lepingu sisu järgi (rentnike ja üürnike õiguste ja kohustuste sisu järgi). Viljade saamise õigus v Oluline on, kas asja kasutajal tekib õigus asja viljadele või mitte. v Üürilepinguga saab üürnik üksnes asja kasutamise õiguse. Rendileping annab lisaks rentnikule õiguse saada asja korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Mis on vili?(1) v Õigusvili on tulu, mida asi annab õigussuhte tõttu (allüür). v Loodusvili on saadused (asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenevad saadused). Näiteks kanamunad, õunad, kartulid jne. Mis on vili?(2) v Vili on sisuliselt asjast saadav kasu. v Oluline on seejuures tähele panna, et teatud juhtudel tekib ka üürnikul õigus asja viljadele. v Seega tuleb üüri- ja rendilepingu piiritlemisel hinnata, kas üheks lepingupoolte põhieesmärgiks lepingu sõlmimisel oli asja kasutusse andmine asja
asjaks voolavat vett, küll aga pudelis vett) Asjad jagunevad: 1. Kinnisasjad – looduses piiritletud maatükid 2. Vallasasjad on kõik ülejäänud (st liigutatavad) Päraldised – iseseisvad vallasasjad, kuid neil puudub mõte mne teise asjata, mida loeatkse peaasjaks N: talu päraldiseks on põllumajadustehnika Asja kasutamisest saadav kasu on vili: 1. Loodusvili – looduse jõul saadav kasu N: marjad 2. Õigusvili – kasu saadakse õigussuhte töttu N_ välja üüritud korteris elamise eest saadav tulu Asjade olulised osad – osad, mida ei saa asjast eraldada ilma asja kahjustamata N: maatüki olulised osad on sellel asuvad hooned Asja reaalosa on tegelikkuses piiritletud N: kortermajas asuv korter Mõtteline osa on murdosa (N: ½ asjast) N: ostes kahepeale auto, pole võimalik
Vara on peidetud mäletamatu aja eest. Omanik teadmata ja ei ole võimalik otsida, pärijaid võimatu tuvastada. Vara: raha, väärtasjad, väärismetall. Võib olla nii kinnis- kui ka vallasasjas. Nt maad kündes tuleb välja, müüridest, vanast mööblist. Vara kuulub asja omanikule, kelle vara seest see leiti. Omanikule leiutasu, kui leid ära võetaksepooles väärtuses 25) Ümbertöötamine, segamine, ühendamine, igamine, loodusvili vallasomandi tekkimise alustena Ümbertöötamine materjali segamine ja ühendamine, nt riidetükist tehakse ülikond. Ühendamine: pea- ja kõrvalasi koos. Segamine: mündid, vili. Igamine vallasomandi saab valdaja endale pidada, kui ta on seda iganud/vallanud 5 aastat järjest heauskselt. Katkeb, kui keegi esitab nõude. Kinnisasja puhul 30 aastat. Loodusvili kuulub reeglina asja omanikule. Nt õunad õunapuul. 26) Kinnisomandi ulatus
1) ehitis, millel ei ole avalikkusele suunatud funktsioone; 2) olemasolevate ehitiste teenindamiseks vajalik rajatis Väikeehitise ehitamiseks ei ole ehitusprojekt nõutav Ajutine ehitis on piiratud ajavahemikuks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks ehitatud ehitis. Ehitise kasutamise aja määrab kohalik omavalitsus kirjalikus nõusolekus või ehitusloas ja kasutusloas. Missugused on kasutusvaldaja õigused? Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada: - Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. - Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal Kasutusvalduse esemeteks võivad olla maatükk, hoonestusõigus, korteriomand, korterihoonestusõigus. Mis on peitvara ja kellele see kuulub? Peitvara on maasse kaevatud või muul viisil peidetud raha või väärtasi, mille omanikku ei saa kindlaks teha. Peitvara kuulub isikule, kelle kinnis- või vallasasjast see leiti. Kui kaua kehtib ehitusluba?
enda valdusesse. Tuleb otsida võimalikku omanikku. <100 enda käes, üle 100 siis politseisse. Leiutasu 1/3 jne. Peitvara- maasse kaevatud või muul viisil peidetud vara; vara peidetud mäletamata aja eest ja omanikku teada pole, pole võimalik teda üles otsida, õigusjärglasi võimatu tuvastada. Peitvara vb olla nii kinnis kui ka vallasasjas, nt maast, hoonest, müürid, vanaaegne mööbel jne. 25.Ümbertöötamine, segamine, ühendamine, igamine, loodusvili vallasomandi tekkimise alustena: ümbertöötamine tekkinud materjalist ümber töötamisel uus asi; segamine raha pannakse kokku; ühendamine kokkuliidetud peaasi ja kõrvalasi; igamine vallasomandi saab valdaja endale pidada, kui ta on seda 5 a järjest vallanud, kinnisasja puhul 30 aastat; loodusvili kuulub asja omanikule reeglina. 26.Kinnisomandi ulatus: ulatus horisontaalselt maa piiritletud piirimärkidega; ulatus
Kui omandmine toimub mitte omandi üleandmisega vaid ühepoolse valduse võtmisega (ekskombel võõra asja võtmine); Vallasomand Igamine katkeb, kui (AÕS § 114 lg 1.) omavaldaja kaotab valduse otsese või kaudse valdaja vastu esitatakse nõue omandi kaitseks valduse teenija vastu esitatakse nõue omandi kaitseks omanik asub oma õigust teostama omavaldaja teadmisel ja viimane ei ole selle vastu vaielnud. Vallasomand Loodusvili Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab vilja omanikuks vilja asjast eraldamise hetkel (AÕS § 115 lg 1) Isik kelle on vilja omandamise õigus, kuid kes ei valda asja, saab vilja omanikuks selle üle valduse saamisel. (AÕS § 115 lg 2) Vallasomandi käsutamine Omanikul on õigus: Vallasasi tehinguliselt üleanda (müük, kinge) Koormata vallasasju piiratud asjaõigustega nt vallaspandi seadmine (käsipant, registerpant,
(küttepuud, söök jne) Äratarvitamatud asjad mida ei sa ära tarvitada. (raadio, telekas jne) Saab veel eristada: Asendatavad asju mida saab asendada (suusad, rattad jne) Asendamatud asju mida ei saa asendada (maalid, skulptuurid jne) Eristatakse veel: Peaasi Asjad mis käivad koos ja käsikäes. (Viiul ja poogen; kitarr ja selle kott Päraldis jne) Asja kasutamisest saadav kasu on Vili. Loodusvili puit, seened, taimed. Õigusvili - see on kasum mis tekkib teatud asjade puhul. (Välja laenatud raha mille tagasi maksmisele lisandub intress millest laenaja saab kasu) Asjaosad: Mõtteline asjad mida jagatakse mitme inimese või pere vahel. (treppikoda, ühisesik jne) Reaalne Konkreetne asi. (Korter, auto jne) Omand ja omandi kaitse. Omand koosneb 3 õigusest. Vallata Käsutada Kasutada Eesti põhiseaduse §32
11.okt 2007, Sõlmi üürileping õigesti, Maj.kom.min elamutalit. Peaspets. Martin Mändla) Rendileping Rendileping - üks isik (rendileandja) kohustub andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). (VÕS § 339) Rendilepingu alusel tekib lisaks kasutamise õigusele ka asjast saadavate viljade saamise õigus (nt loodusvili, õigusvili). Näiteks põllumajandussaadused saab rentnik endale, kasutaja võib anda omakorda kellegi teise kasutusse ja saada selle eest makstava tasu endale (kui leping või vastav õigusnorm seda lubab), rendilepingu alusel kasutatavast asjast tõusnud tulu kuulub rentnikule, nt kui kasutatakse maad tasulise parkla jaoks ja võetakse selle eest tasu. Erisätted põllumajanduslikule rendilepingule (VÕS § 340) - ei kohaldata alla 2 hektari suurusele maatükile:
79. building lease = right of superficious hoonestusõigus 80. pre-emptive right ostu-eesõigus (right of first refusal to purchase sth before it is sold to someone else) 81. right of security pandiõigus 82. delivery üleandmine 83. occupation hõivamine 84. finding leid 85. treasure peitvara 86. specification ümbermuutmine 87. confusion segamine 88. accession ühendamine 89. prescription igamine 90. natural fruit loodusvili 91. mercantile law äriõigus 92. tax law maksuõigus 93. corporal objects kehalised esemed 94. establish a right õigus seadma 95. transfer a right õigust üle andma 96. modify a right õigust muutma 97. extinguish a right õigust lõpetama 98. protection against infringements by third parties kaitse rikkumiste vastu kolmanda isiku poolt 99. parties to an obligation kohustuse osapooled 100. delimited piiritletud 101. encumbering koormatud
riik; omavalitsus; avalik-õiguslik juriidiline isik Asjade liigitused: Kinnis- ja vallasasjad Üldine asi, avalik asi ja eraasi Asendatav ja asendamatu asi Ära tarvitatav ja ära tarvitamatu Jagatav ja jagamatu asi Asja osad: Tervik Reaalosa Mõtteline osa/murdosa Pärandis (ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda viiul/poogen) VILI on asja kasutamisest saadav tulu loodusvili ja õigusvili. Asjaga seotud kulutused: Kasulikud Vajalikud Toreduslikud VARA on isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja khustused. VALDUS on tegelik võim asja üle. Valdus võib olla heauskne või pahauskne. Oma valdust võib igaüks kaitsta jõuga, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kui tegemist on kinnisasjadega, siis need kantakse kinnistusraamatusse, mis on avalik. OMAND on isiku täieõiguslik võim asja üle
omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus on tagatud. Omandi mõiste põhiseaduses on laiem kui AÕS-s – siia alla käivad isiku asjad, raha, nõuded, õigused (vara). Omanikul on asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises (õigusvili ja loodusvili). Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises – eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine (käsutamisõiguse üleandmisel teisele isikule omand lõppeb) Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku vara käsutamise õigus pankrotihaldurile. Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka omandi
· Kinnisasjad ja vallasasjad · Üldine asi (õhk), avalik asi (tänav) ja eraasi (telefon) · Asendatav ja asendamatu asi · Ära tarvitatav (õun) ja ära tarvitamatu asi (maja?) · Jagatav (plastiliin) ja jagamatu asi (mobiiltelefon) Asja osad: · Tervik · Reaalosa · Mõtteline osa · Asja oluline osa · Päraldis ei ole asja oluline osa, kuid teenib seda. (viiuli poogen) · Vili asja kasutamisest saadav tulu. 1. Õigusvili 2. Loodusvili Asjaga seotud kulutused: · vajalikud · kasulikud · toreduslikud · vara isikule kuuluvad asjad ja rahaliselt hinnatavad õigused ja kohustused. · Valdus kui mingi vara on kellegi kasutada. See võib olla heauskne ja pahauskne. Iga inimene võib oma valdust kaitsta, kuid ei tohi ületada hädakaitse piire. Kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Ühine omand see, mis kuulub kahele või enamale isikule
andmete sidumiseks teiste registritega o Näiteks 79514:023:0004 o 795 - Tartu linn o 14 - linnaosa number o 023 kvartali number o 0004 mitmes registreeritud üksus selles kvartalis 3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. (6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 4. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? 16
andmete sidumiseks teiste registritega o Näiteks 79514:023:0004 o 795 - Tartu linn o 14 - linnaosa number o 023 – kvartali number o 0004 – mitmes registreeritud üksus selles kvartalis 3. Missugused on kasutusvaldaja õigused? 1) Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. (2) Kasutusvaldaja ei või omaniku nõusolekuta asja rendile anda. (3) Kasutusvaldajal on õigus asja viljale. (4) Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on valminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal. (5) Kasutusvaldajale kuulub õigusvili, mis tekkis kasutusvalduse ajal, sõltumata selle sissenõudmise ajast. (6) Kasutusvaldaja ei või kasutusvalduse eset koormata servituutide ega muude asjaõigustega. 4. Missugused kinnisasjad kantakse kinnistusraamatusse? Kinnistusraamatusse kantakse kõik kinnisasjad, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kinnistu on kinnistusraamatusse iseseisva üksusena kantud: 1) kinnisasi (maatükk);
asjaõiguskokkulepe); heauskne pärija pärib asja, mis ei kuulunud pärandajale; eeldus: heauskne valdus -valdab nagu omanik. Oluline: asja vallatakse katkematult teatud aja (vallasasja puhul 5 a) jooksul ning valdaja on kogu selle aja heauskne. Pahauskse valduse puhul on igamine välistatud. Kui omand tekib igamise kaudu, siis lõpevad kolmandate isikute õigused (mis tekkisid enne igamiseaja kulgemise algust), va kui valdaja nendest teadis või pidi teadma. Loodusvili eelduseks isiku õigus omandada loodusvilja, selle omanikuks saadakse loodusvilja eraldamisel asjast, muidu valduse saamisel. 17. Vallaspandi liigid (olemus, tekkimine, lõppemine) Reeglina kasutatakse kaasajal laenu tagamise vahendina kinnispanti (hüpoteeki), kuid vallaspant leiab siiski kasutust nt väikelaenude tagamise vahendina. Majanduslik tähtsus võrreldes kinnispandiga väike, tagatakse selle vahendiga seetõttu väiksemaid/ lühiajalisi nõudeid.
Rahvusringhäälingu seaduse järgi järgmine: Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi. 7. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta).
Küll aga kuulub peaasja juurde, teenib seda ning on sellega seotud ühise majandamise eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seotuse kaudu. Peaasi võib olla nii kinnisasi kui ka vallasasi. Päraldis jagab kinnisasja saatust. Kui ostad peaasja on õigus osta ja saada ka päraldis. Mitte vastupidi. Kasu ja koormised, kulutused KASU kasu on asjast saadav igasugune tulu. Kasu jaguneb kaheks: viljad ja kasutuseelised. Viljade liigitus: asjaviljad- vahetuasja vili ehk loodusvili. Üks asi annab tulu teise asja tekkimise kaudu; kaudne ehk asja õigusvili- See tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu. 13 õiguseviljad- vahetu õiguse vili ehk õiguse loodusvili (kasutusvaldus maatükile, kus kasvavad põõsad, mis annavad vilja); kaudne õiguse vili ehk õiguse õigusvili (litsentsitasu patendi eest)
valitsemiseks ning kasutamiseks. Avalik-õigusliku juriidilise isikuna tegutsevad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja muu juriidiline isik, mis on loodud avalikes huvides ja selle konkreetse juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. 6. Esemed. Esemete liigitus. Asi. Kinnisasi. Vallasasi. Asja oluline osa. Kinnisasja oluline osa. Ehitise oluline osa. Asja mõtteline osa. Päraldis. Vili. Loodusvili ja õigusvili. Esemele tehtud kulutused. Vajalikud kulutused. Kasulikud kulutused. Toreduslikud kulutused. Eseme väärtus. Esemeks on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Asi on kehaline ese. Asjade olulisim liigitus jagab asjad kinnisasjadeks ja vallasasjadeks. Kinnisasi on maapinna piiritletud osa (maatükk), kõik ülejäänud on vallasasjad ehk liikuvad asjad (nende asukohta saab ruumis muuta).
Kas tahan tagasi saada seda sama pastakat või samas koguses pastakat. Tahan tagasi saada sama pastakat. KUI SOOVIN TAGASI TÄPSELT SAMA ASJA, SIIS ON TEGEMIST ASENDAMATU ASJAGA, sellega seondub üüri või rendi leping. Kui annan raha, siis ma ei oota täpselt neid samu asju tagasi, ehk see raha on asendatav ja tegemist on laenulepinguga. Üürides jääb omanikuks rendile andja, laenu puhul mitte. §52 Kasu – eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised - Vili – Loodusvili või Õigusvili – rent. Kui on õigus asjale siis on ka asja viljale. Vajalik kulutus – nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise hävimise eest Kasulik kulutus - nendega parendatakse eset oluliselt Toreduslik kulutus - nendega taotletakse peamiselt eseme mugavust, meeldivust või ilu Eseme väärtus – Eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti
ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Peaasja ja päraldise ühine majanduslik eesmärk seisneb selles, et neid mõlemaid kasutatakse koos ühiseks otstarbeks, kusjuures päraldisel on abistav ülesanne. Päraldise näited: raamatukogu päraldis on sealsed riiulid; veesõidukite päraldis aerud, ankrud, köied, purjed. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Eristatakse loodus- ja õigusvilja. Loodusvili on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja juurviljad, mineraalvesi, liiv, kanamunad, piim jne). Õigusvili on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s.o teatud õigussuhte tõttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, üüri- ja renditasud jne). Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle
10 Mõtteline osa TsÜS §56 on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast. ( siis kui on tegemist kaasomandiga) Asja päraldis - Ei ole asja oluline osa, kuid teenib peaasja ja on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. KASU Vili on alati mingi juurdekasv või tulu. Asja vili : asja loodusvili e otsene vili. (vasikas, maasikas) asja õigusvili e kaudne vili mida saab õigussuhte kaudu (renditasu) Õiguse vili : õiguse loodusvili e otsene vili ( tulu, mis tänu õigusele saadakse- rentniku õigus kasutada maavarasid--rentniku õigus saada vili endale.) Õiguse õigusvili e õiguse kaudne vili ( mida õigus annab õigussuhte kaudu--- litsentsi tasu patendi eest.) Vilja kuuluvus vili kuulub samale isikule kelle kuulub asi
Hoonestusõiguse lõppemisel hoonestusõiguse tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. 35. Kasutusvalduse olemus ja selle kasutamise vajadus ühiskonnas. kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt et isik kelle kasuks kasutusvaldus on seatud on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on vaalminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal ja õigusvili mis tekkis kasutusvalduse ajal. Kasutusvalduse asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõppeb kasutusvaldaja surmaga kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, juriidiliste isikute puhul kas kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega või igal juhul 100a möödudes kasutusvalduse tekkimisest. Kasutusvalduse võib lõpetada ka kasutusvaldaja ning omaniku kokkuleppel.
tasu eest. Hoonestusõiguse lõppemisel hoonestusõiguse tähtaja möödumise tõttu peab kinnisasja omanik maksma hoonestajale hüvitise kinnisasjale jääva ehitise eest. 35. Kasutusvalduse olemus ja selle kasutamise vajadus ühiskonnas. – kasutusvaldus koormab kinnisasja selliselt et isik kelle kasuks kasutusvaldus on seatud on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju. Kasutusvaldajal on õigus asja vallata ja kasutada. Kasutusvaldajale kuulub loodusvili, mis on vaalminud ja eraldatud kasutusvalduse ajal ja õigusvili mis tekkis kasutusvalduse ajal. Kasutusvalduse asjaõigusleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutusvaldus lõppeb kasutusvaldaja surmaga kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, juriidiliste isikute puhul kas kasutusvaldajast juriidilise isiku lõppemisega või igal juhul 100a möödudes kasutusvalduse tekkimisest. Kasutusvalduse võib lõpetada ka kasutusvaldaja ning omaniku kokkuleppel
tunnistada. Päraldis - on vallasasi, mis olemata peaasja osa, teenib peaasja ning on sellega seotud ühise majandusliku eesmärgi ja sellele vastava ruumilise seose kaudu. Esemed - on asjad, õigused ja muud hüved, mis võivad olla õiguse objektiks. Esemest saadav kasu on eseme viljad ja eseme kasutamisest saadavad eelised (kasutuseelised). Esemele tehtud kulutused on kas vajalikud, kasulikud või toreduslikud. Loodusvili - on asjast loodusjõul või inimese kaasabil tulenev saadus (nt puu- ja juurviljad, mineraalvesi, liiv, kanamunad, piim jne). Õigusvili - on tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile, s.o teatud õigussuhte tõttu saadav tulu (nt aktsiate dividendid, üüri- ja renditasud jne). Vajalikud kulutused nendega säilitatakse eset või kaitstakse teda täieliku või osalise hävimise eest (nt katuse parandamine).
ainult sel tingimusel, kui selle lahutamisega on väljendatud õigustatud isiku tahe lõpetada päraldise kasutamine peaasja huvides. Samas tuleb aga arvestada sellega, et asi ei lakka olemast päraldiseks selle juhul, kui on tegu ajutise eraldamisega peaasjast. Asja kasutamisest saadavaks kasuks on eseme viljad, ja eseme kasutamisest saadavad eelised nim. kasutuseelisteks. Vilja puhul tuleb arvestada sellega, kas on tegu loodusviljaga või on tegu õigusviljaga. Loodusvili on asjast looduse jõul või inimese kaasabil tulenev saadus. Õigusvili on aga selline tulu, mida õigustatud isik saab õigusest vastavalt selle eesmärgile. Samuti tulu, mida õigus annab õigussuhte tõttu (kõik need tulud, mida saadakse õiguse alusel: honorarid, autoritasud, patendid, sissetulekud). Seadus tõepoolest reguleerib ka asjale tehtud kulutusi ja jaotab need 3 liiki: 1) Vajalikud kulutused need kulutused, mida tehakse, et säilitada eset või kaitsta eset
annab õigussuhte tõttu. (4) Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Kellele asjast saadav kasu kuulub? Viljade liigitus: · Asja vili asjast saadav tulu. o vahetu ehk loodusvili kui on kartul maha pandud ja see võetakse hiljem üles; kui lehm sünnitab vasika. o kaudne ehk õigusvili mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu, üüritulu. · Õiguse vili o vahetu õiguse vili tulu, mida õiguse kaudu saadakse. Rendiõiguse vahetu vili näiteks maavarade kasutamine o õiguse kaudne vili ehk õiguse õigusvili. Litsentsi tasu patendi eest.
annab õigussuhte tõttu. (4) Kui isikul on teatud ajavahemiku jooksul õigus asja või õiguse viljale, kuuluvad temale asjast selle ajavahemiku jooksul eraldatud saadused ja asjast või õigusest selle ajavahemiku jooksul saadud tulu. Perioodiliselt saadava tulu puhul kuulub õigustatud isikule tema õigustuse ajale vastav osa viljast. Kellele asjast saadav kasu kuulub? Viljade liigitus: · Asja vili asjast saadav tulu. o vahetu ehk loodusvili kui on kartul maha pandud ja see võetakse hiljem üles; kui lehm sünnitab vasika. o kaudne ehk õigusvili mida asi annab õigussuhte kaudu. Renditulu, üüritulu. · Õiguse vili o vahetu õiguse vili tulu, mida õiguse kaudu saadakse. Rendiõiguse vahetu vili näiteks maavarade kasutamine o õiguse kaudne vili ehk õiguse õigusvili. Litsentsi tasu patendi eest. 32
Asjast saadav vili: a) otsene vili (nt liiv kaevandusest); b) kaudne vili (auto väljarentimisest saadav renditulu. Õigusvili: a) otsene õigusvili (õunaaia rendilevõtmisest saadavad õunad; aktsiate dividendid); b) kaudne õigusvili (allrenditulu, litsentsitasu patendi kasutada andmise eest). · Kasu kuuluvus. Kasu kuulub asja omanikule, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti (kasutusvaldajal, rentnikul on õigus viljale). Loodusvili on kuni eraldumiseni asja oluline osa ja kuulub asja omanikule. Kasu, mida asjast saab isik, kes on alusetult rikastunud, peab välja andma nii asja kui kasu (VÕS § 1032 lg 1). · Kulutused. Liigituvad: a) vajalikud; b) kasulikud; c) toreduslikud. Vilja väljaandmiseks kohustatud isik võib nõuda asja korrapäraseks majandamiseks vajalike kulutuste hüvitamist (TsÜS § 4). Väljaandmise ulatus piiratud vilja väärtusega.
Nüüd võib üürilepingu objektiks olla nii eluruum kui ka äripind. Ning vastupidi: rendilepingu objektiks võib olla nii elu- kui ka äriruum. Olenemata sellest, mida üüritakse, annab üürileping üürnikule vaid õiguse üüritavat asja kasutada (VÕS N 271). Rendilepingu puhul on rentnikul seevastu lisaks õigusele renditavat eset kasutada ka õigus saada rendiesemest selle korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja (VÕS N 339). Vili võib olla õigusvili või loodusvili. Üüri ja rendi erinevust illustreerib ilmekalt õunapuu rendile või üürile andmine. Juhul, kui üürida õunapuu, saab üürnik õiguse ja võimaluse õunapuud vaadata ja seal otsas istuda, kuid õunu üürnik endale ei saa. Rendilepingu puhul kuuluksid ka õunad rentnikule. Tulles tagasi kinnisvara juurde, on seega oluline teha vahet, kas näiteks äriruumid antakse üürile või rendile. Kui ruumid antakse üürile, siis ei ole üürnikul õigust ruume allüürile anda.
eraldi üleandmisakt (vt dokumentide kohta § 58, sama kehtib aga ka nt talu puhul loomade kohta, vt § 60); 3) hüpoteek laieneb ka kinnisasja päraldistele (vt § 57 lg 3). 4.3. MUUD ESEMED 4.3.1 Kasu asjast saadav igasugune tulu. Jaguneb viljad ja kasutuseelised. Vili on sellest kasutusest saadav tulu. Kõigepealt saab jagada nii et on asjaviljad ja õiguseviljad. Asjaviljad on: 1) loodusvili ehk vahetu vili. See on see, mis looduslikul teel asjast saadakse. 2) Asja kaudne vili ehk asja õigusvili. See on see, mida asjast saadakse mingi õigussuhte kaudu. Näiteks üüritulu. Õiguse viljad: 1) otsene õiguse vili ehk vahetu rendiõiguse vili võib olla näiteks kaevandatava maa varad. 2) Õiguse kaudne vili ehk õiguse õigusvili peab olema et õigus annab sulle mingi õiguse abil vilja
.. Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid iga tulu ei ole vili. 1. Asja viljad a. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad. Nt õunad, noorloomad. b. Asja õigusvili ehk asja kaudne vili. See vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt üüritulu. 2. Õiguse viljad a. Õiguse loodusvili (õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus). Nt. Maatükk renditakse. Rentnik võib kasutada seda maatükki (nt liiva, mulda). b. Õiguse õigusvili. Nt kasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis asja faktilise kasutamise võimalus. Viljad kuuluvad siis omanikule või sellele, kellel on õigus asja kasutamiseks või valdamiseks. Seaduse lepingus vmt vmt vmt. WHAAAT THEEE FAAAK. 4.3.2. Koormised ja kulutused
valduse üle... Päraldis on 57-3 ... midagi sihukest. 4.3 Kasu, koormised ja kulutused 4.3.1 Kasu Tsüs pg 62 On viljad ja kasutuseelised. Vili on igasugune asjast saadav tulu. Kuid iga tulu ei ole vili. 1. Asja viljad a. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad. Nt õunad, noorloomad. b. Asja õigusvili ehk asja kaudne vili. See vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt üüritulu. 2. Õiguse viljad a. Õiguse loodusvili (õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus). Nt. Maatükk renditakse. Rentnik võib kasutada seda maatükki (nt liiva, mulda). b. Õiguse õigusvili. Nt kasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis – asja faktilise kasutamise võimalus. Viljad kuuluvad siis omanikule või sellele, kellel on õigus asja kasutamiseks või valdamiseks. Seaduse lepingus vmt vmt vmt. WHAAAT THEEE FAAAK. 4.3.2. Koormised ja kulutused
VÕS §1040 võiks kõne alla tulla. Z'l ka igamisega võimalik omandada kui 5 a möödunud, sest ta heauskne ja peab ennast omanikuks asja vallates. Kaasus 56. AÕS §101. Leiutasu saamise eelduseks on teatamine M-le, et ta on leidnud Mile kuuluva asja ja märkas asja valdust. See, et ta korraldas auto valvamist tähendab, et teostas tegeliku valdust üle. Kui suur võiks olla leiutasu? Regresseeriv tasu > ~5000 krooni. Kaasus 59. Loom on loodusvili, §115 lg1 kas tal oli õigus vallata? Ei olnud §80? Seega vasikas kuulub E-le. Turul müümine ei ole avalik enampakkumine. Lehm tuleb omanikule tagasi anda. Heauskset omandamist ei toimu, sest läks välja valdusest tahtevastaselt. Vasikas >> ?!. 15. 16. Vallaspant Põhimaterjal: Kommentaar §§ 276 - 3197 Lisamaterjal: Schwab/Prütting §§ 69-74. Kohtupraktika: Riigikohtu otsus nr 3-2-1-63-04
omavalitsused või Eesti riik. Pärimisõigus on tagatud. Omandi mõiste põhiseaduses on laiem kui AÕS-s – siia alla käivad isiku asjad, raha, nõuded, õigused (vara). Omanikul on asja valdamise, kasutamise ja käsutamise õigus. Valdamine on asja üle faktilise võimu teostamine. Kasutamine seisneb asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises (õigusvili ja loodusvili). Käsutamine seisneb asja juriidilise saatuse määramises – eelkõige on selleks asja võõrandamine ja asjaõigustega koormamine (käsutamisõiguse üleandmisel teisele isikule omand lõppeb) Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku vara käsutamise õigus pankrotihaldurile. Omanikul on õigus nõuda et kolmandad isikud ei rikuks tema õigusi: ta võib kaitsta ennast valdamisõiguse rikkumise korral valduse kaitse sätete järgi, kui kaitsta võib ta ennast ka
Kuid samas iga tulu pole veel vili. Viljad liigituvad: 1. Asja viljad 1.1. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad ühest asjast tekib täiendav teine asi. Nt. kõiksugu õunad jms, aga ka noorloomad. 1.2. Asja õigusvili ehk asja kaudne õigusvili see vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt. üür või rent. 2. Õiguse viljad 2.1. Õiguse loodusvili see, kus õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus; nt. on antud mingi maatükk rendile, rendileping annab rentnikule õiguse kasutada sealolevaid puid kütteks, kruusa ehituseks vms. 2.2. Õiguse õigusvili nt. litsentsi tasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis on asja faktilise kasutamise võimalus. Praktiline tähendus on eelkõige see, et kui isik jääb kellegi teise tõttu kasutuseelisest ilma, võib ta esitada kahjutasunõude.
Kuid samas iga tulu pole veel vili. Viljad liigituvad: 1. Asja viljad 1.1. Asja loodusviljad ehk asja otsesed viljad – ühest asjast tekib täiendav teine asi. Nt. kõiksugu õunad jms, aga ka noorloomad. 1.2. Asja õigusvili ehk asja kaudne õigusvili – see vili või tulu, mida asi annab õigussuhte kaudu. Nt. üür või rent. 2. Õiguse viljad 2.1. Õiguse loodusvili – see, kus õigusest tuleneb mingi vilja kasutamise võimalus; nt. on antud mingi maatükk rendile, rendileping annab rentnikule õiguse kasutada sealolevaid puid kütteks, kruusa ehituseks vms. 2.2. Õiguse õigusvili – nt. litsentsi tasu patendi kasutamise eest. Kasutuseelis on asja faktilise kasutamise võimalus. Praktiline tähendus on eelkõige see, et kui isik jääb kellegi teise tõttu kasutuseelisest ilma, võib ta esitada kahjutasunõude
katkematult 5 aasta jooksul nagu omanik AÕS § 110. Igamine katkeb, kui AÕS § 114 lg 1. - omavaldaja kaotab valduse - otsese või kaudse valdaja vastu esitatakse nõue omandi kaitseks - valduse teenija vastu esitatakse nõue omandi kaitseks - omanik asub oma õigust teostama omavaldaja teadmisel ja viimane ei ole selle vastu vaielnud. Omandi tekkimisel igamise teel lõpevad kolmanda isiku õigused asjale. Loodusvili Isikul on õigus omandada loodusvilja kui Asja omanik või võõra asja valdaja, kellel on õigus omandada loodusvilja, saab selle omanikuks vilja asjast eraldamise hetekel .AÕS § 115 lg 1 . Isik kelle on vilja omandamise õigus, kuid kes ei valda asja, saab vilja omanikuks selle üle valduse saamisel. AÕS § 115 lg 2 Vallasomandi käsutamine ja lõppemine Käsutamine vallasasja tehingulise ülekandmise kõrval on omanikul õigus koormata oma asja ka piiratud asjaõigusega.
annaabi.ee 
