  Survetugevus pikikiudu 47 MPA  Kõvadus radiaalpinnal 460 Janka Kadakapuidu kasutusalad  Kasutatakse peamiselt käsitöötoodete valmistamiseks. Lehtpuud.

Materjaliõpetus
thumbnail
7
doc

Lõiketöötlus

Järgnevalt kirjeldan ülevaatlikult nende pindade töötlemiseks vajalikke operatsioon lõiketöötlusel. Detaili töötlemine treipingis toimub kahe paigaldusega. Töötlemist alustatakse detaili kinnitamisega kolmepakilisse padrunisse pinnaga A. Treipinki on kinnitatud otsatera ning kõigepealt töödeldakse pind 1, seejärel töödeldakse pind 2 . (siire 1 ja 2)Peale seda toimub astmeteraga silindrilise pinna 3 töötlemine (siire 3). Sise treiteraga töödeldakse silindriline sisepind 4. (siire 4) Seejärel toimub detaili teine paigaldus, kus detail kinnitatakse kolmepakilisse padrunisse kasutades detaili töödeldud silindrilist välispinda 3 ,ning töödeldakse detaili pind nr. 5. Joonisel 3 on toodud detaili otspindade 1 ja 2 eskiis koos lõiketerade ning liikumiste suundade ning tähistega. 1) Lõikesügavus t (-0,2mm) 2) Ettenihke suund f või s (ettenihke kiiirus puhastöötlemisel 0,07-0,28 mm/p) 3) Lõikekiirus v

Materjaliõpetus
thumbnail
31
docx

Puidu käsitsiöötlemise tehnoloogia

 Tööriistad puidupinnale mitmesuguste sisselõigete tegemiseks .  Eesmärgiks on pinna kaunistamine . Puurimine .  Ringikujulise ristlõikega avade töötlemine materjalidesse toimub puuridega  Instrumendiks on puur, mille pöörlev liikumine tekitab materjali ava . Naaskelpuur . Spiraalpuur .  Matelliteritusega  Kaks lõiketera  Kaks spiraalsoont laasut väljatoomiseks avast  Koonilise otsaga . Puurisabade kujud .  Silindriline .  Kooniline .  Neljakandiline . Töövahendid puidu pinna silumiseks .  Viilid ja rasplid  Kaaplehed . Lihvimine . Lihvimiseks nimetatakse puidu pinna silumist abrasiivmaterjalidega, millega juures eladatakse õhuke kiht materjali detaili pinnalt Lihvimine on vajalik :  Eelneva mehhaanilise töötlemise jälgede tasandamiseks  Vahelihvina kahe viimistluskorra vahel .  Lihvimist materjlidega .

Materjaliõpetus
thumbnail
133
ppt

Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel

Puidutöötlemise tehnoloogia CNC pinkidel Anti Lepik 2010/2011 CNC- tööpingi operaatori oskused · Lugeda jooniseid (CAD-joonised) · Kasutada CAM programme · Luua/muuta NC-koode · Kasutada CNC-tööpinki CNC pinkide ajalugu ja areng · Esimene arvuti ENIAC (Electronic Numerical Integrator and Computer) · Ehitati 1943-1946 Pennsylvania ülikoolis · Põrandapindala 92 m2 · Kõrgus 3 m · Kaal 30 tonni · 18000 vaakum elektronlampi · 5000 tehet sekundis · Energiatarbimine 150 KW/h CNC pinkide ajalugu ja areng · 1952- esimene NC-freespink, Michigan (MIT) USA · 1957- NC-freespink tootmises, USA AIR FORCE · 1959- ATC-automaatne tööriista vahetus · 1960-1970- perfolintide ajastu, arendati välja eriotstarbelisi arvutijuhtimisega pinke · 1970-1980- esimesed CNC pingid. Mikroprotsessortehnika tegi revolutsiooni pinkide juhtsüsteemide kasutamisvõimalustes. Arvuti sai pingi lahutamatuks osaks. Tõu

Puiduõpetus
thumbnail
6
doc

Lõiketöötlemise kodutöö

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutööd metallide tehnoloogias 2009/2010 õ.-a. Töö nimetus: Lõiketöötlemine Töö nr. 3 Üliõpilane: Mihkel Tedremaa Rühm: Isiklik kood: 082804 MAHB-32 Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Andres Laansoo 27.10.2009 4.11.2009 Ülesanne 1 Hindan nõudeid töödeldavate pindade täpsusele ja pinnakaredusele. Töödelda on vaja pinnad 1 ja 2. Pindade töötlemiseks on vajalik arvestada nõutud pinnakaredusega, milleks on 3,2 µm ja sümbol ise näitab, vastav pinnakaredus tuleb saavutada laastu eraldamise teel. Täpsuse ja pinnakareduse saamiseks on mõistlik kasutada piki- ja ots

Materjaliõpetus
thumbnail
69
pdf

Kermised ehk kõvasulamid

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Jüri Pirso KÕVASULAMID e. KERMISED Loengukonspekt aines KÕVASULAMID Tallinn 2004 1 EESSÕNA . Käesolev loengukonspekt käsitleb kõvasulamite e. kermiste koostist, valmistamise tehnoloogiat, omadusi ja kasutamist. On toodud nende omadused ja näidatud kuidas materjalide keemilise koostise ja tehnoloogia ning struktuuri muutmisega saab muuta kõvasulamite mehaanilisi (kõvadus, tugevus, purunemissitkus) ja keemilisi (oksüdeerumist, korrodeeruvust hapetes ja korrosioon- erosiooni) omadusi. Eestikeelne kirjandus selles valdkonnas praktiliselt puudub. Mõningast informatsiooni kermiste koostise, tehnoloogia ja omaduste kohta on toodud ,,Metalliõpetus ja metallide tehnoloogia" osa 2, mllest on soovitav kermiseid puudutav peatükk eelnevalt läbi lugeda Käes

Materjaliõpetus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri





Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun