Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Loodusteaduslik uurimismeetod". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
loodusteadus, uurimine, hüpotees, uurimismeetod, hankimine, teadusena, füüsikat, uurimist, ökoloogid, bioloogiahüpoteeside püstitamises, nende põhjal ennustuste tegemises ja ennustuste paikapidavuse kontrollimises katsete (eksperimentide) läbiviimise teel. Loodusteadused on koondnimetus kõigile teadustele, mis annavad loodusnähtustele teaduslikke kirjeldusi ja seletusi ning ennustavad pädevalt uusi loodusnähtusi. Sõna teaduslik viitab meie poolt juba põhikoolis õpitud loodusteadusliku meetodi järjekindlale kasutamisele. Selle kohaselt esmase vaatluse (andmete kogumise) järel püstitatakse hüpotees (kuidas asi võiks olla?), seejärel korraldatakse hüpoteesi kontrollimiseks eksperiment (või sihipärane vaatlus), viiakse läbi andmetöötlus ja lõpuks tehakse järeldus hüpoteesi kehtivuse või mittekehtivuse kohta. 4. Mis on loodusseadus? Loodusseadus on looduse nähtuste juures esinev seaduspärasus, mida kinnitavad lugematud vaatlused või katsed ning mis ei sõltu inimesest. Loodusseadus- teaduslike faktide üldistus, võimaldab selgitada loodusnähtusi, kehtivad ühte
Sissejuhatus füüsikasse. Kulgliikumise kinemaatika Sissejuhatus füüsikasse • Enamik kaasaja teaduste juuri ulatub kaugesse antiikaega. • Sõna füüsika tuleb kreekakeelsest sõnast φυσικός [fisikos], mis tähendab looduslikku või loomulikku. Füüsika kui loodusteadus • Füüsika uurib looduse kõige üldisemaid ja põhilisemaid seaduspärasusi. • Füüsika keele oskussõnad ehk füüsikaliste nähtuste, suuruste ja nende mõõtühikute nimetused. Füüsikalistel suurustel ja mõõtühikutel on olemas kindlad tähised. • Suuruste tähiste abil kirja pandud füüsikalise sisuga lauseid nimetatakse füüsika valemiteks. Maailm • Maailm on lai mõiste. Seda sõna kasutatakse vägagi erinevates tähendustes.
• tugev (prooton ja neutron)…………………… -“- 1 • nõrk (elementaarosakesed)………………….. -“- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Enn Pärtel Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? • Füüsika kasutab loodusnähtuste seletamisel alati mudeleid - ligilähedasi koopiaid
Ja see ongi filosoofia ajaloo puhul peamine – mitte pelgalt meelde jätta, mida keegi kunagi on ütelnud, vaid mõtelda koos inimmõtte suurkujudega iseenda kaasaja aktuaalsete probleemide üle. Et ja kuidas see võimalik on, võibki demonstreerida osutatud tekst. Lihtsustades võiks ütelda, et Popperi filosofeerimist ajendasid kaks revolutsiooni, mida inimkond kahekümnenda sajandi esimesel poolel läbi elas. Esimeseks neist oli revolutsioon loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis, et loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on enam-vähem lõplikult valmis. Veel mõni üksik fundamentaalset tähendust omav probleem ootas lahendamist, aga teaduse aluspõhimõtted paistsid olevat lõplikult kindlakstehtud. Kahekümnenda sajandi alguskümnenditel selgus, et see arvamus oli läbinisti ekslik. Paari aastakümne vältel töötati välja uued loodusteaduslikud teooriad, mis sundisid kogu senist loodusteaduslikku teadmist ümber hindama
· Terviklik perspektiiv · Üksikasjalik ja analüütiline · Üldistamine individuaalse organismi omaduste · Üldistamine populatsiooni liikmeskonnale ja kontekstide võrdluse teel Kvalitatiivse uurimistöö tegemiseks vajalikud oskused on abstraktne mõtlemine, olukordadest distantseerumine ja nende kriitiline analüüsimine, eelarvamuste äratundmine ja vältimine, paikapidava ja usaldusväärse informatsiooni hankimine, teoreetiline ja sotsiaalne tundlikkus ning võime pidada analüütilist distantsi. Kvalitatiivne uurimistöö on üldine sotsiaal- ja käitumisteadustes ning praktikute seas, kes tahavad mõista inimese käitumist ja tegevusi. See on üsna sobiv organisatsioonide, rühmade ja üksikisikute uurimiseks. Kvalitatiivsed meetodid rakendavad piiratud arvu vaatlusi ja püüavad seletada probleemivaldkonna eri aspekte.
Van der Waerden arvab, et Eudemose tunnistustesse tuleb suhtuda täie tõsidusega ning et nimelt Thales võttis babüloonlaste ja egiptlaste saavutustele tuginedes matemaatikas kasutusele tõestused, andes sellele teadusele loogilise struktuuri. Kaupmees Thales Mileetosest on teadusliku matemaatika tähtsaim eelkäija. Ta hakkas esimesena harrastama matemaatikat mitte ainult omamoodi toiduretseptide koguna, vaid süstemaatiliselt korrastatud teadusena, kuigi ta seda arusaama veel täielikult ei realiseerimud. Pole juhus, et kreeklased, erinevalt babüloonlastest ja egiptlastest, ei tegelnud matemaatikaga enam peamiselt praktilisest, vaid ka filosoofilisest huvist. Egiptuse ja Babüloonia matemaatika tegeleb vara jaotamisega, päranduste ja maksudega, ehitustehniliste arvutustega ja muu maisega. Lahendusmeetodid ei ole meetodid: nad seisnevad üksnes
....................... -"- 1 · nõrk (elementaarosakesed)....................... -"- 10-15 Kõik reaalsed protsessid on tingitud neist neljast vastastikmõjust. Reemo Voltri Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele. Loodusseadusi uurivad loodusteadused Reemo Voltri Astronoomia Meteoroloogia Füüsika Keemia Bioloogia Geoloogia Matemaatika Reemo Enn Pärtel Voltri Mis on loodusteadus, sh füüsika? Loodusteadus on inimlik kujutlus reaalsusest, mitte reaalsus ise. Mis on loodusseadus? Looduses esinev nähtuste seos, mis ei sõltu inimesest. Mis on füüsika seadus? Füüsika seadus on füüsikute kujutlus ehk mudel loodusseadusest? Reemo Voltri
tõdesid. Teaduse formaalsed määratlused; loogiline empirism: Teadusel on 2 olulist omadust: empiiriline alus ja loogiline struktuur. Üldistuse kontrollimine uutes vaatlustes. Wittenstein: millest ei saa rääkida, sellest tuleb vaikida. Millal teha vaatlusi, kas homme on ka kõik a-d b-d. Üldiselt ei eelda enne midagi, alles vaatluste ja andmete kogumisega. Formaalsed käsitlused; falsifikatsionism: siin on juba alguses olemas hüpotees. Ei püütagi kinnitada hüpoteesi, vaid vaadatakse, kaua see vastu peab – püütakse hüpoteesi kummutada. Popperi meelest on eesmärk avastada vigu ja kummutada teooriaid. Ainult empiirilied väited, mitte ennustused vms. Artikkel c Objektiivne ja objektiivsus, 4 põhitähendust 1. filosoofiline või absoluutne objektiivsuse tähendus – näidata asju nii, nagu need on; võimalikult lähedal reaalsusele.
arusaama, et inimesed interpreteerides tegelikkuse, loovad seda, mitte ainult passiivselt vastavad välistele põhjustele Soov näha inimest, inimese elu tervikuna, mitte ainult kategooriatesse jagatuna Soov kätte saada inimese ainulaadset kogemust, tema eluilmast sõltuvalt Kvalitatiivne uurimus Paindlik ja andmestiku poolt juhitud lähenemine Suhteliselt struktureerimata andmestik On märgatav subjektiivsuse teatud aktsepteerimine ja isegi „pühitsemine“ Fenomenide uurimine loomulikus keskkonnas Väikeste arvude juhtumite uurimine ja süvaanalüüs Pigem verbaalne kui statistiline andmeanalüüs Keskendumine tekstiliste andmete analüüsile Mida võib, tasub uurida kvalitatiivsel meetodil? Tooge mõni näide teemades, mille puhul sobib kvalitatiivne uurimisviis. Sõnastage uurimisteema, mida sobib uurida kvalitatiivsel meetodil. Põhjendage, kuidas see teema on seotud kvalitatiivse traditsiooniga. Kasutage kvan/kval erinevuste tabelit
Kuna mõju saab avalduda ainult mitme keha korral, siis kasutataksegi mõistet vastastikmõju. Mateeria põhiomaduseks on liikumine ehk muutumine. Siia kuulub mehaaniline liikumine (asukoha muutus ruumis ja ajas), aga ka keemilised reaktsioonid, rakkude teke ja surm, elusorganismide evolutsioon, jne. Kuidas loodus toimib? Loodus toimib vastavalt loodusseadustele, mis kehtivad alati ja igal pool. Loodusseadusi uurivad loodusteadused : füüsika, keemia, bioloogia, geograafia (geoloogia) ja nende kombinatsioonid, näiteks biofüüsika, geokeemia, jne. Kuidas saadakse teada loodusseadusi ? Selleks kasutab iga loodusteadus talle omaseid uurimismeetodeid, kuid kõik need taanduvad ühele meetodile – teaduse meetodile, mille aluseks on katse. Tuleme veelkord tagasi inimese juurde. Mille poolest erineb elus inimene surnud inimesest? Ei toimu ainevahetust. Aga suremise kohta öeldakse ka, et "hing läks välja"
tõendid • Sobivad empiirilised tõendid valitakse välja ja süstematiseeritakse.Teaduses muutuvad need andmeteks • Tegelikkuses orienteerumiseks ja andmetega töötamiseks on meil vaja mingeid ideid, kuidas reaalsus töötab ja kuidas kogutud andmeid mõtestada • Neid ideid loogiliselt seostades saame teooria • Veel mõned olulised mõisted: – Analüüs – uuritava nähtuse lahtivõtmine tema erinevateks koostisosadeks ja nende eraldi uurimine ja omavahel seostamine – Süntees – erinevate analüüsitud osiste kokkupanemine ja sidumine mõtestatud tervikuks – Interpreteerimine – nähtustele/protsessidele seletuse andmine Teooria • Teooria: kogum ideid, mis aitab seletada ja grupeerida fakte, näidata nendevahelisi seaduspärasusi ja seoseid. • Teooriad püüavad vastata küsimusele: miks? Nad pakuvad seletusi (nt. Putnami teooria sots. kapitalist) • Teooriad muudavad empiirilise reaalsuse seletamise lihtsamaks, pakuvad
parajasti käepärastoleva rühma küsitlemine (lapsed kooliekskursioonil,üliõpilased loengus, haiged haiglahoovis). Kuna on täiesti plaanivabad, siis uurija ei saa endale teadvustada, keda/mida ta õieti uurib ning kas valim on kallutatud. Tulemused pole üldjuhul kasutatavad kaugeleulatuvate järelduste tegemiseks. Siiski saab neid meetodeid kasutada, kui eesmärgiks pole järelduste tegemine vaid näiteks küsimustiku testimine , esmase info hankimine uurimisküsimuse täpsustamiseks vms.. 9.Selgitage valimimeetodite liigitust mittetõenäosuslikeks ja tõenäosuslikeks. Kirjeldage lühidalt järgmiste tõenäosuslike valimimeetodite valikupõhimõtet (lihtne juhuslik valik, süstemaatiline valik, kihistatud valim, kobarvalim (mitmeastmeline kobarvalim). Millistele uurimisküsimustele need meetodid sobivad? - Tõenäosuslike valikumeetodite keskeks ideeks on juhuslik valik.
Ometi olulisi erinevusi: Raske formuleerida seadusi ja üldisi seaduspärasusi, sest inimtegevust mõjutab kultuur, ajalugu kontekst Raske korraldada eksperimente tugevate seoste tõestamiseks. Raske ennustada ja üldse leida põhjuslikke seoseid, kuna sotsiaalne reaalsus on nii keeruline ja mitmekihiline Inimesed ise loovad tähendusi, muudavad reaalsust enda ümber Täiesti väärtusvaba ja neutraalne uurimine on peaaegu välistatud 2. LOENG TEADUSLIKU UURIMISTÖÖ PÕHIMÕISTED Teadusliku uurimistöö põhimõisted Kontseptid Muutujad Sõltuvad ja sõltumatud muutujad Seoste liigid kausaalsed ja mitte-kausaalsed seosed Operatsionaliseerimine ja mõõtmise alused Uurimistöö põhietapid ja teadusliku uurimistöö loogika Uurimisdisaini mõiste ja hea uurimisdisaini põhialused Kontsept Inglise keeles: concept
● Kuidas füüsikas tehtud uurimused ja teadussaavutused on muutnud ühiskonna elukorraldust? (Füüsika uurimused võimaldavad luua ja välja töötada üha keerulisemaid ning paremaid seadmeid jmt.) ● Mis on maailm? ● Mida mõista loodusena ja millest see koosneb? ● Mis on füüsika? Et kreeka keeles tähendab sõna πχυσισ (physis) loodust. Sellepärast võime füüsikat julgesti pidada loodusteaduseks. Loodusteadusi on teisigi nagu bioloogia, geograafia, geoloogia, keemia ja astronoomia. Kuid kuna füüsika uurib kõige üldisemaid kõikjal ja kõigi kehade juures kehtivaid loodusseadusi, siis võib teda julgesti nimetada tähtsaimaks loodusteaduseks. Füüsika seadused kehtivad nii elutute kui ka elusa looduse objektide ehk üldistatult kõigi „füüsikaliste kehade“ kohta. Füüsika uurib igasuguseid loodusnähtusi ehk muutusi looduses
Antropoloogilise mõtte ajalugu Positivism ja sotsiaalne progress Auguste Comte (19. saj): Prantsuse filosoof, esimesi mõtlejaid, kes uuris inimühiskoda süstemaatiliselt ning teaduslikult, võrreldes selle uurimist füüsika protsessidega, kogudes empiirilisi andmeid ning vaadeldes 3 tähtsat mõistet positivism, sotsioloogia, altruism Altruism inimesel on tendents teha koostööd teiste liikidega Bioloogia on eeskujuks sotsioloogiale, seega sotsioloogia on loodusteadustega võrreldav Loomad ja taimed arendavad välja elundid, mis vastavad konkreetse keskkonna vajadustele, arenevad eri staadiumiteni, kõrgeim neist inimene
Sarnaste asjadega tegelevad teadused võivad olla erinevates maailma paikades, kuid ka samades ülikoolides nimetatud erinevalt. Kultuuri v sotsiaalantropoloogia - Kultuuriantropoloogiaks nim sellist distsipliini eelkõige USAs, kuid ka nüüd mujal maailmas. Sotsiaalantropoloogia nim sai alguse Inglismaalt. Nende puhul on sarnane, et see kasvas välja mittelääne tsivilisatsiooni uurimisest, nt uuriti indiaanlasi jne. Inglased käisid nt Aafrikas, uurimishuvi on kaugete rahvaste uurimine, algselt. Volkskunde ja Völkerkunde - Saksa teadustraditsioonist tulnud terminid, Volkskunde kui saksa teadlane uuris saksa talupoegi. Völerkunde, uuriti teisi rahvaid, meetodid kõik olid samad, kuid tehti vahet, kus toimub uurimine. Etnoloogia termin, mis on valitsev distsipliini nimi, lähtudes mandri-Euroopast. Alates 60ndatest sai sellest kokkulepitud distsipliini termin. Etnograafia sama asi, kuid mõnes riigis on see nimi endiselt kasutusel.
Lähenemine, mis lähtub pigem üksikutest juhtudest kui arvukast statistikast. Uurimused põhinevad nt intervjuudel, üksikjuhtude analüüsil. Ei looda nii suuri ja mastaapseid üldistusi see on rohkem kvantitatiivse uurimuse rida, mis hõlmab uurimisalustena suurt hulka objekte/uuritavaid. Kvalitatiivse uurimuse puhul pole nii jäika metodoloogiat. Teistelt: Arvuline erinevus. Sõnalise väljenduse roll. Uurija positsioon sisemine/väline. Tähenduste uurimine, analüüs. Uurija ei distantseeru andmestiku suhtes, vaid osaleb, tihti ka näost näkku. PS! Ei ole mitte uurimisobjektid, vaid uurimissubjektid. Miks uurida ühiskonda teaduslikult? Argielu tunnetamisel on puudused. · Piiratud kogemus, puudub maht ja sügavus · Teoreetiliste teadmiste puudumine · Süsteemsuse ja järjepidevuse puudumine suurim probleem! · Analüütilisuse puudumine · Emotsioonid! Sügav roll. Neidki uuritakse, aga see on teine tase.
Ülejäänud 5 juhtu võivad moodustada erandi. KONTSEPSIOON. Teaduskirjanduses käsitletakse seda valdavalt käsitlusviisi või vaadete süsteemina, mis oma ulatuselt üldises tunnetuslikus plaanis väiksem, võrreldes teadusliku hüpoteesi või teooriaga. Käsitlusviis, mida saab pidada kontseptsiooniks, võib hõlmata mitut hüpoteesi ja teooriat. Samuti võib kontseptsiooni määratleda suhtumise kaudu konkreetsesse hüpoteesi või teooriasse. TEADUSLIK HÜPOTEES. Hüpotees on oletus, mis on esitatud mõne nähtuse seletamiseks ja mis nõuab kontrollimist ja tõestamist faktide varal, et muutuda usaldatavaks teadusteooriaks. Hüpotees on teadusliku tunnetuse oluline aste ja vahend, katse tungida puudulikult uuritud alasse. Hüpoteeside tõesus on erinev. Oluline on, et nad võimaldavad fakte loogiliselt organiseerida ja saada uusi teadmisi, mis kaasnevad nii hüpoteesi tõestamise kui ka kummutamisega
o Pärimuse protsessiline iseloom o Pärimusrühma, lauliku-jutustaja esiletõus kollektiivsuse rõhutamise asemel - Eemaldumine loodusteaduste mõjuväljast kultuuriprotsesside kirjeldamisel ja humanitaar- ning sotsiaalteaduste lähenemine o Regiooni- ja liigikesksest folkloristikast sotsiaalsete rühmade uurimisele - Diskusioonid nn tänapäeva rahvaluule üle o nn tänapäeva muistendid, linnalood Kontekstikeskne uurimine 1980.-1990. aastatel: - suundumine rahvaluule liigikeskselt käsitlemiselt alternatiivsele käsitlusele - ,,Tänapäeva rahvaluule" kui kontseptsiooni lülitumine rahvaluuleteooriasse - Interdistsiplinaarsus o Allikate ,,jagamine" erinevate teadusharuse vahel; koostöö jms - Välitööde osakaalu suurenemine uurimisprotsessis - Refleksiivusus 20. september Folkloristika kujunemisdünaamika Avatus periood (19. saj. lõpp, 1930ndad aastad, 1990ndad aastad)
; - Dokumentaalvaatlus, kui vaatlusandmete kaudse allikana kasutatakse mitmesuguseid dokumente (aruanded, lindistatud intervjuud, ülesse võetud vaatlus e. videovaatlus mingi aja või tegevuse sooritamise jooksul, raamatupidamisregistrid jms.) Siia võiks liigitada ka vanade arhiveeritud videosalvestiste läbivaatamised; - Küsitlused , mis jagunevad omakorda mitmeks alaliigiks : suuline küsitlus, iseregistreerumine ja korrespondentsvaatlus. EKSPERIMENT. Eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga (näiteks herilaste toitumise sõltuv muutuja uurimiseks asetatakse tassile tilk suhkruvett sõltumatu muutuja . Kontrollimiseks kasutatakse samasuguseid tasse ilma suhkruta).
vaatleja poolt. Loomulik keskkond on selline, milles käitumine tavaliselt toimub, ei ole korraldatud vaatleja poolt (näit. psühholoogia laboris vaatlemine pole loomulik keskkond). Lisaks muudele põhjustele, milleks teha loomulikke vaatlusi, on see ka üks viis hinnata laboris saadud tulemuste välist valiidsust. Kõige puhtamal kujul loomulik vaatlus esindatud etoloogias ( tavaliselt loomade käitumise süstemaatiline uurimine nende loomulikus keskkonnas): määratletakse kategooriad ja registreeritakse, kui palju kordi ja kui pikalt ilmutatakse huvialuseid käitumisviise = etogramm. Osalusvaatlus (participant observation) Vaatleja osaleb vaadeldavas tegevuses. Osaleva vaatleja roll võib tekitada teatud metodoloogilisi probleeme: võib kaduda teaduslik objektiivsus vaatleja mõjutab sündmusi (kas kõik oleks toimunud samamoodi, kui vaatleja poleks osalenud?). Vaatlusandmete registreerimine
loomulikult kaasa sündinud. L. White: Kultuur on kehaväline, ajutine kogum asjadest ja nähtustest, mis tuleneb nende sümboliseerimisest. Rõhutab kultuurilisusele, kui asjadele sümboolsete väärtuste andmisele. M. Herkovits: "Kultuur on inimese poolt loodud osa keskkonnast." Miks on uurimisobjekt inimkond? 19. sajandil valitses ,,Inimkonna Inimkonna psüühhilise ühtsuse" ühtsuse printsiip ning uurimist teostati sellest lähtuvalt. Tänapäeval on uurimise all biopsühholoogiline võrdsus huvi pakub nähtus, et kuigi inimesed erinevad teineteisest piirkonniti maailmapildi, intelligentsi, rassi jm poolest, on neil kõigil võrdne võime kultuuri luua. luua Otsitakse universaalseid kultuuritunnuseid, kultuuritunnuseid teatud
kuna Lévi-Straussi hakati tõlkima alles 1960ndatel. Strukturalismi kritiseeriti, kuna see oli tõestamatu. Maussi järgmine õpilane, Löis Dumont arendas strukturalismi, kui tootemargi. Tema suurim välivaatlus oli India kastisüsteemi kohta. UUS-EVOLUTSIONISM, KULTUURIÖKOLOOGIA JA UUS-MARXISM Kõige rohkem antropolooge on USAs. Kultuuriökoloogia, peamiselt Põhja-Ameerikas, kasvas välja Steward'i ja White'i õpetustest. Nad näitasid kollaboratsiooni antropoloogia ja bioloogia vahel. SÜMBOOLNE JA KOGNITIIVNE ANTROPOLOOGIA Neid teooriaid on pärast II MS korduvalt arendatud. Juhtiv teoreetik Clifford Geertz. Briti sotsiaalantropoloogia oli kuni 1960ndateni valdavalt sotsioloogiline. Alates 1970ndatest hakkas veelgi agaramalt levima hoopis feminism. Sümboolne antropoloogia sisaldab sügavalt universalismi. Noam Chomsley generatiivne grammatika püüdis leida sarnasusi keelte vahel. 3 VÄLIVAATLUS JA SELLE TÕLGENDAMINE VÄLIVAATLUS
uuritud, mida pole adekvaatselt uuritud, mille kohta on saadud vastukäivaid tulemusi jne. Probleem peaks ideaalis tulenema varajasemast teadmisest. Muutuja need nähtused, mida uurija kavatseb mõõta, mille kohta hakatakse infot koguma. Paika on vaja panna paika muutujad. Sõltumatud muutuja mõjutavad sõltuvat muutujat. Sõltuv muutuja on mõjutatud millegi poolt. Konstandid nöhtused mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Hüpotees kuidas asjad maailmas uurija arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahelist. Pole alati ka kohustust hüpoteesi sõnastada. Andmete kogumine neid ei ole vaja alati isiklikult koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt v arem kogutud andmeid. On näiteks erinevaid avalikke andmebaase. Siiski on see endiselt empiiriline uurimus. 3
väidetesüsteeme, aga objekti omamine üheks kriteeriumiks). Teoses ei esita kõiki koos, aga ajapikku raamatus. Mõtte liigub eriti objektiivsuse tunnuse suhtes. Teadus on objektiivne teadmine sellises tähenduses (referaadis defineerida sõna „teadus“). Küsimus: kas ja kuidas selline teadus üldse võimalik on? Ennem küsis, kas on võimalik; nüüd küsib, kas/kuidas on võimalik. Kas küsimus on positiivselt vastatud ja edasi saab küsida, kuidas on võimalik. Vanal viisil teadusena pole see võimalik(kriteeriumitele ei vasta). Teoreetiline filosoofia on siin fundatsionalism – põhjendused, leidub mingi mittepõhjendust vajav alus ja sellele ehitatakse edasised põhjendused. Kõik traditsiooniline käsitlused on olnud fundatsionalistlikud(20nda sajandini). Tekib vastuseis. Originaalsus? Traditsiooniline metafüüsika ei täida neid tingimusi. Probleemsituatsioon: on traditsiooniline vaimukultuuri valdkonda, mis ei täida teaduse kriteeriume. Astroloogia ja alkeemikud ei
vältida konflikte, sujuvamalt elu korraldada. Oluline motiiv põlisrahvaste kultuuride uurimisel oli võimu kinnistamine. Teine põhjus, mis toimus tavaliselt koloniaalsüsteemi raamides oli misjonitöö: misjonäridel oli samuti tugev motivatsioon õppida tundma kohalikke elanikke, tavasid, traditsioone, religioone ja seda ristiusu paremaks levitamiseks. Kujunes mitte-euroopa rahvaste uurimisel, uuriti kaugeid, eksootilisi rahvaid. Avastati uusi rahvaid. Volkskunde: oma rahva uurimine Völkerkunde: võõraste rahvaste uurimine Etnoloogia: Alguse saanud volkskunde-laadsest uurimusest, uuritakse talurahvast, lihtrahvast. Oma ühiskonna raamides alternatiivi uurimine: eliit uurib talurahvast. Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur. Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta
Amatöörteadus on pooleldi libateadus, sest amatöörlikutele teadustöödele on iseloomulikuks need, et neid pole võimalik edendada ja ega teaduse allagi liigitada. On veel ääreteadus ja alternatiivteadus 2229 – siia kuuluvad need, mis asuvad teiste libateaduste liikide äärealal ja ka see, mis on teaduse ja pseoduteaduse vahel; natuke professionaalsem kui amatöörteadus. Pilke-libateadus - Kuidas tunda ära, kas tegemist on teadusega? 2230. Falsifitseeritavus- hüpotees jm muutub siis teaduseks kui ta on põhimõtteliselt ümberlükkatav. Libateaduses ei lükata midagi ümber. Tõenduskatsete reprodutseeritavus ja statistiline usaldusväärsus – Katseid saab teha üha uuesti ja sellest areneb välja statistiline usaldusväärsus. Libateaduses aga toetutatakse üksikjuhtumitele. Selgelt näidatud kehtivuspiirid ja kooskõla fundamentaalsete loodusseadustega – libateadus piiranguid ei pea. Libateaduses ollakse kinni vanades dogmades ja
Kultuurilise informatsiooni edasikandjaks on keel. Keele puudumine on kahjulik vaimsele arengule ning inimene jääb ilma suurest osast informatsioonist, mis ühiskonnas levib. 1.6. Teaduslik psühholoogia ja rahvapsühholoogia Teadusliku psühholoogia ja rahvapsühholoogia erinevused: 1. Psühholoogia (teaduslik) peamiseks eesmärgiks on psüühika ja käitumiste üldiste, igal pool kehtivate seaduspärasuste väljaselgitamine, mitte aga unikaalsete ja kordumatute detailide uurimine. 2. Suurem ja tähtsam osa teadmistest, mis on teadusliku psühholoogia käsutuses, on saadud katse e. eksperimendi teel. Rahvapsühholoogia seevastu põhineb juhuslikel ja pealiskaudsetel tähelepanekutel ja kontrollimatutel arvamustel. 3. Ümberlükatavus. Teadus püüab hoiduda väidetest, mis võivad esmapilgul tunduda sügavamõttelised, kuid mida ei ole võimalik katselisel või mõnel muul järjekindlal viisil kontrollida. 4
Techniques. Fourth Edition. Oxford University Press. Jüri Uljas. Vaatluspraktika. Mainori Kõrgkool 2010. 3 1. Inimese uurimise tasandid (Myers,1996) INTEGRATIIVNE SELETAMINE Teoloogia Filosoofia Sotsioloogia Sotsiaalpsühholoogia Psühholoogia Bioloogia Keemia Füüsika ELEMENTNE SELETAMINE KUI ME OLEME MINGI LÄHENEMISE OMAKS VÕTNUD, EI PEA ME ENDALE ESITAMA KÜSIMUSI, MIS SELLE JUURDE EI KUULU. Kurt Lewin ,,Ei ole midagi praktilisemat kui hea teooria". 2. Eetika Eetika kujutab endast teatud printsiipide süsteemi, mis kindlustavad moraalse käitumise.
ka möödunud sajandi alguses sündinud mandrite triivi teooriat, millele alles sajandi teiseks pooleks kogunes küllaldane tõendusmaterjal, nii et teooria muutus geoloogias ametlikult tunnustatuks (Saari 2008, lk 2227). Jäegnevalt mõned tähtasamad omadused mille järgi libateadust ära tunda: 5 1) Ähmane või ümberlükkamatu väide - Seatakse üles hüpotees, mida ei saa ühelgi viisil ümber lükata. Hea näide siin puhul oleks Noore maa teooria, mis tõlgendab piiblit otseselt ja väidab, et universum loodi umbes 6000 aastat tagasi. Teadlastel on muidugi palju andmeid, mis väidavad, et universum on tunduvalt vanem Noore maa teooria pooldajad saavad aga igale väitele vastata, et jumal lõi maalima niimoodi, et jääks mulje nagu see oleks vanem (kasutatud physics 2009).
hoiakutes jne. Erinevat tüüpi õppijatele sobivad erinevad õppemeetodid 1) Aktiivne, keskkonnast sõltuv: rühmatöö, kaksikomando, juhtumi analüüs. 2) Passiivne, keskkonnast sõltuv õppija: loeng, seletus, juhedamine. 3) Passiivne, keskkonnast sõltumatu õppija: iseseisev töö juhendi alusel, töö tekstiraamatuga. 4) Aktiivne, kekkonnast, sõltumatu õppija: uurimine, ise avastamine, projekti koostamine ja teostus. Kõige paremaid tulemusi õppimisel annavad minu arvates aktiivõppemeetodid (olen neid kasutanud koolis oma aine õpetamisel ning ka ülikoolis rakendatakse eid meie peal). Aktiivne õppimine on õppija motiveeritud, tahteline, eesmärgipärane vaimne või füüsiline tegevus õppimise kaudu realiseeritva eesmärgi saavutamiseks. Aktiivõppe kasutegurid täiskasvanuõppes: Tagab protsessi õppijakesksuse.
Uurimistöö Juhatajad: Nadežda Minajeva Svetlana Atajants Maardu 2014 SISSEJUHATUS..............................................................................................................................3 1. DIEET…KUI PALJU TÄHENDUST ON SELLES SÕNAS.....................................................5 1.1. Dietoloogia teadusena...............................................................................................................5 1.2. Pidev huvi dieedi vastu.............................................................................................................5 1.3. Dietoloogia ajalugu...................................................................................................................5 1.3.1. Dietoloogia antiikajas...............................................................................
--- 1 Tiitelleht Autor: Külli Relve, Edith Maasik, Helle Järvalt, Merike Kilk, Evi Piirsalu, Anu Parts, Anne Kivinukk Pealkiri: Bioloogia töövihik 8. klassile, 2. osa Klass: 8. klass Elektroonne materjal: lk 1-43 Kohandatud reljeefsete joonislehtede komplekt: 1 köide Tekstitoimetaja: Elge Leiten Kohandatud materjali väljaandev asutus ja aasta: Tartu Emajõe Kool 2013 --- 2 Originaalteose koondinfo Väljaandja kinnitab: töövihik vastab kehtivale põhikooli riiklikule õppekavale ja haridus- ja teadusministri poolt õppekirjandusele kehtestatud nõuetele. Bioloogia töövihik 8. klassile 2. osa Autorid:
annaabi.ee 
