Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Lühijutt raudteest". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
rong, raudtee, rongiga, pärnus, rahulikult, raudteed, mehele, lelle, jaamas, bussid, ammu, privaatse, sularahas, imestus, tundis, kaelal, noaga, varandus, mistõttu, hämar, pauk, pikali, tundnud, ronis, aknastta hirmu.” Theo- šveitser (uksehoidja, portjee). Väärtustab materiaalseid asju ja on primitiivne. “Theo oli segaduses enda paigutamisega kaasaaegsasse sotsiaalsesse hierarhiasse.” “Theo mõtles, et oleks justkui korraga intellektuaal ja hooramees, või justkui poleks ta kumbagi.” “Theo oli materialist.” lk 93 Peeter- Laura poeg. Uskus, et jumalat ei ole, sest Laura nii ütles. Raamatu ülesehitus: Varasügis 1 (Eero) Toimuvad imelikud asjad (nt hakkas rong ilma juhita liikuma Harjumaa poole, saavutas teel olles kiiruse 80km/h kuid õnneks ei tekkinud kokkupõrget. Eero läks Lõuna-Eestisse kolleegi juubelile, Läti piiri ääres. Marino Marin (õige nimi Mortenson) ümises põldude vahel “Öökuningannat”. Marino oli omadega nii sassis, et siis kui pidi Valgas rongile minema, kadus ta ära (sõbrad alguses otsisid, siis läksid minema). Marino oli paar päeva kadunud ja ta abikaasa sõimas sõpru. Tuli välja, et Marino oli jõudnud
kuubikujuline valge maja, mille igas seinas on üks aken ja kus mt elaks - mt saab aru, et kaldus nähtud maastike rääkimisest kõrvale ja rääkis ainult oma unistusest 7. - mt mäletab hästi oma elust Amsterdamist Põhjavaksalist pileti ostmist, samal päeval oli taevaminemisepüha seal (inimesed nägid heitunud välja, kes sel päeval suri, sai otse taevasse) - mäletab metroos kerjavat inetut Rumeenia tüdrukut, kes eriti kaastunnet inimestes oma jutuga ei äratanud, järgmises jaamas oli Jugoslaavia mees, kes mängis tuimalt akordioni ja kelle poeg vahekäikudes raha üritas koguda, ka neil see ei õnnestunud, algselt siiski mt annetas, kuid hiljem õppis ei ütlema - ostis ka ajalehe ajaviiteks ja lugemiseks, kui piletijärjekorras seisis - mt-l politseiga probleeme polnud, teda taga ei otsitud ja temal probleeme ei olnud, käis küll viisata Amsterdamis, kuid sellest probleemi ei tulnud
esimese sel hommikul valmistatud maiustuse. Ta sõi selle ära ja jätkas oma teed. Peagi taipas, et leti olid üles pannud kaks inimest, kellest üks rääkis araabia ja tein hispaania keelt. Ja nad olid teineteist mõistnud. Järelikult on olemas keel, mis asub väljaspol sõnu. Ta oli seda kogenud lammastega ja nüüd inimestega. "Kui ma õpin sõnadeta keelest aru saama, siis suudan ma aru saada ka maailmast." "Kõik on üks"-nagu vanamees oli öelnud. Ta jalutas rahulikult ja aeglaselt mööda Tangeri kitsaid tänavaid, et märke märgata. Karjusena oli õppinud ta kannatama. Ja jälle nägi ta, et siin uuel maal õpib ta samu asju, mida lambadki olid õpetanud. Poiss jõudis mäe otsas asuvasse kristallipoodi. Kristallipood oli allakäinud ja väheste ostjatega. Kaupmees vaatas teda ja ta kogenud silmad nägid, et poisil polnud raha. Aga ta otsustas siiski mõne minuti oodata kuni poiss ära läheb. Poe
Riinu oleks tahtnud, et Miina võtaks mehekes endale Karusta Hinnu, aga Miina ei tahtnud teda. Tammiste tuuleveski peremees Juhan oli juba surnud. Tema lesk oli sel ajal väikese veskiga ühes veel jalul küllalt, et mõni poissmees kahe käega Tammistesse peremeheks oleks heitnud. Riina oli nõistlik, ega tahtnud oma ainsale lapsele võõrasisa võtta. Miinal oli lühike päranduse aeg. Veski hakkas ta tasapidi vananema nt katus venis taha poole. Riina lootis, et kui Miina läheb mehele, saab ta endale veskisse, tugeva ja tööka mehe, kes siis veskit ülal pidama hakkaks. Hetkel töötas Riina sulastega. Üks oli joodik, teine pikasõrmemees, kolmandal veri sareve all jne. 15 aastat. Hinn aga asjatas Tammiste külas ja ehitas vana maja üles tagasi, arvati et ta teeb seda Miina pärast.Nii usin ja hoolas kui Hinn, ei olnud ükski veskiposs veel onud. Riina ikkagi lootis et saab endale hea väimehe nt Hinn. Hinn tegeles purjetamisega, ta
- Krõõt kartis Andrese reaktsiooni, kui mees näeb, et sündis taas tüdruk mitte poiss, nuttis - Krõõdale ei tulnud enam rasketel hetkedel isakodu meelde, vaid Vargamäel läbielatud sündmused, meenutab kuidas Andres temaga esimest korda kurjustas, kui ta rukist pidi enne vihmasadu sisse tooma, kuid laotud koorem oli lohakas, kui varem oli naine kuskil peidus või ema kirstul nutnud, siis nüüd nuttis ta igal pool - Andrese koju saabudes teatas Krõõt mehele järjekordse tütre sünnist, Andres lohutas naist ja ütles, et ära nuta, mis sinna parata - Pearul olid esimesed 2 pojad ja alles kolmas oli tütar, Andres oleks ka nii soovinud, lohutas end sellega, et nad on Krõõdaga alles noored ja küll jõuavad poegi ka saada - Andrese meelest kisub üks töö teise enda järele, otsa ei saa see kunagi - Andres kade Pearu peale, et tal aega kõrtsis käia ja elu nautida, samal ajal kui Andres peab end lolliks rügama tööga
Lendasid raketid ja mürsud plahvatasid, taevast sadas mullakamakaid ja mürsukillud kahjustasid nahka. Paul peitis ennast mürsulehtrisse, mis oli osaliselt hauakohas. Ta läks surnukirstu alla varju. Järsku nägi ta Kati, kes karjus: „Gaas..gaas.“ Ta andis Paulile gaasimaskid ning lasi selle ühele noorele nekrutile pähe panna. Mürsuauku kogunesid Kat, Kropp ja veel keegi. Esimesed minutid gaasimaskiga otsustavad elu ja surma üle: kas mask on ikka tihe? Puusärk oli neljandale mehele käsivarrele kukkunud ja ta üritas gaasimaski peast tõmmata, kuid Kropp takistas teda. Kat ja Paul üritasid meelemärkuseta mehel kätt lahti saada. Kui gaas oli kadunud, ronisid mehed lehtrist välja, ja võtsid gaasimaskid peast. Kalmistu oli rusuväli ja nad lahkusid sealt. Sama nekrut, kes oli Pauli juures varju otsinud, lebas nüüd sodiks lastud puusaga maas. Teda tohterdati ja ravitseti. Esialgu otsustati ta
minutiga ära pakkinud. Ta luges veel need üle ning hakkas minema. Ta karjus veel enne minekut: ,,Head ööd, kretiinid!" Ta oli kindel, et iga viimane kui idioot sellel korrusel ärkas üles. Nüüd kadus ta kus kurat. Keegi oli visanud trepi peale hiina pähkli koore ning selle pärast oleks Holden peaaegu kaelaluu murdnud. Oli liiga hilja, et taksot kutsuda, seega pidi minema ta terve tee jala kuni jaamani. Ta huul valutas, just see koht kuhu Stradler oli virutanud. Holdeni õnneks tuli rong kümne minuti pärast. Rongis istus ta kõrvale üks kena daam. Daam märkas, et Holdenil on Pencey etiketiga kohver ja küsis selle pärast, et kas ta käib Penceys. Holden vastas jaatavalt. Siis küsis daam, et kas ta ei tea Ernest Morrow'd. Jällegi vastas Holden jaatavalt. Ernest Morrow on kahtlemata kõige suurem lontrus, kes kunagi Penceys on käinud. Siis küsis daam, et mis Holdeni nimi on. Holden valetas, et ta on Rudolf Schmidt (see oli tema internaadi uksehoidja nimi)
10 peitu, hakkab paljunema ja varsti on jälle suu paksult sugulasi täis“ ütles Joonas. Kevadõhtu. Igal kevadel peale äikesevihma oli vanaisa tulnud lastele järele ja viinud mõneks päevaks maale. Seal olid nad teinud pajupille. Nii said kõik omale pillid. Sel kevadel aga taat ei tule, taat oli surnud. Joonas istus akna all ja mõtles. Tal tekkis ootamatu mõte. Poole tunni pärast läheb jaamast rong maale. Ta kirjutas kirja ja oligi läinud. Maal läks ta kuuri, seadis ennast valmis ja läks pajupilli meisterdama. Ta tegi kõik nii nagu taat, aga heli ei tulnud. Ta oli väga tige. Äkki kuulis ta pillihäält, ta kujutas seda endale ette. Suvehommik. Isa läks lastega matkale. Ujuti rabajärves ja vaadeldi loodust. Ööbiti telgis ja nad kohtusid rebasega. Isa jutustas lastele loo soovaimust. Jutus muutusid mahakukkunud mündid murakateks. Järgmisel suvel otsustasid
Kusta abiellus Anna Pavlovaga. Tal oli kolm poega, kellest jäi ellu vaid üks, keskmine. Surmapõhjus: loomulik surm 4.16. Anna Järvson (sünd. Pavlova) Sünnikoht: Venemaa Amet: kooliõpetaja Olemus: Veidike lihtsameelne, sest ta uskus siiralt seda, mis õpikutes kirjas oli, mõtlemata sellele, et balti parunid võivad alamate kohta ka meelega valetada. Kui ta aga kindlaid tõendeid sai, siis uskus ta neid rohkem kui kirjasolevat "tõde". Unistaja: ta kujutas ette, et läheb mehele mustajuukselise mustade silmadega mehele. Lugu: Ta elas Venemaal Volga ääres rahulikku kooliõpetaja elu, kuni sinna tuli Kusta Järvson. Nad armusid ja ta läks Kustaga tolle kodumaale Eestisse. Perekond: Abiellus Kusta Järvsoniga. Nad said kolm poega, kellest koju tuli vaid üks, keskmine poeg Hillar. Surmapõhjus: loomulik surm 4.17. Jadwiga Purre (sünd. Jankowska) Sünnikoht: Poola, Kielce lähistel asuv rebaseliiva Välimus: kastanpruunid juuksed; sale piht
SuurTõllu poeg, kes parajasti koduõuel mänginud, silmanud põgenevat Vanapagana eite, haaranud kivi ja visanud talle järele. Kivi tabanud märki. Vanapagana naine saanud surma ja kukkunud merre. Temast tekkinud saar, mida hakatud nimetama Naissaareks. Vanapagan tahtnud korra Virtsust Muhumaale silda teha. Mees ei ole alati suurelt maalt Muhumaale ja Saaremaale pääsnud, kui süda soovinud. Arvanud, et kui silla üle Virtsu väina teeb, siis enam takistusi ees ei ole. Pärnus olnud sel ajal õieti palju kiva. Seda teadnud Vanapagan. Läinud Pärnu, kogunud kivid kokku, tahtnud Pärnu kividest Virtsu silda teha. Kivid ladunud Vanapagan kõik põlle sisse. Lõpe kõrtsi juurde jõudes läinud mehikesel põllepaelad katki. Kivid langenud kolinal põllest maha. Vanapagan vihastanud, ei hakanud enam kiva koguma, läinud oma teed. Lõpe kõrtsi ligidale sündinud aga Vanapagana kividest suur mägi. Virtsu sild jäänud sedaviisi ehitamata
TARTU ÜLIKOOL SOTSIAAL- JA HARIDUSTEADUSKOND ERIPEDAGOOGIKA OSAKOND Diana Pabbo SIDUSA KÕNE ARENDAMINE SKAP LAPSEL: TEGEVUSUURING ÜHE LAPSE NÄITEL Magistritöö Lisa 8 Juhendaja: Marika Padrik (PhD) eripedagoogika Tartu 2014 Hea lugeja, Käesolev metoodika on koostatud seitsme aastase alakõne III astmel oleva lapse tekstiloomeoskuste arendamiseks. Sorava sidusa kõne arendamine koolieelses eas on tähtis kooliks ettevalmistamisel, sest õppimise aluseks on suurel määral just sidus kõne – õpikutekstide mõistmi- ne, õpetaja sõnalistest juhenditest arusaamine, enda teadmiste väljendamine. (Brown 2001). Mitmed autorid on esile toonud (Karlep, 1998; Sunts, 2002), et viiendal eluaastal muutu
" küsis Stiiven. "Ei," karjus Stiiv-Maikel meeleheitel. "Noh, mis siis juhtus?" küsisin ta käest. Stiiv-Maikel vastas: "John on surnud!!!" "Sa teed nalja!" ütlesin naerdes. "Ei tee, tõsiselt. Tulge vaadake ise, kui te ei usu!!" ütles Stiiv-Maikel kiiresti. Me jooksime üles vaatama, kas see on tõsi ja oligi, John lamas liikumatult põrandal. Kui politsei hakkas ära minema, siis ütles üks inspektoreid, et see mees suri infarkti. "Ma ei suuda seda uskuda!" ütlesin oma mehele. "Jah, seda tõesti!" ütles ta. "Aga kes ta nii kaugele viis?" küsis Helen. "Mina", vastasin talle. Ma läksin kirikusse pihile. "Mis su südant vaevab, mu laps?" küsis preester. "Ma tapsin ühe hinge oma sõnadega!" vastasin talle meeleheitlikult nuttes. "Kuidas sa võisid seda teha. Räpane hing!!!" karjus preester. "Vat võisin!" karjusin talle vastu väga-väga vihaselt. Siis käis üks väga raske hingetõmme ja ka preester oli surnud! "Mida ma tegin?" küsisin endalt
Pagan võtaks, vahel õmbleb ta valgega, vahel mustaga. Ta võiks tõesti ühe või teise juurde jääda, nii ei suuda seda keegi meeles pidada. Aga Sid saab selle eest nahatäie, see on kindel!» 12 Tom ei olnud linnakeses eeskujulik poiss. Kuid ta tundis eeskujulikku poissi väga hästi ja vihkas teda. Juba paari minutiga või isegi varem oli ta kõik oma mured unustanud. Mitte sellepärast, et tema mured oleksid talle karvavõrdki kergemad või vähem kibedad tundunud kui mehe mured mehele, vaid sellepärast, et uus võimas huvi surus nad seks korraks tagaplaanile ja tõrjus nad tema mõtteist välja -- samuti nagu täiskasvanu unustab oma õnnetused uute ettevõtete ärevuses. See uus huvi oli uudne kõrgelthinnatud vilistamiskunst, mille ta oli äsja ära õppinud ühelt neegrilt ja mida ta nüüd segamatult soovis harjutada. See meenutas linnu vidistamist, sulakõlalist lõõritamist, kusjuures keele otsaga tuli kiiresti suulage puudutada
Varsti jättis ta Herakles argonaudid maha, kuna tema relvakandja oli uppunud ja Herakles tormas teda otsima ning unustas villaku otsimise. Argonautide järgmine seiklus oli harpüiadega (hirmuäratavad lendavad olendid, kes jätsid endast maha jälgi haisu, mis tegi haigeks kõik elavad olendid). Seal, kus argonaudid ööseks randusid, elas üks tudike, kellele oli antud prohveti võime. Vanamees rääkis argonautidele, mis neid ees ootab ja see ei meeldinud Zeusile ning ta saatis mehele karistuse: alati, kui vanamees hakkas sööma, sööstsid harpüiad toidu kallale ja panid selle hirmsasti haisema. Vanamees Phineus oli õnnelik, kui argonaute nägi, sest ta oli väga kurnatud ja haige ning ta palus argonautidelt abi. Phineus teadis, et teda saavad harpüiade eest kaitsta vaid Borease, suure Põhjatuule pojad, kes seda ka lubasid teha. Phineuse ette tõsteti toit, Borease pojad aga läksid tema kõrvale valvesse. Kui vanamees hakkas toitu huulte lähedale
rikkumises, sest peolt pärit paar neiut olid Mauruse kooli juures kella helistamas käinud - küsitles Indrekut ja ka teisi peolisi - härra Maurus üritas Tiinat seisma saada, õpetas, et uskuma peab, Tiina rääkis oma lootusest, et jumal ühel päeval tema jalad terveks teeb, Maurus kiitis sellist mõtlemist - Maurus mõistis, et Vaarmannide juures oli tavaline sünnipäevapidu ja ta lahkus - Indrekut nokiti veidi selle pärast - Molli ütles Indrekule, et ei plaani talle mehele minna, mille peale ka Indrek vastas, et ei plaaninud Mollit naiseks võtta, mispeale Molli ärritus - Molli hakkas rääkima, et hakkas õppima vene keelt ja tahab hoopis venelasele mehele minna, seda kinnitas järgmisel päeval ka Tiina, kui Indrek taas perele külla läks, öeldes, et Molli kasutab Indrekut vaid ära ja tegelikkuses armastab naabruses elavat venelast - Tiina rääkis, et kui tema kord suureks saab ja jumal tema jalad terveks teeb, siis läheks ta ise
Rumal talupoeg, tõuse, mine ta kallale -- sa oled ise kui käru . . .-Pai Vahur, kägista teda, rebi ta lõhki . . . Näe, tuleb . . . oh jumala ema . . . Vahur, aita, päästa mind, oma hingepäästjat!» Vahur raputas tõsiselt pead. «Parem on kiskja küüsis kui nuhtlejate piitsa all kärvata.» Käru tuli ligemale. Piiskop keksis ühelt jalalt teisele. «Jää siis ometi siia, ma pistan jooksu.» Ja piiskop tahtis punuma panna. Aga Vahur venis püsti ja lausus rahulikult: «Mul on pikemad koivad kui piiskopi-härral.» «Ma ei lase sind nuhelda --» Sulane naeris. «Ma lasen su priiks --» Sulane kuulatas terasemalt. «Ma annan sulle maid päri -- ai, ai, ai -- issand, halasta . . . näe!» Karu ajas ennast kolm sammu eemal urisedes püsti. «Kas härrad annavad pärismaad?» «Annan, jumala eest annan.» «Kas vannuvad selle peale?» «Vannun, vannun, vannun!» Nüüd rebis sulane suure jahinoa piiskopi vöölt ja astus karule vastu, teda teravasti silmitsedes
Stradlater hoiab teda põrandal kinni, kuni Holden teda sõimab. Ta lubab vait jääda, kui Stradlater ta lahti laseb, kuid ei jää tegelikult ja Stradlater lööb teda. Holden jääb peale seda tükiks ajaks põrandale istuma ja sõimab Stradlaterit, too on veidi pabinas ja soovitab nägu pesta. Kui Stradlater pesuruumi läheb, siis ajab Holden end püsti, vaatab peeglist ja läheb Ackley tuppa. Ackley ehmatab ära nähes Holdeni nägu, Holden võtab asja rahulikult. Ta tahab jääda sinna tuppa magama, kuid Ackley ei taha teda hästi lubada. Ta jääb mõneks ajaks Ackley tuppa, Ackley jääb magama. Holden mõtleb Stradlater ja Jane kohtumisest. Siis äratab ta äkki Ackley üles ja küsib, kuidas saada kloostrisse. Ackley vihastab ja tahab, et Holden lahkuks. Holden lähebki kooli peale hulkuma ja talle saab selgeks, mida ta teha tahab: Pencyst lahkuda. Ta plaanib umbes nädala New Yorgis redutada, siis koju minna. Ta müüb maha oma
Mees, kes teadis ussisõnu – märkmed *minategelane = mt. = Leemet 1. - mets on vaikseks jäänud, vaevu kohtab kedagi, kui minna allikale vett tooma - minategelane oskab ussisõnu ehk loomadekeelt, uued loomad on kartlikud ja pelgavad teda tema oskuse pärast, eelistaksid põgeneda, kuid ussisõnad ei luba - mt. sisistas neid nimme korduvalt, et loomi enda juurde kutsuda ja nendega vanadele kommetele vastavalt rääkida, ussisõnu aga uued loomad ei teadnud ning see vihastas mt.-d nii, et ta sõnu veelgi tugevamini sisistas ja loomad pingest lõhki läksid, ta polnud oma teo üle uhke - ühel korral oli aga teisiti, kui allikalt tulles mt. põtra nägi ja teda ussisõnadega kutsus, reageeriski loom sellele ja tuli aupaklikult mt. juurde nagu vanadel headel aegadel, mil niiviisi perele toitu hangiti – kutsudes sõnadega looma alistunult enda juurde ja lõigates tal kõri läbi - mt.-le tundus naeruväärne, kuidas külainimesed jahti pidasid, vahel koguni päevi, kui oleks
ja kosuma, aga sina lähed nüüd õue... ja tuled hommikul. ROLAND: (Laurale.) Ma ei tea. Ma lähen ja kõnnin siis natuke? LAURA: Võta minu sall. ROLAND: Laura... (teeb ukse lahti) LAURA: Roland... OSVALD: (Rolandile rõõmsalt) Lased külma tuppa! Mine juba, mis sa jutustad! (Roland lahkub.) 2 stseen Osvald variseb kokku, jääb lamama. Hingab kiiresti. LAURA: (vaikselt) Appi! ROLAND: (kargab tuppa) Nii! OSVALD: (tõuseb rahulikult püsti) Kukkusin! ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi olnud. Eile alles panin 100 vatise pirni sisse. Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb jälle põrandale. Laura hakkab saapaid võtma.) OSVALD: Oota
stseen sinuga kaasas oli? LAURA: Jah. (Osvald variseb kokku, jääb lamama. OSVALD: Ma ei oskaks temaga midagi Hingab kiiresti.) peale hakata. LAURA (vaikselt): Appi! LAURA: Te ei peagi midagi peale hakkama. ROLAND (kargab tuppa): Nii! Inimesed tulid ja palusid abi. OSVALD (tõuseb rahulikult püsti): OSVALD: Ja said abi. Milleks sulle see Kukkusin! noormees nii palju muret teeb. Karusid siin ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu ei ole, paks mantel seljas... midagi. Roland väljub.) LAURA: Ma armastan teda ja tema armastab OSVALD (Laurale): Istu. Võta saapad ära. mind! (Osvald paneb saapad kuivama, võtab OSVALD: Juba räägimegi armastusest.
kingitust vastu võttes nii sügavalt õhanud. Ta teadis, et see loom oli oma kakskümmend liivrit väärt. Kuid sõnadel, mis seda kingitust saatsid, ei olnud üldse hinda. «Mu poeg,» ütles gaskooni aadlik puhtas bearni murrakus, millest Henri IV kogu eluajal ei suutnud vabaneda, 8 «sellest on juba kolmteist aastat, kui see hobune sündis sinu isa majas ja on kogu selle aja siin mööda saatnud -- asjaolu, mis peaks ta sulle armsaks tegema. Ära müü teda iialgi, lase tal rahulikult ja auväärselt surra vanadusse. Kui sa temaga sõjakäigule lähed, siis ära nõua temalt liiga palju, nagu sa vanalt teenriltki ei nõuaks. Kui sul on au õukonda minna,» jätkas isa d'Artagnan, «milleks sulle muuseas annab õiguse kuulumine vanasse aadlisuguvõsasse, siis kanna väärikalt oma aadlikunime, mida sinu esivanemad on juba viissada aastat väärikalt kandnud sinu ja su omaste auks. Omaste all mõtlen ma sugulasi ja sõpru. Ära alistu kellelegi peale kardinali või kuninga
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
9 Eduard Vilde "Mäeküla piimamees" TEOSE ANALÜÜS 10 Tervikmulje, mis mulle sellest teosest jäi, ei ole eriti hea. Siiski kuulub raamat eesti kirjandusklassika hulka ning seda loetakse kindlasti ka aastakümnete pärast. Kirjandusvooluks oli realism, teos valmis aastal 1916 ning ta kuulub Vilde hilisemasse loominguperioodi. Autor on sündinud 1865.a Virumaal, hariduse sai ta Tallinnas ning ka populaarsus tuli mehele väga noorelt. Märkimisväärne on veel see, et Vilde oli Eesti esimene elukutseline kirjanik. Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal on pärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine, võimalused, eetika, abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus.
Tavaliselt tiirutas ta kaua saare kohal aeg-ajalt niitevlennullt üle minne ja lõpuks tulistas huupi rannikut. Garnisonis olid kõik tuttavad luurelennukiga juba niivõrd harjunud, et talle tähelepanu peaaegu enam ei pööratudki. Ainult Hodak ükski ei saanud sellega leppida. ,,Oleks kas või üksainus õhutõrjekuulipilduja... Kärbiks ta tiivad jalamaid ära. See raisk on häbematuks läinud! Oota, küll sa mul oma lennud lennatud saad,'' rääkis ta rahulikult. Seersant käis lähedal asuvas külas ja veeretas sealt kohale puust vankriratta. ,,Mis s välja oled mõelnud?'' tundis huvi Jegorõtšev. ,,Tahan fašistele sapööri kombel külakosti anda.'' Hodak lõi maa sisse teiba, pani selle otsa ratta ja kinnitas viimase külge Degtjarjovi kergekuulipilduja. Ta sai nüüd püsijalu vankriratast pöörates kuulipildujat seniiti suunata. ,,Nii kui nina paistab, nii kost saab.'' Luurelennuk tuli õhtul
tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust pelust või loodetavast suurest õnnest, kes seda teab. Vahetevahel tonksas ta saapakontsaga vastu pingi alla pistetud kasti, nagu kardaks ta selle kadu, sest kast oli ju ainuke omane asi selles võõras ümbruses ja tema sisemus varjas esemeid, mis Indrekule lähedased
1 VICTOR HUGO_JUMALAEMA KIRIK PARIISIS ROMAAN Tõlkinud Johannes Semper KIRJASTUS ,,EESTI RAAMAT" TALLINN 1971 T (Prantsuse) H82 Originaali tiitel: Victor Hugo Notre-Dame de Paris Paris, Nelson, i. a. Kunstiliselt kujundanud Jüri Palm Mõni aasta tagasi leidis selle raamatu autor Jumalaema kirikus käies või õigemini seal uurivalt otsides ühe torni hämarast kurust seina sisse kraabitud sõna . ' ANAT KH Need vanadusest tuhmunud, üsna sügavale kivisse kraabitud suured kreeka tähed, mis oma vormi ja asendi poolest meenutasid kuidagi gooti kirja, viidates sellele, et neid võis sinna kirjutanud olla mõne keskaja inimese käsi, kõigepealt aga neisse kätketud sünge ja saatuslik mõte, jätsid autorisse sügava mulje. Ta küsis eneselt ja katsus mõista, milline vaevatud hing see pidi küll olema, kes siit maailmast ei tahtnud lahkuda ilma seda kuriteo või õnnetuse märki vana kiriku seinale jätmata. Hiljem on seda seina (ei mäleta küll täpselt, millist just) üle värvitud
Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifasistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks. Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai
1) Eesti kirjanduse ja kultuurielu aastatel 1905-1940, kirjanduslikud rühmitused, kutselise teatri teke. · Aastal 1905 moodustati kirjanduslik rühmitus ,,Noor Eesti, kelle eesotsas oli Tuglas ja Sütiste. Sisaldas kultuurimehi, kes tahtsid arendada Eesti kirjandust. ,,Olgem Eestlased, aga saagem Eurooplasteks,, (taeti Eesti kultuur viia euroopa tasemele) · Aaata 1906 hakkas ilmuma ajakiri ,,Eesti kirjandus,,. Samal aastal avati Tartus esimene eesti keelega seotud keskkool (tütarlaste gümnaasium) · Samuti 1906 pandi alus ka kutselisele teatrile( Karl Menning) · Valmis uus ,,Vanemuise,, teatrihoone, mis avati näidendiga ,,Tuulte pöörises,, (A. Kitzberg) · Rahvuslik teater 1870 · Hakati korraldama kunstinäituseid. · 1909 avati Eesti Rahva Muuseum (Tartus) · Ajakirjandus arenes väga edukalt. Sajandi alguses hakkas ilmuma ,,Teataja,, (1901) ja ,,Uudised,,(1903). Sellest hoolimata ilmusid ,,Postimees,, ja ,,Sakala,, ikkagi edasi. ,,N
noormeest. Nad veedavad koos 15 päeva mängides mänge ja rääkides lugusid, kokku kümme päeva. 10 päeva*10 inimest=100 novelli. Kesksel kohal on novellides inimene. Ta peab olema tark, haritud, osav, vahva, tugev ja kauni välimusega. Neljas päev, viies novell Tegevus toimub Messinas, kus elavad kolm venda. Vennad olid kaupmehed, kes said pärast isa surma said rikkaks. Vendadel oli ka õde Lisabetta, keda nad veel mehele polnud pannud. Lisabetta oli väga kaunis ja tark.Vendade kaupluses töötas noor pisalane Lorenzo, kes korraldas vendade äri. Lisabetta ja Lorenzo hakkavad üksteisele pööraselt meeldima ning loovad suhte. Ühel ööl, kui Lorenzo Lisabetta tuppa hiilis, nägi seda vanem vend ning päev hiljem tapavad vennad Lorenzo. Ta maetakse maha, kuid Lisabetta kurvastab ja nutab lohutamatult. Öösel näeb ta unes Lorenzot, kes teatab talle, et on surnud ja oma matmiskoha.
Hispaania kangelaseepos on "Laul minu Cidist", loodud XII sajandi keskel. Taustaks on võitlus mauridega, kes vallutasid 711 kogu Pürenee poolsaare. Järgnes 700 aastane võitlus maa tagasisaamiseks. Paistis silma Kastiliia rüütel Rodrigo Diaz de Vivar Cid, kes sattus valekaebuse tõttu kuninga viha alla, läheb väikese salga meestega pagendusse ja võitleb mauride vastu. Cidi ajalooliseks võiduks kujuneb Valencia vallutamine. Siis lepib kuningas temaga ära, paneb Cidi tütred mehele aututele meestele, kelle Cid tapab. Eepos lõpeb Cidi tütarde pulmadega oma uute kosilastega. Võrreldes "Rolandi lauluga" on "Cid" palju ajaloolisem, jutustab reaalsetest sündmustest. Suurt tähelepanu olustikule ja perekonnasuhetele. Sakslaste kuulsaim eepos on "Niebelungide laul" XIII sajandi algusest. Esiplaanil isiklikud ja sugukondlikud probleemid: armastus ja abielu, solvamised ja kättemaksud, rüütellik daamiteenimine ja vasallikohustuste täitmine. Kangelaseepose mõiste
1. Kristjan Jaak Peterson (18011822) 18. sajandi lõpus toimunud Suure Prantsuse revolutsiooni mõjul oli muutumas kogu Euroopa vaimuilm ja ühiskond. Senine seisuslik ühiskonnakorraldus hakkas murenema, seisuse asemel tõusis 19. sajandi jooksul määravaks inimesi liitvaks kategooriaks rahvus. Kui K. J. Peterson sündis, oli saksa kirjanduse suurkujusid Johann Wolfgang Goethe saanud 52aastaseks, Venemaal hakkas oma esimesi lauseid ütlema poolteiseaastane Aleksander Puskin, hilisem sädelev poeet, ning Inglismaal omandas tulevane ,,romantismi deemon" ja ajastu kirjandusmoe kujundaja Georg Gordon Byron koolitarkust. Eestlase K. J. Petersoni luuletused aga nägid trükivalgust alles 20. sajandil, rohkem kui sada aastat pärast autori sündi, kui need ilmusid kirjandusliku rühmituse ,,NoorEesti" albumites ja ajakirjas. Enne Petersoni värsiloomingu avaldamist oli Gustav Suits kirjutanud selle kohta ülistava artikli peal
Kindlasti oli veel põhjuseks mitte koju tagasi minemiseks pruut. Siiski oli peategelasel tüdruku vastu veel tunded. Ühel päeval tuli Hannesele kiri. Ja sealt ei lugenud ta välja häid uudiseid. Nimelt oli isa jäänud halvatuks ja ta tahtis oma poega näha. Hannes sõitis koos oma naisega rannaküla poole. Kui mõned päevad seal oldud, siis naine läks tagasi oma koju ja Hannes jäi kauemaks Turjale. Mees tundis ennast seal väga hästi ja rahulikult. Käis merel ja jalutas mööda küla. Mõnikord nägi ta ka Taalit ning Niidat. Endisest korralikust linnatüdrukust Niidast oli saanud suitsetav mittekorralik preili. Taalist aga kena töökas tüdruk. Üheks põhjuseks, miks Hannes tahtis tagasi koju minna oli Taali laps. Mees arvas, et see võib olla tema oma. Taali seda küll talle ei ole öelnud, aga Hannes siiski tundis, et see on tema poeg. Ja ta oli rõõmus selle üle. Hiljem Taali ütles, et see on Hannese peog
Kirjanduse Eksam 2013 1. Homerose eeposed ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eepose mõiste. Eepos suur eepiline värssteos, lugulaul, mis kujutab maailma loomist, jumalate ja kangelaste vägitegusid, müütilisi või tegelikke ajaloosündmusi, looduskatastroofe. Vanimaid säilinud eeposi on sumerite "Gilgames", india "Mahbhrata" ning Vana-Kreekast pärit Homerose koostatud "Ilias" ja ,,Odüsseia" . Eesti rahvuseepos on ,,Kalevipoeg" , Lätis ,,Karutapja" , Soomes ,,Kalevala" ."Ilias" on vanakreeka eepos, mille autoriks peetakse traditsiooniliselt pimedat Joonia laulikut Homerost. Ilias on üks väheseid säilinud kirjandusteoseid, mille tegevus toimub pronksiajal. Laulude praegune kuju pärineb allikatest, mis on kirja pandud 7.-6. sajandil eKr, tekstide aluseks arvatakse olevat aga palju vanem suuline traditsioon. Sõnavara erinevusi ja sarnasusi kirjeldav mudel näitas, et "Ilias" pärineb ligikaudu aastast 762
annaabi.ee 
