o turumajandus (kaubaline) Nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud. · Polaakliima o kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarne kliima o lühike vegetatsiooniperiood o kasin soojushulk o vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure. Nt redis, sibul, varajane kartul ... · Parasvööde o kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. o kapitali käive aeglane o tööjõuvajadus hooajaline o toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega · Jahe parasvööde o vegetatsiooniperiood 3-5 kuud o looduslikult levib okasmets o suvi on lühike ja jahe o talv külm ja pikk
Abinõud maailmamere kalavarude kaitseks: väljapüüki piiratakse kvootide abil püügitehnikale on kehtestatud teatud nõuded püügivahendid on maksustatud keskkonnaalased abinõud, mis aitavad vähendada maailmamere reostatust kalakasvatuste rajamine, et vähendada püüki merest METSAMAJANDUS 61. teab maailma metsarikkamaid piirkondi / riike; iseloomustab üldjoontes peamisi metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Venemaa, Kanada, USA, Rootsi, Soome. Väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike (kuusk, mänd, nulg, tsuuga, ebatsuuga), enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil Lääne-Euroopas, USA idaosas, aastane
6 % 20 % teeninduses on hõivatud 38,5% 69 % Maa kasutamise struktuur ja mis riigis on seda liiki maad kõige rohkem: 39% Harimiskõlbmatu maa (ka siseveekogud) - Aasias 31% põllumajanduslik maa: 10% Põllumaad Euroopas 21% Rohumaad Austraalias ja Okeaanias 27% Metsad Lõuna-Ameerikas 3% Asulad, teed Euroopas PÕLLUMAJANDUS majandusharu, mis toodab toiduaineid ja tooraineid tööstusele. Jaguneb loomakasvatuseks ja taimekasvatuseks e. maaviljeluseks e. põllunduseks 1. Analüüsi looduslike ja majanduslike tegurite mõju põllumajandusele VEGETATSIOONIPERIOOD - Aeg, mil ilmastik võimaldab taimede tegevuse. Enamikel taimedel vähemalt 90 päeva aastas. Vahemere ääres kuni 260 päeva, Põhja-Euroopas 100 1.1
Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: Kapital: hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad Tööjõud: kvaliteet, traditsioonid Valitsuse poliitika: toetused, tollipoliitika Kõige üldisemalt võib põllumajanduse jaotada kaheks: Elatus- ehk naturaalmajandus ehk omatarbeline oma pere toitmiseks Turumajandus ehk kaubaline esmane eesmärk on toodangu müük. Agrokliimavöötmed Polaarkliima , lähispolaarkliima Parasvööde, jahe parasvööde, mõõdukas parasvööde, soe parasvööde Lähistroopiline vööde Troopiline vööde Lähisekvatoriaalne vööde Ekvatoriaalne vööde Põllumajandusliku tootmise vormid ja nende levik: Eelmisel tunnil sai räägitud, et nii loodusolud kui ka majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajandust, ära ei tohiks unustada ka traditsioone ja toitumistavasid. Lisaks neile mõjutab põllumajandust ka tootmise korraldamine.
ebasobiv. Haritatavat maad, peamiselt istandusi, on seal kõigest 40mln hektarit, rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Muldade viljakus ei ole eriti hea, kuid muldi niisutatakse kunstlikult. Põllumajandulikult head tingimused. Troopiline Haritatav maa paikneb niisketes savannides või oaasides, seal on väga viljakas põllumajanduslik maa. Seevastu on kuivades kõrbetes väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Mandrite idarannikutel ja oaasides on niiske kliima, seal on hea põllumajanduslikult kasuatatv maa. Kõrbetes on aga väheviljakad mullad (siiski aga paremad kui troopilises) ja need ei anna saaki. Parasvööde Okasmetsavööndis on halvad mullad (vahel igikelts) ja seega põllumajandusliku maad vähe. Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga soojem ja niiskem, samuti paremad mullad. Seal on
Agrokliimavöötmed Eristatakse kasvuperioodi aktiivsete temperatuuride summa alusel. · Polaarkliima: aasta läbi külm. Põllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima: lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse teravilja (rukis, kaer, oder), kartulit, köögivilja, lina, rapsi. · Mõõdukas parasvööde: vegetatsiooniperiood 5+ kuud. Mereline: pehme, niiske talv. Kasvatatakse teravilja, sõstraid, õunapuid. Mullad keskmise viljakusega, üsna hästi haritavad, kohati vajavad kuivendamist.
Majanduslikud tegurid kapital: tööjõud: valitsuse poliitika: * hooned * tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised * seemned, tõuloomad Taani on üks maailma põllustatumaid riike (60% haritavat maad). Arutlege, mis on selle põhjus. * Looduslikud tingimused Reljeef- tasane, madal 0-100m Kliima- parasvööde 0 -8 (talvel), +16 (suvel), sademeid piisavalt (500-1000mm) Mullad- viljakad * Majanduslikud tegurid: Kapital- piisavalt raha masinaid, seadmeid ja tõuloomi soetada Tööjõud- heade oskuste ja haridustasemega tööjõud Turg toodangule- Euroopa turg lähedal Põllumajanduse allharud Taimekasvatus: Teraviljad- nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad- kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid- sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt
............ ja ................ ookean. Miks? ............................ ........................................... Kolmes arenenud riigis:................., ......................, ................... on suurima tähtsusega .................. püük. · Milliseid majanduslikke ja sotsiaalseid tagajärgi toob kaasa kalavarude vähenemine? METSAMAJANDUS 57. oskab üldjoontes iseloomustada maailma metsatüüpe (parasvöötme okas- ja lehtmetsad, kuiva lähistroopika metsad, niiske lähistroopika metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad); Metsatüüp parasvöötme okasmetsad Kasvavad ulatuslikul territooriumil, väikese aastase juurdekasvuga (1-2 m3/ha), suhteliselt hõredad, vähe puuliike, enamasti kasutatakse tarbepuiduks parasvöötme lehtmetsad Kasvavad väikesel territooriumil, aastane juurdekasv (5-10 m3/ha), liigiliselt
turumajandus (kaubaline) nüüdisajal on enamike riikide põllumajandus spetsialiseerunud Polaakliima kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine võimatu. Lähispolaarne kliima lühike vegetatsiooniperiood kasin soojushulk vaid parimates mullastikutingimustes kiirekasvulised ja lühiajalist öökülma taluvaid kultuure redis sibul varajane kartul ... Parasvööde kevadised ja sügisesed öökülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab sageli aastas vaid ühe saagi. kapitali käive aeglane tööjõuvajadus hooajaline toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud looduslikult levib okasmets suvi on lühike ja jahe talv külm ja pikk põllumajandusliku maad on vähe karmid ilmastikutingimused
· Polaarkliima : aasta läbi külm. P õllumajandusega tegelemine võimatu. · Lähispolaarkliima : lühike vegetatsiooniperiood, kasin soojushulk. Kasvavad vaid kiirekasvulised ja lühiajalist 4 öökülma taluvad taimed (nt. redis, sibul, varajane kartul jne). Arengut kiirend ab suveperioodi pikk päev. Tundrakarjamaadel kasvatatakse põhjapõtru. · Jahe parasvööde: okasmets. Vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi lühike, jahe. Talv pikk, külm. Karmid kliimatingimused. Väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse teravilja (rukis, kaer, oder), kartulit, köögivilja, lina, rapsi. · Mõõdukas parasvööde: vegetatsiooniperiood 5+ kuud. Mereline: pehme, niiske talv. Kasvatatakse teravilja, sõstraid, õunapuid. Mullad
agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu. Lähispolaarkliimas on vaid parimal juhul võimalik kasvatada kiirekasvulisi kultuure (nt redis, sibul). Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru. Parasvöötmes on tingimused üsna erinevad tavaliselt saab ühe saagi aastas. Seetõttu on kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Eristatakse: 1. Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 35 kuud, levib looduslik okasmets. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise
e e vahelduvad milj rohumaad kuiv ja vihmane periood Ekvatoriaaln Palju Väheviljak istandused e sademeid ad Mida kaugemal ekvaatorist seda kuivem. Mukkustes agrokliimavöötmetes on kõige rohkem a)põllumaj maad B)haritavat maad C)rohumaad? A) Parasvööde ja lähisekvatoriaalne B) Lähistroopiline ja parasvööde C) parasvööde, lähisekvatoriaalne Kus on piisavalt niiskust aastaringselt? Ekvatoriaalses kliimas Põllukultuuride geograafiline levik *Taimekasvatussaadustel on tähtsam koht kui loomakasvatussaadustel *Mitmed taimekasvatussaadused on väga paljude arengumaade peamised ekspordiarktiklid. *Põllukultuure võib klassifitseerida mitmeti: 1) kust kultuur pärit on 2) (Kus kasvatatakse?)
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). Polaarkliima: Jää-ja külmakõrbed; suvel külm, talvel külm; sademeid alla 200mm. Lähispolaarkliima: Tundrad; suvel jahe, talvel külm; sademed suvel mõõdukalt, talvel vähe; redis, kapsas, põhjapõdrakasvatus Jahe parasvööde: Okasmets; talvel külm, suvel jahe; sademed aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, kartul jne Mõõdukas parasvööde: Segamets; suvel soe, talvel külm, sademeid aasta läbi mõõdukalt; rukis, oder, kaer, nisu Soe parasvööde: mereline-lehtmets, sisemaa-rohtlad; suvel soe, talvel jahe; sademeid aasta läbi möödukalt; nisu, mais, sojauba, päevalill Vahemereline lähistroopiline: vahemerlised hõrendikud; suvel soe, talvel
Kuum Täpp Kuum täpp on süvavahevööst pärit kuumade kivimite ülessulamiskolde tõusukoht Maa pinnale, nad paiknevad vahevöös laamade piiridest sõltumata ega tee kaasa laamatriive. Kui selle kohalt triivib üle suhteliselt õhuke ookeanilaam, siis tekitab kuum täpp pika aja jooksul sellele kohale vulkaanide aheliku. (Nt Havai). Paksu laama all olles tekitab ta kontinentaalse rifti, mis põhjustab omakorda mandriliste laamade lõhkumist. Pedosfäär · Muld: 1) elus osa (bakterid, ussid, putukad, mutid) · 2) eluta osa : vedel osa ( mulla vesi), tahke osa 1) anorgaaniline osa(kruus, ibe, liiv, savi) 2) Orgaaniline osa (huumus) · Gaasiline osa ( mulla õhk ) Mullatekke tegurid · Lähtekivim: Annab mullale mineraalse osa ja määrab ära mulla omadused (niiskus, happesus, viljakus jne). · Reljeef: Künklikel aladel kannab erosioon mulla viljakama osa jalamile. Väga
TARDKIVIMID rõhk soojus tardumine rõhk sulamine MOONDEKIVIMID Liivakivi punaka värvusega, enamasti kihiline Lubjakivi (fossiil) Graniit hall, roosakas või punakas jämeda teralise struktuuriga Basalt harilikult musta värvi vulkaaniline kivim, peeneteraline 9. Maavarade kaevandamisega kaasnevad sotsiaalsed ja keskkonnaprobleemid 6 MÕISTED Litosfäär astenosfääri peale jääv Maa kivimkest, mis on liigendatud laamadeks Astenosfäär ookeanide all ~50km, mandritel ~200 km sügavusel paiknev kivimite mõningase ülessulamise kiht, millel triivivad litosfääri laamad Maa tuum 2900 km-st sügavamale jääv nikkel-rauast koosnev Maa kõige sügavam osa, mis
KORDAMINE ESMASEKTOR. (õpik lk.85-106) 1. Agrokliimavöötmed (oskad lühidalt kirjeldada ja näidata kaardil, tead, milliseid põllukultuure saab seal kasvatada, leiad sobiva kliimadiagrammi). 2. Põllumajandusliku tootmise vormid *kogukondlik väga algeline, varaagraarne, enam väga ei ole, toodeti ühiselt * talu ja mõis arengumaades, toodavad talud ja kasumi saab mõis *segatalud varaindustriaalne, talude liitumine, arengumaad *erinevad spetsialiseerunud talud põhiliselt hilisindustriaalses *ekstensiivne teraviljatalu peamiselt nisu, steppides enamasti, Põhja-Ameerika, Venemaa *rantso loomad, USA, Austraalia *loomavabrik masinad toidavad 3. Maailma taimekasvatus tead olulisemaid taimekasvatusharusid ja oskad nimetada sinna kuuluvaid peamiseid kultuure (näit.
2)Lähispolaarkliimas võimaldab lühike vegetatsiooni- periood ja kasin soojushulk vaid paremates mullastiku tingimustes kasvatada kiirekasvulisi ja lühi ajalist öökülma taluvaid kultuure.(redis,sibul) Taimede arengut kiirendab suveperioodi pikk päev. 3)Parasvööde kevadised ja sügised öökülmad ning talvine madal temperatuur lühendavad vegetatsiooni perioodi . Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 4)Jahedas parasvöötmes kestab vegetatsiooniperiood vaid 3-5 kuud. Suvi on lühike ja jahe ja talv külm ja pikk. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. 5)Mõõdukas parasvöötmes,kus vegetatsiooniperiood on 5 kuud või enam, eristatakse kolme valdkonda: *Mereline pehme ja niiske talvega keskkond. Mullad on keskmise viljakusega. Arvukad rohumaad on
ainult paremates mullastikutingimustes kiirekasvulisi ja lühiajalist öökülma kannatavaid kultuure redis, sibul, varane kartul jms. Parasvööde tingimused erinevad, kevadised/sügisesed talvekülmad lühendavad vegetatsiooniperioodi, saab ainult ühe saagi aastas. Põllumehele kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga alusel eristatakse: · Jahe parasvööde vegetatsiooniperiood 3-5 kuud, levib okasmets. Suvi on lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Põllumajandusmaad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(nt rukis, kaer, oder), kartul,köögivili,lina,raps. · Mõõdukas parasvööde vegetatsiooniperiood 5 või enam kuud. * Mereline pehme ja niiske talv, kasvavad ka sõstrad, õunapuud. Mullad keskmise
Ingrid Lembavere Konspekt Põllumajandus ja toiduainetööstus Maailma toiduprobleemid. Näiteks Aafrikas ja Aasias on põuaperioodid, mis pidurdavad tootmist. Nälga võib põhjustada ka külmast suvest tulenev ikaldus. Rikastes riikides ületootmine, arengumaad ei suuda osta arenenud riikides toodetud toitu - suletud nõiaringis. inimtegevusest tekkinud mulla vaesumine, maade järkjärguline kõrbestumine, mulla erosioon, eestis soostumine. Peamised toiduainete tootjad maailmas: Põhja-Ameerika, Kaug-Lõuna- ja Vahemeremaad (suur toiduainete ülejääk) Põllumajanduse arengut mõjutavad tegurid. 1.Looduslikud teguridKliima:temperatuur, sademed, kasvuperioodi pikkus. Reljeef: nõlva kalle ja avatus. Mullad. 2. Majanduslikud tegurid Kapital, tehnoloogia, valitsuse poliitika, turud jmt 3. Sotsiaal-kultuurilised tegurid Maaomand, pärim
Seega on olulised: temperatuur, sademed ning nende aastane jaotumine, kasvuperioodi pikkus. Mullad · Mulla viljakusest sõltub taimede saagikus · Parasvöötme mustmullad on kõige huumusrikkamad · Et säilitada või tõsta mulla viljakust, on oluline kinni pidada õigest viljavaheldusest või mõistlikust väetamisest · Pidev niisutamine kuiva kliima piirkondades võib põhjustada muldade sooldumist · Mulla viljakus võib väheneda või muld üldse hävineda vee- ja tuuleerosiooni tõttu. · Vale maaharimine vähendab samuti viljakust Põllumajanduspoliitika · Igal riigil on võimalik põllumajanduslikku tootmist reguleerida põllumajanduspoliitikaga. · Oma riigi siseturgu kaitstakse tollide, kvootide või teiste imporipiirangutega. Importkaubad muutuvad tollimaksude tõttu kallimaks. Importi saab piirata kvootidega ja ka sisseostetavatele kaupadele mitmesuguseid kvaliteedinõudeid kehtestades.
Muutub kivimite keemiline koostis. Mineraalid lahustuvad vees. Hästilahustuvad Na ja Ca soolad. Esineb soojemas ja niiskemas kliimas. Eestis nim seda karst. 3. Bioloogiline murenemine Algab lihtsamate organismide (samblikud, samblad) kinnitumisega kivimipinnale. Mõjuv biogeeniline ainevahetuse jääkained, juure eritised. Tekib õhuke huumuskiht, kus saavad kasvada ka suuremad taimed Mullatekketegurid 1. Lähtekivim. On kivim, millel muld kujuneb. Määrab ära mulla põhiomadused nt. Toitainete rikkuse, niiskuse- ja õhusisalduse. Nt. Savi- toitaneterikkad, liigniisked Liiv- kuiv 2. Reljeef Mõjutab mullaosakeste, vee- ja soojuse jaotumist Nt. Päikesepaistele avatud mullad soojenevad ja kuivavad kiiremini. Raskusjõu mõjul toimub mullaosakeste ümberjaotumine kõrgemalt madalamale. Künkliku reljeefiga aladel on muldade mitmekesisus suurem 3. Kliima
põhjapõtru. (Soome põhjaosa, Venemaa põhjaosa) 3. Parasvööde- pindalalalt kõige ulatuslikum- tingimused piirkonniti üsna erinevad. 4 aastaaega mõjutavad erinevalt vegetatsiooniperioodi, seetõttu saab vöötmes vaid ühe saagi aastas. Põllumehele on see ebamugav, sest kapitali käive on aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Soojushulga alusel eristatakse jahe, mõõdukas ja soe parasvööde. 3.1. Jahe parasvööde- vegetatsiooniperiood kestab 3-5 kuud, looduslikult levib okasmets. Suvi lühike ja jahe, talv külm ja pikk. Vähe põllumajanduslikku maad, karmid kliimatingimused, väheviljakad leetmullad. Kasvatatakse mitmeid teravilju: rukis, kaer, oder, kartul, köögiviljad, lina, raps. (Kanada, Soome lõunaosa, Venemaa keskosa) 3.2. Mõõdukas parasvööde- vegetatsiooniperioodi pikkus on 5 kuud või rohkem. Eristatakse omakorda kolm valdkonda. 3.2
Kambol, Nigeeria, Hiina, India, Brasiilia Kiirevooluliste ja veerohkete jõgede piirkonnad Kanada, USA, Brasiilia, Hiina, Venemaa Rannikud, avatud maastikud PortugalUSA, Hispaania, Hiina, India, Saksamaa, Taani, Hispaania, Laamade äärealad USA, Filipiinid, Itaalia, Mehhiko, Indoneesia Vahemereline, parasvööde Saksamaa, Jaapan, USA, Hispaania
Geograafia kontrolltöö PÕLLUMAJANDUS 1.Selgita, milliste näitajate alusel iseloomustatakse põllumajanduslikku tootmist? Talud/mõisad 1.Segatalu seal tegeletakse nii taime-kui ka loomakasvatusega 2.Spetsialiseeritud talud talu tegeleb mingi kindla asjaga kas taimekasvatuse vms. Spetsialiseeritud talud jagunevad omakorda: a) rantso loomakasvatusfarm, mis kasvatab suurtel rohumaadel kas hobuseid, lihaveiseid, lambaid, vahel ka piisoneid ja jaanalinde. Intensiivse loomakasvatuse tunnuseks rantsos on veterinaarteenistus, tõuaretus, mehhaniseeritud loomade turustamine. Rantsod on levinud suurtel looduslikel rohumaadel Austraalias, USA kuivas lääneosas, Argentiinas, Lõuna- Aafrikas. b) istandused istandustes kasvatatakse monokultuure (ühe kindla kultuuri kasvatamine
indoneesias, Jaapanis jm. Suhkruroog suhktutööstuse maht on tänapäeval suurim Brasiilias ja Indias Puuvill suurimad puuvilla tootjad on Hiina, USA, India ja Pakistan Kohvi ekspordib ligi 50 riiki suurim osa neist on lõuna riigid 3. Milliseid tegevusi hõlmab põllumajandus? Taimekasvatust ja looma kasvatust. Laiemalt ka mesindus ja puupõõsaskultuuride kasvatamine. Kalakasvatsu ja vesiviljelus. Metsamajandus 4. Kuidas on põllumajanduse osatähtsus majanduse struktuuris aja jooksul muutunud? Kuigi põllumajandustoodangu maht järjest kasvab, jääb see selle tähtsus maailmamajanduses üha väiksemaks sest teised majandus harud arenevad märgatavalt kiiremini. 20. saj vähenes põllumajanduses töötavate inimeste arv maailmas ligi poole võrra. 5. Miks erineb põllumajanduse osatähtsus SKTs Põhja ja Lõuna riikides?
Taimkatte esinemine kui on taimkate siis see imab vee endasse ja ei jõua nii palju. Nõlvakalle mida suurem nõlvakalle, seda rohkem vett läheb minema. Pinnase niiskus kui on väga niiske pinnas siis ei imbu nii palju läbi. VESIVILJELUS Veeorganismide pidamine ja kasvatamine tehnoloogia abil, mis võimaldab toodangut saada suuremas mahus kui looduslikud tingimused võimaldavad. --- Kuivades piirkondades põhjustab veevaesust intensiivne niisutuspõllundus. MAAILMA METSAD Milles seisneb metsade tähtsus? Loomadele elupaik, toodab õhku, ehitusmaterjal. Suurimate metsamassiividega riigid Euroopas, Aasias, Põhja-Ameerikas, Lõuna-Ameerikas, Aafrikas?
Ø moodustuvad peamiselt sisepõlemismootorites, autoheitgaasid, Ø paiskub atmosfääri ka reaktiivlennukite düüsidest (35%); Ø tekivad lämmastikväetiste lagunemisel mullas, kust nad õhku lenduvad (21%); Ø NO2 eraldub ka biomassist vastavate bakterite elutegevuse tulemusena (42%) · freoonid Ø eralduvad aerosoolide (deodorandid, mitmesugused vahud), Ø külmikute ning külmutussüsteemide, õhukonditsioneeride, Ø tulekustutusseadmete, keemiliste puhastusvahendite kasutamisel. Globaalse õhutemperatuuri kasvu tagajärjed: Mõju põllumajandusele: põudade (väheneb saagikus), samas, kasvuperioodi pikenemine Põhja- Kanadas ja Euroopas võib saake aga suurendada. Vihmasadude sagenemine teistes piirkondades põhjustab endisest enam üleujutusi ja põllukultuuride hävimist. Lõunapoolsete kahjurite levik suurematele laiuskraadidele. Joogivee puudus võib tabada just arengumaid, see muutub XXI sajandil veelgi suuremaks probleemiks. Mõju inimeste tervisele
Aafrikas ja Okeaanias) Maa kuulub kogukonnale Ei osale maailmamajanduses (elatusmajandus) Põllumajandusliku tootmise vormid II Taime- ja loomakasvatuse ühendamine => segatalud HILISAGRAARNE (Kaug-Ida riisi-, maisi- ja hirsitalud; Ladina-Ameerika maisitalud) ülejääke turustatakse; osalevad maailmamajanduses vaid osaliselt Maa kuulub riigile või mõisatele Põhitootjaks talud, rendivad maa (teo- või naturaalrent) Agraarreformidega – maa talupoegadele; mõisad suurtaludeks Põllumajandusliku tootmise vormid III Mehhaniseerimine; turumajandus INDUSTRIAALNE Segataludes tootmise spetsialiseerumine Agraartööstuskompleksi moodustumine => äriteenuste kaasamine Spetsialiseeritud suurtalude teke talude liitumise tulemusena (=> linnastumine)
Satelliidifoto, kus on näha d tolmutormid Liiva mattunud küla http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/9/9f/Aralsee.gif http://www.columbia.edu/~tmt2120/environmental%20impacts.htm Põldude niisutamine põhjustab • sooldumist Muldade looduslik sooldumine esineb kuivades piirkondades, kus auramine ületab sademete hulga. • Muldade korrapäratu niisutamise korral võib toimuda nende sekundaarne sooldumine. Üleliigse niisutamise puhul tõuseb põhjaveetase ning intensiivse aurumise tõttu tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad. Vesi aurustub ja soolad jäävad maapinnale. • Sooldumise vältimiseks tuleb mulda korrapäraselt niisutada ja see suure koguse veega läbi pesta. Tim McCabe http://photogallery
Õiglane kaubandus tähendab, et tootjale ei kompenseerita mitte ainult majanduskulusid (mis on omane tavakaubandusele), vaid tootja tagab ka kauba keskkonnahoidliku tootmise, sotsiaalse õigluse ja soolise võrdsuse, mis kõik kajastuvad kauba lõpphinnas. 16. Agrokliimavöötmed – iseloomusta erinevaid agrokliimavöötmeid, kultuure, mida kasvatatakse ning põllumajandusliku tootmise vorme (tunnis täidetud tabel): Polaarkliima vööde, Lähispolaarkliima vööde, Jahe parasvööde, Mõõdukas parasvööde, Soe parasvööde, Lähistroopiline vööde, Troopiline vööde, Lühikese vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. (kuiv lähistropika), Pika vihmaperioodiga lähisekvatoriaalne v. (niiske lähistroopika) TABEL 17. Mida mõistetakse vegetatsiooniperioodi all? Ajaperiood, mille jooksul toimub taimede intensiivne kasv ja areng ning mille kestel kliimatekketegurid võimaldavad taimede elutegevust 18. Millises agrokliimavöötmes asub Eesti?
Suur sõltuvus looduslikest tingimustest ja loodusvarade paigutusest ebaühtlane areng. Tähtsamad majanduspiirkonnad koondunud rannikule, kuna lihtsam eksportida. METSAMAJANDUS METSATÖÖSTUS Metsade istutamine Raie Sordiaretus Töötlemine Metsade hooldus Puidutooted + paber ja tselluloos Metsade kaitse METSAKLASTER = Metsamajandus + metsatööstus + äriteenused Liigilise koosseisu järgi jaotatakse puud: 1) VÄÄRISPUUD mammutipuu - okaspuude kuningas, võimsaima tüvega puu (taval. 50m, kõrgeim 89, läbimõõt 12,3m), punakaspruun puit, mädanemiskindel, levinud Põhja-Ameerikas ranniksekvoia (lähedane mammutipuule) - 112m, kuni 1400 a vana 2) KÕVAD LEHTPUUD · eebenipuu - igihaljas lehtpuu, pigimust, raske, kõva, tehakse luksusmööblit, levinud Indias, Sri Lankas
agrokliimavöötmeid. Polaarkliimas on kogu aasta külm ja põllumajandusega tegelemine on võimatu. Lähispolaarkliimas on vaid parimal juhul võimalik kasvatada kiirekasvulisi kultuure (nt redis, sibul). Tundramaadel kasvatatakse põhjapõtru. Parasvöötmes on tingimused üsna erinevad tavaliselt saab ühe saagi aastas. Seetõttu on kapitali käive aeglane, tööjõuvajadus hooajaline, toodangu ületalve säilitamine kulukas ja suurte kadudega. Eristatakse: 1. Jahe parasvööde. Vegetatsiooniperiood kestab 35 kuud, levib looduslik okasmets. Põllumajanduslikku maad on vähe, karmid kliimatingimused ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Kasvatada saab mitmeid teravilju, kartulit, köögivilja, lina ja rapsi. 2. Mõõdukas parasvööde. Vegetatsiooniperioodi pikkus viis kuud või enam. Eristatakse: 1) Merelises pehme ja niiske talvega valdkonnas kasvavad ka istanduse põhikultuurid. Mullad keskmise
Tardkivimid - Tardkivimid moodustavad umbes 4/5 maakoorest, nad on tekkinud sügaval maakoores sulanud materjali tardumisel või pärast seda, kui see materjal on vulkaanidest maapinnale pursanud. Vastavalt sellele, kas tardkivimid tekkisid sügaval maakoores oleva magma aeglasel jahtumisel või vulkaaniliste protsesside tulemusena maapinnal, eristatakse süvakivimeid ja purskekivimeid.Nii on ookeanipõhja tüüpiliseks kivimiks must, palja silmaga nähtamatute kristallidega vulkaaniline kivim basalt, mandritel aga jämekristalne punavärviline süvakivim graniit. Settekivimite teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Kivimiks saab sete alles kivistudes mineraaliterade üksteisega tugeva liitumise protsessis. Nii sünnib liivast liivakivi, merepõhja lubimudast aga lubjakivi jne. Maakoores, kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes (üle 100-200ºC) kristalliseeruvad
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
