Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Ludwig II". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
ludwig, baier, baieri, wagner, wagneri, monarh, münchen, armastas, tundis, sõi, romantik, bergi, iialgi, kuningal, fantaasia, ööd, näis, kuningale, richard, laskis, elisabeth, kunst, losse, dünastia, maximilian, romantika, ammugi, muusika, tahe, preisimaa, 1886, sophie, hindas, monarhia, otsima, eluruumid, kirgas, vaimus, üksindus, rapla, kombel.................................................................................................................12 Kasutatud kirjandus....................................................................................................13 1 SISSEJUHATUS Muinasjutuloss, unelmateloss, võluloss – Neuschwanstein on kõikide losside ideaal. Neuschwansteini imeline asukoht, peen välimus, uhke dekoor ja kuningas Ludwig II ümber tekkinud legendid aitavad suurendada selle hingematva arhitektuuripärli ebatavalist võlu. Tõsised kunstiajaloolased usuvad, et see keskaegse linnuse romantiline tõlgendus ületab hea maitse piiri. Kui vaadelda Neuschwansteini puhtalt arhitektuuri-ajalooliselt seisukohalt, on see tõsi. Ent psühholoogia vaatepunktis on Neuschwansteini loss kollektiivse alateadvuse õnnelik ja idülliline tõlgendus, nimelt see paik, millesarnases igaüks on lapsepõlves vähemalt
Wilhelm Richard Wagner, sündinud 22. mail 1813 aastal Saksamaal Leipzigis, oli saksa helilooja-romantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, -kriitik ja -kirjanik ning poliitikategelane. Erinevalt teistest suurtest ooperi heliloojatest kirjutas Wagner mõlemad nii libreto ning stsenaariumi oma töödele. Wagner sündis 1813 aastal Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena, kes 6 kuud peale Richardi sündi suri tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga kellega ta abiellus 1814 aastal ning kolis uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Ta võis hiljem kahtlustada, et Geyer oli tema bioloogiline isa, samuti seda, et too oli juut.
ELUST Sündis 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonnas. isa suri, kui Richard oli 6- kuune. Ema abiellus uuesti ja võõrasisal oli Richardi arengus väga suur tähtsus. Võõrasisa -- romantikute poolt ülistatud süntees -- maalija, luuletaja, näitleja, laulja. Perekond oli aineliselt kindlustatud, kultuurne. 1817 -- kolisid Dresdenisse ja tänu võõrasisa tööle puutus Richard kokku teatrimiljöö salapärasustega. Tema kiindumuseks sai kirjandus. Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare. Temast mõjutatuna hakkas ise tragöödiaid looma. 1. tema loodud draama oli "Leubald ja Adelaide". Teos on nii suur ja sügav, et kõik 42 tegelast hukkuvad. Richard külastas ooperiteatrit, kus vaatas Weberi "Nõidkütti". Ta sattus etendusest suurde vaimustusse. Weber oli perekonnatuttav ja võitles rahvuslikkuse eest. Kuna aga populaane oli itaalia ooper, siis leiti, et kes tahab
alla kuulus ka Põhja-Itaalia. Nüüd tekkis tal võimalus reaalselt luua Paavstiriik, mis hõlmas enamiku Kesk-Itaaliast. See aitas tal tugevndada suhteid Rooma paavstiga. Karl Suure valitsusajal oli Frangi riik oma vägevuse tipul. Isegi Saksa-Rooma keiser pidas ennast Karl Suure järeltulijaks selleks, et saada pärandiks tema suurriik. Aastal 814 Karl Suur suri ja suurriik jäi tema pojale Ludwig Vagale. Ludwig Vaga Ludwig Vaga oli Frangi riigi keiser aastatel 814-840 ning oli eelmise keisri Karl Suure poeg. Ta oli sügavusklik, kuid ka oskuslik sõjaväejuht ja valdas ka romaani, germaani, ladina ja kreeka keelt. Juba oma isa Karl Suure ajal krooniti ta kaaskeisriks, kuid peale oma isa surma lasi Ludwig end uuesti kroonida Rooma paavstil. Aastal 817 kroonis ta oma poja Lothari kaaskeisriks. Juba peale Ludwigi
koolinimi Referaat Ludwig van Beethoven 1770-1827 Autor: Juhendaja: õ.a. 1770. aasta detsembrikuus sündis Bonni õukonnamuusiku Beethoveni peres poeg, kellele anti nimeks Ludwig. See oli juba teine Ludwig esimene oli sündinud kaks aastat varem ja peatselt surnud. Teise Ludwigi täpne sünnikuupäev ei ole teada, sest noil aegadel ei olnud kombeks kolmanda seisuse laste sündimise kuupäeva üles märkida. Säilinud on üksnes märge sealse Püha Remigiuse kiriku meetrikaraamatus, et 17. detsembril 1770 ristiti kirikus Ludwig Beethoven. Järelikult oli ta sündinud päev või kaks enne seda. 1774. ja 1776. aastal nägi ilmavalgust veel kaks
Esitlus Richard Wagner Koostaja: Sissejuhatus Wilhelm Richard Wagner sündis 22. mail 1813. aastal Leipzigis ja suri 13. veebruaril 1883. aastal Venezias. Ta oli saksa heliloojaromantik, dirigent, ooperite autor ja ooperiuuendaja, muusikateoreetik, kriitik ja kirjanik ning poliitikategelane. Ta avaldas suurt mõju 20. sajandi muusikutele. Click icon to add picture Click icon to add picture Richard Wagner Elulugu: lapsepõlv Richard Wagner sündis 22. mail 1813 Leipzigis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud pärast Richardi sündi suri tema isa tüüfusesse. Pärast seda hakkas tema ema elama koos näitleja ja näitekirjanik Ludwig Geyeriga, abiellus temaga 1814. aastal ja kolis koos lastega uue abikaasa juurde Dresdenisse. Esimese 14 eluaasta vältel oli Wagneri nimeks Wilhelm Richard Geyer. Richard jagas
kogudes enda ümber teadlasi, kunstnikke, kirjamehi. Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama
RICHARD WAGNER 1813-1883 ELUST Sündis 1813. aastal 22.mail Leipzigis politseiinspektori perekonnas. Isa suri, kui Richard oli 6- kuune. Ema abiellus uuesti ja võõrasisal oli Richardi arengus väga suur tähtsus. 1817. aastal kolisid Dresdenisse ja tänu võõrasisa tööle puutus Richard kokku teatrimiljöö salapärasustega. Tema kiindumuseks sai kirjandus. Erilist huvi tundis antiikkirjanduse vastu. Lemmikuks oli Shakespeare. 1829. aastal läheb Wagner Leipzigi gümnaasiumisse, kus omandab teadmised kompositsioonis, kuulab kontserte ja tutvub kuulsate kirjanike draamadega Goethe, Schhiller, Shakespeare. Õppis ka viiulit ja klaverit. 1. LOOMINGUPERIOOD - Kirjutas 1. ooperi "Haldjas". Selles teoses ei ole veel isikupära, palju on Weberi mõjutusi, ning samuti itaalia ooperi mõjud Tutvus nii itaalia kui prantsuse ooperiga. 1839-1842 elas Pariisis, kus teda saatis pidev ebaõnn. Ooperit lavastada ei
770. ja 771. aastal ei kuule me temast midagi. Ema soovitusel abiellus ta Desiderataga ja võrdsustas oma seisu oma surnud venna Karlmanniga. Kuidas aga sai Karl kahekümne päevaga Frangi riigi ainuvalitsejaks?? See pidi juba ette valmistatud olema. Veidi pärast oma venna surma läheb Karl Villa Corbonacumisse. Seal tuli midagi riigipäeva sarnast. Ja Karl ongi ühtäkki riigi ainuvalitseja. Akvitaania probleemi lahendas ta juba Karlmanni ajal. Omaette probleem oli Baieri. Seda valitses Karli nõbu, hertsog Tassilo. Frangi kuningas oli realist. Kõigepealt korrastas ta oma isiklikud vahekorrad ja abiellus siis vaid 13- aastase Hildegardiga. Kaheteistkümne õnneliku abieluaastaga kinkis naine talle 9 last, kes ise suri juba 783. aastal. Karl seisis kahe valiku vahel, kas enne alustada sõda Langobardide või saksidega. Pärast Desideriuse veenmist paavsti, oli sõda Langobardide vastu aga möödapääsmatu. Kui Karl ikkagi
Nii ei saanudki ooperis olla tegelikku kangelaslikkust. Sisu lühidalt: Tegevus toimub XII saj., Euryanthe - rüütel Adolari mõrsja langeb laimu ohvriks, et ta on Adolarile truudust murdnud. Positiivsete, kuid sealjuures passiivsete peategelaste piinarikkad üleelamused lahenevad lõpuks hästi, kuid mitte nende endi võitluse, vaid müstilise jõu - ime läbi ; kurjategija, kes on laimanud Euranthet, hukkub ja headus võidutseb (sama passiivsust näeme hiljem analoogilise sisuga Wagneri "Lohengrinis" ja Schumanni ainukeses ooperis "Genoveva"). "Euryanthe" ei leidnud niisugust tunnustust nagu "Nõidkütt". Ooperi külm vastuvõtt mõjus väga tugevalt Weberile, kelle tuberkuloosihaigus võttis halvema pöörde. Viimase ooperi "Oberon" kirutas ta juba täiesti haigena ja see saigi tema luigelauluks. "Oberon" on romantiline muinasjutu-ooper, loodud Londoni Covent-Gardeni teatri tellimusel
Rajati ilmalikke õppeasutusi, kujunes lõplikult välja kloostrite tähtsus käsikirjade ümberkirjutamises, kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastootma kohalikke münte. Kultuuri eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele ka uus kirjavorm Karolingide minuskel. Karl Suure pärijad Karl Suure poeg Ludwig Vaga (Nõrk) [814-840] suutis vaevaliselt riiki koos hoida. Jagas eluajal selle poegade vahel. Ümberjagamistega rahulolematud pojad Lothar, Ludwig Sakslane ja Karl Paljaspea pidasid sõdu tema vastu kui ka omavahel. Jagasid riigi lõplikult ära 843. aastal. Ludwig Vaga tegi kokku vaid paar sõjaretke, ta oli tööriist kirikule. Tema pojad vastupidiselt olid mõlemad riigiasjadest väga huvitatud. 3. poega Karli hakkas isa tugevalt eelistama ning seetõttu ka riiki ümber jagama
duur). Ta on kirjutanud ka viiuli-, puhkpilli- ja klaverikontserte. Kammermuusikast peetakse olulisemateks keelpillikvartette ja -kvintette ning klaverisonaate ja -fantaasiaid. L. V. Beethoven (1770-1827) oli saksa helilooja. Ta on üks Viini klassikutest. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Esmakordselt andis Ludwig kontserdi 7-aastaselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi ka Ludwigil end teenistustel asendada. Tänu Neefele sai ta õukonnas klavessiinimängija koha. Bonni ülikoolis vabakuulajana läbis ta filosoofia, kirjanduse, prantsuse, itaalia ja ladina keele kursused. 19-aastaselt sai temast perekonnapea. Beethoveni loomeprotsess oli suhteliselt aeglasem ja vähem mahukas kui Haydnil ja Mozartil, kuid tema teosed on arendatumad ja pikemad. Muusika
...............12 Kasutatud lingid........................................................................................13 Lisa..............................................................................................................14 Pilt Wagnerist.............................................................................................14 2 Sissejuhatus Richard Wagner on kuulus Saksa helilooja,kuid lisaks sellele, on ta veel kuulus ooperireformaatorina, dirigendina, muusikakirjanikuna, libretistina, teatriteoreetikuna. Nii mitmekülgne ja andekas mees vajab ju lähemalt uurimist. Ning ta on peegli ees seistes enesele öelda: "Richard, sa oled geenius!", juba sellinne lause paneb huvituma,kas see mees on väärt enesele niiviisi ütlema. 3
Verona linnas pidutseti mitu päeva. Lootus Lombardiast läbi murda oli nõrgaks jäänus. Konradin ei tahtnud vägesid veel lahingusse viia. Raha Konradini kassas vähenes kiirelt. Kui Konradin läbi väeleeri ratsutas, ei tervitatud teda enam hõiskamisega. Peakorteris ootas teda Rudolf von Habsburg, kes ütles et lahkub, sest rahvas nõuab peremeest ja ta peab oma kohust täitma. Ta lubas kohe tagasi tulla, kui vägi peaks edasi liikuma. R-ga läks kaasa suurem osa Svaabi suurnikke. Hertsog Ludwig ja krahv Meinhard püüdsid Konradinile selgeks teha, et peaks lahkuma, las Itaalia linnad ise omavahel sõdida, küllap tuleb viimaks soodsam aeg Sitsiilia sõjakäiguks. M. nõudis Konradinilt veel 2000 marka, mis K. oma emale võlgu oli. Selle laenas K. onult Ludwigilt, pantides talle oma viimased omandid Svaabimaal. Nähes, et K. aru pähe ei võta ja tagasi ei pöördu, hakkasid hertsog Ludwig, krahv Meinhard ja teised suurnikud avalikult ettevalmistusi tagasiminekuks tegema
kasutusele tulid uued põllutööriistad. Karl Suure rahareformi tagajärjel hakati taastotma kohalikke münte. Kultuur eesmärk oli saavutada Antiik-Rooma tase, kuid renessanss oli eelkõige majandusliku tähtsusega. Lisaks võeti kasutusele uus kirjavorm-> Karolingide minuskel (üksiktähed esitati reeglipärasel stiiliputal naabertähtedest sidumata kujul) Straßburger Eide 842: 840 aastal suri Karl Suure poeg Ludwig Vaga ning poegade vahelised tülid suurenesid. Liidu moodustasid Ludwig Sakslane ja Karl Kiilaspea. Nad sõlmisid 842 Straßburger Eide vande, millega kohustusid toetama teineteist võiduka lõpuni vanema venna Lothari vastu. Vanne on eriline, sest see on kirjutatud kahes keeles: vana-saksa ja vana- prantsuse. See viitab selgelt ka etnilistele erinevustele: ühes riigi osas kõneldi germaani, teises vana-prantsuse keelt.
Sissejuhatus.......................................... 3 Elu.......................................................... 3 Teosed.................................................... 6 Kirjandust.............................................. 9 Kokkuvõte.............................................. 9 Kasutatud kirjandus............................. 10 2 Sissejuhatus Referaadi teema valiku tegin eelnevalt Ludwig Wittgenstein`i teosega tutvumata. Samuti ei olnud ma kursis autori filosoofiliste tõekspidamistega üleüldiselt. Olles aga tutvunud Ludwig Wittgenstein`i teosega ,,Loogis-filosoofiline traktaat" (edaspidi LFT) valdas mind esmalt märkimisväärselt suur hirm teema refereeringu õnnestumise seisukohalt. Kuid olles selle peale mõnda aega mõelnud, vaimustab mind järjest enam autori mõtte erksus ja jõud, millega kuulus filosoof on lahanud maailma
Tartu Karlova Gümnaasium Ludwig van Beethoven KOOSTAJA:ENDA NIMI JUHENDAJA: JUHENDAJA NIMI TARTU 2008 SISUKORD: SISUKORD.....................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................................3 LUDWIG VAN BEETHOVEN.....................................................................................................
Tema isa Johann oli õukonna laulja. Avastanud oma pojas erakordse ande, tahtis ta temast teha Mozartile sarnast imelast. Beethovenil oli raske lapsepõlv, sest isa sundis teda pikkadeks tundideks klaveri taha harjutama ja püüdis oma sõprade ees poja andega kelkida. Tihti juhtus ka, et kui isa öösel joobnuna koju tuli, äratas ta poja ja käskis lugusid ette mängida. Isa alkoholismi pärast pidi Beethoven juba lapsena täiskasvanu eest väljas olema. Sellele vaatamata armastas Beethoven väga klaverit mängida. Juba 8-aastasena esines Beethoven Kölnis. 11-aastaselt asendas ta vahetevahel Bonni õueorganisti Neefet, kes oli tema esimene tõeline õpetaja. Tänu Neefele sai 12-aastane Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängija koha. 13- aasaselt trükiti tema esimesed klaverisonaadid. Beethoveni suureks unistuseks oli õppida W. A. Mozarti juures. 1787. aasta kevadel sõitiski ta Viini, et võtta tunde Mozartilt
rangelt ja mõistuspäraselt reglementeeritud ning mõneti vastuolus vaba kunstilise väljendusega. Samas ilmus kõrvuti klassitsistlike tendentsidega nii muusikasse kui kirjandusse juba sajandi keskel tundeline, vararomantiline suund. Uus muusikaline keel ootas aga keniaalseid loojaid, kes vastandlikud suunad, väljenduse ja vormi tugevasse tervikusse ühendaks. Klassikalise stiili kujunemise selles järgus kerkis esile ka helilooja Ludwig van Beethoven (1770 1827). Beethoven kuulub kolmanda suurmehena Viini klassikute triaadi. Beethoven alustas 1780. aastal teistsuguses muusikalises keskkonnas, mida iseloomustavad juba väljakujunenud stiil ja zanrid. Muutunud oli publiku muusikakogemus. 18. sajandi esimesel poolel olid ühiskonnas alanud olulised sotsiaalsed muutused ning kodanliku publiku eelsitused tõrjusid aegamisi kõrvale õukondliku muusikamaitse
REFERAAT Ludwig van Beethoven(1770-1827) Mary-Liis Moorbach Kullamaa Keskkool 11 klass Elulugu Beethoven sündis Bonnis Jõulukuu 16. päev aastal 1770. Juba teisel päeval ristiti ta ja pandi nimeks Ludwig. Beethoveni noorus oli karm, pere oli pidevalt majanduslikes raskustes. Tema vanaisa oli Belgia maalt pärit. Vanaisa oli olnud õukonna kapellmeister, isa õukonnakapelli laulja. Selle läbi noor Ludwig vanaisa ja isa läbi juba muusikalises ringkonnas oli sirgunud, ei ole siis imeks panna, kui toonide riik ja võim talle juba kõige õrnemas lapsepõlves tuttavaks sai. Beethoveni isa oli tema esimeseks klaveri- ja viiuliõpetajaks ning püüdis temast teha imelast. Ta pidas oma esimese kontserdi 7-aastselt. Esimene tõsine õpetaja oli Bonni õukonna organist Christian Gottlob Neefe, kes lasi end Ludwigil teenistustel asendada. Täna temale sai Beethovenist klavessiinimängija õukonnas
Sinu kooli nimi August Weizenberg Referaat Koostaja: Sinu nimi Juhendaja: Sinu õpetaja nimi Sinu asukoht Kuupäev Sissejuhatus August Ludwig Weizenberg on koos J. Köleriga Eesti Rahvusliku skulptuuri loojad. Mõlemad lähtusid oma töödes klassitsismi ideedest, ent rahvuslikult meelestatuna leidub ka nende tööde hulgas eestlasi kujutavaid ja Eesti-ainelisi teoseid. Peale kunsti harrastas ka August Weizenberg kirjandust ja muusikat. Ta on kirjutanud jutte, näidendeid , luuletusi, aga ka arutlusi ühiskonnaelu, kunsti ja moraali üle. Lapsepõlv August Weizenberg sündis 6. aprillil (vkj
Ludwig van Beethoven (1770-1827) Beethoven oli saksa helilooja, ta sündis Bonnis muusikute perekonnas. Tema vanaisa oli väga hea viiuldaja. Beethoveni kujunemisaastail toimus Suur Prantsuse revolutsioon. Muusikas jäid õukondlikud eelistused tagaplaanile ning tooni hakkas andma kodanliku publiku muusikaline maitse. Muusikutes hinnati eelkõige annet ja omapära, mitte seisuslikku päritolu. Bonnis töötas Ludwig kuurvürsti õukonnas. Tal oli raske lapsepõlv ning isa oli joodik. Kui Beethoveni ema sureb, peab ta õpingud katkestama ning kogu pere jääb tema õlgadele. 1782. aasta tõi Ludwigi ellu pöörde. Tal õnnestus saada organist Neefe õpilaseks. Neefe lasi poisil end teenistustel asendada, tutvustas teda Bachi ,,hästitempereeritud klaviiriga" ning tänu temale sai Beethoven õukonnaorkestri klavessiinimängijakoha.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool Andrus Palumäe LUDWIG WITTGENSTEIN LOOGILIS-FILOSOOFILINE TRAKTAAT Referaat Õppetooli juhataja, professor , Peeter Müürsepp Tallinn 2010 2 Sisukord Sissejuhatus ..................................................................................................... 3 Loogilis-filosoofiline traktaat ......................................................................... 6 Kokkuvõte ....................................................................................
........................7 Looming-"Filosoofilised uurimused".....................................................................8 Kokkuvõte..............................................................................................9 Kasutatud allikad......................................................................................10 2 Sissejuhatus Referaadi eesmärgiks on anda ülevaade Ludwig Wittgensteini elust ja loomingust ning tema mõjust 20. ja 21. sajandi filosoofias. Et hakata tema filosoofia olemust analüüsima, tuleb vaadata minevikku. 20. sajandi filosoofia sai mõjutusi 19 sajandist - maailmatunnetuse filosoofia ehk elufilosoofia, millele panid aluse Bergson, Nietzsche ja Schopenhauer. 20. sajand oli filosoofiale väga soodus tekkisid uued riigikorrad ning ideoloogiad. Paljud mõtlejad arutlesid just nende teemade üle. Wittgenstieiniga tegutses
arendada. Kindlasti on olnud aga juhtumeid, kus lapse anded on jäänud märkamatuks või arendamata. Põhjusi võib olla vähemalt kaks. Esiteks, kui on küll avastatud anne, kuid pole võimalusi selle edasiseks arendamiseks rahapuuduse tõttu. Teiseks, kuigi seda juhtub harva, ei soovi inimene ise oma annet arendada, kuna see talle mingil põhjusel ei meeldi. Nii mõnegi lapse elus on olnud momente, kus vanemad on talle avaldanud survet oma ande arendamiseks. Ludwig van Beethoveni isa sundis poissi alatasa klaveri- ja klavessiinimängu harjutama. Ludwig pidi mänguks valmis olema isegi kell neli hommikul, kui tema purjus isa oma sõpradega koju tuli ja teda esinema sundis. 1781. aastal kirjutas Saksa väikelinna Bonni autoriteetne muusikaõpetaja Neefe ühes artiklis:" See üheteistkümne aastane poiss mängib osavalt ja väljendusrikkalt klavessiini. Ta oskab täiuslikult lehest lugeda, on küllaldane märkida, et ta mängib vabalt J. S
Von Rothbart võidurõõmutses nähes, et oli allutanud printsi sundides teda eemalduma unistusteriigist. Prints Siegfried oli meeleheitel ja teda vaevasid südametunnistuse piinad. Tema ainus soov oli viibida taas unelmateriigis. Prints kujutles ette kurba ahastavat Odette`i ja tema ettekujutus muutus nii väljakannatamatuks, et ta ei suutnud sellest vabaneda ja pöördus taas Odette`i juurde. Mõistes ja tunnetades noorte suurt armastust tundis von Rothbart abitust ja tema jõud hääbus. Prints Siegfried aga vabastas ennast lõplikult rõhuvatest sundkohustustest ja ületas märkamatult reaalse maailma piiri. Nüüd jõudis prints oma muinasjuturiiki millest ta enam ei otsinudki tagasiteed. Lavakujundus Selle etenduse lavakujundus oli väga lihtsalt ja originaalselt teostatud. Lava oli kujutatud lossina või siis lossisaalina, see oli saavutatud lihtsate kardinatega.
Selle mehe nime teab arvatavasti igaüks meist siin maailmas. Ta oli Saksamaa üks legendaarseim helilooja ja on seda tänapäevalgi. Lisaks kuulus ta kolme Viini klassiku hulka. Valisin just Beethoveni oma referaadi teemaks, sest tema elulugu tundub minu jaoks väga huvitav ja mõtlemapanev. Järgnevates peatükkides tutvun meisterhelilooja eluteega, perekonnaga, isiklike probleemidega ning loominguga. 3 Elulugu Ludwig van Beethoven (viide 1.) sündis 16.novembril 1770 Saksamaa linnas Bonn. Terve tema perekond oli olnud väga musikaalne. Juba lapsest saati oli Beethoven väga andekas olnud, nimelt oma esimese kontserdi andis ta olles kõigest 7- aastane. Tema kõige esimeseks õpetajaks oli oma isa, kes õpetas teda klaverit ja viiulit mängima. Beethoveni esimene tõeline õpetaja oli aga Bonni õukonnaorganist Gottlob Neefe (viide 2.), kes oli ühtlasi nii poisi õpetaja kui ka hea sõber ning suur toetaja
GH Arutlus Ludwig van Beethoven Ludwig van Beethoven sündis arvatavasti 1770.aasta detsembris Bonnis. Beethoveni vanaisa oli tulnud õukonnakapelli bassilauljana ning hiljem sai temast kapellmeister. Beethoveni isa Johann oli lapsena kapelli soprani-,hiljem tenorilaulja. Muusikuna oli ta oma isast vähem võimekam, kuid suutis siiski olla oma pojale esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Palju kõneldi ka Ludwigu isa nõrgast iseloomust ja joomakalduvusest ning ühtlasi oli pere pidevalt majanduslikes raskustes.
Richard Wagner (1813-1883) Lapsepõlv: Wagner sündis politseiametniku Carl Friedrich Wagneri üheksanda lapsena. Kuus kuud peale tema sündi, suri ta isa tüüfusesse. Peale seda hakkas ta ema koos elama näitekirjanik Ludwig Geyeriga, kellega ta hiljem ka abiellus. 1814. aastal kolis Richardi ema koos lastega mehe juurde Dresdenisse. Richard jagas oma kasuisa armastust teatri vastu. 1821. aastal suri Richardi kasuisa. Haridus: 1820. aastal astus Richard pastor Wtzeli kooli Dresdeni lähedal Possendorfis ja sai sealt oma ladina keele õpetajalt mõningast klaveriõpetust. Peale kasuisa surma pandi Richard Dresdeni Kreuzschulesse. Sealsete õpingute eest
Buxtehudet. Kuni 1707. aastani oli Bach organist Mühlhausenis, alates 1714. aastast kapellmeister Weimaris. Aastatel 1717 - 1723 oli ta Kötheni õukonnas kammermuusikadirigent ning aastal 1723 sai tast Thomaskirche kooli kantor Leipzigis. Viimastel eluaastatel põdes Bach rasket silmahaigust, mille tagajärjel ta kaotas lõpuks nägemise. Johann Sebastian Bach suri 28. juulil 1750. aastal Leipzigis. Oma eluajal sõltus ta teenistuslikult õukonnast ja kirikust. Kui ta elas tundis rahvas teda rohkem organistina, kes hämmastas inimesi oma võrratu improvisatsioonioskusega. Bach, olles barokiajastu suurkuju, arendas kõrgpunkti polüfoonilise muusika. Samas avas ta ka uue ajastu harmoonilisele muusikale. Tema loomingus on sügav emotsionaalsus ühenduses konstruktiivse mõtlemisega ning julge fantaasia karmi mõistuslikkusega. Bachi teostele on iseloomulik isikupärane stiil ja loogika eri häälte juhtimisel, väljendus- ja karakteerimisjõud ning figuratsioonirohkus
a. maalitud F. R. Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Pilt sümboliseeris eestlaste ja lätlaste rahvuslikku ärkamist (praegustel andmetel kadunud, on säilinud vaid eskiis). (EE5, 1990, lk320). Vaeses peres kasvanuna tundis Köler meie rahva majanduslikke ja ühiskondlikke kannatusi põhjalikult. August Weizenberg 1837-1921 August Weizenberg sündis 6. aprillil (vkj. 25 märtsil) 1837. Aastal Võrumaal Kanepi kihelkonnas Erastvere vallas, poolteist kilometrit Kanepist lääne pool, Kanepi-Otepää maantee ääres asuvas Ritsiku kõrtsis. Seal veetis August oma esimesed viis eluaastat. 1842 ostis tema isa, Jaan Weizenberg, väikese Jaani-Mihkli maja, kuhu nad varsti ka sisse kolisid
Pärast Karli surma sai troonile tema poeg Ludwig I Vaga (võimul 814-840). Juba eluajal jagas see mees riigi oma poegade vahel. See põhjustas aadli mässu ja kodusõda vendade vahel. Selle võitluse ajast (aastast 842) pärineb Strasbourg'i vanne, milles nooremad vennad lubasid teineteist toetada võitluses vanima venna Lothari vastu. See leping on oluline kui vanasaksa ja vanaprantsuse keele vanim mälestis. Varem sõlmiti kõik lepingud ladina keeles. 843. aastal saavutasid Ludwig I Vaga kolm poega kokkuleppe. Sõlmiti Verduni leping. Selle alusel jagati Frangi riik kolme ossa: - noorim poeg Karl Paljaspea (Charles le Chauve) sai Lääne-Frangi riigi ehk Francia Occidentalis. - keskmine poeg Ludwig Sakslane (Louis le Germanique) sai Ida-Frangi riigi ehk Francia Orientalis. - vanim poeg sai Kesk-Riigi, mis ulatus Põhjamerest üle Burgundia kuni Roomani. Talle jäi ka keisritiitel.
sajandi keskel.............................................. lk.5 Viini klassikud ................................................................................................ lk.6 JosephHaydn(1732-1809)............................................................... ... lk.6-7 WolfgangAmadeusMozart(1756-1791).............................................. lk.8-9 Ludwig vanBeethoven(1770-1827)..................................................... lk 10-11 2 KLASSITSISM Klassitsism on seotud kolme Viini klassikuga Haydni, Mozarti ja Beethoveniga. Klassitsism hõlmabmuusikaajaloospisut pikemaajajärgu.Pole kergeandatalle ühemõttelist ajalistmääratlust. Klassikaline stiil sai alguseitaalia ja prantsusehilisbaroki muusikas1730.aastapaiku
annaabi.ee 
