Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühikirjand teemal "Kas ükskõiksus on kuritegu"". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ükskõiksus, kuritegu, kuulajat, teemadest, vastuolus, voli, pealtnägija, abitut, aitama, omaette, pelgab, liikuda, noormehel, kuritegelik, elusid, andes, painama, ükskõikne, emotsioon, osutub, ükskõiksed, hoolida- tuleta meelde mõni olukord, mil sa tahtsid kellegagi kõnelda või soovisid, et sinuga vestlust alustataks? - mida sa siis tegid? Kuidas käitusid? - kas ma jätan endast avatud ja huvitunud või kinnise ja endassetõmbunud inimese mulje? - mida ma teen, et kiirgan endast just selliseid sõnumeid? - mida võõrad inimesed minu kehakeelest välja võivad lugeda? - kas ma püüan uute tuttavatega kohtudes või uues olukorras viibides naeratada isegi siis, kui tunnen end ebamugavalt? Mõtiskle omaette või aruta kaaslasega Kui sa teed järgmist: võid teisele paista Naeratad ligitõmbav, elujaatav, meeldiv, armastusväärne Kohaned olukorraga ja sarnaned teistega ohutu, mõnus, vastuvõtlik, tolerantne Oled hoolitsetud, stiilne ja oma välimusega rahul terve, enesekindel Tutvustad teisi inimesi huvitunud, seltskondlik, muretu Kutsud aktiivselt teisi enda juurde ohutu, sõbralik, armastusväärne Esitled end ise teistele huvitunud, sõbralik, seltskondlik
SEKSUAALVÄGIVALD Vägistamine on suguühendus naisisikuga vägivalla või vägivallaga ähvardamise abil või kasutades ära kannatanu abitut seisundit. Seega saab vägistamisest rääkida vaid siis, kui puudub naise nõusolek antud tegude sooritamiseks. Naine võib nõustuda järgmistes vormides: · Tõeline nõusolek või teadlik osavõtt seksuaalaktist ilma süütundeta; · Impulsiivne nõusolek või seksuaalne akt, mis kiidetakse heaks hetkel, kui impulss ajendab lähenemisele, aga hiljem tekib kahetsus juhtunu pärast, alandatuse- ja süütunne;
abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2.samm Koosta eesmärgipuu(kõik võimaluse kirja, ning hakkad üle vaatama) 3.samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 12. Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi ei häälestu ebaõnnele
sundimist või ahvatlemist osalema seksuaalseis toiminguis olenemata sellest, kas laps mõistab ise toimunut või mitte. Seksuaalne vääkohtlemine ei pruugi alati tähendada otsest seksuaalset vahekorda ning alati ei pea esinema ka otsest füüsilist kontakti. (Gough 2001, 17-18) Lapse seksuaalne väärkohtlemine on arenguliselt ebaküpse, sõltuva lapse või noore kaasamine seksuaalsesse tegevusse, mida laps ise ei ole võimeline mõistma, millega ta ei ole suuteline nõustuma ning mis on vastuolus ühiskonnas aktsepteeritavate pererollidega (Lastekaitse Liit 2001:39). Laste seksuaalne väärkohtlemine ei ole diagnoos. See on sündmus või seeria sündmusi, mille jooksul laps on sunnitud kogema seksuaalset lähenemist. Need kogemused ja läbielamused võivad viia füüsiliste või psüühiliste seisunditeni, mis on diagnoositavad arenguhäiretena (Baker 2001, 8). Välja võib kujuneda mureseisund, depressioon, madal enesehinnang jms.
repliiki, neljandal korral vaheta teemat. Kehtestada tuleb nii kaua, kui on valmis! 6. Ajutine või pikaajaline tagasitõmbumine võib aja maha võtta, et mõista, mis tegelikult juhtus, mis häiris ning hiljem kui selgusele on jõutud, ennast kehtestada. Kui on selge, et suhted on laastavad või kahjulikud, või pausi võtta ka igaveseks või pikaks ajaks. 7. Kogu ulatust some shit (kõiki aspekte arvestav vastus?) kui ollakse kõikides küsimustes vastuolus tõuseb pinge liiga suureks, konflikt suureneb, raskem oma vajaduste eest seista. Esiteks kuula ja saa teisest poolest aru, teiseks jaga teise poolega seda osa, mis tundub ühine, kolmandaks väljenda oma enda nägemust. 8. Valikute andmine pead leidma valikud, mis on mõlemale poolele vastuvõetavad, aga kõik sulle kasulikud. 9. Loomulikud ja loogilised read, ennetav enesekehtestus reeglid tuleb paika panna, et
Edwin H. Sutherland n Kuriteo mõiste on tihedalt seotud sotsiaalse normi mõistega. n Tuletame meelde, et sotsiaalsed normidon käitumisreeglid, mis määratlevad, milline käitumine on sobilik antud sotsiaalses kontekstis. Norm kas ütleb, kuidas tuleb käituda või keelab teatud käitumisviisi. Võib eristada: n Normidest kinnipidamine (konformne käitumine) n Hälbiv käitumine n Kuritegu Hälbiv käitumine vs normidest kinnipidamine Nt, Kas inimeselt elu võtmine on alati kuritegu? nSee, mida peetakse hälbivuseks ühes ühiskonnas ühel ajal, võib teises ühiskonnas või samas ühiskonnas teisel ajal olla normaalsuseks. Hälbiv käitumine Hälbivad inimtüübid 1960ndate ameerika uuringu järgi: Homoseksuaalid, prostituudid, narkomaanid, radikaalid, kurjategijad, petturid, ametialase karjääri valinud naised, ateistid, usklikud, pensionärid, noorsugu, hasartmängijad,
tunneks ebamugavust. Nt meil on...kodulehel. 27. a) inimene süsteemi jaoks teenindaja tuleb kl juurde alles siis kui too hakkab midagi nõudma. Kaubad peidetud, teenindajad ükskõiksed (Nõukogude ajad).Kas see on kõik? Nt järjekorrad vanasti taksopeatustes. b) Süsteem on inimese jaoks - Kas soovite veel midagi? Tänap seisvad taksod inimeste ootel. 28. Kuidas isel-te tervik- e holistilisest printsiibist lähtuvat teenindusorganisatsiooni? Tervik on omaette parameeter mis määrab sinna kuuluvad detailid.Mitteh. maailmavate järgi on detailide summa tervik. (näide kuidas maja hoovi asfaldit pandi päikeselise ilmaga, vihmasel ilmal voolas vesi trepikotta kuna ei arvestatud kaldenurgaga, pandi telliskivid aukudesse). 29. Millisel viisil saab iga teenindaja näidata oma teenindusmõttelaadi ja teadlikkust ning teenindada kl tervikprintsiibist lähtuvalt? Terviklik nt kõik ametid terves ettevõttes kõik teavad kõike
valdamine, rollide paindlik valdamine, oma isiksuse hea tundmine ning erinevate olukordade mitmekesisuse tunnetamine ja neist aru saamine. Suhtlemisoskus on üks elu tähtsamaid oskusi. Kui oskad hästi suhelda, võidad eluks ajaks sõpru, sind hinnatakse koolis ja tööl, sind austatakse ja usaldatakse. Kui oled kehvemsuhtleja, avastad, et ühes või mitmes eluvaldkonnas jääb nagu midagi puudu (Suur 2007: 160). 1.1 Suhtlemise põhitunnused ja reeglid Igapäevases suhtlemises on koos neli omaette vaadeldavat tasandit: teabevahetus, iseenda ja teiste tajumine ja hindamine, suhtlemise osapoolte vastastikune mõjustamine ning suhete kujunemine lävivate inimeste vahel (Kidron 2004: 9). Põhitunnused: · Suhtlemine on sihipärane · Suhtlemisest ei saa hoiduda · Teadetel on sisuline ja suhtumuslik mõõde · Suhtlemisakt on pöördumatu · Suhtlemisel mängib kaasa teatav eetiline aspekt · Suhtlemises on koos tahtelised ja impulsiivsed osad
hoolimatust ("Näed nüüd, mina tahan ju hea olla, aga sa ise ei taha", "Miks sa pead halba meeles?"). Mida saab teha vägistamisohver Vägistamise ohvriks võib potentsiaalselt langeda ükskõik kes, olenemata vanusest, kohast või ajast. Statistikast selgub, et umbes 80% juhtudest tunneb ohver vägistajat. Tuleb meeles pidada, et ka siis, kui vägistajaks on tuttav, sugulane või elukaaslane, on vägistamine kuritegu. Kuigi ohvrid tunnevad sageli teataval määral vastutust või süüd juhtunu suhtes, jääb vastutus teo eest siiski vägistaja kanda. Vägistamine on agressiooni ja/või vägivallaakt, mille motivatsiooniks on viha, tahtmine saavutada kontrolli ja alandada, selle käivitajaks on vaid harva seksuaalne iha. Paljud vägistajad vägistavad korduvalt. Seni pole suudetud leida seost, et naised, keda on vägistatud, oleksid käitunud kuidagi teisiti kui ülejäänud naised
ei takista meil väljendumast oma eripärase stiili abil. Peegeldav kuulamine tundub inimestele mõistlikum, kui nad mõtlevad suhtlemise nende iseärasuste peale: Sõnadel on erinevate inimeste jaoks erinevad tähendused. Sageli inimesed kodeerivad oma sõnumeid. Tihtipeale räägivad inimesed nn esitatud probleemidest, kui neile teeb muret hoopis muu teema. Kõneleja võib olla enda tunnete suhtes pime või neist pimestatud. Kuulajat on kerge häirida. Kuulajad kuulevad läbi filtrite, mis moonutavad öeldut. Peegeldav kuulamine võimaldab kontrollida kuuldu paikapidavust ja väljendada soojust ja hoolimist. KEHAKEELE LUGEMINE Suhtlemise mitteverbaalsed elemendid on eriti olulised teise inimese tunnete mõistmisel. Sageli püüavad inimesed oma tundeid peita, kontrollides oma mitteverbaalset keelt. Tavaliselt ei ole see nii edukas kui verbaalse osa varjamine; emotsioonid kipuvad vaatamata meie
tegusid, mis ühtede normide puhul on lubatud, on teiste järgi keelatud ja isegi kuritegelikud. Ning kui isik, kes on omandanud ühed normid, satub teiste normide mõjupiirkonda, siis võib ta toime panna kuriteo. Sykes ja Matza neutraliseerimine näitab, kuidas toimub kurjategija sisemine psüühiline kaitse. Kurjategijad omandavad neutraliseerimise meetodid, mille abil nad püüavad endale ja teistele seletada, et nemad ei ole toimepandud kuriteos süüdi või see polegi kuritegu. Kuritegevuse seisund Eestis 3 70000 100%
Saj viimane veerand Lääne-Euroopa Inimeste elutingimuste parandamine pole võimalik kooli uuendamiseta Senine haridus oli liiga elukauge. J. H. Pestalozzi (1746-1827) Sveitsi kasvatusteadlane Nii teoreetik kui praktik Püüdis otsida pedagoogilisi lahendusi sotsiaalsetele probleemidele. Ennekõige töö kaudu oma olukorra parandamine Rahva heaolu edendamine hariduse kaudu Käsitles kasvatust ühiskondliku kasvatusena, mis peab aitama kehvemail end ise eletada; keegi ei toohiks oma saatuse suhtes passiivseks jööda. Rousseau mõjutas palju, tema ideede edasiviija saransuseks inimloomuse tähtsustamine. Pestalozzi arvates üksnes loomusest ei piisa, vajalik on eesmärgipärane kasvatus, mis peab keskenduma inimlikkusele. Kõlbluskasvatusele ja tööharjumusele pannakse alus perekonnas. Et lapsi kasvatda, tuleb õpetada kõigepealt laste vanemaid.
adrenaliinitunnet. Mida rohkem riski nautiv indiviid on, seda suurema karistusega me peaks teda ähvardama. Tegelikult karistuse hulk, mida oleks vaja rakendada selleks, et indiviid otsustamise hetkel loobuks kuriteo toimepanemisest, on ääretult kõrge. Meie jaoks ka vastuvõtmatult kõrge. Antud juhul me karistame kättesaadud kurjategijat nii rangelt vahendina, sest tahame saata kurjategijatele signaali välja, et ei tasu kuritegu toime panna. Ei tohi karistada rangemalt sellepärast, et kõiki kätte ei saa. Tegelikkuses tegelik karistus on oluliselt kõrgem naudingust. Teine põhjus, miks selle mudeli järgi karistus välja mõõta ei saa on, et me ei ole nii rikkad, et nii rangeid karistusi me suudaks kohaldada. Karistused hakkavad meile ka ebaõiglased tunduma. Mudel ei tööta sellisel määral, et sellega saaks kuritegevust täiesti ära hoida. Kindlasti mitte ei saa
•Vastutuse hajumine •Anonüümsus Konformsus •Konformne käitumine – olukorras, kus indiviidi ja grupi arusaamad lähevad lahku, annab indiviid järele grupi survele. Toimimine kooskõlas teiste inimeste arvamuste ja tegudega. - väline konformsus - sisemine konformsus •Konformsuse põhjused: -soov käituda õigesti -soov meeldida teistele Destruktiivne kuulekus (blind obedience) •Inimesed võivad alluda teatud sotsiaalses olukorras teiste käskudele, mis on vastuolus indiviidi enda põhimõtete ja väärtustega = destruktiivne kuulekus •Stanley Milgram (1963): elektrišoki katse Iseloomujoonte teooria - Üritab kirjeldada inimesi teatava komplekti iseloomulike joonte kaudu, mis muuhulgas moodustavad dispositsioonilise eelduse käitumiseks sotsiaalsetes olukordades - Inimestel on loomuomane kalduvus reageerida erinevatele olukordadele sarnaselt (Epstein, 1983).
on olevikus (nagu oleks see juba saavutatud); EM on mina vormis ja kindlas kõneviisis ning ilma abiverbideta tahan, pean, soovin jne. 2. samm Koosta eesmärgipuu 3. samm Analüüsi EM saavutamise võimalusi ja takistusi. 5.Küps isiksus: küpsuse kriteeriumid ja nende mõju suhtele Sotsiaalselt küps inimene: julgeb olla tema ise, ei määri ennast sellega, mida peab sobimatuks avab ennast tõeliselt, mitte ei kujuta seda ette ei manipuleeri teistega ei süüdista teisi ei mängi abitut ega kaota pead, kui kohtab raskusi reageerib vastavalt situatsioonile kasutab aega otstarbekalt teab, et iga asi tuleb omal ajal ja kindlas järjekorras õpib tundma oma tundeid ega karda neid oskab armastada ja olla armastatud oskab mõjutada teisi ja allub ise mõjutustele tunneb rõõmu oma saavutustest ilma kadeduseta tunneb rõõmu teiste saavutustest tunneb huvi kõige vastu naudib kõike- tööd, teisi inimesi, toitu, seksi ei häälestu ebaõnnele
5. Kui palub klient, et infot on vaja edastada kolmandale osapoolele Konfidentsiaalsus abielu- ja paarinõustamises Konfidentsiaalsus grupinõustamises Tuleb selgitada konfidentsiaalsuse piire. Tuleks grupi liidreid julgustada välja ütlema kõiki hirme seoses konfidentsiaalsusega. Kahekordne suhe. Nõustatavaga on olnud suhe, raha laenanud, sõprade lapsed, õppejõud jne. Kui suhtes ei kahjusta professionaalse nõustamise protsessi, ei ole eetikanõuded vastuolus. Nõustaja peaks iga hinnaga ära hoidma kahekordse suhte tekkimise. Younggren, Gottlieb (2004) Kohustuslikud kahekordsed suhted, nt. sõjaväes. Tuleks endalt küsida, kas see suhe on hädavajalik või saaks klient abi kelleltki teiselt. Mil määral võib tuua kasu või kahju. Kas see suhe võib kahjustada omavahelist suhet või vastupidi? Kas objektiivsus säilib? Kas klienti on informeeritud kahekordse suhtega seonduvatest riskidest? Kas
kokku mäkerdatakse siis, siis see on asja kahjustamine, sest kunstiteose välisilme on see, mis tähtsust omab. Igasugune muu kahjustamine, kui välisilmel ei ole esteetilist väärtust, siis asja kahjustamine on siis kui funktsionaalsed kasutusvõimalused vähenevad või asja puhastamine on väga kulukas. Lai teooria- seob asja kahjustamise omaniku huviga. Välisilme muutmine on asja kahjustamine, juhul kui see on vastuolus omaniku mõistlike huvidega, soovi või nägemusega asjast ja selle kõrvaldamine ei ole lihtne. Kahjustamine jaguneb hävitamiseks ja rikkumiseks. Hävitamine muudab asja algsel kujul kasutamise võimatuks – asja ei ole sihipärasel eesmärgil üldse mitte kasutada. Lisaks koosseis näeb ette spetsiifilise tagajärje olulise kahju näol, et peab olema tekkinud oluline kahju. Oluline kahju jaguneb kas varaline kahju, mis on määratletud summana,mis ületab 10
kodus). 49. Antiikse vooruseetika kesksed küsimused. Millest on tänapäeval tingitud huvi antiikse vooruseetika vastu? Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?" Tänapäval on tekkinud huvi atiikse vooruseetika vastu, kuna ei olda rahul reeglipõhiste eetikateooriatega. Anscombe ründas deontoloogilisi moraaliteooriaid väitega, et nad on sisemises vastuolus, kuna on seadus, aga pole seadusandjat. 50. Iseloomustage vooruseetikat ! Teopõhiste (deontiliste süsteemide areetiline kriitika) . Vooruseetika on teooria, mille järgi eetilise hinnangu objektiks on teo tegija karakter, mitte niivõrd tegu ise. See ei keskendu mitte nii palju tegevusele endale ja teo tagajärgedele, vaid inimesele, kes teo toime paneb. Keksne küsimus on ,,Missugune inimene pean olema?" ja mitte ,,Missugune tegu on moraalselt õige?"
. Tuleb jälgida, et suhtlemine liiga aktiivne ei oleks, see Ajatäidete (small talk) puhul sobib kõnelda võib muutuda tüütuks kliendile. kõigest heast ja ilusast- hobidest, kultuurist, ilmast. Hoiduma peaks eraelu ja Teeninduses on oluline roll töökorraldusel, mis terviseprobleeme puudutavatest teemadest, aga ka poliitikast, religioonist, seksist, rahast, võimaldab inimestel seda tööd tehes taastuda, välja ja maitseeelistustest. Ettevaatlik tasub olla ka puhata. Omal kohal on vabad päevad ja vahelduvad Väga anekdootidega. Lubatud halb on teenindaja on mittesuhtlemine
Nõustamispsühholoogia K. Uriko Eksam ei ole pähe õppimise peale, vaid asjadest aru saamise peale. I loeng. 31.01.17 Eneseteadvustamine on nõustajatöös marginaalne punkt. Tihti inimesed ei muuda ennast, kuna puudub motivatsioon. Ta küll teab, mida ta peab tegema, aga motivatsiooni ei ole. Võimalik, et aitab kui inimene ütleb endale või teisele välja, et on vaja muutust. Rääkima panemine mõjutab aju. Surmadest tuleb rääkida. Kui tuntakse, et on liiga hilja. Uriko kasutab mäemetafoori. Esmalt tuleb inimesed mäe juurde saada. Aeg on subjektiivne käsitlus ja seda saab muuta. Tihti öeldakse, et lihtsalt ei viitsi. Energiat on vähe või seda jaotatakse valesti. Mõtlemiseks: kas nõustamine võiks olla sama vana kui inimkond? Algselt oli teadmiste ja oskuste edasi andmine. Ellujäämine on alati olnud oluline, kuid seda on üha enam hakatud seostama psühholoogiliste faktorite
4. positsioon küsimus sellest, kas inimesi koheldakse väärikalt, kas nende sotsiaalseid traditsioone austatakse 5. väärtused need, mis kehastuvad usus, ideoloogias ja ka valitsussüteemis (saab eristada iga isiku enda primaarseid väärtusi, mis kellelegi on eluliselt vajalikud ja sotsiaalsete gruppide väärtuste hierarhia; terve ühiskonna ja riigi väärtused) Konflikti faasid: - latentne konflikt (seisneb teatud vastuolus isikute või gruppide vahel ja millest mõlemad osapooled on teadlikud) - konflikti ilmnemine (mingi sündmus või intsident teravdab olukorda) - konflikti laienemine (kahe osapoole vastuollu sekkuvad kõrvalseisvad isikud/institutsioonid) - nn konflikti valupunkt (kumbki osapool ei taha sellest vaidlusest taganeda, kuid mõlemad saavad aru, et kumbki ei tule vaidlusest võitjana välja)
Perekonna ökoloogia ja eetika loeng 1 29.sept 2017 Eksami asemel: kokkuvõte kõigist teemadest, 4 koduülesannet Indiviid peretsüklis: teoreetiline perspektiiv – organismi, mehaaniline ja kontekstuaalne metamudel Organismi metamudel- (Kohlbergi- moraalse pakkudes teed otsustused, Piaget, Erikson)- Mehaanilise dmudelid- radikaalne biheiviorism, mõõdukas biheiviorism, sotsiaalne õppimine Kontekstuaalne mudel- elukaare perspektiiv, Organismi metamudel- persoon esindab kõige paremini organismi, muutuse
/10/ 3.3 Kuulamise tüübid On olemas viis erinevat tüüpi kuulamist: kriitiline, kaasamõtlev, teraapiline, väärtustav, viisakas. Kriitiline kuulamine Kriitiline kuulamine sisaldab kuuldud sõnumi analüüsimist ning inter- preteerimist. Analüüsimine tähendab hindamist faktide, dokumentatsiooni, loogika, seotuse, personaalsete eelarvamuste, tõepärasuse põhjal. Sellist kuulamist kasutatakse põhiliselt siis, kui rääkija püüab kuulajat milleski veenda. /4/ Kriitiline kuulamine aitab uusi teemasid põhjalikult hinnata. Kriitiline kuulaja ei aktsepteeri kõike kuuldut koheselt, ilma seda analüüsimata. Kriitiline kuulamine on oluline, et mitte koheselt ja täielikult, ilma eelnevalt mõtlemata aktsepteerida kõike kuuldut. Maailmas on palju propagandat, pealesuruvat reklaami, avalike suhete eksperte ja teisi, kes kõik kasutavad faktide valimist või isegi moonutamist isiklike eesmärkide saavutamiseks. Inimesed ei pruugi
Rahulolu all võib mõelda nii inimese suhtumist kui ka emotsionaalset seisundit. Rahulolu kui suhtumine ei tähenda, et oma tööga rahulolev inimene peaks tingimata kogu aeg töö juures heas tujus olema. Rahulolu kui emotsionaalne seisund kajastab vajaduste rahuldatuse astet, suhtumine aga vajaduste intensiivsust. Positiivse töössesuhtumise kõrgeima taseme korral võib hakata rääkima sisemisest vajadusest tööd teha. Sellisel juhul pole töö enam vahendiks, vaid on eesmärk omaette. Inimene jätkaks tööd ka siis, kui selleks poleks välist sundust. Parema töössesuhtumisega kaasneb neli-viis korda sagedamini arvamus, et tehtav töö on huvitav, mõtlemist, otsustamist, enesetäiendamist ja kõikide võimete rakendamist nõudev. On täheldatud, et inimesed, kes elus iseseisvalt hakkama saavad ja kellel pole raskusi teistega suhtlemisel, saavad ka oma tööga paremini hakkama ja tunnevad sellest suuremat rõõmu. Imagost ja edust suhtlemisel
Esitatud argumendi vastu: · Kujutab olukorda äärmuslikuna. Altruist ei pea ütlema, et kõik teod, mis toovad inimesele endale kasu, on keelatud. Altruist lubab ka endast hoolida. · Tõsi, eelpool toodud argumendid kummutavad altruismi äärmusliku vormi. Veel argumente egoismi vastu: · Vasturääkivate tulemuste argument: egoismi universaliseerimine viib selleni, et peame ühtaegu lubama, et A teeb omahuvist lähtuva teo y, kuid kui see on vastuolus meie enda omahuviga, siis selle keelama. · Pojmani vastuargument: vastuolu ei ole, sest peame tegu A õigeks, kuid lihtsalt me ise ei soovi seda. Veel argumente egoismi vastu · Avalikkuse argument egoistil ei oleks mõistlik teisi oma eetilises põhimõttes veenda. Vastuolus moraaliprintsiipide ühe tunnusega. · Egoismi paradoks eesmärgi saavutamiseks tuleks egoismist loobuda.
1 SISUKORD Teeninduse olemus.....................................................................................................4 4 1.2. Teeninduskanalid................................................................................................ 7 2.Klienditeenindaja isikuomadused ja teenindaja roll................................................9 2.1. Teenindaja hindamise kriteeriumid.....................................................................................................................10 2.2.Teenindaja roll.....................................................................................................................................................10 2.3. Peamised klienditeenindaja stressitekitajad........................................................................................................11 3.Hoiakud ja nende kujundamine.............................................................................12 4.Kliendi ootused...................
Ihuhädade puhul on lihtne arstile öelda, mis kõige rohkem valutab. Tihti on patsiendil juba enne selge, kuidas see või teine probleem on tekkinud. Sama kehtib ka depressiooni puhul. Kui keegi ütleb: "Mul on depressioon," võib see tähendada mitut asja. Alljärgnevalt on üles loetletud mõned tavalised viisid, kuidas inimesed depressiooni kogevad: Kurvameelsus, meeleheide, kaotusetunne, tühjus, tujutus (tüüpilised tunded lähedase inimese surma puhul); Apaatia, ükskõiksus, motivatsiooni vähenemine või kadumine, väsimus; Võimetus tunda erutust või naudingut, elurõõmu kadumine; Suurenenud tundlikkus kriitika ja äraütlemise suhtes; tundeid on kerge haavata; Madal enesehinnang, enesekindluse puudumine, küündimatusetunne; Ärrituvus, kiirelt frustreerumine, viha; Süütunne, enesesüüdistused, enesevihkamine; Lootusetus- ja/või abitustunne.
Ülesanne: 1. Loe materjal läbi. 2. Too välja teenindajale vajalikud positiivsed omadused. 3. Too välja, milliseid soovitusi antakse teenindamise parandamiseks. 4. Mida loetaks headeks külgedeks telefoniteeninduses, milliseid halbadeks külgedeks? 5. Mida loetakse klienditeeninduses suuremateks vigadeks? 6. Mida võiksid enda jaoks arvesse võtta? Klienditeenindus Klienditeeninduse tase on kahtlemata üks olulisemaid faktoreid iga organisatsiooni äriedu saavutamisel. Miinimumtaseme garanteerimiseks peaks meie poolt pakutavaga rahule jäädama, kuid silmapaistvaks ja eriliseks muudab meie teeninduse see, kui suudame klienti üllatada tema ootusi ja soove ületades. Paljudes valdkondades, kus teenuste arendamine on muutunud vägagi aktuaalseks, peetakse kliendi mõiste kasutamist veel küsitavaks ning isegi mittesoovitatavaks. Selliste valdkondade hulka näib kuuluvat ka haridus. Inimesed on alat
tüdimust, valu, vaimustust kui rahulolematust (Hennoste 2000). Intonatsiooni abil on võimalik väljendada ka emotsioone ja irooniat. Vaikus: Kõige suuremaks sarnasuseks eestlaste ja soomlaste kõnekäitumises hindab Pajupuu (1996) suhtumist vaikusesse. Mõlemas kultuuris talutakse vaikust hästi. Samas on just soomlased need, keda tuntakse nende vaikimise poolest. Eestlased taluvad vaikust, kuid see on pigem negatiivse viisakuse ilming. Kui teine ikka tahab omaette olla, siis teda ei segata. Vaikimist ei aktsepteerita aga vestluse ajal. Vestluses tuleb suu avada ja omi mõtteid väljendada. Inimese arukust hinnatakse eelkõige tema jutu põhjal. 4) Polükrooniline ja monokrooniline ajakäsitlus Monokroonilise ajakäsitluse puhul tehakse üht asja korraga, erinevad sündmised tulevad üksteise järel, igaüks omal ajal. Aega planeeritakse väga täpselt ette. „Aeg on raha“ suhtumine. Tööle keskendunud inimesed
· Primaarõigus, sekundaarõigus määrused, direktiivid, otsused. · EL õiguse prioriteet · EL õigusnormide hierarhia õiguslepingud. Konkreetne kaasus, määrus, seadus. · Vaieldav küsimus: mis juhtub siis kui ühel juhul kehtib põhiseadus ja EL õigus? Põhiseadus on Eestis kõige kõrgem, rahva poolt vastu võetud. EL õigus tugineb rahvusvahelistel lepingutel, on loonud sellise õiguskorra. Suveräänsuse debatt. · EL õigus vastuolus Psiga kuidas siis toimida? Euroopa Kohtu perspektiiv · Esimen kaasus COSTA vs ENEL · ENEL riigistati, COSTA oli ühe elektriettevõtte aktsionär · Kehtivad ühenduvuse regulatsioonid peavad omama täit mõju mõlemates riikides kogu oma kehtivuse vältel. Seetõttu nad lähtuvad ühenduse õiguse esimusest, prioriteedipõhimõttest. Neid tuleb vahetult kohaldada. · 1964 a on COSTA ENEL internatonale ...........
Usui õpetuse filosoofia on saanud nende elustiiliks (Reiki : 2007). Oluline on tõsine soov omandada reiki kohta teadmisi ja saada häälestus (pühitsus) kvalifitseeritud reiki meistrilt. Reikisse häälestamine on vajalik samm, kuna see võimaldab tulevasel praktikul jõuda reiki energia sagedusele. Kõige sagedamini õpetatakse reikit kolmes astmes. Kolm astet tuleb teha järjekorras, igaüks ehitatakse eelmise kogemusele. Ometi on igaüks neist omaette tervik ja seepärast ei pea läbi tegema kõiki kolme astet (Sirkel : 2007). Esimesel astmel õpetatakse kahe neljatunnise õppeseminari jooksul reiki ajalugu, õpetuse põhimõtteid, käte pealepanemise põhireeglistikku ja metoodikat, reiki kasutamist enesetervendamiseks, samuti teiste inimeste ja loomade ning taimede tervendamist. Samuti reiki kasutamist teistel eesmärkidel nende igapäevases elus. Selleks antakse kaks initsiatsiooni ehk
ÕIGUSE SOTSIOLOOGIA I SEMINARI KÜSIMUSED 1. Õiguse sotsioloogia kui sotsioloogia osa. Sotsioloogia on teadus , mis uurib ühiskonda, inimese käitumist ühiskonnas ulatuses mil see puudutab inimestevahelisi suhteid sotsiaalses keskkonnas. Termin õiguse sotsioloogia koosneb kahest osast: õigusest ja sotsioloogiast. Seetõttu me saame seda distsipliini vaadelda nii sotsioloogia kui õigusteaduse kontekstis. See on oluline, kuna pole selge kas õiguse sotsioloogia on sotsioloogia osa või on tema hoopis õiguse osa, millega tuleks tegeleda vaid õigusteaduskonnas. Vastus leidmata. Tegelikult niisugune teadus mis asub nende piirimail, ristumiskohas. Õiguse sotsioloogiast kui sotsioloogia osa- sotsioloogia kui teadus võtab oma uurimisobjektiks õiguse siis tähendab see seda, et õigus on ühiskondlik nähtus, ning sotsioloogia tunnetabki teda sellisena ja kasutab selle uurimiseks enda uurimismeetodeid. Kui sotsioloogia võtab �
Tuleb teavitada, kui palub klient et infot vaja edastada kolmandale osapoolele. Seega on konfidentsiaalsus siinkohal äärmiselt suhteline. Konfidentsiaalsus grupinõustamises tuleb selgitada piire. Palju inimesi, kelle puhul ei saa kõike kontrollida. Konfidentsiaalsus peaks olema ajas püsiv. Kahekordne suhe Kahekordne suhe tekib, kui nõustaja võtab kliendi suhtes endale samaaegselt mitu rolli. Siin võivad olla professionaalsed rollid vastuolus. Professionaalsed rollid võivad olla vastuolus. Näiteks võtad nõustama sõbra lapse, või võlgu jäänud inimese võtad nõustama jne. Või lähed õppejõu juurde nõustamisse .Eetika nõuetega pole vastuolus need olukorrad, kus suhted ei kahjusta professionaalse nõustamise protsessi. Nõustaja peaks iga hinnaga ära hoidma kahekordse suhtetasandi tekkimise. 2 meest kes ütlevad et kahekordne suhe on ok on Younggren ja Gottlieb (2004), et näiteks sõjaväes on
annaabi.ee 
