HÄÄDEMEESTE KESKKOOL Füüsika MEGAMAAILMA FÜÜSIKA Referaat Anna Karin Ericson Juhendaja: Raimu Pruul Häädemeeste 2017 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................... 2 SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 1. ASTRONOOMIA................................................................................................... 4 1.2. ASTRONOOMIA HARUD................................................................................. 5 1.4. ASTRONOOMIA AJALUGU.............................................................................. 7 2. MEGAMAAILMA MÕÕTÜHIKUD............................................................................ 7 3. VAATLUSASTRONOOMIA........................................................
Olendiga", see tähendab, et tema eksistents ei antu suhtes. sõltu millestki muust. · Jumala suveräänsus · Kas selline olend on olemas? · Kogu loodu lähtub jumalikust tahtest. · Kosmos on mõistuspärane ja mõistuspärases · Seejuures Jumal tahab vaid seda, mis on universumis peab olema Põhjustamata Olend, loogiliselt vastuoludeta. Liikumatu Liikumapanija, olemise hierarhia tipp. · Samuti sõltub moraalne kord Jumala tahtest: Miski pidi põhjuse ja tagajärje ahela käima · "Miski on selletõttu hea, et Jumal seda nii tahab." panema
Meditsiiniantropoloogia. Elu ja surma käsitlevad teooriad..............................................................................................................11 III. 2. LOENG (32. õ-nädal): Meditsiin Idamaades. Keskaeg. Renessanss.............................................17 IV. 2. SEMINAR (32. õ-nädal): Rahvameditsiin. .................................................................................. 22 V. 3. LOENG (33. õ-nädal): Uusaeg. Valgustusaeg. Loodusteaduste teke ja areng. Lääneliku meditsiiniteaduse teke..............................................................................................................................26 VI 3. SEMINAR (33. õ-nädal) Inimese uurimine. Erinevad inimrühmad (naised, rassid) kui arstiteaduse objektid.................................................................................................................................................... 31 VII. 4. LOENG (34. õ-nädal): Kirurgia areng alates 19
Anaximenes (585-525. eKr) Algelement on õhk. Hing koosneb õhust. Maa on ümmargune ketas ja ümbritsetud õhust. Õhk on piiramatu, kõikjale laiali valguv, üha liikuv element, mis ühtlaselt täidab kogu maailma ja vastab ürgaine omadustele. Nt tuli tekkis õhu hõrenemisel. Anaximenese õpetuses ilmneb müstilise momente rohkem, kui tema õpetajatel 5 Herakleitos Eefesosest (~520-460 eKr). Algelement on tuli. Kõik muutub, nii nagu tuli, mis ei püsi hetkegi paigal. Kogu maailm on kosmos (kr. kÒsmoj kord), mis vastandub sõnale kaos ( kr. c£oj). (1) Vastandite ühtsus. Nt tee mäest alla ja üles on üks ja sama pooltäis veinipudel on sama mis pooltühi. Kõikjal esineb vastuolude võitlus. (2) Miski pole püsiv, kõik voolab, võimalik 2x ühte jõkke astuda. Maailma korraldus on allutatud paratamatule seadusele logosele. Maa pöörleb. Universumi ajalise lõpmatuse printsiip. V sajandi loodusfilosoofe EMPEDOKLES Akragast (~483-423 eKr)
Tähtis on lõputuse moment. Õhu paisudes tekivad tuli, kivid, muld. Maad kujutatakse kettana, peal on võlv. Kõiksust nimetab kosmoseks (). PYTHAGORAS (570(582)-490) Matemaatik, astronoom, filosoof. Sündis Saamose saarel. Tutvub Mileetose koolkonnaga. Külastab Egiptust, muistset Orienti. Hiljem rändab Alam-Itaaliasse (Eelea) ning rajab Krotoni linna usulise salaühingu, millest kasvab välja koolkond oma aja tarku. Ei tegelenud matemaatikaga matemaatika pärast. Tema meelest on alge tuli, maa, õhk ja vesi. Arv ja geomeetria on omavahel seotud. Tuli=tetraeeder, maa=kuup, õhk=oktaeeder, vesi=ikosaeeder. Maailma tegelik olemus on arvudes. Kui arv on maailma olemus, siis peab kõik olema matemaatiliselt väljendatav. Aineline printsiip asendub vaimsega. On üks Platoni filosoofia allikaid. Mis on asjade olemus? Maailmasisene liikumapanev vastuolu seisneb paaritute ja paarisarvude vastuolus. Paarisarvud on jagatavad, seega ebatäiuslikud
väära, ausa, õiglase jms käitumise kohta. Neid mõisteid ja käitumismalle analüüsib süstemaatiliselt ja kriitiliselt moraalifilosoofia ehk eetika. Kas siis tänapäeva kõikvõimas teadus ei suuda kõikidele küsimustele vastuseid anda? Ei suuda, põhimõtteliselt. Neile küsimustele, millele saab vastata kogemuse, sh vaatluse, mõõtmise, eksperimendi, põhjal, vastavadki faktuaalsed, empiirial baseeruvad teadused (nt füüsika, geograafia). Deduktiivsete formaalsete arutlustega seotud küsimustele aitavad vastuseid leida loogika ja matemaatika. Aga Hamleti kuulus küsimus Olla või mitte olla? on tüüpiline filosoofiline küsimus, sest käib inimese kohustuse, olemise ja väidete mõttekuse, väärtuste jms kohta. Filosoofia on see, millega filosoofid tegelevad. Võimatu on anda (lõplikku? selget? üldaktsepteeritavat?) nimekirja nii sellest, millega filosoofid erialaliselt tegelevad, kui ka
Ta ei tsiteeri vaid võtab eelduseks vaikimisi omaks võetud väite. Samas on see empiiriliselt kontrollitav. Collingwood ei toeta Platonlikku suhtumist, et on mingid asjad, mis on saavutatavad vaid vaimse keskendumisega ja kontrollimatud.7 Millest on ajalugu? Res gestae — sündinud asjad. Collingwood oli küll kommunismivastane, aga tunnistas mõndi selliseid seisukohti. Theoloogial kui mõtlemisviisil on üks ainus objekt — jumal. Ajaloos on sündmusi palju ja nad on lõplikud. Matemaatika hoomab objekte, millel ei 6 Näiteks kui kalju inimesele pähe kukub, saab ta surma, aga kui tekst inimesele pähe kukub, ei juhtu taga midagi. (EL) 7 Arvan, et meetod on elegantne, aga miks peaks küsima sellist asja ajaloolaselt? Mõtleme parem, kes on ajaloolased. . . mis on rahva arvamus ajaloolase kohta. Kindlasti käivad nende hulka ka kroonikakirjutajad. Kui peame õigeks inimese arvamust enesest, siis peaksime ju
kohaselt filosoofia uurimisvaldkond on kogu aeg ahenenud ning hõlmab lõpuks vaid tunnetusteooria probleeme. Loogilise positivismi seisukohalt on filosoofia ülesanne teaduse loogiline analüüs. Teistmoodi filosoofiakäsituse kohaselt säilitab filosoofia iseseisvuse ka tulevikus. Sellisel juhul võib eristada kolme liiki küsimusi. Esiteks, küsimused, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal kas praegu või tulevikus. Selliste küsimustega tegelevad näiteks füüsika, keemia ja bioloogia, mille olulisteks tunnetusmeetoditeks on vaatlus, eksperiment ja induktsioon ehk üldistamine. Kogemuse põhjal saab vastata näiteks sellistele küsimustele: Mitu planeeti on päikesesüsteemis? Kas Marsil on elu? Mis mõjutab inimese vananemist? Kuidas reageerivad inimesed elutingimuste järkjärgulisele halvenemisele? Ka igapäevaelu tekib meil palju küsimusi, millele saab vastuse anda kogemuse põhjal, nt Kes küll seal ukse taga on?Kas ma jõuan ohutult üle tee minna
-) Rooma õigeusk (alustekstiks Rooma Õigus). * Filosoofia küsimused tekkisid uudishimust ning küsimused jagunevad: -) Joonia koolkond: ,,Mis on mingi asja põhjus?" *) Algsed filosoofid olid kaupmehed. -) Sofistide koolkond: uuris inimestega seotud asju: ,,Mis on inimese elu mõte?" * 20. sajandi alguses hakati rohkem uurima muid teadusi nagu füüsika ning filosoofia hakkas veidi hääbuma, kuid tänapäeval pole nii tugevad ka need teadused ise, sest inimesed ei ole ikka veel õnnelikud. * Filosoofia põhiküsimused, mille sõnastas Platon: -) 1. Mis on tõene? -) 2. Mis on hea? (eetika ja moraali küsimused) -) 3. Mis on ilus? (esteetika) * Immanuel Kant formuleerib küsimused: -) 1. Mida ma võin teada? -) 2. Mida ma pean tegema? -) 3. Mida ma võin loota? (religiooni küsimus) ta leidis, et peaks olema mingi järelkaja elule siin Maa peal või muidu pole vahet, mida ma hetkel teen. -) 4. Mis on inimene
· kooliraamatukogude töökorralduse alused EBLIDA Euroopa Raamatukogu-, Info- ja Dokumentatsiooniühenduste Büroo. Seal on kallis liikmemaks, esindab raamatukogu- ja infotöötajaid ning peamised huvivaldkonnad on autoriõigus jm. (loeng 6,7) 3. Infoteaduse määrang ja peamised uurimisvaldkonnad. Infoteadus teadus sellest, kuidas inimesed loovad, hangivad, otsivad ja kasutavad salvestatud informatsiooni. MÄÄRANG Infoteadused: · on sotsiaalteaduste hulka kuuluvad teadused informatsiooni vahendamisel informatsioni loojalt informatsiooni tarbijale · uurivad ja fikseerivad sellise teabevahenduse seaduspärasusi Informatsioon ja teadmised on infoühiskonna strateegiline ressurss. Infoteadusel on palju erinevaid definitsioone. Vaatamata erinevustele rõhutatakse seda, et infoteadus on teadus informatsiooni kogumisest, organiseerimisest, säilitamisest, otsingust ja levitamisest. Selline definitsioon on olnud küllalt püsiv viimase 40 aasta jooksul.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2013 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande teine eelväljaanne. NB! Antud teose väljaandes ei ole avaldatud ajas rändamise tehnilist lahendust ega ka ülitsivilisatsiooniteoorias oleva elektromagnetlaineteooria edasiarendust. Kõik õigused kaitstud. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Autoriga saab kontakti võtta järgmisel aadressil: [email protected]. ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997.
UNIVISIOON Maailmataju Autor: Marek-Lars Kruusen Tallinn Detsember 2012 Esimese väljaande eelväljaanne. Kõik õigused kaitstud. 2 ,,Inimese enda olemasolu on suurim õnn, mida tuleb tajuda." Foto allikas: ,,Inimese füsioloogia", lk. 145, R. F. Schmidt ja G. Thews, Tartu 1997. 3 Maailmataju olemus, struktuur ja uurimismeetodid ,,Inimesel on olemas kõikvõimas tehnoloogia, mille abil on võimalik mõista ja luua kõike, mida ainult kujutlusvõime kannatab. See tehnoloogia pole midagi muud kui Tema enda mõistus." Maailmataju Maailmataju ( alternatiivne nimi on sellel ,,Univisioon", mis tuleb sõnadest ,,uni" ehk universum ( maailm ) ja ,,visioon" ehk nägemus ( taju ) ) kui nim
UNIVISIOON Maailmataju A Auuttoorr:: M Maarreekk--L Laarrss K Krruuuusseenn Tallinn Märts 2015 Leonardo da Vinci joonistus Esimese väljaande kolmas eelväljaanne. Autor: Marek-Lars Kruusen Kõik õigused kaitstud. Antud ( kirjanduslik ) teos on kaitstud autoriõiguse- ja rahvusvaheliste seadustega. Ühtki selle teose osa ei tohi reprodutseerida mehaaniliste või elektrooniliste vahenditega ega mingil muul viisil kasutada, kaasa arvatud fotopaljundus, info salvestamine, (õppe)asutustes õpetamine ja teoses esinevate leiutiste ( tehnoloogiate ) loomine, ilma autoriõiguse omaniku ( ehk antud teose autori ) loata. Lubamatu paljundamine ja levitamine, või nende osad, võivad kaasa tuua range tsiviil- ja kriminaalkaristuse, mida rakendatakse maksimaalse seaduses ettenähtud karistusega. Autoriga on võimalik konta
Inimühiskonna arengufaasid ,,Seadus on järgnev: iga meie arusaam, iga meie teadmise osa läbib järjestikuliselt kolme erinevat teoreetilist tingimust: Teoloogilise või näilise; metafüüsilise või abstraktse; ning Teadusliku või positiivse" Comte jagas inimühiskonna faasid kolmeks: 1)teoloogiline või näiline faas Animism Polüteism Monoteism 2) metafüüsiline või abstraktne faas 3) positivistlik või teaduslik faas Ka erinevad teadused on läbinud need kolm staadiumi. Teoloogilises staadiumis olev inimmõistus seletab nähtusi teatud olendite vaimude, hingede, jumalate jne tahtega. Alguses peetakse kõiki asju hingestatuteks. Hiljem arvatakse, et on olemas teatud kindel arv jumalaid (polüteism) ning lõpuks jõutakse veendumusele, et on olemas vaid üks jumal (monoteism) Metafüüsilises staadiumis seletab mõistus nähtusi teatud olemustega, mis peituvad ,,nähtuste taga" ning kutsuvat esine nähtusi
Astroloogia – taevakehade põhjal tuleviku, saatuse ja isikuomaduste ennustamine. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Astroloogia põhineb seisukohal, et inimese iseloomu ja käitumist mõjutab lisaks maistele põhjustele ka taevakehade asend tema sünnimomendil. Astroloogide seisukohalt saadavad planeedid välja võnkeid, mis inimesi mõjutavad. Astroloogias lisandub objektiivsetele astronoomilistele andmetele subjektiivne tõlgendus. Kuna astronoomia põhineb aga uurimisandmetel, objektiivsetel vaatlustel ja arvutustel, võib seda nimetada objektiivseks teaduseks. Astronoomia – ehk täheteadus on teadusharu, mis uurib kosmilisi objekte ja universumit tervikuna. Astroniimia tegeleb taevakehade asukoha määramisega ning taevakaartide koostamisega. Astronoomia on tihedalt seotud füüsika ja matemaatikaga. Algul tähendas astronoomia üksnes palja silmaga nähtavate taevakehade liikumise vaatlusi ja ennustusi nende liikumise kohta
aega. See näis kinnitavat materialistlikke lähenemisi (et tegemist ei ole mingi tahtelise / vitalistliku ,,mõtte" fenomeniga). Kuivõrd hiljuti oli avastatud telegraaf, sai Helmholtz kogu protsessi võrrelda sellega. Tekkis arusaam refleksikaarest. Ivan Setsenov (1829-1905) üks juhtivaid nn somaatikuid neuroteadustes (vt ka ptk 14) teatas 1863. aastal, et inimmõte pole midagi muud, kui esimene 1/3 sellisest kaarest. Materialistlikel positsioonidel olnud somaatikuid toetasid arenevad loodusteadused nt füsioloogide I. Setsenovi ja I. Pavlovi tööd. Esimeselt ilmus 1863. aasta teos Peaaju refleksid. Eelmisel sajandivahetusel uuriti organismi toimimise taga seisvaid reflekse (refleksikaari = närvisüsteemi funktsionaalne ühik), nii tingituid kui tingimatuid. Charles Sherrington (1857-1952) andis närvirakkude vahel toimuvatele funktsionaalsetele närviimpulssidele nimeks sünaps. E. Adrian (1889-1977) võttis kasutusele meetodid, millega võimendada
.................................................................................. 75 10. Sugu ja seksuaalsus................................................................................................... 76 10.1. Seksuaalsus ........................................................................................................76 10.1.1. Sugu ............................................................................................................76 10.1.2. Sugu ja bioloogia.........................................................................................77 10.1.3. Soo sotsialiseerimine................................................................................... 77 10.1.4. Seksuaalsuse sotsioloogilised mudelid........................................................79 10.1.5. Seksuaalsed käsikirjad.................................................................................79 10.1.6. Seksuaalsed käsikirjad...........
Fileo sofia on tarkuse armastus. Filosoofia tegeleb probleemidega, millele ei saa vastata traditsionaalsetel teaduslikel viisidel. Osadele küsimustele ei anna ka filosoofia vastuseid, nt Jumala olemasolu, maailma lõpp ja algus jne. Eelmise aasta kursusel kirjutas üks tudeng essees: "Tänapäeval teab iga lasteaialaps, et teadus vastab kõigile eksistentsiaalsetele küsimustele." Kuid kas loodusteadus suudab vastata küsimustele, miks inimkond elab maa peal? Miks just mina näen nende silmadega ja mitte mõnede teistega? Kuidas trööstib loodusteadus lapsevanemat, kelle laps imikuna sureb? Kas loodusteadus vastab eelpooltoodud neljale suurele poliitikafilosoofilisele küsimusele? Kui ta suudaks, ning suudaks seda üheselt ja veenvalt, siis poleks ilmselt vajadust ei filosoofia ega religiooni järele... Mis vahe on poliitilisel teoorial ja poliitilisel filosoofial?
Vastused: 1. Inimese kujunemine Ahvinimene (inimahv) inimese otsene eelkäija, polnud kohastunud puu otsas elamisega, asus elama lagedale maastikule, hakkas kõndima Australopiteekus e. lõunaahvlane kujunes 3,5 mlj a.tagasi peaaju arenemisega, 1. lüli inimahvide ja inimeste vahel, leitud vaid Aafrikast, kõndimisel kasutas ka käsi Homo habilis e. osavinimene 2,5 mlj. a.tagasi Ida-Aafrikas, valmistas esimesi tööriistu (ühest otsast teritatud ovaalsed rusikasuurused kivid), surid välja pole meie otsesed esivanemad Homo erectus e. sirginimene 1 australopiteekuse liike, 1,5 mlj. a.tagasi, Aafrikas, Euroopas, Aasias, valmistas tööriistu Neandertallane 700 000 a.tagasi Saksamaal Neandertali orust 1. luustik, suri välja 30 000 a.tagasi, osa teadlasi peab neid Homo erectuse ja Homo sapiensi vaheastmeks, osa üheks Homo erectuse alamliigiks; lühikesed, laiaõlgsed, jässakad, längus laup, pikk kuklaosa, massiivne alalõug; pole tegelikult inimese otsene eelkäija,
A abstraktsionism 20. sajandi alguses tekkinud kunstivool, mis jaguneb geomeetriliseks ja ekspressiivseks abstraktsionismiks. Esimesel juhul moodustub pilt geomeetrilistest kujunditest, teisel juhul kasutab kunstnik oma tunnete väljendamiseks värvilaikude vaba paigutust. Näiteks Piet Mondriani (18721944) või Vassili Kandinsky (18661944) looming. absurdikunst kunstimeetod, mis sündis vastusena Teise maailmasõja õudustele. Selle suuna esindajad väljendasid oma teostes katastroofi üle elanud inimese tundeid ja mõtteid. Absurditeoste tegelased on kaotanud isiksusele omased jooned. Nende tegevusel puudub eesmärk ja elul väljavaade, nad on vaid olendid, kes elavad antud hetkes kellegi armust. Absurdikirjanikena on saanud tuntuks näiteks iirlane Samuel Beckett (1906) ja rumeenlane Eugéne Ionesco (1912), eesti kirjanikest on absurdi Mati Undi (1944) loomingus. Achilleus kuningas Peleuse ja merenümf Thetise poeg. Achilleuse ema kastis poja pärast sündi Styxi jõk
Keskenduti rohkem humanitaarteadustele. Inimesest lähtuvalt seletati maailma. Miks? Kreeklased kohtusid paljude eri kultuuride ja tavadega ning see ajendas neid selles paljususes otsima püsivat ja muutumatut. Nad hakkasid eristama tavasid ja loodust (viimane peaks olema kõigi jaoks ühine). Ideaalne õiglus tuleneb loodusest. Sokratese (470-399 eKr) suur huvi oli eetika: kui on palju erinevaid tavasid ja kombeid, siis mis väärtused on tõelised ja õiged? Seejuures on tunda ka loodusteaduste uurimise (füüsilise filosoofia) mõjusid: nt uskumus, et voorus on teadmine, seda saab õppida ja õpetada. On võimalik ära tunda üldiseid käitumisreegleid ning 1. kasvatada neid inimestesse läbi hariduse, 2. luua eetilist riiki. Platon Platon (427-347 eKr) oli pärit väljapaistvast Ateena perekonnast (Aristoteles ei olnud kõrget päritolu ega ka Ateenast, oli metoik). Ideed Platon rajas normatiivse poliitilise filosoofia, ta kehtestas väärtussüsteemi, mis on õiglane ning
ideas and crafts, beliefs and customs. Malinowski järgib siin Tylor'i definitsiooni rõhutades kõikehõlmavat totaalsust, loetleb terve rea kultuuri kuuluvaid nähtusi, nende hulgas reegleid, mida ta nimetab "constituonal charters". 2. Ajaloolised definitsioonid näevad kultuuri kui pärandit, mida edastatakse aja kulgedes põlvest põlve. Olulisel kohal on mõisted traditsioon ja mustrid. Ameerika sotsioloogid Robert E. Park ja Edward W. Burgess 1921. Introduction to the Science of Sociology. Grupi kultuur on sotsiaalse pärandi korrastatud kogum, mis on omandanud sotsiaalse tähenduse vastava grupi rassiliste eripärade (racial temperament) ja ajaloolise arengu tulemusena. The culture of a group is the sum total and organization of the social heritages which have aquired a social meaning because of racial temperament and of the historical life of the group. Ameerika antropoloog 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 5 Edward Sapir 1924
Õpiedukus ja õppemeetodid Informaalne põhikool on liiga salliv ja pöörab liiga vähe tähelepanu traditsioonilistele ainetele (emakeel ja matemaatika), mistõttu õpiedukuse tase on kogu maal langenud. Avastuslikku õppimist, loovat aktiivsust ja teisi uuele õppimiskäsitlusele tuginevaid võtteid tuleks ikkagi terve mõistuse seisukohast rakendada. Lapsepoolne katsetamine, uurimine jm aktiivõppe meetodid on võimalikud vaid empiiriliselt jälgitavate loodusteaduste madalamal astmel; paljudel juhtudel peab õpetaja kasutama hoopis teistsuguseid meetodeid, nagu ettelugemine, selgitamine, juhatavate küsimuste esitamine, näidete toomine, tehtud ülesannete parandamine jms. Sund ja pingutus Ei tohiks vormuda uskumus, et lapsed peavad ise kõik leidma; et lastele ei tohi kunagi midagi enne rääkida, kui neil on tekkinud huvi selle vastu; et lapsed on loomu poolest head ja nad peavad olema vabad õpetajate sunnist
LOENGUD MAASTIKUARHITEKTUURI AJALOOST 2010 Õppematerjal maastikuarhitektuuri ning maastikukaitse ja hoolduse üliõpilastele Koostanud Kadi Karro AEGADE ALGUS NING VARAJANE MAASTIKUKUJUNDUS. Esimesed maastikud, nende areng. Varajased tsivilisatsioonid: Egiptuse ning Mesopotaamia (Babüloonia, Assüüria ja Pärsia) kultuurid ja maastikukujundus. VANA-KREEKAST KESKAJANI: Antiik-Kreeka linnaplaneerimine ja aiad. Antiik-Rooma linnaplaneerimine ja aiad. Vitruvius "De Architectura". Islami aiad. Euroopa läbi keskaja: kloostriaiad, religioosne sümboolika; botaanikaaiad, linnakodanike aiad. RENESSANSS: Vararenessanss Itaalias 14. saj. Renessanss Itaalias 15.- 16. saj. Manerism ja barokk Itaalias 16.-18. saj. Linnaruum Itaalias: piazzad keskajast barokini. BAROKK: Barokk Prantsusmaal 17. saj. Prantsusmaa naabermaad 16.-18. saj: regulaarstiil Inglismaal, Hispaanias, Austrias, Saksamaal, Madalmaades, Venemaal, Rootsis, Taanis. EESTI VANEMAD MÕISAAIAD JA -PARGID. Kuni 18. sajandi kesk
PS KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017 Pilet 1 1. KIRJANDUSE PÕHILIIGID- EEPIKA, LÜÜRIKA, DRAMAATIKA LÜÜRIKA: (kreeka lyra- keelpill, mille saatel kanti ette laule-luuletusi) peegeldab elu inimese elamuste, mõtete, tunnete kaudu, tema sisemaailma kaudu. Lüürika iseloomulikuks jooneks on värsivorm. Värss=luulerida, stroof=salm. Lüürika liigid: ood - pidulik luuletus mingi sündmuse või ajaloolise isiku auks eleegia - nukrasisuline luuletus; pastoraal ehk karjaselaul epigramm - satiiriline luuletus sonett - Lüroeepiliste teoste puhul on lüüriline ja eepiline (ehk jutustav element) läbi põimunud, need teosed on ka pikemad, kui tavalised luuletused. Siia kuuluvad poeemid ja valmid EEPIKA: (kreeka sõnast epos - sõna, jutustus, laul) on jutustav kirjanduse põhiliik. Zanrid on järgmised: antiikeeposed, kangelaslaulud romaan - eepilise kirjanduse suurvorm , palju tegelasi, laiaulituslik sündmustik. Romaanil on erinevaid alaliike: ajalooline (Kross), ps
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
