sportlaskarjääri lõpetades kokku puutuvad. Kolmas peatükk annab ülevaate organiseeritud noortespordi sotsiaalsetest küsimustest. Käsitlemist leiavad sellised küsimused nagu millal on lapsed valmis võistlussporti oma elu põhiosaks võtma? Kas sportimine mõjutab vanemate ja laste suhteid? Kas posid ja tüdrukud näevad sporti erinevalt? Neljas peatükk õppevahendist on seotud spordi ja sotsiaalmajanduslike küsimustega. Kuna sport on tänasel päeval muutumas üha enam eraldiseisvaks majandusharuks, kus domineerivad kindlate inimgruppide ja ettevõtete huvid, on huvitav nende probleemide üle arutleda. Õppevahendi esimese ja neljanda peatüki koostas dotsent Lennart Raudsepp, teine ja kolmas peatükk on aga koostatud doktorand Roomet Viira poolt. 2 Spordisotsioloogia môiste. Môiste "sotsioloogia" tuleneb algselt sônadest societas (lad.k. ühiskond)ja logos
hingamisele ja vereringele. Noore inimese jaoks on kehalised harjutused lausa hädavajalik arengutegur, täiskasvanule läheb neid vaja lõdvestuseks ja töövõime säilitamiseks. Tehnika täiusutmise tõttu jääb kehalist tööd järjest vähemaks. Seda enam peaksid inimesed vabal ajal sportima ja rohkem liikuma. Spordiühingud annavad selleks häid võimalusi. Koolis on õpilastel küll võimlemistunnid, ilmselt aga jääb neist napiks. Kõik koolilapsed peaksid ka vabal ajal sporti tegema. Sport sobib igale eale. Kes vanaduseski korralikult võimleb, metsajooksu teeb ning sulgpalli, võrkpalli või teisi liikumist nõudvaid mänge harrastab, on kauem terve ja töövõimeline. Kehalise kasvatuse tunnis, on erinevate õpilaste võimed erinevad. Mõni õpilane saab 11 suurepäraselt hakkama keeruliste võimlemisharjutustega, mõnel on jõudu kõige rohkem kätekõverdusi teha ja mõni kohe jõuab pikka aega järjest joosta. Paljud kehalised võimed on
kalenderplaan kui spetsialistide hinnang arengu osas. Harrastussportlastele mõjuks motiveerivalt ja innustavalt kui võistluskalendris oleks sissetoodud eraldi harrastajate võistlused kogumaks oskusi jõukohaste vastastega. Harrastaja näol on tegemist arukate inimestega, kes õpihimust ja eneseteostus vajadusest pühendavad aega ja raha harrastustegevusele, oodates sealjuures võimalust endale sobival tasemel võistelda. Enamik harrastajaid ei soovi kaotada harrastaja staatust ning tippspordi poole ei pürgi. Põhitöö kõrvalt ei jõua harrastajad igapäevaselt talli, raskete klasside sõitmine vajab pikka pühendamist, aega ja raha, kuid sobivate tingimuste korral, õiglase tunnustuse ja ERL toetusega võib loota harrastusspordi pidevale arengule Märksõnad: ratsutamine, harrastussport, treener 3 ABSTRACT Hussar, Grete. The valuation of amateur sport by equestrian experts. Dissertation. Tallinn University, 2013.
tundidest [6]. 7 Joonis 1. Circulus vitiosus'e tekkemehhanism haiguse puhul [6] 8 3. Sportimise võimalused Paides Paide linnas on võimalik tegeleda 14 erineva alaga Paide linna kodulehe andmetega, sest seal on märgitud kokku 14 klubi. Tegeleda saab Paides: korvpalli Korvpalliklubi KK7, võimlemise SK Maribel ja SK Hot Sport, ujumise Paide Ujumisklubi, võrkpalli- Paide võrkpalliklubi, jalgpalli FC Flora jalgpalliklubi, Karate Karateklubi Täht, poksi Atleetika ja Poksiklubi Anton, saalihoki Järvamaa Saalihokiklubi, laskmise Järvamaa Laskespordiklubi, võistlustantsimise Revalia tantsukool, ratsutamise Järvamaa ratsaspordiklubi ja kepikõnniga EvruSport. Sisealadega tegelemiseks sobib neid harrastada alles valminud (20. veebruar 2009) Paide
Eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised ülesanded: · uurida kirjanduse abiga noorte liikumisaktiivsust; · viia läbi küsitlus ühisgümnaasiumi õpilaste hulgas; · analüüsida küsitluse tulemusi; · teha järeldused gümnaasiumi õpilaste spordi tegevuse kohta. Uurimuse käigus ei küsitleta väga suurt hulka inimesi ja sellepärast ei saa teha põhjalikke üldistusi. 1. SPORT Sport on mänguline kehaline või vaimne võistluslik tegevus ja meelelahutus.Sport jaguneb amatöör- ehk harrastusspordiks ja elukutseliseks (professionaalseks) ehk profispordiks. Eesmärgi järgi eristatakse tervisesporti (kehakultuuri), kus võistluslik aspekt ei ole oluline, ja 2 võistlussporti. Viimase äärmuslik aste on tippsport. Spordi meelelahutuslik külg hõlmab spordihuviliste tähelepanu ja kaasaelamise võistluste ja spordiuudiste jälgimisel.
Vahur Ööpik .................5 TREENINGUKOORMUSTE MÕJU INIMESE ORGANISMILE. Vahur Ööpik.....................................13 INIMESE KOHANEMISVÕIME. Kristjan Port ..........................................................................................23 OLULISEMAD EALISED ISEÄRASUSED. Kristjan Port .........................................................................31 SPORDIMEDITSIIN SPORDIMEDITSIINILINE TERVISEUURING SPORDIS. Rein Jalak .....................................................41 SAGEDASEMAD HAIGUSED SPORDIS. Rein Jalak, Siim Schneider ....................................................47 SAGEDASEMAD TUGI-LIIKUMISAPARAADI HAIGUSED. KINNISTE VIGASTUSTE ESMAABI. Gunnar Männik, Aalo Eller, Siim Schneider, Rein Jalak ....... 61 PEDAGOOGIKA TREENINGU PRINTSIIBID JA NENDE RAKENDATAVUS. Ants Nurmekivi ....................................77
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool ST12KÕ1 Ljubov Raudna EAKAS UurimisreferaatVANURI UURIMISREFERAAT Juhendaja: Pille-Ruth Kukemilk,MA Mõdriku 2013 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................3 1 ULUVIIS (FÜÜSILINE, VAIMNE, SOTSIAALNE)...........................................4 1.1 Füüsiline............................................................................................4 1.2 Vaimne..............................................................................................4 1.3 Sotsiaalne...........................................................................................4 2 VANANEMISEGA KAASNEVAD MUUTUSED.............................................5 2.1 Füüsiline vananemine................................................
ära kuulata vanemate ja elukogenumate nõu. On ju nemadki kord noored olnud. Selles mõttes võib generatsioonide erinevusest isegi kasu olla. Kodust saab ka alguse käitumine ning suhtumine kõigesse. Perekond on omamoodi pelgupaik, mis pakub kaitset ning ei tõuka kunagi eemale. Tundmaks elust rõõmu, võttes viimast, on tähtis seada maast madalast sihid, mille poole püüelda. On oluline leida mõni hobi, millega juba varakult süvenenult tegelema hakata. Heaks näiteks on sport või muusika nad saavad pakkuda suurt naudingut ning plussiks on tunnustuse pälvimine. Niisamuti on tööga selle eesmärk pole üksnes raha teenimine. Pigem eneseteostusvõimalus ja teadmine, et oled tähtis ning vajalik. On äärmiselt väikekodanlik seada raha esiplaanile. Raha väärtust elus võib võtta aga kaheti. Kui äkki kukuks sülle suur hunnik raha, poleks ju kindlat plaani, kuidas seda otstarbekalt kulutada. Võid osta suures tuhinas maja, auto, kassi, naise..
George Demenie kui teaduslikult põhjendatud kehalise kasvatuse süsteemi looja Prantsusmaal: süsteem, taotles tervise tugevdamist, aga ka moraalset ja esteetilist arendamist. Meestele soovitati võistlusliku iseloomuga harjutusi, naistele esteetilisi harjutusi. Rõhutati, et kehalised harjutused olgu loomulikud ja elulähedased, mittetöötavad lihased tuleb lõdvestada, kehaliste harjutuste õpetamisel tuleb rakendada järk-järgulist printsiipi. III KONTROLLTÖÖ Kehaline kasvatus ja sport Inglismaal. kalvinism - Johann Calvini rajatud protestantlik usuvool. Nende õpetuse järgi peab usklik kogu oma elu ja tegevusega valmistuma õndsaks saamiseks ja loobuma ilmalikest rõõmudest. puritaanlus piibellike kõlblusnormide range täitmise nõudmine inglise kalvinistide poolt tööstusrevolutsioon - 18. saj Suurbritanniast alguse saanud periood, mil toimusid suured muudatused põllumajanduses, tootmises ja transpordis. Vabrikutootmine. Masinad
liikmesriikide keeltega. 2.Tagame muinsuskaitse jätkuva tugevdamise ja muinsuskaitse all olevate objektide säilimise ning nende taastamise programmi pädeva koostamise ja realiseerimise koostöös kohalike omavalitsustega. 3.Jätkame rahvaraamatukogude kujundamist kohalikeks info- ja teabepunktideks ning loome selleks täiusliku infotehnoloogilise baasi. 4.Kaasame rahvuskultuuri õpetamiseks ja tutvustamiseks kaasaegseid infotehno loogiavahendeid, atraktiivseid arvutiprogramme. KEHAKULTUUR JA SPORT 1.Koostada nii rahvaspordi kui ka tippspordi pikaajaline arenguprogramm. 2.Reorganiseerida spordipedagoogide, treenerite ja spordiorganisaatorite ettevalmistussüsteem, viia see vastavusse kaasaja nõuetega. 3.Laiendada riigipoolset toetust tervisespordile. 4.Leida paremaid organisatsioonilisi ja majanduslikke abinõusid andekatele noortele treeninguvõimaluste tagamiseks. 5.Spordirajatiste võrgu laiendamiseks ja nende paremaks lokaliseerimiseks leida koostöövõimalusi
Õpiraskuste psühholoogia A. Õpiraskuste käsitluse ajalugu Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… They do not include learning problems which are due primarily to visual, hearing, or motor handicaps, to mental retardation, emotional disturbance or to environmental deprivation." SLD: specific learning disability: häired ühes või mitmes baasilises psühholoogilises protsessis, mis on haaranud arusaamist (räägitud/kirjutatud kõne). Võivad põimuda kuulmi
Vastutav õppejõud: Kaili Palts Kordamisküsimused eripedagoogika bakalaureuseeksamiks (2013) ÕPIRASKUSTE PSÜHHOLOOGIA (SHHI 03.009) 1. Õpiraskuste käsitlused. Esimene definitsioon aastast 1968. National Advisory Committee of Handicapped Children (USA): "Children with SLD exhibit a disorder in one or more of the basic psychological processes involved in understanding or in using spoken or written language. These may be manifested in disorders of listening, thinking, talking, reading, writing, spelling, or arithmetic. - They include conditions which have been referred to as perceptual handicaps, brain injury, minimal brain dysfunction, dyslexia, developmental aphasia, etc… - They do not include learning problems which
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
24. emakeeleolümpiaad ,,Toimiv emakeel ja tekstimaailm" TEKSTID, MIDA LOEVAD MINU EAKAASLASED Uurimistöö Kaili Olgo Jõgeva Ühisgümnaasium 10.B klass Juhendaja: õp Helge Maripuu Jõgeva 2009 2 SISUKORD Sissejuhatus..................................................................................................................................... 4 1.TEKSTID LOOVAD MAAILMA............................................................................................... 5 2. LUGEMINE, SELLE TÄHENDUS INIMESELE....................................................................15 Kokkuvõte.................................................................................................................................... 37 Kasutatud materjalid..........
Taolist hariduse varianti kasutavad tänapäeval noored pärast põhikooli või gümnaasiumi lõpetamist ja enne vastavalt gümnaasiumi või ülikooli sisse astumist. Paljud koolid on avatud nii välismaalasele kui ka taanlastele.Noored veedavad tavaliselt rahvaülikoolis kas pool aastat või terve õppeaasta. Õppimine on tasuline ja statsionaarne, õppimise ajal elatakse kooli territooriumil. Rahvaülikoolides pakutavad ained on väga erinevad: muusika, kunst, keeleõpe, ajalugu, sport, intellektuaalsed kursused nagu religioon, filosoofia. Mõned koolid on spetsialiseerunud valitud ainetele. Akadeemilised nõuded ja eksamid puuduvad. (Täiskasvanute õppimisvõimalused Põhjamaade rahvaülikoolides, 2015) 1.3. Võimalused Taani õppima suundumiseks Internetis leidub palju lehekülgi, mis on abiks noorele, kes plaanib kodumaalt lahkuda. Põhjuseks siis peamiselt parema kvaliteediga haridus, kogemused, keelepraktika, iseseisev
judomaadlejatel, tõstjatel ja muude kaalukategooriatega spordialade sportlastel (17–18%). Pallimängudes ja tehnilistel spordialadel on söömishäirete esinemise sagedus meestippsportlaste seas sama allika kohaselt 4–5%. 8. Selgitage lühidalt söömishäirete ja spordiamenorröa seoseid naissportlastel. Treeningukoormuste ja toitumise mittevastavusest tulenev kestev negatiivne energiabilanss on ilmselt peamine asjaolu, mis võib viia alakaalulisuse väljakujunemiseni ja sportlase keha koostises rasva osakaalu ulatusliku languseni. Rasvkoe liiga väikest osakaalu organismis peetakse paljude alade naissportlaste seas võrdlemisi laialt levinud spordiamenorröa üheks olulisemaks põhjuseks. 9. Selgitage lühidalt spordiamenorröa ja osteoporoosi seoseid naissportlastel. Amenorröast tingitud luukoe mineraalse tiheduse kasvu pidurdumine noores eas suurendab oluliselt osteoporoosi tekkimise tõenäosust hilisemal eluperioodil. Veelgi
ajakirjadest kui ka internetist. Võimalusel püüan ka sportlasega intervjuu läbi viia ja televiisorist jälgida saabuvaid taliolümpiamänge Vancouveris. 2 Uurimistöö on üles ehitatud kuues osas. Esimeses osa annan ülevaate Kristina eluloost. Teises osas kirjutan tema spordisaavutustest ja pikemalt Torino ning Vancouveri olümpiast, mis olid Kristinale väga edukad. Kolmas peatükk annab ülevaate Kristinale antud autasudest ja neljas tema ebaõnnestumistest spordis. Viies osa räägib Kristina suusatiimist ja kuues peatükk tema suhetest ajakirjandusega. 1. ELULUGU Kristina sündis 23. veebruaril 1977 Tartus esimese lapsena suusasportlaste Rutt ja Anatoli Smiguni perre. 1979. aastal sai ta endale õe Katrini. (Vikipeediast: http://et.wikipedia.org/- wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi) Kristina isa Anatoli Smigun on seitsmekordne Eesti meister suusatamises ja töötab alates 1982. aastast murdmaasuusatamise treenerina
eesti keele õppijatest ei suuda väljendada oma mõtteid, selle põhjus on nende teadmatus ja kartus. Keelekümbluse programm see on nagu ,,Samm tulevikku", see aitab õpilastel tunda end enesekondlamat ja kindlustada nende teadmisi. See ei ole ainult eesti keele õpimine nagu sellist, aga täiesti õppimine riigi keeles. On olemas nii varajane kui ka hiline keelekümbluse õppimine, mõlemad juhtumid on head. Muidugi vene õpilastel on algselt väga raske eesti keeles õpida, aga ajaga harjuvad nad. Selle programmi plussiks on, et lapsed valdavad juba lapsepõlvest kaht keel, vene ja eesti keel. Õpetajal on ka raske, sest temal on nagu kaheosaline töö, tema kohustus on, et õpilased said tunni teemast aru ja suutsid selle eesti keeles väljendada. Meie projektis esile toodud näited kindlustavad selle programmi positiivseid küljed. Kui vaadelda selle teema filosoofilisest vaatenurgast, võib öelda, et siin esinevad mõned
4 tüdrukut arvasid, et koolistressi vähendab miski muu. 21 7.5. Milliseid eneseabi võtteid kasutad stressiga toimetulekul? Joonis 5. Milliseid eneseabi võtteid kasutad stressiga toimetulekul? Enamus tüdrukuid (28) ja sealhulgas ka 10 poissi arvavad, et stressi maandada, tuleb veeta aega tähtsate inimeste. Võrdselt arvasid poisid (17) ja tüdrukud (17), et heaks stressi maandajaks on sport. 18 tüdrukut ja 12 poissi leiavad, et stressiga aitab toime tulla magamine. Kõigest 2 poissi vastasid, et nemad otsivad abi koolilt. 4 tüdrukut ja 1 poiss vastasid, et nemad üritavad stressi maandada mõnel teisel viisil. 22 KOKKUVÕTE Uurimistööd alustades oli mul seatud endale eesmärk tutvuda stressiga ning uurida ka Parksepa Keskkooli õpilaste teadmisi stressist
tegema karjääri. Paljudele oleks vaja seda vähest abigi , mis neid õigele teele suunaks ja vajadusel toetaks. 4 Olen kindel, et varajasel märkamisel ja inimese murega tegeledes on vastulööke ning abitustunnet elus vähem. Noore inimese jaoks on selline abi vägagi vajalik. Kui noorel on koolis varajases eas probleeme ja ajaga need üha enam kasvavad, võib murest õigel ajal rääkimata jätmine oluliselt spetsalistidele tööd raskendada. Selliste nõustamisteenuste näol ennetatakse aga igasuguseid raskusi edasises elus, mis noort võivad ümbritseda, nagu koolist välja langemine, probleemid õppimises, õigusvastased teod jne. Õppenõustamisteenuste roll on tagada, et noorele jääks võimalikult palju uksi tulevikus avatuks, millele omakorda tarku karjääriotsuseid rajada
Laste- ja Noortelaager 4. Valgemetsa Noortelaager 498 / 498 498 / 645 408.- 5. Kurtna Noortelaager 185 / 184 183 / 183 367 / 625 368.- 6. Romaskino Tiigrid 191 / 191 191 / 330 048.- Noortelaager 7. Kloogaranna Noortelaager 150 / 138 6/6 144 / 145 152.- 8. Relvo Sport Noortelaager 56 / 56 56 / 80 640.- 9. Rutja Noortelaager 3/3 3 / 3 024.- 10. Pärlselja Noortelaager 4/4 4 / 5 760.- 11. Vaibla Noortelaager 8/7 7/ 10 080.- 12. Pariisi Noortelaager 2/2 2 / 2 304.-
1 Soolisest ebavõrdsusest ning võrdõiguslikkuse seadusest SISUKORD SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 3 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST................................ 5 SOOLINE EBAVÕRDSUS JA SEADUS SELLE KAOTAMISEKS......................7 Soolise ebavõrdsuse ilmingud Eestis......................................................................... 7 Soolise võrdõiguslikkuse seadus (SVS).....................................................................8 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUS........................................................10 SOOLISEST EBAVÕRDSUSEST............................................................................13 SOOLINE VÕRDÕIGUSLIKKUS.......................................................................... 15 SOOLISE VÕRDÕIGUSLIKKUSE SEADUSE EELNÕUST..
Avaldusi laekus Wiedemanni ja Haapsalu gümnaasiumist, Ridalast, Paliverest, Turbast ja Tallinnast. Haapsalu noorte jaoks oli Läänemaa Ühisgümnaasiumis õppimise eeliseks see, et ei pea Haapsalust lahkuma. (Ilves 2013c) Nädalake pärast katseid oli teada, et uude riigigümnaasiumi 10. klassi on vastu võetud 104 õpilast. 10. klassi õpilaste seas osutus populaarseimaks majandussuund, millele järgnes humanitaarsuund, loodussuund, sotsiaalsuund, reaalsuund ning sport ja tervis. 11. klasside seas oli populaarseim jällegi humanitaarsuund, populaarsuselt järgmised loodussuund ja majandussuund. Selline erinevus näitabki, et õpilastele tuleb pakkuda laia valikut - noored on iga aasta erinevate huvidega. (Õuemaa 2013) Läänemaa Ühisgümnaasiumi koolihoone pühitseti 31. augustil 2013. aastal ning avaaktus toimus 1. septembril (Tobias. Läänemaa...). Esimene koolipäev võeti vastu kümnete valgete õhupallide taevasse lennutamisega
Tallinna Ülikool Kasvatusteaduste instituut Klassiõpetaja Külli Kelder ÕPIMAPP Tallinn 2011 J. I. Clarke; C. Dawson; D. Bredehoft ,,Millal saab küllalt?" On olemas kolme liiki järelandlikkust: · Mõistest liiga palju ja küllalt mittearusaamine · Ülehoolitsemine oVanemad hoolitsevad üle tehes liiga palju, hellitades ning pöörates neile üleliia tähelepanu. Sellega panevad vanemad lapse mõtlema ainult iseendale ning ei lase lapsel õppida vajalikke tegevusi · Leebe kasvatus oVanematel puuduvad reeglid või nad ei nõua olemasolevate reeglite täitmist. Liigne järelandlikkus on üheks lapse hooletussejätmise vormiks. See ei lase lapsel täita oma arenguülesandeid ega õppida elus toimetulekuks vajalikke oskusi. See võib hilisemas elus põhjustada palju probleeme, näiteks kui osata teha asj
B.Brady: Predictive Astrology Peatükk 1 TÄHESTIK PLANEEDID ENNUSTAVAS ASTROLOOGIAS Järgnevad mõned märksõnad, mis ei ole kindlasti lõplikud - luminaaridele (Päike ja Kuu) ja planeetidele - mida kasutatakse dünaamilises astroloogias. PÄIKE Peamised põhimõtted: elu, elujõud, olemus, minapilt Liikumiskiirus (kraade päevas/aastas): umbes 1 kraad ööpäevas Kui kiiresti läbib sodiaagiringi: 1 aasta Kasutatakse ennustamises: võtab vastu transiite ja loob ning võtab vastu progressioone Isikud: isa, igasugune autoriteet, kuulus inimene, kõrgema positsiooniga inimene Päike on kui inimolemuse alustala. Sünnikaardis kujutab see eluteed ja teekonda, mille võtab ette teadlikkust otsiv inimene. Seega on päikesemärk oluline, sest paljastab müüdi või loo, mida inimene oma elus järgib. Selle luminaariga seonduvad transiidid ja pro
legaalselt, moraalselt, finantsiliselt korrektne. Tööandja kui organisatsioon. Tekivad töötajate ootused. Vabatahtlikkus vs väline surve- kas käituma vabatahtlikult nii või mõni väline surve nõuab. Välised- seadused, lapsepuhkus, õppepuhkus. Kui org teeb vabatahtlikult, siis in panustab omalt poolt. Org sõltuvad- koolitused, edutamine, ülesannete mitmekesistamine, palgamäärad. Väline surve- Õiglus organisatsioonis: Jaotamise õiglus- mida saan oma panuse eest õiglaselt tasustatud Protseduuride- mil viisil otsustatakse minu kohtlemine, kas see on õiglane. Tulemuspalga arvutamine. Otsustusviis. Kui läbipaistev ja kontrollitav on jaotamise protsess. Kas saan vajadusel kaasa rääkida? Otsuste protsessi ja otsuste sisu kontrollitavus. Strukturaalne ja interpersonaalne õiglus- kas kõikide puhul ühte moodi. Inimese ja organisatsiooni sobivus: Põhineb ideel, et in ja tema keskkond peaks omavahel sobima, nii toimib in kõige paremini. In ja keskkond vastasmõjus
alapealkirjade kujundamisel peab jälgima, et kiri oleks piisavalt suur ja nähtav, kiirelt loetav ja laused lühidad. Ettekanne suuline esitlus Kuulajate huvi suurendamiseks on võimalik tehnilisi vahendeid kasutades ettekannet illustreerida. Üks ettekande võimalikest näitlikustamise vahenditest on PowerPoint. PowerPoint esitluse koostamisel tuleb kasutada ühte slaidi ühe põhiidee edasiandmiseks, illustratsioonid ja taust peavad olema vastavuses teemaga ning kirja suurust valides tuleb lähtuda auditooriumi kaugusest ekraanist. Esitlusele tuleb kasuks, kui kasutada slaidide vaheldumise efekte või animatsioone mõõdukalt, efektid ei tohiks varjutada uuritava teema 55 esitlust. Ühele slaidile võiks paigutada vaid ühe illustratsiooni. Slaididelt ei tohi puududa ka viited autorlusele kasutatud materjali puhul. .....................................................
Arengupsühholoogia Aine konspekti koostanud Virve Kass Sügissemester 2011 Butterworth Arengupsühholoogia alused Kodutöö oktoobri alguseks [email protected] Soovitatavad ajakirjad: ◦ Developmental Review ◦ Child Development ◦ Developmental Psychology ◦ British Journal of Developmental Psychology ◦ Human Development 8.09 Tiia Tulviste Arengupsühholoogia käsitleb vanusest tulenevaid erinevusi käitumises, tunnetamises, suhtlemises Põhiline vastuolu pärilikkus vs keskkonna mõju Temaatiline jaotus: füüsiline areng- uurib keha muutumist, arengupsühholoogia enamasti ei tegele, aga füüsiline areng mõjutab olulisel määral teisi arenguid motoorne areng- erinevate liigutuste õppimine kognitiivne areng – intellektuaalne areng sotsiaal-emotsionaalne areng- s
Psühholoogia eksami kordamisküsimused I Õppimise olemus 1) Õppimise mõiste. Psühholoogid mõistavad üldjuhul õppimise all protsessi, kus praktilise kogemuse vahendusel kujunevad õppuri tegevusvõimes või käitumises suhteliselt püsivad muutused. Õppimise kogemuslikuks baasiks on nii vahetu kontakt välismaailmaga kui ka varem tajutuga mõttes opereerimine. Õppimine kui protsess ise ei ole vaadeldav. Õppimisega pole tegemist siis, kui käitumise muutused on tingitud organismi füüsilisest küpsemisest, väsimusest või haigusest. Õppimist ei tohi segi ajada mõtlemisega. Mõtlemine ei kindlusta alati õppimist. 2) Tahtlik ja tahtmatu õppimine. Õppimine on nii tahtlik kui ka tahtmatu komponent. Tahtliku õppimisega on tegemist siis, kui õppur püüab teadlikult omandada uut informatsiooni või tegevusoskusi. Tahtmatu ehk kaasneva õppimise korral on enamasti tegemist teadvustamata protsessiga. Valdav osa t
välismaalaste kui ka meilt väljarändajate kohta. Kõige suuremat rahvusvahelise mobiilsuse kasvu võib lähikümnenditel prognoosida talentide puhul. Selle grupi mobiilsust toetavad nii rändepoliitikad, laiemad tööturu suundumused kui ka talentide rände ajendid. Üha olulisemaks saavad lähikümnenditel mobiilsuskeskused, kus tööjõu ja ressursi stabiilsus on suurem. Kui varem arvati, et immigrandid liiguvad sinna, kust võib leida sobivat hästi tasustatud tööd, siis üha rohkem võib näha seda, et hoopis töökohad lähevad sinna, kus on tugev tööjõubaas juba ees ja inimkapitali juurdepääs tagatud. Seetõttu on riikidel aina olulisem soodustada mobiilsuskeskuste teket, sest need aitavad luua töökohti ka kohalikele töötajatele. Paljud riigid töötavad aktiivselt selle nimel ning nüüd peab ka Eesti mõtlema sellele, kuidas pääseda mobiilsemaks muutuva tööjõu maailmakaardile, et mitte jääda tuleviku töö maailmas kaotajaks
Eesti keele õpe erivajadustega lastele I 1. Eesti keel kui õppeaine – olulised põhimõtted õpetamisel Eesti keele kui õppeaine ülesanded sõltumata koolitüübist: Arendada kõiki kõnevorme ja kõnefunktsioone (teabevahetus, reguleeriv-planeeriv, tunnetuslik). Kõne kirjalik vorm (lugemine ja kirjutamine) tuleb vajaduse korral kujundada koolis algusest (laps ei pea kooli astudes lugeda ja kirjutada oskama, kuigi seda oodatakse). Teadvustada (seda küll erinevas mahus sõltuvalt koolitüübist) spontaanselt kasutatavat keelt: anda teadmisi keelest ja kujundada metakeelelised analüüsioskused. Anda teadmisi emakeele kaudu. Olulisemad on koduloolised teadmised ning teadmised rahvuskultuurist, suhtlemisest ja inimeste käitumisest (käitumisaktide analüüs ja hinnangute andmine). Kujundada oskused õppimiseks emakeelsete tekstide abil, s.t. oskused tekste analüüsida, tekstides orienteeruda, t
Kõik ebaõnnestumised nii äris kui isiklikus elus võib taandada juhtimisele. (48) Ka mõttes on võimalik end mingil alal tugevaks ja vilunuks teha (minu sõnastus). Hoia kujutlusvõime virgena! Vahetult enne suurt võitu kogetakse sageli mõnd raskust. Lahendus on siis säilitada keskendatus ja usk enesesse. (51). Vaimusilmas on kõike enne võimalik selgeks õppida ja ette mängida. Nt golfis saada läbi vaimutöö tulemusena profiks ilma et seda oled tegelikult praktikas harjutanud. Golf on vaimne mäng (52, minu sõnastus). Suured juhid näevad vaimusilmas selgelt ette oma liikumissuunda tulevikus. (Visioon!) Nad teavad üksikasjalikult, mis liiki edu poole nemad ja nende töötajad püüdlevad. Iga samm, mille nad teevad, peab neid viima lähemale nende elavalt kujutletud tulevikule. Visioon on see, mis innustab püüdlema tähtede poole.(52). Igal suurel juhil on julgeid unistusi. Kui oma visiooni järgid, leiab edu sind ise üles. Kokkuvõttes ei saa sa tegelikult edu poole p
Tartu Kutsehariduskeskus Ärindus- ja kaubandusosakond Kaili Olgo, Triin Mokrik, Tiia Saarna, Kerttu-Kadi Vanamb KUIDAS REGULEERIDA SUHTEID KOOLI NÕUDMISTE JA ÕPILASTE SOOVIDE VAHEL? Iseseisev töö Juhendaja Külliki Vaske Tartu 2012 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................ 2 SISSEJUHATUS.................................................................................................................... 3 1 KÜSITLUSE OLEMUS......................................................................................................... 4 2 KOOLIELU, SELLE PAREMAKS MUUTMINE.....................................................................5 3 KOOLITÖÖD, ISESEISVAD TÖÖD, NENDE ESITAMINE........................................