Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega
Raskematel juhtudel on distressi tagajärjeks haigus, äärmistel juhtudel surm. Seega aitab eustress ehk hea stress meis leida jõudu ning oskust olukordades õppida ja nendega kohaneda. Eustress võib meid motiveerida ja stimuleerida. Distress ehk halb stress aga tekitab meis sellise pinge, et me ei õpi sellest mitte midagi. See viib meid raskesse, võib- olla isegi haiguslikku seisundisse ning võib kaasa tuua ka mitmesuguseid ohtlikke kõrvalmõjusid (1: 153-155, 2). 1.2 Depressioon Stress muutub haiguslikuks siis, kui ta on pikaaegne. Haiguslikuks võib teda nimetada siis, kui see on kujunenud juba depressiooniks. Depressioon on haiguslik meeleolu alanemine, mis mõjutab pea kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Kui inimene kannatab kaua stressi käes, siis tekib organismis mõnede keemiliste ainete (serotoniini, dopamiini või non-epinefriini) puudus. Depressioon võib inimese pikaks ajaks tasakaalust välja lüüa
Stressi vältimine Et stressi vältida tee seda, mis sulle meeldib. Sest pingedest aitab vabaneda lõõgastumine Stressi vältimine Viibida koos oma lähedastega Piirata oma mõtete negatiivsust ja vabaneda vihast Õppida planeerima oma aega Pidada lemmiklooma Puhata välja Teha sporti Süüa tervislikult Kuidas aitata oma stressis sõpra? Räägi ausalt oma murest tema pärast ja küsi, kuidas saaksid teda toetada. Nii näitad, et oled märganud temas toimunud muutust. Julgusta teda abi otsima arstidelt ja psühholoogidelt. Ole alati valmis teda ära kuulama ja temaga vestlema. See võib osutuda raskeks, kui ta ei soovi suhelda. Ole kannatlik ja ära anna alla. Julgusta teda tegema asju, mida ta varem nautis. Kui on märke enesetapumõtetest, konsulteeri kohe arstidega Mida sa ei tohiks teha?
......................................................... Depressioon eakatel................................................................................. Depressiooni ravi...................................................................................... Kokkuvõte................................................................................................. Infoallikad................................................................................................. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi,tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevad referaadis ka selgeks püüan teha. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav.
sünnist kuni surmani (Almgvist jt 2006: 215). Depressioon on laastav haigus, mis mõjutab inimest tervikuna - ta hinge, ihu ja vaimu. Depressiivset hingevalu on asjaosaliste arvates palju raskem taluda kui näiteks valu, mida tekitab murdunud jalaluu. Erinevalt füüsilisest valust kerkib emotsionaalne valu esile palju aeglasemalt ja kestab kauem. Väga paljud tänapäeva inimesed kannatavad mitmete depressiooni sümptomite all, omamata õrna aimugi sellest, et neid vaevab depressioon ja mitte mingi lihtne füüsiline häda. Depressioon on haiglaslik meeleolu alanemine, mis mõjutab kõiki igapäevaelu valdkondi, kõige sagedamini energiataset, und, toitumist ja seksuaalelu. Depressioon ilma (bioloogiliste põhjustajateta) allub tavaliselt ravile, kuid seda peab läbi viima professionaal ja tegemist peab olema õigesti valitud vahenditega. Isegi bioloogiliste põhjustajatega kliinilisi depressioone on võimalik õigesti valitud ravimite ja
TALLINNA ÜLIKOOL Germaani-Romaani Keelte ja Kultuuride Instituut DEPRESSIOON Referaat TALLINN 2010 1. SISUKORD 2. SISSEJUHATUS................................................................................................................3 3. DEPRESSIOONI MÕISTE................................................................................................4 4. DEPRESSIOONI PÕHJUSED JA SÜMPTOMID............................................................5 4.1 PÕHJUSED..........................................................
DEPRESSIOON 1. Sissejuhatus Depressioon on piinav. See on võimetuks tegev haigus, mis tabab igal aastal miljoneid inimesi, tekitades tohutut ahastust, segades argitoimetusi, perekonnaelu ja tööd, suurendades kehaliste haiguste ohtu ning viies vahel koguni enesetapule. Ometi on depressioon täiesti ravitav haigus, nagu ma käesolevas raamatus selgeks teen. Paraku ei saa enamik depressioonis inimesi mingit ravi ega teagi, et abi on täiesti kättesaadav. Üks depressiooni piinavamaid aspekte on abitus- ja jõuetustunne, mis masenduses inimesi sageli valdab. Võib-olla tunnete end olevat lõksus, võimetu üle saama hirmsast meeleheitest ja lootusetusest. Võimalik, et sõbrad, kes teie pärast muretsevad, üritavad teil tuju tõsta, öeldes: "Küll see üle läheb... Leia kõigest midagi head..." Enamjaolt ei suuda sellised
............................3 Depressioon on inimeste seas üsnagi levinud haigus. Ligi 20% inimesi põevad oma elus läbi mingi depressioonivormi. See haigus võib viia enesetappudeni, muuta inimeste iseloomu ja kogu elu mõjutada. Kuna see on nii levinud, siis otsustasimegi valida depressiooni oma uurimistöö teemaks. Sellest räägitakse palju, kuid otsustasime, et sooviksime lisaks põhiteadmistele depressioonist rohkem teada saada. Antud uurimistöös püstitasime endale küsimused: mis on depressioon, kuidas see avaldub, millised on selle sümptomid, mis depressiooni põhjustab, millised liigid sellel on ning kuidas seda diagnoosida ja ravida. ........3 Mis on depressioon?....................................................................................................................4 Depressiooni sümptomid.............................................................................................................5 Depressiooni raskusastmed................................................
Ta ei näe milleski erilist mõtet ja muretseb, et veab oma perekonda alt. Töölenaasmine ajab teda närvi. Ta ei saa hästi teise meeskonnajuhiga, kes teeb vahetusi, kui teda pole. Naine on tal mõistev ja toetab teda, kuid Harry ei taha teda endale liiga ligi lasta. Ta arvab, et ei ole õige koormata naist sellega, kuidas tema ennast tunneb. Harry ja arst on ühel meelel, et tal on vaja mõna aega tööst eemal olla, ja ta saab kaheks nädalaks haiguslehe. Arst arvab, et Harryl on depressioon ja kasu võiks olla ravimitest. Harry ütleb, et on valmis ,,proovima mida iganes, kui see aitab", niisiis kirjutab arst talle antidepressandi ja käsib tal kahe nädala pärast tagasi tulla. Kahe nädala pärast ütleb Harry arstile, et tal on natuke parem. Tal on häid päevi rohkem kui halbu päevi, kuigi tunneb puhuti tugevat ärritust, eriti poodides. Ta hoiab end tegevuses, käies peamiselt kohalikus võimlas raskusi tõstmas ja töötades aias.
Uurimistöö Juhendaja: Kätlin Juurik Tartu 2018 Sisukord SISSEJUHATUS....................................................................................................... 1. HÜPERAKTIIVSUS............................................................................................. 2. DEPRESSIOON................................................................................................. 3. ÄREVUSHÄIRED............................................................................................... 3.1. Ärevushäirete liigitamine.......................................................................... 4. BIPOLAARNE HÄIRE....................................................................................... 5. SÖÖMISHÄIRED..............................................
-18. elukuuni Laps muutub järjest seiklushimulisemaks ja riskialtimaks, sest enesekindlus ja liikumismeisterlikkus üha suurenevad. Lapse loomupärane uudishimu koos täienenud koordinatsioonioskustega avab talle uusi mängimisvõimalusi. Ta taipab, et võib ilma kõrvalise abita palju hõlpsamini ringi liikuda, ja paterdab tähtsust tulvil mööda maja. Sinu kohalolek annab lapsele turvatunde ning suurendab saavutusest tulenevat rahulolu, mida ta sinuga jagab. See turgutab tema enesekindlust ja õhutab kogemust kordama. Nõuandeid · Julgusta last Kui ta kukub. Juhuslik käpulikaimine võib la närvi ajada. Siis on tal püsti tõusmiseks vaja sinu tugevat kallistust ning julgustust. · Kui vaja, näita talle tegevus ette. Maimik õpib kogemusest ja ehk peaksid sa talle näitama, kuidas suurele toolile istuda. Ta jälgib sind hoolikalt ja püüab siis ise järele teha. · Rahusta ta murelikku meelt
15-25 minutit järjest; · Talle valmistab raskusi tähelepanu koondamine ühele tegevusele, tähelepanu on kõrvaliste asjade poolt hõlpsasti eemale juhitav; · Laps kaotab ja unistab sageli oma asju maha ning on igapäevases tegevuses halva mäluga; · Ta jätab kõnetamisel mulje, nagu ta ei kuulekski, et tema poole pöörduti. Hüperaktiivsusega samaaegselt võivad lapsel esineda ka käitumishäires (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon on, unehäired, kõne ja keele arenguhäired, liigutuste kohmakus ning agressiivsus. Hüperaktiivsus on üldlevinud nimetus, millega tähistatakse aktiivsus- ja tähelepanuhäiret (ATH). Eestis kasutatakse veel termineid üliaktiivsus ja hüperkineetilisus. Inglisekeelses kirjanduses võib kohata lühendeid ADHD (Attention Deficit Hyperactivity Disorder) ning ADD (Attention Deficit Disorder). Kõik nad kirjeldavad seisundit, mille puhul lapsel on raskusi keskendumisega ja
Öösel käib patsient wc-s väga harva. Üleliigse või halva lõhnaga higi tekkimisega patsiendil probleeme pole. 8 (Poane, 2013) Aktiivsus/liikumine Patsiendi üks suurematest muredest on see, et tal pole enam trenni jaoks energiat ning ta ei suuda teistega enam nii hästi sammu pidada. Ta kaebab ka pidevat luu- ja lihasvalu. Samas meeldib talle väga trennis käia ning see aitab tal pärast pikka tööpäeva lõõgastuda ning paremini uinuda. 9 Tööle ja poodi liigub patsient jalgsi, autoga liigub vaid pikemaid vahemaid. Enda sõnul on tal peaaegu iga päev 10000 sammu täis. Naine jälgib oma südamerütmi ja päevast liikuvust aktiivsusmonotoriga regulaarselt.
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool III ST I KÕ Kaidi Toropov Nõuandeid hüperkineetilise häirega lapsele, lapsevanemale ja õpetajale/kasvatajale Referaat Aineõpetaja: Mari Viik Mõdriku 2010 1 Sisukord Sisukord..................................................................................................................................... 2 Sissejuhatus............................................................................................................................... 2 Hüperkineetilised häired..........................................................................................................3 Iseloomulikud tunnused...................................
kinni pidada kokkulepitud mängureeglitest, käituvad väga jõuliselt, seetõttu on nad sageli teiste laste poolt tõrjutud. Väljendunud impulsiivse käitumise püsimine noorukieas võib kaasa tuua eale esitatavate suuremate sotsiaalsete nõudmistega vastuollu sattumise, mille tõttu saab ATHga noorukile osaks suurem kriitika nii täiskasvanute kui eakaaslaste poolt, mis omakorda soodustab noorukil teiste psüühikahäirete, nagu depressioon, käitumishäired, psühhoaktiivsete ainete tarvitamine kujunemist ATHga koolilaps vajab palju mõistmist, toetust ja kogu kooli personali abi õppimise, käitumise ja suhtlemisega edukaks toimetulekuks. · Pane laps istuma õpetaja lähedale, et oleks võimalik pidev silmside, pinginaabriks rahulik õpilane, kes pakub talle positiivset eeskuju. Seinad peaksid olema vabad liigset tähelepanu äratavatest materjalidest;
NÄIDE Kalev on 13-aastane. Ta on kogu elu elanud koos ema ja isaga. Ta armastab oma vanemaid, kuid tunneb viha oma isa vastu, sest too lööb ema, ning ta on vihane ka ema peale, et too laseb seda endaga toimuda ega kaitse ennast. Viimastel aastatel on Kalev hakanud olukorda sekkuma, olles tõotanud, et viib asja nii kaugele, et isa ei löö ema enam kunagi. Vägivald kutsub lastes esile selliseid tundeid nagu segadus, hülgamishirm, abitus, enesekindluse puudumine, üksildus, depressioon, süütunne, et nad ei suuda olukorda muuta, viha ohvri vastu, kuna too ei kaitse ennast, usalduse kaotamine täiskasvanute suhtes, pidev turvatunde defitsiit, mis võib jätta jäljed kogu eluks. Vägivaldses suhtes elavad naised on sageli võimetud kaitsma oma lapsi vägivallatseja eest, kes võib ohustada nende füüsilist julgeolekut, et saavutada naise üle kontrolli. Vägivald põhjustab ema eemaldumise lastest nii füüsilises kui psüühilises mõttes. Paraku otsustavad emad jätkata
tähelepanu on kõrvaliste asjade poolt hõlpsasti eemale juhitav - näiteks, lugedes ei keskendu sisule vaid mõte hajub;  laps kaotab ja unustab sageli oma asju maha ning on igapäevases tegevuses halva mäluga;  ta jätab kõnetamisel mulje, nagu ta ei kuulekski, et tema poole pöörduti. Hüperaktiivsusega võivad samaaegselt esineda ka käitumishäired (valetamine, hulkumine), ärevus ja depressioon, unehäired, kõne ja keele arenguhäired ning liigutuste kohmakus ning agressiivsus. (www.ath.ee). 1.5. ATH põhjused ATH tekkepõhjuseid on mitmeid ja vaatamata arvukatele uuringutele ei ole täpsed põhjused teada. ATH arengut mõjutavad:  geenid ja pärilikkus: ATH on kõrge pärilikkusega ja kaldub esinema perekonniti;  keskkonna-tegurid ATH-puhused muudatused toimuvad ka aju talitluses.
PROBLEEMID JA HOOLDUSTEGEVUSED NEFROLOOGILISTE NING UROLOOGILISTE HAIGUSTE KORRAL 1. Valu tingitud neerukoe põletikulisest · Jälgi ravimite toimet ja kõrvaltoimeid protsessist · jälgi muutusi seoses valuga · kata patsient soojalt · kasuta valu vähendavaid asendeid 2. Urineerimise häired tingitud vedeliku · Jälgi diureetikumide toimet ja kõrvaltoimeid peetusest organismis · jälgi diureesi, taga hügieen · jälgi patsiendi joodud vedeliku hulka, vajadusel piira. Juua võib teed, mahla, vett. EI KOHVILE JA KIHISEVATELE JOOKIDELE 3. Halb isu tingitud iiveldusest või · Paku meeldivaid toite oksendamisest. ·
Ene Lausvee MD PhD Tallinn 2014 Depressioon on seisund, kus inimese meeleolu on pikema aja vältel halb, teda valdavad ebameeldivad tunded, väsimus, apaatia. Seda lootusetust üritatakse minema peletada, kuid see ei õnnestu ja masenduses olijat valdab jõuetus ja frustratsioon. Kõik inimesed on vahetevahel õnnetud ning ebaõnnestumiste korral on täiesti normaalne, et tuju läheb halvaks. Kuid see ei tähenda kohe, et inimesel on depressioon. Me kõik hoolime oma perest, sõpradest, tööst, lemmikloomadest. Iga inimene tunneb mingil eluhetkel kurbust, leina, pettumust ja meeleheidet kui tema abielu puruneb või kui jääme ilma töökohast. Pettumustest või tragöödiatest pole kellelgi pääsu, kuid tähtis on meeles pidada, et kurbus ei tähenda alati depressiooni. Kui hobid ja sõbrad inimest enam ei huvita, kui tal on tunne, et ta on kasutu ja ta ärritubkergesti iga väikese asja peale, see kõik viitab depressioonile
olukordades, mida tajutakse ähvardavate, häirivate või ärevust tekitavatena. See on seisund, milles organismile esitatud nõudmised ei ole tasakaalus tema toimetuleku võimega. Kui inimene ei saa end taastada ja õigeaegselt puhkust või pole puhkuse kestus olnud piisav jõuvarude taastamiseks, võib distress tekitada nii vaimse kui ka füüsilise kurnatusseisundi. (mastery.ee 27.01.2017) Stressirohked sündmused on sageli psüühiliste haiguste kiirendajateks. Üks levinumaid nendest on depressioon, mille sümptomiteks on: rõhutud meeleolu, isutus, unetus, aeglustunud mõtlemine ja motoorika (liigutused), jõuetus- ja abitustunne, alaväärsus, süütunne, kehv keskendumisvõime, enesetapumõtted. Palju tõsisem on lugu püsivate ja süvenevate depressioonidega, mis ilmnevad pikaaegse masenduse kujul. (raulpage.org 27.01.2017) 5 2. KOOLISTRESS Koolistressi ilmingud olenevad nii lapse east kui iseloomust. Vanemad õpilased kurdavad
· Eirav e passiiv  agressiivne käitumine 73 74 Kehtestavalt käituv teenindaja Kehtestava käitumise tunnused · seisab oma õiguste eest · Enesest ja oma tööst lugupidamine · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi · Siiras soov kliendile heameelt valmistada · väljendub ausalt ja avatult · Positiivne suhtumine klientidesse klientidesse, · väljendab arusaamist kliendi olukorrast ja kolleegidesse, oma organisatsiooni ja soovidest iseendasse 75 76
· Kehtestav käitumine · Agressiivne e domineeriv käitumine · Alistuv e passiivne käitumine · Eirav e passiiv  agressiivne käitumine 73 Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel teha sedasama 74 Kehtestavalt käituv teenindaja · seisab oma õiguste eest · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi · väljendub ausalt ja avatult · väljendab arusaamist kliendi olukorrast ja soovidest 75 Kehtestava käitumise tunnused · Enesest ja oma tööst lugupidamine · Siiras soov kliendile heameelt valmistada · Positiivne suhtumine klientidesse, kolleegidesse, oma organisatsiooni ja iseendasse 76 Agressiivne käitumine · Teenindaja seisab oma huvide eest viisil, mis kahjustab nii kliendi kui organisatsiooni
· Kehtestav käitumine · Agressiivne e domineeriv käitumine · Alistuv e passiivne käitumine · Eirav e passiiv  agressiivne käitumine 73 Kehtestav käitumine · Seistakse oma soovide, huvide, vajaduste ja õiguste eest viisil, mis võimaldab teistel teha sedasama 74 Kehtestavalt käituv teenindaja · seisab oma õiguste eest · ei kahjusta kliendi huve ja õigusi · väljendub ausalt ja avatult · väljendab arusaamist kliendi olukorrast ja soovidest 75 Kehtestava käitumise tunnused · Enesest ja oma tööst lugupidamine · Siiras soov kliendile heameelt valmistada · Positiivne suhtumine klientidesse, kolleegidesse, oma organisatsiooni ja iseendasse 76 Agressiivne käitumine · Teenindaja seisab oma huvide eest viisil, mis kahjustab nii kliendi kui organisatsiooni
aga vältida. Depressioonist on saanud juba moesõna, mida sageli kasutatakse, teadmata selle tegelikkku tähendust. Hetkeline meeleolu alanemine kuulub argiellu nagu kurbus, hirm, ahastus, ja muud emotsionaalsed või afektiivsed seisundid, millega inimene reageerib kaotusele või pettumusele. Depressioon kui haigus on tavaliselt hiiliva algusega. Masendumine võib olla hetkeline ehk depressiivne afekt, meeleolu, mis kestab päevi, ja kliiniline depressioon, mis kestab mitu kuud. Püsivad häired tekitavad tegevusvõimetust, halvendavad meie elukvaliteeti ning hakkavad segama meid tegemast igapäevaseid toimetusi. See ei esine vaid mingil kindlal eluetapil, seda võib esineda nii lapsel kui täiskasvanul, mehel, naisel, noorukil. Eestlased on maailma üks kõige enam masenduses olevaid rahvaid, seda näitab meile enesetappude hulk elanike arvu kohta. Depressioon ja enesetappude arv on omavahel seotud. Iga teine naine ja iga
heterogeenne, kuid kõige enam häireid ilmneb infotöötluskiiruse, tähelepanuprotsesside ja täidesaatvate funktsioonide töös Skisofreenia kulg - Esimesele psühhootilisele episoodile eelneb prodromaalperiood  esinevad kerged vahelduva kuluga psühhootilised sümptomid, mis ei vasta psühhoosi diagnoosi kriteeriumitele - Võib kesta nädalatest aastani - Skisofreenia prodromaalperioodile võivad viidata: depressioon, kõrgenenud ärevus, ärrituvus, segadused mõttekäigud, vahelduvad mõtted ebatavaliste tähenduste omistamisest, maagiline mõtlemine, illusioonid, hügieeni häirumine, sotsiaalne eraldumine, suhtlemisraskused, kognitiivse funktsioneerimise probleemid - Skisofreenia kulgeb tavaliselt mitmete akuutsete (psühhoosi seisund) episoodidega, mille vahepeal on sümptomid vähem väljendunud, kuid siiski häirivad
ja ükskõikne. Sa ei usu enam eriti oma võimetesse ja õigeid otsuseid teha on üha raskem. Õppimise vastu puudub igasugune huvi ning kooli ei tahaks minna mitte ühelgi hommikul. Peale negatiivsete mõtete annab stressist teada ka keha. Peavalu, "liblikad" kõhus, seedehäired ja uneprobleemid võivad olla ohumärgiks. Kui rohkem kui kahe nädala kestel on püsinud alanenud meeleolu, huvide ja elurõõmu kadumine, energia vähenemine, siis võib olla tegemist depressiooniga. Stress ja depressioon, mis olid vanemate inimeste haigused, juba ka noorte probleem. Uuriti, mis on selle põhjuseks. Ja kõige suurem põhjus on, et lapsed on üksinda. Paljud täiskasvanud arvavad, et lapsepõlv ja noorukiiga on helge ja muredevaba aeg inimese elus. Tegelikult tuleb noorel inimesel toime tulla mitmekordse koormusega: kasvamisega ning organismi küpsemisega, iseseisvumisega, oma tee leidmisega elus, isiklike suhetega, väsitava ja stressirohke koolieluga ning vanemate esitatud nõudmistega
Kõik see raskendab tasakaalu säilitamist ja soodustab kukkumist. Kogetud kindlusetust nimetab vanur ,,pea ringi käimiseks". Õnnetusjuhtumid Talvel on kukkumise põhjuseks harilikult libedus, komistamine (väljas). Kodus põhjustavad komistamist vaibaservad ja lävepakud. Samuti soodustavad seda kulunud või kõrge kontsaga jalatsid. Sageli on õnnetusjuhtum seotud psüühilise seisundiga nagu kiirustamine, tähelepanuhajumine, mure, väsimus või depressioon. Kukkumisriski suurendab tasakaalutunnetuse langus, mistõttu vähesedki konarused võivad põhjustada kukkumist. Haigused Tavalise kukkumise põhjuseks on mitmed kesknärvisüsteemi haigused, näiteks halvatus jm. Parkinsonism, ortostaatiline hüpotoonia ja aju perfusioon hetkeline nõrgenemine, näiteks südamehaiguste korral võivad samuti olla kukkumiste põhjuseks. Seda võivad aga põhjustada ka nakkushaigused, üldseisundi nõrgenemine ja nendega sageli kaasnev dehüdratatsioon.
Triin Jervson Depressiooni levik noorte seas ning selle tekkepõhjused Uurimistöö Juhedaja: Ruth Vaik-Luga Tallinn 2016 2 Sisukord Sisukord 2 SISSEJUHATUS 3 1. Depressiooni olemus 4 1.1 Mis on depressioon? 4 1.2 Psühholoogiline ja bioloogiline depressioon 5 1.3 Depressiooni levik noorte seas 6 1.4 Depressiooni ravi 7 1.5 Antidepressandite tõhusus ning kõrvaltoimed 8 1.6 Depressiooni vältimise võimalused 9 2. Metoodika 10 3. Uurimistöö analüüs 11 KOKKUVÕTE 17
söömistõrkeid, unehäireid, voodimärgamist ja ka kõnelemisraskusi. Lapse ,,mina" peab hirmudest vabanema, et vabalt isiksuseks areneda. Vanemas eas on üks hirmufenomene koolihirm, eriti hirm mitte toime tulla, hirm õpetajate ees. Ära õpitud ja läbi töötatud materjali ei suuda esitada, kontrolltöö ajal on teadmised juskui peast pühitud. Kui klassi astub tige ja närviline õpetaja, lähevad lapse käed ja jalad külmaks, tekib kõhuvalu ja pähe ilmub tühjus ja tekib pidev süütunne tegemata kodutöö ees. Mõnikord viib koolihitm nikotiini, alkoholi või narkootikumide tarbimiseni. Lahendamata probleemile või konfliktile koolis reageerib osa lapsi äkiliste haigushoogudega, näiteks kõhu- või peavaluga. JUHTUMID Rolf, tema hirm oli kõhus. Töö ajal ja hommikuti jubedad kõhuvalud  oksendamine. Füüsiliselt terve. Äge ussipikupõletik, kui märkas haiglas enne
· Seletamatud või ootamatud sularaha väljavõtmised pangakontolt. Kõige selle juures on oluline meeles pidada, et ükski üksikfaktor ei anna selget pilti sellest, kas naine tõesti on vägivallaohver. Mõnel naisel esineb terve rida nimetatud sümptomeid, mõnel aga mitte ühtegi neist. 13 Emotsionaalsed/kognitiivsed sümptomid: · Hirmunud käitumine/pidev valvel olek/õhupuuduse tunne. · Täielik huvi puudus/ depressioon. · Äärmine sõltuvus või isolatsioon. · Vaenulikkus, ärrituvus või vihahood. · Kiired meeleolu muutused/otsustusvõimetus. · Üksildustunne/tunne, et ollakse erinev/häbimärgistatud. · Tunne, et häving on lõplik (tulevik on ette nurjumisele määratud). · Ärevus/lõksu sattumise tunne. · Magamishäired: probleemid uinumisega või katkendlik uni, unetus, õudusunenäod. · Suurenenud vajadus/sõltuvus narkootikumidest/alkoholist.
· suunatud küsimus- kahe eelneva vahepealne Kolmas kuulamistehnika on soodustamine - kuulaja sõnaline või mittesõnaline käitumine, mis annab partnerile võimaluse alustada rääkimist või jätkata seda pärast pausi: · ukse avaja- kuulaja näitab üles huvi probleemi vastu ja valmisolekut kuulata · kaja- korrates rääkija poolt öeldu viimast või rõhutatud fraasi saab kuulaja lisainformatsiooni · julgustamine- mittesõnaliselt sellele kaasa aitamine, et rääkijal oleks hea rääkida; huvi, toetuse ülesnäitamine · paus- jutuajamise käigus tekkinud vaikusehetke väljakannatamine kuulaja poolt; võib tuua kaasa olulise lisainfo saamise rääkijalt. Neljanda kuulamistehnikana toob suhtlemispsühholoogia välja ümbersõnastamise ehk aktiivse tagasiside andmise kuulajalt rääkijale: · sisu ümbersõnastamine- sama mõtte väljendamine teiste sõnadega, et kontrollida arusaamise täpsust
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond LÕE-1 Ave Hüüs MÄNG Portfoolio Juhendaja: Kaire Kollom Tallinn 2009 Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Mängud alates sünnist:......................................................................................................... 10 KALLI-KALLI...................................................................................................................... 10 HOIDEKEEL...................................................................................................................... 10 RAHUSTAV MUUSIKA...................................................................................................... 10 TII-TAA TILLUKE.........................................
........................................................................... 17 KOKKUVÕTE........................................................................................................................19 KASUTATUD KIRJANDUS................................................................................................. 20 2 SISSEJUHATUS Depressioon on laialt levinud haigus. Tänapäeval on depressioon üks sagedasemaid tervisehäirete põhjuseid. Hinnang stiimulile sõltub omandatud reeglitest, veendumustest ja uskumustest. Oluline on vahet teha kurvastamisel, leinamisel ja depressiooni põdemisel - need on erinevad asjad. Igaüks on mingil põhjusel kurbust tundnud. Tavaliselt tundub siis elu nukker, sellega kaasnevad ülesanded ületamatud ja tulevik lootusetu. On täiesti loomulik, et tunneme
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
