Kogemuse kaudu õppimine aitab lapsel mõista ka seda, et looduses on omad seaduspärasused ning reeglid ja need ei ole enamasti samad kui inimestevahelistes suhetes. Koolieelik tunneb huvi kõige vastu, mis teda ümbritseb. Laps märkab enda ümber palju enda ümber asju, kui me oleme teda õpetanud/suunanud vaatlema ja märkama meid ümbritsevat. Ka lapsevanemad peaksid võimaldama oma lapsele looduskeskkonnas viibimist rohkem. Lastes tuleks kujundada huvi looduse vastu ja rääkida säästlikust suhtumisest keskkonda. Väga tähtsal kohal loodusõpetuses on katsed ja vaatlemine. Loodusõpetuses korraldavate katsete eesmärgiks on võimaldada kogeda loodusega seotud nähtusi ja seeläbi saada uut teavet. Kuna me õpetame lapsi loodust tundma, siis esmaseks vahendiks on vaatlemine. Seega peab õpetaja enne vaatlema asumist äratama lastes huvi vaadeldava vastu. Seda saab teha, seostades vaadeldavat lapse igapäevaelu või
ALUSHARIDUS, MINA JA KESKKOND, LOODUSÕPETUS I konspekti ülesanded Meenutage ja kirjeldage üht/kahte loodusõpetusega/loodusega sotud tegevust, milles osalesite lapsepõlves. Mis see tegevus meenub? Käisime Tallinnas (Õismäel) oma lasteaia rühmaga sealsete garaazide pealt (mis asendasid mägesid) kelkudega talvel liugu laskmas korduvalt ning külastasime ligital asuvat Astangu metsa ja Harku parki külastamas. Tulevad meelde see, et lasime kelguga mäest alla, tegime lumememmesid, sõime pargis toitu, mille olime vist vanematel lasknud kodus valmis teha (ei mäleta täpselt, aga kahtlen selles, et meile lasteaias see toit anti). Metsas rääkis õpetaja erinevatest puudest, meenub seik, kus õpetaja seletas, miks garaazi peal on mustad suured tornid (ventilatsioon), et kui kole on, kui prügi metsa all on ja pärast korjasime kõik toidu jäätmed ühte kotti, mille õpetaja kusagile pani. Meenub ka see, et me kutsusime õpetaj
aastaajaliste muutustega. Lapsed vajavad pühendunuid ja tähelepanelikke täiskasvanuid, keda innustab õuesõpe ja kes mõistavad õuesõppe tähtsust. (samas, 2013.) Õuesõppimine ei ole seotud õppijatele antava teadmiste pagasi suurusega, vaid nende avastamisõhinaga. Õuesõppe kasutamine, võimaldades lapsel vaatlusi, mänge ja käelist tegevust kombineerides vahetult kogeda ja ise tegutseda võimaldab äratada lastes huvi ja 10 austust elus ja eluta looduse vastu ning kujundada esmased vastutustundliku keskkonnahoidliku käitumise harjumused. Kõige suuremat mõju õues toimuvale ja laste õppimisele õuetegevustes omab täiskasvanute suhtumine ja käitumine. Õuekeskkonna organiseerimisel tuleb arvestada sellega, et oleks ruumi vaikseks uurimiseks ja vaatluseks
Õpetajad rääkisid, et lisaks tundidele, mida viib läbi vastava tunni õpetaja, organiseerivad nad väljas olles lastele liikumisemänge ning tubastes tingimustes käivad liikumisrühmas võimlemas, muusikarühmas pille mängimas. Lohutav oli kuulda, et ei piirduta vaid etteantud tundidega vaid õpetajad lasevad lastel ka vabavoliliselt, ilma et keegi käseks ja keelaks, oma soovil tegutseda. 1927.aastal ilmunud ,,Loodusõpetus algkoolis" kujutab endast loodusõpetuse originaalset metoodikat, millel on ka ülddidaktiline väärtus. Üksikasjalikult on käsitletud aktiivset vaatlust looduses, katsete korraldamist ning probleemülesannete esitamist. Erit tähelepanuväärne on, et loodusõpetuse sisu kujundamiseks on esile toodud printsiip, mille kohaselt põhilist ja üldist tuleb õpetada loodusteaduste seisukohalt. Kasutada tuleks lapsele kõige lahedasemaid näiteid. (Eisner 1985: 22) Väga oluliseks pean rahvajutte, -luulet ja laule
omandamine; 3-7 aastastel lastel kujundatakse välja baasmotoorika liigutusoskused. Oskus ühendad erinevaid liikumisviise ning oskus kasutada seda erinevates tingimustes, luues soodne keskkond ja võimalus tegeleda erinevate kehaliste harjutustega, liikumismängudega, fantaasiavõimlemisega ja sportlike ühisüritustega, lõimides erinevaid õppevaldkondi- see on pidev õpiprotsess, milles osaleb iga lapsevanem ning täiskasvanu. Lapse liikumistegevuse planeerimisel ning aktiviseerimisel etendab suurt rolli iga õpetaja lasteaias, sest kõiki õpioskusi on võimalik õppida läbi mängu. See on, mille kaudu laps areneb, omandab teadmisi ja eluks vajalikke oskusi. Kui tahame, et lapsed areneksid loomulikult ja vastavalt oma võimetele, peavad nad saama veeta aega koos teiste lastega ja samuti peab neil olema võimalus mängida, liikuda nii vabalt kui ka planeeritult juhendaja õpetajaga
” (Education for Sustainable Development 2009). Koolieelse Lasteasutuse Riikliku Õppekava (2008) valdkonna „Mina ja keskkond“ üks eesmärke on, et laps väärtustab keskkonda hoidvat ja keskkonnahoidlikku mõtteviisi. Sotsiaalsete oskuste osas on õppekavas välja toodud, et laps oskab teistega arvestada ja teha koostööd. Samas puuduvad Eestis õppematerjalid jätkusuutlikkuse teema süvitsi käsitlemiseks lasteaias. Jätkusuutliku eluviisi tähtsust alushariduses on rõhutanud nii loodusõpetuse valdkonna didaktikud kui mitmed riiklikud ning rahvusvahelised arengukavad (vt lähemalt ptk. nr 1). 6 Euroopas ja ka mujal maailmas on viimase 40 aasta jooksul kasvanud ökokülade ja - kogukondade liikumine. Tegemist on inimeste kogukondadega, kes demonstreerivad oma eluviisiga, kuidas elada jätkusuutlikult nii ökoloogilises, majanduslikus, vaimses kui ka sotsiaalses mõttes
Samamoodi manipuleeritakse inimestega reklaamide vahendusel need panevad meid uskuma, et me oleme see, mida me omame ja tarbime, mistõttu omakorda muutuvad järjest tähtsamaks materiaalsed väärtused. Lapsed ei oska eristada reklaami muust meediatekstist. Kuigi juba väikesed lapsed teevad vahet teleprogrammil ja reklaamil, näitavad siiski uurimused, et reklaami tegeliku eesmärgi mõistmine ei ole lastele jõukohane (Väärtused koolieelses eas: väärtuskasvatus lasteaias 2010). Väikesed lapsed on ümbritsevast maailmast mõjutatud sellisel määral, mida täiskasvanu ei oska ettegi kujutada. Lihtsalt öeldes on laps kui meeleelund, kes vormib enda keha nende 5 meelemuljete kaudu ja abil, mida ta vastu võtab ning nende tegevuste kaudu ja abil, milleks ta tõukeid saab. Reklaami tegelikust sisust arusaamine saab lastele jõukohaseks
PDCA tsüklit saab kasutada nii pikaajaliste kui lühiajaliste eesmärkide hindamiseks ja igasuguse korduva tegevuse puhul (Scholtes 2001). PDCA tsükkel koosneb: kavandamisest, tegutsemisest, uurimisest (kontrollimisest) ja reageerimisest. Planeerimisel määratletakse eesmärgid ja tegutsemisel viiakse kavandatu ellu. Uurimisel hinnatakse, kas kõik kavandatu on ellu viidud ja reageerimine tähendab, et arvestatakse uurimisel saadud tulemusi edasise tegevuse kavandamisel. Koolieelses lasteasutuses toimub õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine asutuse ja rühma tasandil. Peamised õppekasvatustegevuse kavandamise dokumendid on: - lasteaia õppekava - rühma tegevuskava - nädala vm lühiajalise perioodi kava. Igapäevase tegevuse ajakava on määratletud lasteasutuse päevakavas. RÜHMA TEGEVUSKAVA Tegevuskava rühmas ei ole kohustuslik dokument, aga paljudes lasteasutustes on see
sissejuhatuses öeldud, muusika on lasteaias kogu arengutegevuse raam ning täiuslikem tegevus lasteaias. Järgnevalt kirjutan päeva kaupa lahti, mida ja kuidas tuleks lastega arutelusid ning mänge läbi viia ning muu info, mis oleks abiks. Korduvat infot päeva kaupa lahti ei kirjuta, nende hulka kuuluvad: hommikusöök, lõunasöök, oode ja õhtusöök. ESMASPÄEV Eelnevalt koostatakse lasteaeda stend, kus on lastevanematele nähtavale toodud nädala teema ja plaan (vt lisa). Kui lapsevanemad hommikul lastega saabuvad võiks vaikselt kostuda lasteaia ruumist lastelaule, need võiksid olla laulud, mis sel nädalal lastega läbi kuulatakse ja lauldakse ning mängitakse. Lastevanematele võiks näidata stendi, kus on kogu nädalaplaan. Arutelu ringis Kõigepealt räägitakse lastele lühidalt, mis on selle nädala teema ning millisel teemal räägitakse täna. Nädala teemaks on tervislike eluviiside kujundamine läbi lastelaulude. Päeva teemaks on tervislik toitumine
Tüdrukud mõtlesid, et see sokk on rott ning pistsid kiljuma. Siis läks sokisõjaks, sokki hakati loopima. Kisa oli taevani. Kellelgi polnud meeles, et tegelikult ei tohtinud nii käituda. Kisa kostus loomulikult ka õpetajate tuppa. Direktor, kes oli tore naisterahvas, tõeline daam, tuli riieteruumi ukse peale. Ta seisis ja vaatas vaikides lapsi, omapäraselt. Kõik rahunesid kohe maha ning sokk jäi keset põrandat. Direktor käskis soki prügikasti visata ja kõigil, kes sokki puutusid, seina äärde rivistuda. Lapsi oli kokku umbes nelikümmend ning nad olid kahe liitklassi lapsed. Neist oli ainult kaks last, kes polnud sokki puutunud. Nad jäid ahju äärde seisma ning nendeks lasteks olid minu vanaema ja klassi kõige targem poiss, kes oli matemaatik. Direktor vaatas lastele, kes olid sokki puutunud, otsa ja muigas. Siis helises kell ja asi oli lõpetatud. Ei noomimist, riidlemist ega midagi.
Varajase sekkumise (ingl early intervention) all mõeldakse riskifaktoriga sündinud laste arengu jälgimist, erivajadustega laste võimalikult varajast märkamist, mahajäänud või enamarenenud valdkondade (nt füüsiline, sotsiaalne, kognitiivne areng) hindamist ja sobiva arendustöö planeerimist ning teostamist. Seega hõlmab mõiste varajane sekkumine erinevaid tegevusi 0–7 a lapse ja tema perekonnaga ja eeldab tihedat koostööd partnerite (arstid, psühholoogid, pedagoogid, lapsevanemad jt) vahel. Varajase sekkumise eesmärgiks on kaasa aidata erivajadustega lapse võimetekohasele arengule ja toetada lapse perekonda. Lapse arenguks on vajalikud erivajadusest tulenevad lisatingimused (spetsialistid, teenused, abivahendid) ja sisuliselt erineva rõhuasetusega arendustegevus. Varajase sekkumise planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada järgmisi üldpõhimõtteid: • arendustegevuse alustamine niipea, kui selle vajadust on märgatud,
lõpptulemusena. Üldiselt inimesed kinnistamist ei teadvusta. Igas olukorras toimib inimene viisil, mille määravad parajasti kõige tugevamini mõjuvad kinnistusseosed (Veisson, Veispak, 2005: 34). LASTEAIA SOTSIAALNE KESKKOND Ühiskondlikuks kooseluks vajalikud sotsiaalsed oskused kujundatakse lastel sotsialiseerumise käigus. Sotsialiseerumise eesmärk on kujundada laps sotsiaalselt kompetentseks ühiskonnaliikmeks. Kujundajad on siinjuures lapsevanemad, õpetajad, eakaaslesed, õed- vennad, vanavanemad ning teised täiskasvanud. Lapse sotsiaalne areng kujutab endast seega moraalinormide omandamist. Psühhosotsiaalse arengu all mõistetakse eelkõige lapse isiksuse arengut ja laste omavahelisi suhteid. Eristades sõnu „sotsialiseerumine” ja „sotsialiseerimine” võib märkida, et sotsialiseerimine on väline mõju nagu õpetamine ja kasvatamine, sotsialiseerumine aga inimese seesmiselt kulgev protsess (Aimre, 2001:161)
Milline võiks olla siis erivajadustega laste roll tavakoolis väärtuskasvatuse seisukohalt vaadatuna. Analüüsin küsimust kolmes lõikes: alusharidus, põhikool ja hariduspoliitika. Alusharidus Suur osa hoiakuid ja väärtusi kujuneb lapsepõlves. Alusharidusel ja põhikoolil on oluline roll, määramaks seda , kui turvaline, hooliv, salliv ja koostöövalis on meie ühiskond 10, 20 ja 50 aasta pärast. Lapsi ei saa aga õpetada sallivaks ja koostöövõimeliseks teoreetiliselt. Lapsevanem, kes oskab tähele panna, võib tõenäoliselt kogeda, et (lasteaia)laps, kellega rääkides kasvatajad (ja vanemad)häält ei tõsta, ei püüa kellestki üle karjuda. Kui kasvatajal on aega ja pädevust mudilast aktiivselt kuulata, omandab laps nii kuulmisoskuse kui ka hoiaku, et teise inimese kuulamine on oluline ja iseenesestmõistetav. Lasteaiapäev on väärtuskasvatuse ja sotsiaalsete oskuste sünenergiliseks arendamiseks eriline aeg ja ruum
11-15). Sotsiaalse õppimise teooria kohaselt on lapsed võimelised õppima vaatlemise teel, ilma et nad käitumist ise järgi prooviks. Kui laste omavahelised suhted rühmaruumis pingestuvad ning seetõttu kõrvaltvaatajaile laiduväärt eeskuju annavad, peab õpetaja olema ,,vastukaaluks" ehk tasakaalustajaks. See tähendab, et kasvataja peab tooma tähelepanu sinna, kuhu lapsed ise ei oska vaadata või sellele, mille peale mudilased ei tule. Kasvataja peab tegema midagi sellist, mis tooks lastes esile positiivse suhtumise nii teistesse kui ka iseendasse. Õpetaja peab osalema aktiivselt lapse sotsialiseerimisprotsessis talle sobilikku käitumist, väärtusi või reegleid õpetades (Lapse areng, uurimustöö, A. Leesment, Pärnu 2011, lk. 11-15). Toon näite ühest tütarlapsest Emmast, kes tuli sõimerühma ja kohe pidi ta kogema hammustamisi ja tõukamisi. Ei oska öelda, miks just temaga seda nii tihti juhtus aga tulemus oli käes - pärast
aluseks. Õpetajale on sügav kodumaa-armastus eriti vajalik. Ilma selleta ei suuda me tunda rahuldust oma tööst. Valdavaks muutub puuduste nägemine koolis ja õpilastes. Siis, kui me sügavalt armastame oma kodumaad ja õpilasi, suudame üksikpuudustest üle olla ning täie pingega töötada tuleviku heaks. Kodumaa-armastus annab õpetajatele jõudu täita kõrgeid nõudeid, mis õpetajatele esitatakse. Näiteks kohusetunnet kasvatab lastes edukalt õpetaja, kes ise on kohusetundlik. Haridusorganite ja kooli juhtkonna nõudeid täidab püüdlikult õpetaja, kes neist organeist lugu peab. Õpetajate kodumaa-armastus väljendub tema ette seatud ülesannete kohusetruus ja loovas täitmises. Nendest ülesannetest on eriti oluline õpilastes optimismi ja positiivse enesetunnetuse kujundamine. Et seda ülesannet edukalt täita, peame ise olema optimistid ja nägema, kuidas elu areneb paremuse suunas
Hetkel tundub Eestis olevat veel selline olukord, kus vene vähemusele on kohustuslik õppida eesti keelt, kuid eesti keele kõnelejaid vene keelt õppima ei õhutata. Integratsiooni osas me peame looma keskkondi, mis soodustaks eesti keele omandamist ning ka vastupidi. (Martin, 2003) Teavitustööga on hea alustada varases lapsepõlves, kui pole väljakujunenud poliitilisi vaateid ega eelarvamusi. Sellise positiivse pinnase keeleõppeks peaks laps ja lapsevanem leidma lasteaiast, kus viibitakse enamik aktiivne osa päevast ja ollakse võimelised ammutama kõige rohkem informatsiooni. Eestlastest sihtgrupi puhul aitab integratsioon taandada tõrjuvat hoiakut ehk ka hirmu oma rahvusliku kultuuriruumi säilimise suhtes. Assimilatsiooni suunas vaevalt püüeldakse, kuid hea oleks elada riigis, kus valitseb vastastikune tolerants ning ühine teabeväli. ( Martin, 2003) Ligilähedase tulemuseni aitab ehk jõuda nö multikultuursete lasteaedade loomine
..................................................................................... 4 2. Piiridest ja vastastikusest austusest......................................................................................... 7 2.1 Lapsed tahavad piire......................................................................................................... 7 '2.2 Piiride puudumine............................................................................................................8 3. Laps ja lapsevanemad............................................................................................................. 9 3.1 Distsiplineerimine ............................................................................................................ 9 3.2 Lastevanemate kolm rühma............................................................................................ 10 3.3 Kas on võimalik kasutada kõiki kolme meetodit?.......................................................... 11 4
vanemadki. Perekond on hädavajalik kasvukeskkond lapsele-pakub talle kõige paremat 4 kaitset ja arengustimulatsiooni. Oma esimesed sammud teeb laps peres, esimesed sõnad kuuleb ta emalt ja isalt, esimesed ettekujutused maailmast saab ta oma kodust. Perekond on koht, kus laps kasvab Inimeseks (Tuulik 2001:151). Perekond on seega lapse kasvatuse koht kõige pealt tema koolieelses eas, mille kõrvale võiksid astuda surrogaadina või täiendusena laste varjupaik ja lasteaed. Pärastpoole, kui laps kooli astub, ei vabane perekond tema eest hoolitsemisest ega tema kasvatuse juhtimisest, sest laps jääb temaga alalisse ühendusse, ta on tema eeskostmise all niikaua, kui ta täisealiseks saab. Perekonna mõju kestab edasi maksvais kombeis, korras, vahekordades omade ja teiste inimestega, juhtmõtteis, mille järele toimetatakse oma tööd
lapsevanemate soovidest ja lasteasutuse võimalustest ning teevad valikuid õppemetoodiliste lahenduste ja tegevuste sisu osas. Õppe- ja kasvatusprotsessis toetavad pedagoogid tasakaalustatult lapse võimete mitmekülgset arengut, luues talle võimalusi mitmekesiste nähtustega tutvumiseks ja tegutsemiseks erinevates olukordades erinevatel viisidel. Lasteaed aktsepteerib ja toetab iga lapse omapära ja iseärasusi. 4. MÄNGU KAUDU ÕPPIMINE Mäng on koolieelses eas lapse põ hitegevus, mis vastab parimal moel tema vajadustele, toetab isiksuse terviklikku arengut ning võimaldab lapsel ümbritseva maailma sügavama tunnetuse kaudu omandada mõtlemis- ja probleemi-lahendamisoskusi, eneseväljendamis- ja suhtlemisoskusi, empaatiavõimet, iseseisvust.. Mäng on iseõppimine. 5. LAPSE LOOVUSE TOETAMINE Lapse loovus väljendub eelkõige loova mõtlemise võimes, st võimes luua uut nii ideede tasandil kui ka materiaalses maailmas
viskavad. Tegelikult on nendes mitmed kahjulikud ained, nagu tina, elavhõbe ja liitium, mis eralduvad eriti hästi seadmete laiali lamutamisel. Selle tõttu on oluline viia elektroonika vanametalli kogumispunkti või vahel saab neid viia ka poodi tagasi. Töökorras seadmeid on alati võimalik annetada heategevuseks, et nad oma eluajal ikka tööd teha saaks. Veel tekivad kodus tihti erinevad meditsiinijäätmed, mis üllataval kombel on ka ohtlikud. Arvatakse, et nendest võib vabaneda, lastes need kanalisatsiooni, kuid tegelikult võivad erinevad antibiootikumid tappa mitmeid kasulikke mikroobe ja baktereid, kes pesitsevad 4 kanalisatsioonides. Meditsiinijäätmeid oleks parim viia lihtsalt ohtlike jäätmete kogumispunkti. Ohtlike jäätmete käsitlemine alagas Eestis 1990ndate alguses ning on pidevalt arenenud.
KASVATUSE KLASSIKA ---------------------- Maie Tuulik Tallinn 2010 SISUKORD Saateks 1. Mis on must kasvatus? 2. Miks on kasvatus oluline? 3. Mis on kasvatuse mehhanism? 4. Missugused on kasvatuse eesmärgid? 5. Kas jutt indigolastest on bluff? 6. Miks on eneseteadvuseni nii pikk arengutee? 7. Kas laps on täiskasvanule võrdne partner? 8. Kas laps peab sõna kuulama? 9. Miks on harjumused vajalikud? 10. Mis vägi on memme musil? 11. Mis värvi on armastus ? 12. Milles on kiituse imeline jõud? 13. Kas last tohib karistada? 14. Miks tuleb last vabadusele juhtida? 15. Mis on kõlbeline enesetunnetus? 16. Miks on vaja leida kesktee? 17. Miks Peeter Põllu kasvatusõpetus ei vanane? Lõpetuseks Viiteallikad SAATEKS Meie raamaturiiulid on täis
Tööpostil ta seda oligi, kuid minu ema, kes õppis selle direktori juhitavas koolis, oli sunnitud tihti nägema teda oma kodus ja vägagi ebakaines olekus. Milliseid väärtuseid see direktor minu emale sisendas? Kindlasti mitte austusest tulenevaid ja eks kahtluse alla läksid kõik väärtused, mida direktor püüdis edasi anda, kuna ta ei olnud minu ema silmis lugupidamist vääriv inimene. Seega ongi minu arvates õpetaja töös kõige suuremateks väärtusteks need, mis tekitavad lastes austust ja tahet õpetatut järgida ning teadmine, et õpetaja näeb iga last isiksusena. Selleks, et teadmisi edasi anda, peab õpetaja ise ka enda õpetatusse uskuma ja soovima seda teistega jagada. Samas on oluline, et õpetajana suudaksime laskuda lapse mõttemaailma tasemele, näitamaks, et oleme kõik ühesugused ning ka vaatamata tulenevatele vigadele ja eksimustele, austust väärivad. Hea õpetaja eesmärk on ju jõuda iga lapseni ja tekitada temas soovi järgida positiivseid väärtusi
tingimusteta armastada, õpetada ja hoida. Esmapilgul tundub roll lihtne, kuid kõik meist ei suuda siiski kasvatada täisväärtuslikke inimesi. Huvitav väide on ka see, et „Ainuke harjumus, mis lapsel tohib olla, on see: mitte ühtegi harjumust omada.“ (lk109)T egelikus elus see siiski nii ei ole ja kõigega lapsi harjutada ka ei jõua. Mina vähemalt arvan nii. Suurepäraselt on Russeau põhjendanud põhimõtet, et rääkima peaks lapsega juba sünnist alates õigesti. Lapsevanemad, kes räägivad lapsega pudikeeles, teevad endale karuteene edaspidiseks suhtluseks ja pikendavad laste õigesti väljendamise oskuse aega. „Ta elab ja pole oma elust teadlik.“(lk125) Jah, kahjuks me alla teatud vanuse oma lapsepõlve ei mäleta. „Kui lapsed hakkavad kõnelema, nutavad nad vähem.“(125) Laste eneseväljendus paraneb läbi kõne. Väitel, et laps nutab harva, kui tal kuulajaid lähedal ei ole – vaidlustaksin küll. Lapsi on
Teema aktuaalsus seisneb selles, et on vaja vähendada kilekottide kasutamist nii palju kui võimalik ja takistada plastjäätmete sattumist loodusesse, kus nad on suureks ohuks elavloodusele. Antud töö eesmärgiks on välja selgitada, kuidas mõjutab kekskonda killelotti kasutamine ning uurida, kuidas kilekottide maksumäära tõstmine mõjutab tarbimist. Püstitatud eesmärgi saavutamiseks olid kindlaksmääratud järgmised ülesanded: - käsitleda kilekoti mõistet ja tootmise aspekte, mis on toodud erinevates infoallikates; - erinevate infoallikate abil välja selgitada, kuidas mõjutab keskkonda killeloti kasutamine välja selgitada kilekotide negatiivsed küljed, roll ökoloogias, piiramised ja keelustamised erinevates maailma riikides; - uurida kuidas maksustatakse kilekotte teistes riikides; - koguda andmeid, et teha teemakohane analüüs;
Üksi mängides aga suudab laps olla väga rahulik ja ei ole lapsega mitte mingisuguseid probleeme. Oletatav põhjus: Poiss ei suuda sotsialiseeruda teiste lastega. Ta on harjunud olema üksi. Ta soovib näidata oma võimu, et teised lapsed teeksid seda, mida tema tahab. Ja, ta käitub nii nagu sooviks, et teised lapsed teda kardaks, kuigi küsides temalt soovib ta omale sõpru. Kuid asi võib olla ka koduses vägivallas, et lapsevanem käitub poisiga vägivaldselt, kuna kui ema ei ole ja elab kellegi teise juures on laps palju rahulikum ja ei ole temaga probleeme. Arengu põhivaldkondade kirjeldus Lapse arengus on alati vastastikuses koosmõjus kaasasündinud võimed ning isiksuseomadused ja välise keskkonna tegurid, moodustades iga lapse puhul individuaalse ja omapärase terviku. Arendus- ja korrektsioonitöö planeerimiseks nimetatud viies
I. MÕISTED: eelkoolipedagoogika, alusharidus, koolieelne lasteasutus, selle põhiülesanne ja lasteasutuse liigid EELKOOLIPEDAGOOGIKA Eelkoolipedagoogika on kasvatusteaduse valdkond, mille põhisihiks on toetada kuni 7 aastase lapse eesmärgistatud arengut ja õpetamist. Eelkoolipedagoogika on teadus laste kasvatamisest ja õpetamisest vanuses 0-7, mille raames uuritakse, kuidas kasvatada ja õpetada lapsi nii perekonnas kui koolieelses lasteasutuses. Eelkoolipedagoogikas uuritakse nii indiviidi tasandit, kus selgitatakse kavatatava ja kasvataja suhteid kui ka ühiskonna tasandit, mis puudutab kasvatus- ja koolitus-süsteeme laiemalt. Eelkoolipedagoogika uurimisobjektiks on nii eelkoolipedagoogika ajalugu ja filosoofia, eelkooliealiste lastega seonduvad kasvatus-, arengu- ja sotsiaal-psühholoogia küsimused, didaktika, õppekava ja õppeprotsessi uuringud ning hariduspoliitika.
· kord · järjestatus · etteaimatavuse Sisemist vajadust korra järele kõigutab esialgu päevakavas ettenähtud tegevuste vaheldumine. Kui koduse lapse päevareziim ühtib lastekollektiivi omaga, kohaneb laps kergemini. Lapsele turvatunde tekitamisest lähtuvalt on oluline lapsevanemate endi positiivne hoiak lasteaia suhtes. Usalduse ja positiivse hoiaku tekitamiseks on oluline, et lapsevanem tutvuks lasteaiaga ja suhtleks õpetajatega isiklikult enne lapse lasteaeda viimist. Vestlus õpetajaga lapse või lasteaiaga seotud muredest-rõõmudest lähendab vanemat õpetajaga. Rääkige õpetajale enda kodustest tavadest, sellest, mida last kasvatades oluliseks peate. Andke teada omapoolsetest ootustest-lootustest. Õpetaja vastab teile ja vestluse tulemusena saate kodus lapsele jutustada, mis teda ees on ootamas ja luua tingimused
avastama ning austama temas inimest ja ainulaadset mina. Sada aastat hiljem leiti pedagoogilise mõtteloo esindajate konverentsidel, kui nurjunud oli see lootus. Ent siiski! Nii tulidki indigolapsed paljuski tänu sellele, et harjumuspärastes last alandavates ning alahindavates arusaamades oli tekkinud mõra. Täiskasvanud hakkasid paremini nägema, mida lapsed suudavad. Samas on mitmemõõtmeline maailm äratanud lastes endas tugeva mina-teadvuse, mida enam pimesi kuuletuma ei pane. Vabanemine mitmetest kultuurilistest painajatest lubabki lastel ilmutada oma tahet, tajuda end täiskasvanuga võrdsena, näha asju eelarvamus vabalt ja mitte leppida reeglitega. Arvutiajastu eelistused kuuluvad paindlikule mõistusele, mitte inimest raamides hoidvale traditsioonile. Tegelikult on indigolapsed kogu aeg siin olnud. Sellele arvamusele jõudsin pärast üht loengut ja indigolastest loetud kirjandust
Lugemispäevik a. Logopeedilised jutukesed Me kõik teame, et mingi oskuse kujunemiseks on vaja seda harjutada. Kõnelemiseks on oluline saavutada nii suulihase hea liikuvus kui ka koordinatsioon. Pati ja Malle jutukesed on mõeldud toetamaks problemaatiliste häälikute õiget hääldusoskust. Vahvaid jutukesi kuulavad lapsed meeleldi, eriti kui jutukeste juurde kaasata mänguasju reaalsete tegelastena. Jutukesi võivad lisaks õpetajatele või logopeedidele kasutada ka lapsevanemad. See annab neile võimaluse emotsionaalset lähedust pakkuvat ja arendavat koostegevusust oma lapsega läbi viia. Jutukeste allosas on juhised, mis selgitavad läbiviidavat tegevust või häälitsust. Jutukeste tekst võimaldab silpe hääldada mitmeid kordi. Sellised kordused kinnistavad hääliku õiget hääldamisoskust. Õpetaja loeb jutukese teksti ning hääldab silbid lapsele õigesti ette. Seejärel hääldab laps neid kas iseseisvalt või koos õpetajaga. Kui
" Tema sisemuse kohta võib öelda ühesõnaga: ta oleneb täiesti oma temperamendist ja kogu õnnetuse peale vaatamata, mis on valmistanud temale saatus ja inimesed, on ta jäänud selleks, milleks loodus on ta kujundanud. Rosseau eluõhtu jõudis lõpule 2. Juulil 1778. 11.oktoobril 1794 viidi Rosseau kirst Panteoni ja asetati tema surmavaenlase Voltaire kõrvale kirjaga: ,,Siin puhkab looduse ja tõe inimene." Nii lahkus omapäraseim inimene, kes kunagi elanud. See on inimene, keda peab armastama ja imetlema, ning ometi talle kaasa tundma. Ta enese sõnad: ,,Ma tahan ja ei taha, ma tunnen end samal ajal orjana ja vabana, ma armastan head, aga teen siiski halba, ma tegutsen, kui kuulen mõistust, ei või aga vastu seista kui kired kaasa kisuvad ja minu kõige suurem piin on see, kui kukkudes tunnen, et ma enam kunagi ei tõuse." Rosseau armastas üksindust ja unustusi. Tema võõrandumise peapõhjus oli see, et oma suure tundelisuse ja aeglase mõtlemisega ei olnud ta
Vahendid: vajalik on kogum mitmesuguseid erinevaid mänguasju, nii et igale lapsele jätkuks (nt pusle, lego, raamat, telefon, nukk, auto vms) Mängu käik: Andke igale lapsele, või laske lastel ise valida, üks ese ja laske neil mõelda, mida nad teeksid selle esemega, kui nad tunneksid ennast üksikuna. Näiteks: telefon võiks helistada sõbrale, tolmuhari teha vanematele rõõmu ja oma tuba koristada jne. Julgustage lapsi ideesid välja tooma. Mida rohkem on lastes loovust, seda enam on neil võimeid üksildust ja sellega seonduvat stressi vältida. MÕNUS KOHT Eesmärgid: näha ja tuua esile kaaslase positiivseid omadusi, õppida viisakalt käituma Vanus: alates 4. eluaastast Osavõtjad: kogu rühm Mängu käik: Lapsed seisavad ringis. Keset ringi on tool. Lapsed istuvad kordamööda toolile. Toolil istujale peavad teised ütlema meelitusi, komplimente, häid soove vms. Kui ringis
Tehnokeskuse kodulehel (http://www.keskkonnainfo.ee/) keskkonnalubade infosüsteemis, kuid sinfot saab küsida ka maakonna keskkonnateenistustest. 1.4 Patareid ja akud ei kuulu olmeprügi hulka Patarei ja aku ühest või enamast elemendist koosnev mittetaaslaetav (patarei) või taaslaetav (aku) on vooluallikas, mis muudab keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Vanu patareisid ja akusid (patarei- ja akujäätmeid) ei tohi visata muude olmejäätmete hulka, sest tegemist on toodetega, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale. Praegu kogutakse patarei- ja akujäätmeid põhiliselt omavalitsuste jäätmejaamades ja ohtlike jäätmete kogumispunktides ning üksikutes kauplustes. Alates 26. septembrist peavad aga kõik akude ja patareide tootjad varustama oma tooteid turustavad kauplused ja muud müügikohad
.............................................................22 1.7.2 "Ei mingeid hinnaalandusi!"........................................................................................22 1.7.3 Piits ja präänik..............................................................................................................22 1.7.4 "Kui sa ei..., siis ma..."...............................................................................................22 1.7.5 "Ka lapsevanemad on inimesed!"................................................................................23 2 1.7.6 "Peamine on distantsi hoida."......................................................................................23 1.7.7 Järjekindlusetus............................................................................................................23 1.7.8 Liialt suured ootused.....
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
