Vaimuelu Eneli Järve Merili Post 11a Tartu ülikool 1796. a Keiser Paul I sulges riigipiirid, keelati ka Vene alamate õppimine 1802. a Tartu ülikool taasavati Tartu ülikoolis 4 teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond 1850. a filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika-loodusteaduskond Õppetöö saksa ja ladina keeles Koolile ehitati peahoone, Toomemäle tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik Tartu areng Tartust sai Venemaa ja Euroopa tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Tegutsesid astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, embrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer 1828-1839 töötas Professorite Instituut (lõpetas 20 teadlast) 19. sajandil sai Tartu ülikoolis üle 430 eestlase kõrghariduse
3.3. Glükoosisisalduse ensümaatiline määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 Tallinna tehnikaülikool Matemaatika- loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 3.3.Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 3.3. Glükoosisisalduse määramine ensümaatilisel meetodil Katse käik: 1. Uuritava lahuse ettevalmistamine : prooviks, milles hakatakse glükoosisisaldust
LOODUSTEADUSKOND KEEMIA JA BIOTEHNOLOOGIA INSTITUUT EMPIIRILINE VALEM TALLINN 2020 TÖÖ EESMÄRK Praktilises töös uuritakse tundmatu koostisega vaskkloriidkristallhüdraati (CuxCly · zH2O). Ühendist eraldatakse vesi ja vask, jättes välja kloriidi. Vesi eemaldatakse kuumutamisel. Pärast kuumutamist jääb veevaba CuxCly. Sellest saab leida kristallvee massi. Lahustades soola vees ja pannes selles sisalduva metalli reageerima rohkem aktiivse metalliga saab eraldada vase massi. Kloriidioonide sisaldus arvutatakse masside vahest. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Kasutatavad ained: CuxCly · zH2O, alumiiniumi pulber, 6M HCl, 95% etanool. Töövahendid ja seadmed: Tiigel, keeduklaas (100mL), mõõtsilinder (25 ja 50mL), klaaspulk, uuriklaas, spaatel, tiiglitangid, skalpell, pintsetid, eksikaator, vaakumfiltreerimise seade koos Bühneri lehtriga, filterpaber, elektripliit, analüütilised ja tehnilised kaalud, kuivatuska...
Biokeemia praktikumi protokoll Töö 3.1 Invertaasi aktiivsuse määramine Üliõpilane: Jaroslav Marhivka (rühm B) Juhendaja: Ly Villo Teaduskond ja eriala: Matemaatika- ja loodusteaduskond, Geenitehnoloogia Matrikli Nr :134369 YAGB Sissejuhatus Invertaas -D-fruktofuranosiidi fruktohüdralaas (E.C. 3.2.1.2.6) ensüüm, mis kuulub glükosiidsideme hüdrolaaside hulka (glükosidaaside hulka). Glükosidaasid katalüüsivad O- glükosiidsidemete hüdrolüüsi järgmiselt: Polü- või Oligosahhariid + Monosahhariid + (lühem)Polü- või Oligosahhariid Antud töös vaadeldatakse sahharoosi hüdrolüüsi reaktsioon, mis
Tallinna tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2.Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3. Lipiidide reaktsioonid Kaisa Rahuoja 093421 KATB41 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - apelsini koor
Biokeemia praktikumi protokoll Töö 2.1 Ainete segu lahutamine geelkromatograafia meetodil Üliõpilane: Jaroslav Marhivka (rühm B) Juhendaja: Ly Villo Teaduskond ja eriala: Matemaatika- ja loodusteaduskond, Geenitehnoloogia Matrikli Nr :134369 YAGB Sissejuhatus Geelkromatograafia on üks kromatograafia meetoditest, mis põhineb lahuses olevate ainete lahutamisel nende molekulmassi suuruse järgi. Lahuses sisalduvad, erineva molekulmassiga ained liiguvad läbi peeneteralise, ühtlase poorsusega geeli erineva kiirusega. Seda meetodit kasutatakse makromolekulide segude lahutamiseks, puhvri vahetamiseks ja lisandite eemaldamiseks. Proov transporditakse läbi kolonni vesilahuse abil
3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41 Tallinna tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Keemiainstituut 3.2. Proteolüütiliste ensüümide aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB- 41 3.2. Proteolüütilise ensüümi aktiivsuse määramine Kaisa Rahuoja 093421 KATB-41 3.2
Tallinna ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Loodusteaduste osakond Peeter Tamm Reliktkiirgus Uurimus 1 Juhendaja: Tõnu Laas Tallinn 2009 SISUKORD 2 AJALOOST.....................................................................3 LÄHIAALUGU...............................................................3-4 TEKKEMEHANISM..........................................................4 MITTEHOMOGEENSUSEST..............................................4-5 UNIVERSUMI TEKKEST...................................................5-6 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................7 AJALOOST 3 Sellist kiirgust mõõtsid esmakordselt Arno Penzias ja Robert Wilson 1964. a...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioorgaanilise keemia õppetool 2.2.Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine 1.3. Lipiidide reaktsioonid Tallinn 2012 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine - Porgandis Töö eesmärk: Karotenoidide hulka kuulub ligi 600 erinevat ühendit, töö käigus tuleb kindlaks teha, millised
oma vastaste võimu *koolitati välja suur hulk osavaid ametnikke 2)Louis IX Püha: *tugevdas avalikku korda *loodi kõrgeim kohtuorgan(Pariisi parlament) *keelustas feodaaltülid, duellid 3)Philippe IV Ilus: *kutsus kokku generaalstaadid *katoliku kirik läks kuninga võimu alla *hävitas templiordu HARIDUS a)ülikoolid- 1)salernos- arstiteadus 2)bolognas- õigusteadus 3)pariisi ülikool- teoloogja uurimise ja õpetamise keskus 4)oxford-matemaatika ja loodusteaduskond 5)salamance- arstiteadus/õppe töö neis ladina keeles KATOLIK KIRIK a) organisatsioonid 1)paavsti nimetas ametisse rooma piiskopkonna tähtsamad vaimulikud-kardinalid, see tagas kogenud ja autoriteerse paavsti valimise 2)paavst Gregorius 7. Taotles kiriku sõltumatust ilmalikust võimust 3)Innocentius 3. täiustas ristiusu seisukohti, juhtis võitlust ketselusega, tähistas keskaegse paavstivõimu kõrghetke 4)paavsti õukond-
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut P-BROMOATSETANILIID Protokoll Karen Ofljan YAGB22 Õpetaja: Marju Laasik, Orgaanilise keemia õppetool, assistent Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS...........................................................................................................4 1. TEOREETILINE OSA.............................................................................................5 1.1 Reaktsioonide iseloomustus ja mehhanism........................................................5 1.1.1 Atsetaniliid...................................................................................................5 1.1.2 p-Bromoatsetaniliid......................................................................................6 1.2 Kasutat...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- loodusteaduskond teaduskond Üldloodusteadus Referaat TTX ehk tetrodotoksiin Plumsugar16 YASB 11 Tallinn 2012 1 Tetrodotoksiin ,,Tetrodotoksiin ei ole alkaloid, steroid või karbohüdraat. Samuti pole see sarnane mitte ühelegi seni teadaolevale aminohappele. Tetrodotoksiin- see on väike molekul väikse molekulmassiga, millel on ainulaadne ,,jalgpalli-kujuline" struktuur." Nii defineeris tertodoksiini Harry Mosher, kes tegi 1960. ndatel kindlaks TTX-i keemilise struktuuri, eraldades mürgise molekuli vesilikest, kes asustasid Stanfordi linnas asuvat järve Lagunita. [1, 2] Tetrodotoksiin (TTX) on merelise päritoluga mürk, mis on oma nime saanud kala järgi, kelles see mürk avastati- Tetraodontiformes (tetras tähendab neli ja odontos hammast) ehk eestikeelse nimetusega jaapani kerakala. TTX on värvit...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- loodusteaduskond Geoloogia instituut YAMM31 Globaalsed kliimamuutused Essee Õppejõud: Prof. Rein Vaikmäe Tallinn 2012 Selge on see, et muutused Maa kliimas toimuvad, seda peetakse ülemaailmseks
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND Geenitehnoloogia instutuut Praktiline töö nr. 2 SDS-PAGE Protokoll Koostaja: XXXXXX Juhendajad: Katrina Laks, Merlin Friedemann Tallinn, 2015.a Teoreetiline osa. Elektroforees on makromolekulide eraldamine elektrivälja toimel. SDS-PAGE (naatrium- dodetsüül sulfaat polüakrüülamiid geel elektroforees) on laialdaselt kasutatav valkude elektroforeetilise eraldamise meetod, kus valkude denatureerimiseks kasutatakse SDS-i. SDS (ka laurüül sulfaat) on anioonne detergent, mis seostub valgumolekulidega ja annab molekulidele negatiivse kogulaengu ning elektriväljas liiguvad nad anoodile (positiivselt laetud elektrood). Polüakrüülamiid geel piirab molekulide migreerumiskiirust, kusjuures väiksemad molekulid liiguvad kiiremini, kui suuremad molekulid. Kuna massi ja laengu suh...
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond STRINGITEOORIA Referaat Koostas: Nele Sergejeva, xxxxxxYASB Tallinn 2011 Lühiülevaade stringiteooriast Stringiteooria on uurimisala osakeste füüsikas, mille eesmärk on ühendada kvantmehaanika ja üldrelatiivsusteooria. Kuna teooriat ei ole seni veel otseselt suudetud katseliselt tõestada, arvavad paljud teadlased, et tegu on pigem filosoofia kui teadusega. Sellegipoolest on tehtud katseid, mis kaudselt tõestavad stringiteooriat. Stringiteooria eeldab, et aatomis olevad kvargid ja elektronid ei ole 0-mõõtmelised objektid, vaid koosnevad pigem 1-mõõtmelised võnkuvad joontest (stringidest), mille ainsaks dimensiooniks on pikkus. Nende stringide võnkumine annabki jälgitavatele osakestele nende omadused, laengu, massi ja spinni. Stringil võivad olla otsad lahti (nimetatakse avatud stringiks) või omavahel ühendatud (nimetatakse k...
teaduskeskusi. · Tegutsesid teadusmaailmas tunnustuse leidnud astronoom Wilhelm Struve, füüsik Moritz Hermann Jacobi, ebrüoloogia rajaja Karl Ernst von Baer. · 1802 taasavati ülikool Tartus. · Neli teaduskonda: - usuteaduskond, arstiteaduskond, õigusteaduskond ja filosoofiateaduskond. · 1850, jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele teaduskond ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö Saksa ja Ladina keeles. · Enamik õppejõude Saksamaalt. · Georg Friedrich Parrot Ülikooli esimene rektor.(sõprus keisriga kindlustas ülikoolile laialdase autonoomia ja rahalise toetuse. · Õppisid esialgu Balti kubermangudest pärit tudengid. 1805. Esimene eestlane. · 1892 muudeti ülikooli õppetöö venekeelseks ( Jurjevi Ülikool). HARIDUSOLUD. · 19. Saj. Venemaal ümberkoraldused:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Keemiainstituut Orgaanilise keemia õppetool 1,3,5-trietüülbenseeni süntees lähtudes bromoetaanist Orgaanilise keemia II praktikumi lõputöö Üliõpilane: Meelika Lukner Üliõpilaskood: 155308 YASB21 Juhendaja: assistent Marju Laasik Tallinn 2016 1.Kirjanduslik osa 1.1
Tallinna Ülikool Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Linda Kirsipuu SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID Referaat Juhendaja: Tiiu Koff Tallinn 2009 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................3 1. SULFIIDID JA NENDEGA SEOTUD ANALOOGID..................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Keemiainstituut CE-LED PRAKTIKUM Protokoll Nimi Matrikkel Tallinn 2016 Teooria: Luminesents: on olek, kus valguse emissioon ei tulene soojusest. Tavaliselt tuleneb see keemilistest reaktsioonidest, elektrilisest energiast või kristalli
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika- ja loodusteaduskond Geenitehnoloogia intsituut Geenitehnoloogia õppetool Kerttu Luik MEENIKUNNO MAASTIKUKAITSEALA Referaat Juhendaja: professor Henn Kukk SISUKORD Tallinn 2009 Kerttu Luik YASB-51 072877 2 SISUKORD SISUKORD SISUKORD.............................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.....................................................................................................................4 1.PEATÜKK........................................................................................................................... 5 KOKKUVÕTE......................................................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS.......
G.F.Parrot.Valmis 1809 Maarja kiriku varemete kohal ülikooli peahoone (arhitekt Johann Wilhelm Krause); varemetes Toomkiriku kooriossa rajati ülikooli raamatukogu, piiskopilinnuse kunagisele asukohale kerkis Tartu Tähetorn, ülikoolile rajati ka mitmeid abihooneid. Mis keeles toimus õppetöö? Millised teaduskonnad olid? -- Saksa- ja Ladina keeles, 4 teaduskonda : usu, arsti, õigus-ja filosoofia teaduskond- jagunes kaheks 1) ajaloo keele 2) matemaatika loodusteaduskond 15. Nimetage 4 kooliastet linnas, talurahvakoolid. – kihelkonnakool ja kreisikool maakondades ning gümnaasium kubermangu linnades ning ülikool. 16. Õpetajate seminarid Eestis, eriti Cimze seminar. – 1828a Tartusse (esimene), oli läti pedagoogi juhitud Liivimaa kihelkonnakooliõpetajate ja köstrite seminar. 17. Millal kehtestati koolikohustus Eestis? – 1870-1880 18. Esimene eestikeelne ajaleht- “Tartu Maarahva Nädalaleht”. – 1806 ilmus, võimud sulgesid aasta lõpuks O.W
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Geoökoloogia õppetool FOSFORIIT – SELLE LEVIK, KASUTAMINE JA PERSPEKTIIVID Referaat Juhendaja: dotsent Tiiu Koff Tallinn 2008 SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 3 1.MIS ON FOSFORIIT?..............................................................................................
TALLINNA TEHNIKA ÜLIKOOL Matemaatika Loodusteaduskond Geenitehnoloogia instituut Ökoloogia Lahemaa rahvuspark Referaat Üliõpilane: Angela Pärn Üliõpilaskood: 082615 Rühm: YAGB-31 Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus Eesti kaitsealade süsteem on aastakümnetepikkuse arengu tulemus. Esimene looduskaitseala loodi 1910
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
· Raudteede rajamine kiirendas uute tööstusettevõtete ja asulate rajamist. · Sellega suurenes oluliselt kauba vahetus võimalused ja suurenes satamate kaudu saabuvate transiidiveoste tähtsus. · Kiiresti arenes ka sisekaubandus. Tartu Ülikool 19.sajandil: · Taas avati aastal 1802 · TÜ-s oli neli teaduskonda: usu-, arsti-, õigus- ja filosoofiateaduskond. · 1850.a jagati filosoofiateaduskond kaheks: ajaloo-keele ja matemaatika- loodusteaduskond. · Õppetöö toimus saksa ja ladina keeles. · Tänu ülikooli esimese rektori G.F.Parroti heale sõpsusele keisriga olid TÜ-le avatud laialdane autonoomia ja rahaline toetus. · Lühikese ajaga ülikoolile peahoone, Toomemäele tähetorn, anatoomikum, raamatukogu ja kliinik. · Tartust kujunes üks tuntumaid õppe- ja teaduskeskusi Venemaal ja üle Euroopa. Üldharidus 19.sajandil:
Helle-Kai Saapar Jaapani rahvastik ja asustus. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kalev Kukk Tallinn 2011 Sisukord: 2 SISSEJUHATUS Jaapan (jaapani keeles 日本 (Nippon, Nihon 'tõusva päikese maa') on Aasia mandrist itta jääv maa ja riik Kaug-Idas Vaikse ookeani läänekaldal Jaapani saarestikul. Jaapan koosneb saarteketist, millest nelja suuremat tuntakse ka Jaapani kodusaartena. Jaapan hõlmab
[vallaste.ee/index.htm] 27.11.2015 4. History of UML (Powerpoint esitlus) [https://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=9&ved=0ahUKEwjTzOy66K7JAhWkjXIKHU LRA1oQFghQMAg&url=http%3A%2F%2Fwww.cs.cofc.edu%2F~bowring%2Fclasses %2Fcsci%2520360%2Fpresentations%2FHistory%2520of %2520UML.ppt&usg=AFQjCNFTy9nftv7LqUukp3PpZUVZECkpRA&sig2=tV0- 6PS0HTD6ZLtFMEm18g&cad=rja] 27.11.2015 5. Lang, L. 2003. UML-i õppematerjal. Tallinna Pedagoogikaülikooli matemaatika- loodusteaduskond [http://minitorn.tlu.ee/~jaagup/kool/java/tarkvara/liina_uml.pdf] 27.11.2015 6. List of Unified Modeling Language tools. Wikipedia. [https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_Unified_Modeling_Language_tools] 27.11.2015 7. Lühiülevaade UML´ist. Tallinna Tehnikaülikool. [http://www pld.ttu.ee/~helena_k/objektid/objekt01/osa07.html] 27.11.2015 8. Sequence diagram [http://www.visual-paradigm.com/VPGallery/diagrams/Sequence.html] 27.11.2015 9
LOODUSTEADUSKOND KEEMIA JA BIOTEHNOLOOGIA INSTITUUT KOORDINATIIVÜHENDID TALLINN 2020 TÖÖ EESMÄRK Töö eesmärgiks on tutvuda kompleksühendite reaktsioonidega ja kirjutada need reaktsioonivõrrandid molekulaarsel ja ioon-molekulaarsel kujul. KASUTATUD TÖÖVAHENDID JA KEMIKAALID Töövahendid: katseklaaside komplekt, klaaspulk Kasutatud ained: 0,2 M NaCl, CuSO4, FeNH4(SO4)2, KI, Pb(NO3)2, NH4SCN, FeCl3, K3[Fe(CN)6], K4[Fe(CN)6], ZnSO4, Al2(SO4)3, CoCl2, NiSO4, Na2SO4, BaCl2 ja Cd(CH3COO)2 lahused; 0,1M AgNO3, 0,1M NaOH ja konts. NaOH; 6M ja konts. NH3 ·H2O; 1M H2SO4; küll. NaCl, CH3COONa ja Na2SO3 lahused; tahked Co(NO3)2·6H2O, NaCl; etanool ja atsetoon. TÖÖ KÄIK Antud töö koosnes üheteistkümnest väiksemast katsest, mille käigus õpiti tundma koordinatiivühendite reaktsioone. Katses 1 ja 2 uurisime kaksiksoola ja kompleksühendi dissotsatsiooni, kolmandas katses aga ammiin-ja hüdroksokomplekside teket. 4....
TALLINNA ÜLIKOOL Jägala ja Keila jõed ja joad Referaat Veronika Humal ja Helle-Kai Saapar Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: LG-1 Juhendaja: Kaija Käärt Tallinn 2011 Sisukord Jägala jõgi........................................................................................................................................3 Üldandmed...................................................................................................................................3 Taimestik............
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Mihkel Tibar B-11 EMAJÕGI Tallinn 2007 1 Sisukord TALLINNA ÜLIKOOL.....................................................................................................1 Sisukord................................................................................................................................2 Sissejuhatus......................................................................................................................... 3 Emajõe üldiseloomustus.......................................................................................................3 Ürgorg ja selle kujunemine .............................................................................................. 5 Ülemjooks .....................................................................................
TALLINNA ÜLIKOOL Peeter Tamm Radioaktiivse kiirguse registreerimine REFERAAT Matemaatika-Loodusteaduskond Füüsika eriala Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................................................3 1. AJALUGU.......................................................................................................................................4 2. IONISEERIV KIIRGUS..................................................................................................................4 3
Tallinna Tehnikaülikool Loodusteaduskond Keemia ja biotehnoloogia instituut BIOKEEMIA Laboratoorne töö nr: 1.1 ja 1.2 Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega Valkude ja süsivesikute reaktsioonid Töö teostaja: Õppejõud: Tallinn 2017 1. Valkude reaktsioonid
XXX Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel. Referaat. Matemaatika- ja Loodusteaduskond Õpperühm: XX Juhendaja: XXX Tallinn 2010 Sisukord 2 Sissejuhatus. Valisin teema, sest olen Tartus sündinud ja see on mulle väga südamelähedane linn. Samuti üliõpilasena tundus sobiv kirjutada just ülikoolilinnast ning sellega seonduvast. Kuigi linnageograafia ei pruugi olla kõige huvitavam inimgeograafia osa on sellel siiski suur tähtsus
tasuta neljaklassiline algkool, millele soovi korral järgnes viieklassiline keskkool ja kolmeklassiline gümnaasium. 1919. aasta 1. detsembril avati Tartu Ülikool eestikeelsena. Õppejõududeks olid Soome ja Rootsi teadlased, 1932. aastaks, kooli 300. juubeliks, olid õppejõududeks juba valdavalt noored eesti teadlased. Iseseisvusaja jooksul lisandusid senistele teaduskondadele (usu-, arsti-, õiguse-, filosoofia- ja matemaatika-loodusteaduskond) veel põllumajandus- ja loomaarstiteadus- kond. Eraldusid veel kehakasvatuse instituut ja majandusteaduskond. Õppejõudude ja üliõpilaste arv kasvas: 1919. aastal oli üliõpilasi 347 ja õppejõude 74, siis 1938. aastal olid vastavad arvud 3227 ja 385. Kultuurkapital 1925. aastal loodi kunsti ja kultuuriüritusi toetav fond, kuhu laekus seaduse järgi kindel protsent viinamüügi tulust, tubakaaktsiisist, lõbustusmaksust ja välispasside väljastamise tasust. Kapitali
1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1 . d o c ( M i h k e l T i b a r 2 0 0 7 ) TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia õppetool Mihkel Tibar ASTACUS ASTACUS Referaat Juhendaja: lektor Triinu Tõrv Tallinn 2007 1 1 2 4 9 2 1 0 0 7 5 3 1 0 9 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2 1.1. Passiivsed seadmed............................................................................................3 1.2. Aktiivsed seadmed...............................................................................................3 1.3 Kaugseire andmeid mõjutava...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | MMIX SÜGIS BOTAANIKA YTG0020 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES TÕNU PLOOMPUU TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 SÜSTEMAATIKA 14/09/09 /.../ Kuna see heterotroofia sai tõenäoliselt toimida, saagi allaneelamine, sai toimuda ainult sellises keskkonnas, kus ei olnud agressiivseid vaenlasi, heterotroofseid tõelisi baktereid. Miks? Seepärast ilma kestata, oled täiesti kaitsetu. Bakterid seedivad koos, päristuumse eellane pidi seedima üksi ja kehasiseselt. Eellane võib-olla kogus oma saagi
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum Aruanne Koostanud: Luise Tiks YASB61 112332 Tallinn 2014 Pipeteerimine Harjutus 1 1 ml pipetti kasutades pipeteerisin 15-ml falconisse 1,65 ml detergenti, 3,85 ml vett (kokku 5,5 ml 30% lahust). Detergendi pipeteerimiseks kasutasin pahupidi tehnikat. Pipeteerisin kahte eppendorfi 1,55 ml lahust, allesjäänud 2,4 ml pipeteerisin 200 l kaupa eppendorfidesse sain 11 ja pool eppendorfi. Harjutus 2 Hindasin silmaga vee koguseid: 1. 200 l 2. 60 l 3. 100 l 4. 20 l 5. 7 l 6. 90 l 7. 40 l 8. 150 l Hinnangud polnud küll päris täpsed, aga siiski küllaltki lähedased. Harjutus 3 Pipeteerisin laual oleva plaadi viide auku 100 l ...
TTÜ | MIHKEL HEINMAA | SÜGIS MMIX GEENITEHNOLOOGIA YTG0011 LOENGU KONSPEKT SÜGIS 2009 LUGES ERKKI TRUVE TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL | MATEMAATIKA-LOODUSTEADUSKOND |GEENITEHNOLOOGIA MIHKEL HEINMAA |YAGB11 VALGUD 24/09/09 Miks üldse rakkudel on vaja DNAd? Elusa raku muudab elusaks rakuks kõik need biokeemilised reaktsioonid, mis nendes rakkudes toimuvad ja need biokeemilised reaktsioonid toimuvad neis rakkudes ainult tänu sellele, et meil on olemas valgud, katalüsaatorid, mis neid reaktsioone teostavad. Ehk teisisõnu, valgud on tegelikult need, mis teevad elusast rakust elusa raku. DNA ainuke roll on säilitada infot,
Tallinna Tehnikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Geenitehnoloogia Instituut Molekulaar- ja rakubioloogia praktikum YTM0012 MOLEKULAARBIOLOOGIA PRAKTIKUM Pipeteerimine Automaatpipetiga pipeteerimise põhitõed Pipeteerimisel on kõige olulisem võtta õige suurusega pipett Pipeteeritav vedelik peab olema homogeenne. Seintelt ja korgi küljest tuleks tilgad ja kondensaat põhja fuugida
Vanemad on ka siin käinud, nad on minu valikuga rahul,» märgib Sarmiento. Ta on valmis Peruu passist loobuma ja Eesti kodakondsuse saama. Taotlus on sees, märtsis ehk saab juba uue passi. «See on minu jaoks väga tähtis, sest olen oma elu Eestiga sidunud, jään siia elama, südames aga olen ikka peruulane,» lausub ta. Elulugu María Cecilia Sarmiento Guérin · Sündinud 23.09.1969 Peruus · Haridus: 19891996 Lima La Molina Rahvuslik Põllumajandusülikool, loodusteaduskond, bioloogia (BSc ja MSc), cum laude 19982007 TTÜ doktorant, matemaatika-loodusteaduskond, geenitehnoloogia õppetool 2008 loodusteaduste doktori kraad (PhD) ·Töö: 2008... Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus (vanemteadur) 2004... TTÜ, geenitehnoloogia instituut (insener, teadur) 19972004 KBFI (vaneminsener, teadur) 19961997 Sotsiaalteaduste Erakõrgkool Veritas (inglise keele õpetaja)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Analüütilise keemia õppetool RASKEMETALLIDE MÄÄRAMINE AHVENAS Magistritöö Kristiina Fuchs Juhendaja: teadur Ph.D Anu Viitak Konsultandid: MSc Leili Järv Bioloogiakandidaat Mart Simm Tartu Ülikool Eesti Mereinstituut Tallinn 2009 Sisukord Sisukord....................................................
TALLINNA PEDAGOOGIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Bioloogia ôppetool Moonika Marana LÄÄNE-EESTI VETE LESTA (Platichthys flesus trachurus) ÖKOHELMINTOFAUNAST Bakalaureusetöö Juhendaja: Aleksei Turovski Autor: ..................... "...."......2004. a Juhendaja: .......................... "...."......2004. a Lubatud kaitsmisele "......."......2004. a
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika instituut Google App Engine Iseseisev töö aines Veebiprogrammeerimine IFI6011 Andris Reinman ITJ-08 Õppejõud: Jaagup Kippar Tallinn 2010
tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grušninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parašin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969 Virve Siirde Akad.tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800 Aini Vaarmann Akad.tee 15 - 313 620 2803 Aira Viires Akad.tee 15 Aivar Lõokene Akad. tee 15-319 620 4386 Alar Leibak V 410 620 3054 Aleksander Kartušinski Akad
Tallinna Pedagoogikaülikool Matemaatika-loodusteaduskond Informaatika osakond Martin Sillaots Projektijuhtimise e-konspekt Magistritöö Juhendaja: Peeter Normak Autor: ............................................................ “ ....... “ ...........
Urve Venesaar Akad.tee 3-359 620 3951 Vaiva Kiaupaite-Grusninene Akad.tee 3-383 620 4005 Valdek Putkemaa Akad.tee 3-250 620 3635 Valdur Parasin Akad.tee 3- 232 620 4123 Veikko Kapsta Akad.tee 3-483 620 4057 Virve Siirak Akad.tee 3-353 620 3969 Virve Siirde Akad.tee 3-364 620 3963 Vladimir Sergejev Akad.tee 3-263 Matemaatika-loodusteaduskond Agne Velthut Akad.tee 15 Aili Hirvesoo IV 208 620 2995 Aime Miilberg V 413 620 3050 Aime Pärl Akad.tee 15 - 115 620 2800 Aini Vaarmann Akad.tee 15 - 313 620 2803 Aira Viires Akad.tee 15 Aivar Lõokene Akad. tee 15-319 620 4386 Alar Leibak V 410 620 3054 Aleksander Kartusinski Akad
annaabi.ee 
