See puhub enamasti kirdest, aga tänu reljeefile, võib see kohakuti puhuda kas idast või põhjast. Paikades, kus ,,burja" on tugevaim, on liiklus mõnikord häiritud ja paikades, kus ,,burja" on eriliselt tugev on suurte veokite jaoks liiklus isegi peatatud. Põhja ,,fen" on teine aeg-ajalt esinev väga tugev kohalik tuul, mille tagajärgedeks on tihti suurte puude ja majade hävimine. Üks äärmuslikest ilmingutest, mis põhjustab üsna suuri kahjustusi, ellkõige just põllumajandusele on põud. Vaatamata sellele, et Sloveenia aastane sademetehulk on üsna suur, on tõsine põud esinenud viimase 15 aasta suvede jooksul 4 korda. Eriti just Kirde-Sloveenias on põua esinemine kõige tõenäolisem. Kahju, mille põud põllumajandusele tekitas oli üsnagi märgatav. Kõige tõsisem põuaperiood oli 2003. aasta suvel. Joon. 3 2003. aasta põud tekitas suurt kahju Üleujutused esinevad Sloveenias, rohkete sademete tulemusena üsna tihti. Äkilised
................................................. 4.7. Härmatis ................................................................................. 4.8. Kaste .................................................................................... 4.9. Hall .................................................................................... 4.10. Jäide ................................................................................... 5.) Uputus ja põud kaks äärmust ............................................................. 6.) Eestit mõjutavad õhumassid .................................................................... 7.) Mereline ja mandriline kliima ......................................................... 8.) Eesti vedelate sademete jaotumine ........................................................... 9.) Kokkuvõte ....................................................................................... 10
20% 7% Mai November Juuni Detsember 8% 16% 3% 4% 14% Anu Roosileht 9 30.12.12 looduskatastroofid Tuulekeerised Põud Põlengud Üleujutused Väiksemad Pikad Tänu põuale Kui sajab, siis keerised, mis põuaperioodid on põlengud ikka kohe esinevad vaid mõjuvad tihe külaline korralikult kõrbes põllumajandus ele laastavalt Suured Põud kestab Põlenguid on Üleujutusi keerised on juba aastaid raske kontrolli saab harvaesinevad alla saada, ennetada
saavad vee Induse, Gangese, Mekongi ja Yangtze jõed, väheneb jõgede veetase, mis omakorda mõjutab oluliselt Pakistani, kuid samuti Hiina hüdroelektrijaamu. · Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. · Brasiilias, Venezuelas, Kolumbias, Peruus ja Boliivias muutuvad õhusaastet ning kuumust tekitavad metsatulekahjud aina tihedamaks, tulekahjude suits varjutab Päikest. · Pidev põud Kesk Ameerikas. · Austraalia muutub maailma kõige kuivemaks paigaks aastane üle 40-kraadise temperatuuriga päevade arv kuuekordistub ning sademete kogus väheneb 25%. · USA lääneosa tabavad järjest tihedamini põud ja metsapõlengud. 3 kraadi tekib nõiaring · Ekstreemsed tsüklonid tabavad Suurbritanniat, Prantsusmaad ja Saksamaad. Holland on tormide poolt eriti haavatav. · Põhja-Euroopas suureneb sademete hulk 20%, samas kui Lõuna-Euroopa muutub
· Seaduse järgi on pandud metsaomanikule kohustus oma metsal silm peal hoida. · Metsaomanik peab jälgima oma metsade tervislikku seisundit ning tagama, et see ei halveneks. · Metsakaitse eesmärgiks on vältida ja/või vähendada majandusliku kahju tekkimist. Biootilised kahjustajad · Seened · Putukad · Metsloomad Abiootilised kahjustajad · Torm · Tulekahjud · Teised ilmastikunähtused Metsa ohustavad peamised ilmastikunähtused · Põud · Tuul ja torm · Lumi ja jäide · Külm · Päikesepõletus · Pikne Halva tervisliku seisundi tõttu lageraiesse arvatud puistud Kahjustuse liik 2013 2014 2015 2016 Metsatulekahjud 244 4969 1084 1627 Ebasoodne veereziim 15 364 20 843 19 836 14 218 Tuuleheide ja -murd 84 771 163 602 69 792 459 287 Juuremädanikud 69 321 48 227 39 481 35 375
§ Lühiperioodiline komeet pöördub tagasi lühema perioodi jooksul. (Lühima perioodiga komeet on Encke 3,3 aastat) § Pikaperioodiline komeet pöördub tagasi tuhandete aastate pärast. § Komeetide ilmumist taevasse on läbi aegade peetud kurjakuulutavaks endeks, sõja, valitseja surma, õnnetuse või mõne muu halva sündmuse märgina. § Halley komeedi lähenedes 1910. aastal oli Euroopa ilmastik tugevasti häiritud. 1911. aastal oli ränk põud. Põud lõppes paduvihmaga, mis tekitas suurt üleujutust. § 1984. aastal lähenes Halley jälle ning tekitas mitu nädalat kestnud põua. Peale seda hakkas sadama ning kolme nädalaga sadas maha sama suur vihmakogus kui tavaliselt kogu aasta jooksul. § Halley komeedi lähenemist 1986. aastal on seotud ka Tsernobõli katastroofiga. TUNTUMAD KOMEEDID Inimkond tunneb neid komeete, mis on palja silmaga nähtavad Halley komeet §
sügavamale. Olemus: Happelises pinnases muutuvad mullamineraalid kergestilahustuvateks ja need uhutakse sademetega mulla sügavatesse kihtidesse tekib hele leetkiht. Tagajärg: Mulla viljakus langeb. 8. KAMARDUMINE Kamardumine on huumuse kogunemine mulla ülemistesse kihtidesse. Kus: Rohtlates on kamardumine kõige inteniivsem. Põhjused: kuiv kliima sademete hulk on tasakaalus auramisega. Vähe sademeid toitaineid ei uhuta mullast välja rohttaimed annavad palju huumust suve teisel poolel põud kuhjub palju huumust pinnases on palju soolasid, mis tekitavad mullasõmeraid. 9. GLEISTUMINE Kus: tundras Eestis: LõunaEestis Põhjused: kõrge põhjavee tase pinnas on pidevalt liigniiske. Selle tõttu pole mulla osakeste vahel õhku (soo, raba). Olemus: Bakterid võtavad hapniku FeIII oksiidist, mis muutub FeII oksiidiks. FeII oksiid reageerib mulla mineraalidega ja tekivad gleimineraalid (sinakasrohelised laigud). Mulla viljakus on väike õhu puuduse tõttu. Tekib turvas. 10. SOOLDUMINE
Eelmise aasta aastal ikaldus vili septembrist alguse kõikjal ning kõik saanud suur näljahäda, peamised toiduvarud mis tõi kaasa said otsa, loodeti massiliselt levivad sellest aastast paremat nakkushaigused, saaki, aga selle aasta üleeuroopalise põua ja esimene pool on kaasa metsatulekahjud on toonud samuti jätkumas. Kõige selle üleeuroopalise põua. põhjuseks oli ligi kolm Kõige kehvem seis ongi kuud kestnud põud teraviljaga mis lihtsalt ning suur põud on ka kuivab ära. Ainuke asi sellele aastale üle mis veel kasvab on kandunud ning oodata kartul, aga saatus on on saagi hävimise sellise käigu teinud, et jätku. Kuna eelmisel suurem osa alles jäänud kartulist kasvab aasta esimesel poolel mõisate põldudel. Ning on olnud sajandi kuna mõisnike olukord suurim suremus, kõige on samuti kehvavõitu, hullem seis oli
keeles kompimine kompimisel oli ihu valus teravus kuulmisteravus haistmine Haistmine on lõhnade tajumine ja eristamine haistmiselundi abil kolp Kuul purustas mehe kolba. ängistus piinav äng põud põud teeb viljale liiga auklik Auklik katus. väävel keemiline element reovee- reoveepuhastus tina läikiv hõbejasvalge väga plastiline metall (Sn) müra mitmesuguste kõrguselt ja valjuselt erinevate (pidevate) helide (ebakorrapärane) segu
Pauliine punnid Paksu paju pisikeses praos porises purpurpunane põrnikaplika Pauliine: ,,Põud paneb punnid palele." Pauliine palus pagarit: ,,Pai pagar, palun prae punnide paranduseks pannkooke." Pagar praadiski. Põrnikas pani pagari praetud pisut pruunid pannkoogid punnidest punavale palele. Peale poolt päeva pagarilt palutud pruunide pannkookidega punnilise pale patsutamist pistis Pauliine pannkoogid pintslisse. Pärast pannkoogipraadi peeglist päris paistes punnilist palet piiludes puhkes põrnikaplika pillima. Pagari praetud pooleldi pruuniks põlenud pannkoogid polnud punne palelt pühkinud. Pettunud Pauliine põrutas paukuval põrinal pagaripoodi pagariga pragama. Punnis põskedega pagar patsutas pahase põrnikaplikakese pead, paludes Pauliinel proovida pruuni punnipeitmine puudrit. Pauliine panigi paistes punnilisele palele palju pruuni puudrit. Peagi polnud pisikesi punaseid punne paista. Paulii...
arengumaad peavad oma heitkoguseid piirama suhteliselt ohutul tasemel 2C-ga 1,5 ° C-ni, korraldades regulaarselt läbivaatusi, et tagada nende kohustuste suurendamine vastavalt teaduslikele nõuannetele. Nagu iga rahvusvaheline kompromiss, ei ole see täiuslik: heitkoguste piirid on endiselt liiga lahti, tõenäoliselt võib see soojeneda 2,7-3C võrra industriaalüleselt enne industrialiseerumist, ületades 2C künnise, mida teadlased ütlevad, on ohutuse piirang, millest kaugemale mõjud - põud, üleujutused, kuumalainete ja merepinna tõus - on tõenäoliselt katastroofilised ja pöördumatud. Vaesed riigid tunnevad ka muret selle pärast, et neile pakutav raha pole nende kaitsmiseks peaaegu piisav. Mitte kõik kokkulepped ei ole õiguslikult siduvad, nii et allakirjutanud riikide tulevased valitsused võiksid oma kohustusi veel vabastada.
Lähispolaarkliimas paremates mullastikutingimustes saab kasvatada näiteks reidist, kartulit, sibulat. Jahedas parasvöötmes külmus ja väheviljakad leetmullad ei soodusta põllundusega tegelemist. Saab kasvatada teravilju(rukis,nisu,oder,kaer,lina,raps) Mõõdukas parasvöötmes merelises valdkonnas saab kasvatada teravilju, sõstra ja õunapuid. Mullad on keskmise viljakusega, hästi haritavad, vajavad kuivendamist. Mandrilises valdkonnas kahjustab saaki põud. KaugIda mussoonvaldkonnas raskendavad saagikoristust rohked sademed. Soojas parasvöötmes soojalembelised kultuurtaimed(riis,mais,päevalill, suhkrupeet, köögiviljad, sojauba, viinamari) Lähistrooppilises vöötmes kuiv kliima, kasvatatakse puuvilju, viinamarju, oliive, tsitruselisi, talinisu, maisi. Kõrbekarjamaadel kasvatatakse kitsi ja lambaid. Troopilises vöötmes suured kõrbed, põllumajandusega saab tegeleda oaasides: puuvilla,suhkruroogu, kohvipuud.
Toidupuudus arengumaades Koostajad: Kristel Hunt ja Grete Vahar Faktid Aasias, Aafrikas ja Ladina-Ameerikas elab üle 500 000 miljoni inimese absoluutses vaesuses. Iga aasta sureb 15.miljonit last nälga. Peaaegu iga neljas inimene peab päevas ära elama vähem,kui 1 dollariga. Iga 3 sekundi järel sureb üks inimene maailmas nälga. Umbes 33.miljonit tonni toitu visatakse ära iga aasta. Näljahäda piirkonnad 925.miljonit näljast inimest 2010.a Mis seda põhjustab? Sõjad Põud Kõrbestumine Vaesus Rahvastiku kiire juurdekasv Toiduvarude vähenemine Halvasti korraldatud toiduainete jaotussüsteem Looduskatastroofid Mida põhjustab? Alakaalulisust Pidurdab füüsilist ja vaimset arengut Vastuvõtlikkust haigustele Surma Lahendused Inimeste toitumisharjumuste muutmine Vetikatest, pärmseentest ja bakteritest toitu teha Arengumaades täiustada maaharimisviise- ja tehnoloogiat Toetada vaeseid farmereid Toidupuuduses kannatajaid aitavad...
Madis Kõiv Madis Kõiv Sündinud 5.detsembril 1929. Suri 24.septembril 2014. Ta oli eesti kirjanik, füüsik ja filosoof. Lähemad sidemed kirjandus- ja kultuuriseltskonnaga kuuekümnendail. Koostöö Hando Runneli, Vaino Vahingu ja Aivo Lõhmusega. Pälvinud mitmel korral Tuglase novelliauhinna. Looming "Faehlmann" "Põud ja vihm Põlva kihelkonnan nelätõistkümnendämä aasta suvõl." "Endspiel: laskumine orgu." "Aken" "Kolm näitemängu" "Küüni täitmine" Tunnustused - Muusika- ja Teatriakadeemia audoktor. - Tartu aukodanik. - Kultuuri elutööpreemia (2008) - Riigivapi teenetemärk. Madis Kõiv „Tali“ https://www.youtube.com/watch?v=IZIeJL7LJcc Kasutatud materjal http://et.wikipedia.org/wiki/Madis_K%C3%B5iv http://www.delfi.ee/news/paev...
jaguneb kaheks mereline pehme ja niiske talvega piirkond peale teraviljade kasvavad hästi ka istanduste põhikultuurid sõstrad õunapuud mullad keskmise viljakusega arvukad rohumaad on eelduseks piimakarjakasvatusele mandriline kultuuride valikut piirab külm talv mõnikord kahjustab saaki põud lühikese vegetatsiooniperioodi tõttu peab kõik tööd tegema väga ruttu Soe parasvööde kuuekuuline või pikem vegetatsiooniperiood võimalus kasvatada soojalembelisi kultuurtaimi riis mais päevalill suhkrupeet köögiviljad sojauba viinamarjad ... kultuuritaimede valikut piirab lühike kuid külm talv ja vähene sademete hulk
polaaraladel sulavad ja Maailmamere tase tõuseb. Ookean ujutab üle laialdased maismaa-alad. Parasvöötmes sajab rohkem, kõrbealad aga laienevad. Kasvuhooneefekti mitmesuguste mõjude tagajärjel võib elu Maal muutuda suurel määral. Inimesed peaksid muutma oma suhtumist kütteainetesse ja hakkama rohkem kasutama päikese ja tuuleenergiat, mis ei saasta loodust. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu.
sest meri ei lase külmaks minna. MULD toitainerikkad mustmullad, ning kõdunenud lehed annavad värvuse. TAIMESTIK lehtpuud, nt kask, vaher, pöök, tamm. Alustaimestik. LOOMASTIK vähe elupaiku, rebased, metssead, metskitsed, oravad. INIMTEGEVUS põllumajandud, tööstused. KESKKONNAP ülerahvastus, õusaaste, veereostus. ROHTLA ASEND mandri siseosas ja rannikul. KLIIMA aastas sajab 350550 mm. Talvel langevad sademed lumena, kevadel vihmana. Suved on kuumad ja võib esineda ka põud. MULD väga huumuserikkad mustmullad. TAIMESTIK kuivalembeline, tihedapuhmakulised kõrrelised, puid ei kasva seal sellepärast, et seal on kuiv. LOOMASTIK närilised ja ka piisonid. INIMTEGEVUS kasvatatakse nisu, päevalilli, suhkrupeeti (päevalilledest tehakse õli), maavarade kaevandamine. KESKKONNAP tolmutormid, veeerosioon, õhu ja veesaaste. OKASMETS ASEND PõhjaAmeerikas ja PõhjaEuraasias. KLIIMA suved on jahedad ja niisked ning talved on külmad.
lubama parlamenti värvilisi, mitte aga mustanahalisi. LõunaAafrika Vabariigi president oli esimene valgenahaline riigijuht, kes pooldas reforme. Reformimeelne de Klerk Nelson Mandela esimene mustanahaline president Näljahädad Aafrikas 1967tänapäev Kodusõda Nigeeria idaosas kristlastest ibode ja islamiusuliste hausade ning fulamide vahel 19671970, suri rohkem kui miljon ibolast. Etioopias tõi NSV Liidu abi lõpetamine, põud ja 1970. 1980. aastate kodusõda miljonitele inimestele näljasurma Rahvarahutused Mosambiigis 1980 tervishoiu ja haridussüsteemi ning põllumajandusliku tootmise kokkuvarisemine. 1990 aasta alguseks oli surnud umbes miljon inimest ja poolteist miljonit põgenenud 1991.1993. aasta kodusõjas Somaalias suri nälga arvatavasti 300 000 inimest, sest sõjaoht ei võimaldanud neile toiduabi kätte toimetada Tähtsaimad eksportkaubad Kala Mauritaania
Valitsussektori suurenesid 2018. aastal 0,3 protsenti lõpptarbimine Anna loetud artikli ja täidetud tabeli põhjal hinnang Eesti majandusele 2018. aastal: 1. Millised valdkonnad andsid kõige suurema panuse Eesti majanduskasvule? 2. Millised valdkonnad pidurdasid 2018. aastal kõige enam Eesti majanduslikku arengut? Mõtle eelmisele aastale ja hinda miks just need valdkonnad majanduskasvu pidurdasid? põllumajandus, metsandus ja kalandus, sest oli põud 3. Kuidas läks Eesti majandusel 2018. aastal? hästi, sest SKP oli tõusufaasis
Kasvuhooneefektil on nii otsene kui ka kaudne mõju inimeste tervisele. Kui oletada, et maakera keskmine temperatuur järgneva 50-100 aasta jooksul tõuseb, võib nõrga soojatalumisvõime tõttu suureneda eriti vanemate inimeste, krooniliste ja nõrkade haigete ning võimalik, et ka imikute suremus, suureneb südamehaiguste esinemine jms. Kasvuhooneefekti kaudsed mõjutused võivad olla hoopis mitmekesisemad ja saatuslikumad. Keskmistel laiuskraadidel tekkiv põud ja sellest tingitud kõrbestumine toob suurtele aladele näljahäda ning ennustatav merepinna tõus põhjustab katastroofe madalamatel rannikualadel. Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu. Kasvuhooneefekt on kahjulik ,sest kui maakera keskmine õhutemperatuur kasvab, siis
hakkasin huvi tundma, mida nälg teeb inimese organismiga. Inimesi, kes on näljas, leidub maailmas rohkem kui USAs, Kanadas ja Euroopa Liidus elanikke kokku. Nälja tõttu sureb igal aastal rohkem inimesi kui kolme ohtliku haiguse, AIDSi, malaaria ja tuberkuloosi tagajärjel. 2011 aasta augustis kuulutas ÜRO Aafrikas välja näljahäda, mis on nõudnud juba sajade tuhandete elu ning ohustab veel miljonite inimeste elu. Näljahäda tekitajaks on nt põud aga samas ka poliitilised põhjused - ei kiputa eriti välismaalt abi paluma, riikide omavahelised keerulised suhted, sisevõitlused jne. Välismaailm üritab küll aidata, aga abi kõigile ei jätku – toitu jääb väheseks. Nälgib see inimene, kelle kulutatav energia hulk ületab saadava energia hulga. Näljaga kaasneb vitamiinipuudus, kehvveresus, närvisüsteemi haigused, nahahädad, skorbuut, kõhulahtisus, vedelikupuudus, mitmesugused inflektsioonid jne. Surm võib saabuda
kliimamuutuste mõju rannikualadele ,veevarudele,metsadele,põllumaj,inimtervis,loodus mitmekesisus kasvuhoone efekti tagajärjed: temp.tõsu üleujutused,põud,joogivee napuu,haigused,aurumine suureneb, vähenevad saagid, majanduse allakäik,soosutmine, kahjurite levik, liustikejää ssulamine, orkaanid,tomid, vihmasajud viimase saja aasta jooksul on maailmameri tõusnud 10 kuni 25 cm N. pangladeshis,niiluse delta niiluse deltaalal 1600 inimest 1 ruutkm kohta egiptuses aint 2,5% sobib põlllumaj jaoks liivae erosioon on seal tõsiseks probleemiks ja on kiirenenud alates Awani paisu ehitamisest üleujutused: igasugune üleujutus mõjutab ka põhjavee kvaliteeeeti hävitab väärtuslikku põllumaad veeepuudusega kohtades rändavad paljud väja,mõnes linans tekib ülerahvastatus tekivad muutused loodusvööndites metasad kohanevad vägaaegalselt.kõige rohkem kannatavad põhjapoolsemad metsad.kõrbealad laineevad N: ugandas on koguaeg kohvi kasvatatud.aga nü...
Aasta keskmine temperatuur 21° 10° Kõige soojem kuu, Juuli 28° Juuli 17° temperatuuriga Kõige külmem kuu. Jaanuar 12° Jaanuar 4° temperatuuriga Temperatuuri kõikumine 16° 13° Aasta sademete hulk 28 mm 611 mm Sademete reziim Suvel on põud, talvel Sügisel on palju sajab vähe sademeid Kliimavööde Troopiline kliimavööde Parasvööde Loodusvöönd Poolkõrbed ja kõrbed Parasvöötme sega- ja lehtmetsad Kairos on kliima soojem ja kuivem, sademed peaaegu puuduvad. Suvel on
Eelkõige nende kahe liigi pärast soovitakse keelata öösel liiklus mootorsõidukitega, liiklusmärkidega on see keelatud juba praegu. Sibulakasvatuste säilitamine on samuti väga oluline. Konnarahva käekäigu parandamiseks kaevati 2001. Aasta sügisel saare sadama lähikonda uus tiik ning puhastati sissekasvanud võsast mõned endised tiigid. On niidetud kõikide tiikide ümbrust- need meetmed on tõstnud mudakonna sigimise edukust. Mõnel aastal korraldab põud konnalastele tapatalgud, kuivatades nende elupaigaks olevad madalad tiigid ja lombid enneaegu.
Pampad Romet Müürisepp 10.B 2011 Abiootilised tegurid · Päikesevalgust iga päev ja kõik taimed saavad piisavalt valgust, aastas paar korda on seal põud · Keskmine temperatuur on 18 kraadi celsiuse järgi, suvel on kõrgem ja talvel madalam temperatuur · Enamus ajast puhub seal tuul (külm põhja tuul) · Pole eriti niiske, pigem kuiv Taimeliigid · Põhiliselt kasvab pamparohi, mis on kuivalembeline, kõige rohkem sobib talle päikeserohke ala · Pole palju puid, sest esineb palju tulekahjusid, pamparohi suudab uuesti kasvama hakata, aga puud mitte · On erandlik puuliik, mis suudab end tule eest
pehmuse. See esineb sagedasti just Iirimaa rannikul, Suurbritannias, kas Eestis, Lätis, Leedus jm rannikumaades, kus on ptsene ühendus merega. Soojema kliima põhjustab ka Golfi hoovus, mis saabub Euroopasse Atlandi ookeanist, ulatudes kuni Skandinaavia maadeni välja. Mandriline kliima on omapärasem: talviti esineb võimsaid lumetorme ja põhjas ulatuvad miinuskraadid alla kolmekümne. Ka suvel esineb täielik kontrast päike kõrvetab ja põldudel võib tekkida sademete puudujäägist põud. Sellist loodse omapärast vahelduvust saab jälgida Venemaa sisealadel, enne Uuralite kõrgusvööndilisus piirkonda. Parasvööde on Eestile parim, sest siin on tõesti meie jaoks kõike parajalt! On hea elada ideaalses kliimas, kus talvel ei uputa lumi ja suvel ei kõrveta päike.
0% 20% 40% 60% Tagajärjed · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS Aurumine suureneb, Orkaanid, tormid, tugevad niiskuse puudus vihmasajud Põud Liustikejää sulamine Kahjurite levik Üleujutused uutele aladele Erosioon, maalihked Joogivee nappus Vähenevad saagid soostumine Haiguste levik Majanduse allakäik Tagajärjed inimestele · Soojemas kliimas hakkavad oma elupaiku laiendama moskiitod, puugid ning närilised, kes kõik levitavad mitmesuguseid haigusi. · Põuast tingitud puhta joogivee nappus suurendab
vägagi ohtlik. Kliimamuutust põhjustab inimtegevus, maa orbiit liigub, maa atmosfäär soojeneb jms. Seda ei saagi tegelikult muuta, sest maa kliima muutub nii või naa, kuid tänu inimtegevusele on see kiirenenud. Tagajärjed on kohutavad. Meretase tõuseb ning rannikualad uhutakse vee alla. Tekivad suured maavärinad, Palju viljakat maad kõrbestub ning paljukõrbestunud maast viljastub. Tekivad suured tormid ja orkaanid. Tekivad suured metsapõlengud ja vihmametsaes tekivad põud. Lõuna-Euroopa alad ujutavad üle. Palju looma- ning ka taimeliike on hävimisohus. Palju viljakat maad ja ka karjamaad hävib tulekahjudes ja tänu põudadele. Väga palju magevett hävib. Paljud rannikualadel elavad inimesed peavad kolima ära. Ennustatakse, et juba 2050 aastaks on kliimapõgenikkeligikaudu 150 miljonit. Kliimamuutustest tulenevad looduskatastroofid sunnivad inimesi rändama parematele põllumaadele. Rahvusvahelise
Soe meri põhjustab enam orkaane Pool miljonit inimest peab elupaika muutma 2 kraadine tõus jääkarud surevad tõenäoliselt välja Vahemere ääres paiknevad riigid muutuvad soojemaks ja kuivemaks ning neid piirkondi tabab veepuudus. Kasvuhoonegaaside heide muudab maailmamere elutingimusi Rohkem kui 1/3 loomaliikidest satub väljasuremisohtu 3 kraadine tõus Amazonase vihmamets kuivab, tuues kaasa katastroofilise olukorra sealsele taimestikule ja loomastikule. Pidev põud Kesk Ameerikas. Arktikas sulab 80% merejääst Mitmed taimeliigid surevad välja 4 kraadine tõus Suurbritannias 45kraadised suved Merevee keskmine tase tõuseb 5 meetri võrra Põllumajandus Austraalias peaaegu lõpeb Suurem osa Indiast kuivab Maal on kogu jääkate kadunud 5 kraadine tõus Kogu elu ähvardab väljasuremine Sisemaa temperatuur on 10 kraadi kõrgem kui praegu Inimrass võib 6kraadise temperatuuritõusu üle elada, kuid see ei ole päris kindel http://www.youtube.com/watch
Õhumassid lk 39. Õhurõhumiinimum ehk madalrõhkkond ( tekivad tsüklonid). Mõjutab Islandi miinimum. Madalrõhuala tekib Põhja-Atlandi hoovuse mõjul. Õhurõhumaksimum ehk kõrgrõhkkond (tekivad antitsüklonid). Mõjutab Skandinaavia maksimum ning Assoori saarte koha l püsiv kõrgrõhuala. Tsüklonitega kaasnevad tavaliselt vihmased ja tuulised ilmas, talvel sageli sulad. Antitsüklonid toovad selge päikesepaistelise ilma, millega võib suvel kaasneda põud, talvel aga käre pakane. Mereline kliima: jahedam ja kuivem Mandriline kliima: vihmasem ja soojem Läänemere reostuvuse põhjused: Väike veevahetus, suur laevaliiklus ja suured tööstusriigid. Kuidas mõjutavad tormid? Tuuakse soolast vett, värsket vett ja segatakse vett. Elustikule on see hea, kuna tuleb soolasemat vett, mis lisab hapnikku. Läänemere mittesoolsuse põhjused: Palju sademeid ja siis aurumine on väike, väike veevahetus ja jõgesid on palju.
Kuldvillak Anastassia Larina 10. klass M illest lugu algas? Athamas, Orchomenuse linna valitseja valib endale naiseks pilvede jumalanna Nephelet. Naine sünnitab kaks last: Phrixuse (poiss) ja Hellet (tüdruk). Hiljem valitseja armub Inosesse (Teeba printsess, Kadmose ja Harmoonia tütar) ja hülgab oma esimest naist. Pärast Nephele lahkumist, põud tuli maa peale. Kasuema Ino vihkas oma kasulapsi ja tahtis neid tappa.( tal oli kaks last Melikertes ja Learchos) Ta oli väga kaval ja sundis oraklil ütlemas rahvale, et tuleb Phrixose jumalatele ohverdada. Rahva sunnil pidi Athamas seda soovi täitma. Jäär Nephelen kuuldes seda, palus abi jumalatelt. Hermes andis talle jäära, kelle nahk oli puhtast kullast. Kui Phrixos oli toodud ohvrialtari juurde, laskis Nephele jäära
Periood 4-5 kuud, 1600-2400mm/aastas Keskmiselt viljakad ,niisked Mereline: taliviljad, marjad, Akt. Temp. 1600-2400°C puuviljad, piimakarjandus Mandrilises: piirad kultuuride valikut põud Soe parasvööde Veg.Periood 6 kuud 3500-4000mm/aastas Merelises viljakad ja püsivad Mais, riis,viinamari, sojauba, pruunmullad päevalill,suhkrupeet Akt.Temp. 2400-4000°C Madrilises viljakad karjamaadel kitsed, lambad
endiseks. Vali üks: Tõene Väär Liiga suure inflatsiooni korral on üheks keskpanga poolt kasutatavaks võimalikuks meetmeks kogunõudluse vähendamine. Vali üks: Tõene Väär Kui kõigi kaupade hinnad suurenevad kaks korda, aga nende füüsiline tootmismaht jääb samaks, siis nominaalne SKP suureneb samuti kaks korda, kuid reaalne SKP jääb endiseks. Vali üks: Tõene Väär Nõudlusinflatsiooni põhjuseks võib olla üleujutus, põud vm looduskatastroof. Vali üks: Tõene Väär Kogunõudluse kasv pikal perioodil suurendab nii üldist hinnataset kui ka reaalset kogutoodangut. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine suureneb, kui pangad alandavad lisaks kohustuslikule reservimäärale kehtestatud täiendava reservi määra. Vali üks: Tõene Väär Raha pakkumine on seda väiksem, mida väiksem on pankade kohustusliku reservi määr. Vali üks: Tõene Väär
A.H.Tammsaare. ,,Juudit" Petuulia linnas on olukord halb. On põud. Inimesed nälgivad ning neil pole midagi juua ega süüa. Kõik vee ja toiduvarud on otsa lõppemas. Rahvas põõrdus Juuditi poole. Juudit aitas inimesi nii kuidas suutis. Rahvas uskus jehoovasse ning palusid talt iga päev abi. Juudit otsustas minna Olovernese juurde. Olovernes on Assuri väejuhataja. Juudit räägib rahvale ilmutusest, mis käsib tal minna vaenlaste leeri ja päästa oma kodumaa Petuulia. Tegelikult läheb ta sinna armastusest vaenlase väepealiku Olovernese vastu
Mais Eestis ei küpse. Sademete hulk on taimekasvuks harilikult piisav. Eestis ületab sademete hulk (550-750 mm) aurumise ligi pooleteisekordselt. Sageli esineb liiga vihmaseid suvesid, mil paljud madalamad maad kannatavad liigniiskuse all ning saagikus väheneb. Sademeterikas hilissuvi takistab saagi koristamist, mõnel aastal osa saaki isegi hävib. Seega sõltub saagikus olulisel määral ilmastikuoludest. Agrokliima erinevused Eesti eri piirkondade vahel on võrdlemisi väikesed. Põud on ohtlikum saartel, kus sademeid on üldse vähem ja ka mullad on õhukesed ja põuakartlikud. Soojahulk on suurim Lõuna-Pärnumaal ja Kagu-Eestis, väiksem aga Pandiveres, Alutagusel, Viru lavamaal. ...mullad Mulla viljakus sõltub selle huumuse ja saviosakeste sisaldusest, huumushorisondi tüsedusest ning veereziimist. Viljakad mullad on huumusrikkad, keskmiselt savikad, tüseda huumushorisondi ja parasniiske veereziimiga.
Weather vocabulary 1. Kõige hullem põud üle aastate-the worst drought for many years 2. Järsk paduvihm-sudden downpour 3. Jääkülm päev- freezing cold day 4. Valge särav härmatis- white glittering frost 5. Ala oli rängalt üle ujutatud- area was badly flooded 6. Lumi hakkas sulama ja tänavad muutusid väga libedaks- the snow started to melt and streets became very slippery 7. Paks udu- thick fog 8. Ilmateade ennustab tormiseid päevi-weather forecast predict stormy days 9
vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8
vähemal määral kogu aeg. Nende geoloogilistel ajastutel, kui süsihappegaasi sisaldus oli suur, valitses maakeral soe kliima, ja kui see oli väike, siis domineeris külm kliima koos mandri- ja mägijäätumisega. Viimastel aastakümnetel on inimtegevuse tagajärjel eelkõige süsihappegaasi, aga ka metaani ja naerugaasi hulk suurenenud. Arvatakse, et see ongi põhjustanud kliima soojenemise. Kliima soojenemine, liustike sulamine, põud, vee puudus. 7.Selgita osooniaukude tekkepõhjusi ja võimalikke tagajärgi Osooniaukudeks nimetatakse osoonikihi olulist õhenemist stratosfääris. Samas ei tähenda see osooni täielikku puudumist, sest siis hävitaks ultraviolettkiirgus kõik elava Maa peal. Osooniaugud esinevad sesoonselt polaaraladel. Osooni lagundavad freoonid, mis lenduvad külmutuskappide, õhujahtusseadmete ja mitmete pihustavate ainete balloonidel kasutamisel. 8
Eestis on paraskontinentaalne kliima (merelise ja mandrilise vahepealne). Mereline kliima on sademeterohke ning väikese temperatuurikõikumisega, mandrilist kliimat iseloomustab sademete vähesus ning õhutemperatuuri suur kõikumine. Talvel on merelise kliimaga aladel soojem kui mandrilise kliimaga aladel, suvel vastupidi. Geograafiline laius 57º-59º pl. määrab, millises kliimavöötmes Eesti asub ning samuti päiksekiirguse hulga. Eestis on geograafilistele laiuskraadidele vastav õhutemperatuur maailma keskmisest suvel mõnevõrra madalam, talvel aga oluliselt kõrgem. Mida rohkem Läänemere või ookeani poole, seda pehmem on kliima. Valitsevad lääne- ja edelatuuled, mis seostuvad eelkõige sagedaste tsüklonitega. Novembrist jaanuarini on tsüklonaalne tegevus kõige aktiivsem ja puhuvad tugevamad tuuled (läänest itta). Tormipäevi (tuulekiirus üle 15 m/s) on Vilsandil 40, Võrus aga 4. Eestist möödub P-Atlandi soe hoovus. Madalrõhualadega kaasnevad t...
Madagaskar Autor: Alan Sakson Juhendaja: Helen Leoste Tallinn 2016 Asukoht Asub LL 20° ja IP 48° Lõuna-Aafrika Asub lõuna-Lähisekvatoriaalse ja troopilise kliimavöötme vahel Savanni loodusvööndis Kliima Keskmine temperatuur on juulis 9-20°C ja detsembris 16-27°C. Aasta jooksul sajab 1000-1500mm. Kõige rohkem sajab mai ja septembri kuus, mille sademetehulk ulatub 2030- 3250mm. Maksimum temperatuur võib ulatuda kuni 33°C Minimum temperatuur võib ulatuda kuni 10°C Ferralliitmullad Niiskel aastaajal katab muldi sageli vesi; kuival aastaajal kuivavad mullad läbi; moodustub punast telliskivi meenutav kõva lateriitkiht vihmaperioodil orgaaniline aine laguneb ja uhutakse sügavamale kuival aastajal kõdunevad taimejäänused osaliselt ja tekib huumus. Taimestik Valitsevad kõrrelised. Kõrrelistel on tihe ja tugevasti läbi põ...
korral kõik inimesed ära toitma, peab olema ka inimesi, kes söövad liiga palju Ø Inimesed kannatavad suurte toidukoguste tarbimise tulemusena ületoitumuse käes Ø See on ühiskonna kihistumise tulemuseks ja ühtlasi üheks toitluskriisi põhjuseks Põuaperiood Ø Põuda esineb kõige sagedamini siis, kui selle piirkonna valglas sajab keskmisest vähem Ø Pikka aega kestnud põud võib põhjustada kõrbestumist Ø Enamikus piirkondades, kus esineb põuda, on põud korduv ja tavaline kliimanähtus Ø Inimese kaasatus võib siiski suurendada põua mõju,põuad on tugevnenud, pikenenud ja laienenud alates 1970ndatest inimese poolt põhjustatud globaalse soojenemise tõttu ja tõenäoliselt jätkub Ø Viimane suurem põuaperiood oli aastatel 19992002 Tuneesias ja Alzeerias Ø Suuremad põuapiirkonnad on ka IdaAasias ja Austraalias. Ø
koostamisel, 9. Nimetage toimepidevuse maakonnaplaneeringute riskisanlüüsi olulisemaid ohu koostamisel, valla ja linna üld- ja kategooriaid detailplaneeringute koostamisel, Ohu kategooriad: inimtegevusest ehitiste ja rajatiste tulenevad( nt. Pommiähvardus, projekteerimisel ning streik, pantvangikriis); kriisireguleerimisalase koolituse loodussündmused (nt. Üleujutus, planeerimisel ja korraldamisel. põud, torm, pandeemia); 3. Teostamise tasandid tehniloogiaga seotud ohud (nt. IT I TTK kahjustused, arvutiviirused, II linnad, vallad (linna- ja transpordihäired, plahvatus); vallaomavalitsused) majandusliku ning õiguslikud III Maakond ja selle riskianalüüs ohud ( nt. Finantskriis, IV Siseministeerium + teised kindlustushäired, haired ministeeriumid rahvusvahelises kaubanduses.
kliimamuutused mõnedes piirkondades võivad sageli põhjustada plusspoolele muutmine: soodsamad tingimused taimkattele nendel piirkondadel, kus praegu nende jaoks on ebasoodsad tingimusted ja kuiv. Happelised Ookeanid. Meie Ookeanid on Maa suurim atmosfääri CO2 kogujad. Üritades ökosüsteemid tasakaalule viia, ookeanid muutusid CO2 küllastutud, mis kahjustab korallid. Korallrifid aga on koduks enamikule veealusele elustikule. Põud. Suurepäraseid näiteid on 2009 Austraalia tulekahju ja 2002 Florida tulekahju. Kohaliku kliima destabiliseerimine. Kliimavöötmed nihkuvad pooluste suunas ja mäestikes kõrgemale. Keskkonna muutused astmeliselt ( ,,Six degrees could change the world" filmi järgi; 2008) . Mark Lynas, National Geographic alaline autor, ütleb: ,,Globaalne soojenemine ei ole ainult keskmise temperatuuri tõus. Globaalne soojenemine täiesti muutub Maa ökosüsteemide
73- kilomeetrise Peary kraatri serv on päikese käes terve Kuu ööpäeva, st alati. Kliimamuutused Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev klimaatiliste näitajate muutumine. Kliimamuutuste põhjused Päikesekiirgus Mandrite paigutus ja albeedo Aerosoolid Kasvuhoonegaasid Ookeanide tsirkulatsioon Kliimamuutuste mõjud täna Mere pinnatemperatuurid soojenevad Rohked sademed põhjustavad üleujutusi paljudes piirkondades Põud kasvab Kuumalained sagenevad Soojemad temperatuurid mõjutavad inimeste tervist Merevesi on muutumas happelisemaks Arktika mere jää sulab Veetase tõuseb Coral reefs, like this one northwest of Bali, Indonesia, are very sensitive to changes in seawater temperature. Tänan kuulamast!
suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks . Suvel on lähistroopilises kliimas laskuvad õhuvoolud, passaattuuled, päikesepaisteline ja kuiv ilm. Idarannikul lähistroopikas puhuvad passaadid ookeanilt ja seepärast on seal ka suvi niiske. Paha on see, et suvine põud häirib põlluharimist ning loomakasvatust . Taimed : Vahemeremaades kasvavad kõvalehelised metsad (loorberkirss, korgitamm, väärisloorber). Kuivema idaosa hõredamates metsades kasvavad laiavõralised näiteks; õlipuud, pistaatsiad, jaanileivapuud. Kauaaegse inimmõju tõttu on looduslikust taimkattest järele jäänud võsad, mida nimetatakse eri kohtades erinevalt näiteks; (tomillaar Hispaanias; gariig ja makii Lõuna-Prantsusmaal; makja Itaalias; früügana Kreekas).
· Madalamaid kihte, kes tegelesid põlluharimisega ja karjakasvandusega. 6. Mis on Timbaktu ja mis on selle ajalooline olulisus? · Küla malis, neile oli jõgi väga tähtis 7. Milline seos on kõrbestumise ja vaesuse ning näljahäda vahel? · Kuna kõrbes ei saa põldu harida, pole neil süüa ning ka pole midagi, mida müüa/vahetada. 8. Milline seos on kõrbestumise ja puhta joogivee kättesaadavuse vahel? · Põud, (puhast) vett on väga vähe ning seda saab ainult väga sügavalt. 9. Kuidas mõjutab kliima soojenemine kõrbestumist? · Soodustab kõrbestumist 10. Kuidas mõjutab kõrbestumine meie elu Eestis? · Me impordime sööki maadest, mida ohustab kõrbestumine. Tõstab ka toidu hindu. 11. Kelle vastutus on kõrbestumise tõkestamine? Miks? Kuidas saame meie kõrbestumise vähendamisele kaasa aidata? Mida teised (riigid, organisatsioonid,
Jahe ja niiske, osaliselt aeglustav. Läbiuhte veereziim. Kuni 1m paks, pealmine horisont on väljauhtehorisont, iseloomulikud protsessid on leetumine soostumine leostumine. Halb vähese viljakuse ja niiskuse pärast (liivane pinnas), kuid on võimalik. *lehtmetsad soe ja niiske kliima, aitab kaasa mulla tekkele, tasakaalus veereziim. 1m paks. Sisseuhtehorisont on pealmine. Aktiivne biol. tegevus, humifitseerumine. Keskmine, isegi hea. *Rohtlad Parasniiske, kontinentaalne kliima, suvel põud. Tasakaalus veereziim. Tüse mullakiht (1m+). pealmine horisont on huumushorisont, sisseuhtehorisont. Iseloomulik on kamardumine. Viljakus hea, hea kliima ja mustmullad. *Vihmamets kuum ja niiske, läbiuhteline veer. 6-10m paks. Ei sobi üldse viljelduseks. Erosioon ja sisseuhtehorisont.
Ekvatoriaalne Põllumajanduslikuks tegevuseks ebasobiv, sest kliima on liiga niiske, viljatud mullad. Haritatavat maad, mille moodustavad peamiselt istandused, on vähe (ainult 40mln hektarit), rohumaad pole peaaegu üldse. Lähisekvatoriaalne Kliima on aastaringselt soe, vahelduvad kuiv ja vihmane aastaaeg. Põllumajandulikult head tingimused. Muldi niisutatakse kunstlikult, kuna nende viljakus pole eriti hea. Troopiline Haritatav maa asub niisketes savannides või oaasides, kus on väga viljakas põllumajanduslik maa. Kuivates kõrbetes on aga väga viljatud rohumaad, mis ei sobi millekski. Lähistroopiline Põllumajanduslikuks kasutamiseks hea maa asub mandrite idarannikutel ja oaasides, sest sealne kliima on niiske. Kõrbemullad on väheviljakad ja ei anna saaki. Haritavat maad ca 300 miljonit hektarit. Parasvööde Okasmetsavööndis põllumajanduslikku maad vähe (halvad mullad ja vahel ka igikelts). Lehtmetsade ja rohtlate vööndis on aga suurimad põ...
aastal umbes 500 inimest. Peaaegu kaks kolmandikku ehk 65% alkoholiga seotud vigastustese tagajärjel hukkunutest on alkoholijoobes. Tulesurmas hukkunutest on alkoholijoobes 68%. Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad peamiselt parimas eas mehed. Meeste suremus vigastustesse ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes vanuserühmas isegi kuni 8 korda. See põhjustab aga sellise olukorra eestlaste seas, kus vanemate inimeste vanuseklassis on tõsine meeste põud. Midagi tuleb ette võtta sellise lausjoomise vastu. Arenenumates riikides on karmimad seadused võetud abinõuks. Eriti tuleks vaadata meie noori, et nad ei saaks osta ja tarbida nii kergesti alkoholi. Sellinne psüühika, et joomine niisama ongi talutav ja normaalne kujunebki just välja nooremas eas ja sellise asja ära hoidmiseks tuleks Eestis midagi ette võtta. Kasvõi vähendada alkoholi reklaami.
Sellisel juhul pöördub õnn õnnetuseks. Õnn peitub sageli lihtsalt naeratuses ja positiivses suhtumises meid ümbritsevasse. Maailmas, eriti lääneriikides samastatakse õnne sageli majandusliku olukorraga, pannes võrdusmärgi raha ja õnne vahele. Suurem osa riike seostab õnne subjektiivse heaoluga. Ameerika teadlaste uuringute põhjal on just just maailma vaesemate riikide inimesed kõige õnnelikumad ja kõige õnnelikumad ja seda olenemata paljudest hädadest nagu põud, joogivee puudumine, ülesündivus, sotsiaalsed ja kultuurilised ebakõlad. Rikkam rahvas seevastu on tundlikum ja õnnetum, sest vaene keskendub eelkõige sotsiaalsetele küsimustele, mitte rikkusele. Maailm peab olema tasakaalus, seepärast käivad õnn ja õnnetus käsikäes, et inimene mõistaks õnn täit olemust. Õnnelik olemiseks tuleb hinnata seda, mis sul on ja pole vaja mõelda sellele mida ei ole, sest siis pole inimene kunagi rahul. Õnn on oskus õnne ära tunda.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
